1981-11-26-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
- Nr.-84
kartulipuudiase pärsist M^^:
pisaraid valama. Nii mainilb)
|lit „Liternatiimaja Gazeta^', et
Jt saadud 100-st kartnliM
maksimaalselt tarbija lauale
36 kartulit, pessimistide hin»
kohaselt isegi ainult 27. tJle°
id saak kaob hooletu ja; loha°
oristamisey viletsates Iaoruuml°
kuhilates roiskumise, halbä°
tanspördlolude ja varguste ttt-sena.
ts vabasse maailma põgenenni
Liidu teadlane avaldas lääneilma
ajakirjanduses pikema ar^
milles ta analüüsis N . Xüdia
Imajanduse vähjakäiku. | Selle
lase arvates ei ole Ni Liidus
lit rõhku pandud põHumajaii-le
asjatundlike mänedzherite
itamisele, mida on tehtud näi-
Itööstuse alal. Nõukogude pol-
Ijandus hakkaks kohe suurte
ludega paranemise suunas
ema ning venelased saaksid
oma põllumajanduse krii-loii
asja hakkaksid ajama häs°
|>Iitattid asjatundjad, ^ arvab see
lane.
mänh, et see nõukogude asja-
|ja taipab sama vähe tegelikku
)rda kui paljud 1"^^neriikide
ilöloogid ja ver? AÜsimuste
[erdid. Neile võiks ainult meel-iletada,
et 40 protsenti N. Lü-
Ikartulisaagist ja 30 protsenti
põllumajanduse toodangust
väikestelt ääremaa lappidelt,
on antud kolhoosnikele oma
ievase töö kõrval eraviisiliselt
la. „Mänedzherite teooriat**
jas pidades peaksid nendest ei-istest
ja taadikestest, kes neid
[iappe hoole ja armastusega ha-ja:
vene põllumajandust prae-
Kileval peavad, kõige paremad
|ike majapidamiste mänedzhe«
kuna nende töötulemused m
laga nähtavad ja käega katsu°
Id.
figa ei peitu siiski mänedzheri°
mid nõukogude süsteemis, kus
väike klikk on võjmu ja kõigS
[valduste juhtimise jäägitult
kätte haaranud, halvates sel-endaalgatuse
ning huvi töö ja
lemuste vastu. On mõistmatu,
Ls seda ei taha tunnistada No
fust põgenenud teadlane, kes
N. Xüdus esinevate väamä-valgustamiseks
igasuguseid
ralteid.
- ^
rümase! ajal räägitakse väga
neutronipommist. Küsimus
õieti päevakorrale rieli aas-
|tagasi kui Ühendriigid kaalusid
uue relva produktsiooni and»
kui tolleaegne president Car-loobus
viimasel hetkel sellest
mist. Nüüd on president Rea-pommi
probleemi uuesti üles
lud ning otsustanud neutroni"
imi vahnistamisele asuda. SeHe-
>tsusele on järgnenud erakord-vihane
reaktsioon Moskvast
venelased on pannud oma
|re propagandaaparatuuri koge
ailmas kõrgete tuuridega toole,
ameerikiaste kavatsust nurjai
la.
esident Eeagani otsuse tule»
sena ön kerkinud üles terve ri-
Ikusimnsi --^ kas neutronipommi
[praegu vajalik relv lääneriikiäe
Bnali täiendamiseks, kuidas s8-
|äejuhid kavatsevad seda relva
itada, kuidas neutronipomim
[luktsiooni andmine mõjutab
endriikide ja ta liiflaste vahendi
ja miks vihkab Moskva •se-i
I relva erakordselt fanaatiliselt?
Neutronipommi valmistamine on
luiselt kavandatud Varssavi
frt riikide suurte tankiarmeede
tu TÕitiemiseks, mis on koonda-
N. Liidu läänepiirkondadesse
h<ommunistlikkudesše satelliitriik
lesse, kus luureandmetel 19.70®
iki on valmis Lääne-Euroonasse
fgimiseks kui Kreirilist antakse
)k pealetungiks. Ühendriikide
jtseministeeriumist mainitakse,
jnentronipommide mõju tõlgen-fakse
sageli valesti ja väidetakse,
see jätab kõik hooned ja sõja-fsinad
terveks ja hävitab ainult
lesed ja teised elavad olevused,
on andnud vene propagandistid
fe võimaluse väita, et neutroni-im
on „kapitalisflik ebainimlik
|v", mis on kavandatud hoonete
teiste varanduste säilitamiseks
| i hävitab elavad olevused.
k4sjad ei ole sugugi nii selged ja
jtsakeelised, mainitakse Pentago-t.
Neutronipomm ei ole sugugi
(Järg lk. 3)
.1
Nr. 84. 'V-KBA' EESTLANE26/nove: Thursday, November 26, 1981 UL 3
VALVEARST Arvo Pärt Eesti Kunstide Kesicuse
Stella Ker$®n vestleb eelolevcsist muusIEc^ssündfifiy^ist
28. ja 29. nov. | jgesti Kunstide Keskuse (EKK) tegevusele on käesoleva aasta viimased nädalad sSsurohked, eritS seo-dr.
M. Leesmenit, tel 481-6S34 ses eestlasest dirigendi Neeme Järvi küllatulebuiga Torontosse sünset sümfooniaorkestrit Juhatama. EKK
ja 6. d^ts.
dr. A. Mäe, tel. 493-7231
HKIRIK
^üsuränce
KINPLUSTUSED
23 WEI^MORE Bi-.^Suite 28»
Rexdale, Ont. MOV 3Y7
Tel. 7454622
Piihitseti Läti
Vabariigi
43. aastapäeva
president stella Keršoin oa väga aktiivselt örganiseerikud ja ettevalmistanud ning aimab lähemaid teateid
eelolevaist sündmusist.
Suureks üllatuseks on, et N. Järvi
soovil kutsuti EKK poolt Torontosse
ka helüooja Arvo Pärtv kelle
helitöö „Cantus Benjamin Hritteni
mälestuseks" on üks osa detsemb-ris
toimuvast Toronto Sümfooniaorkestri
teisest (8. ja 9. detsembri)
programmist. Muusikamaailmas
peetakse väga oluliseks,
et helitööde ettekande puhul
oleks ka komponist kohal, kiUas'
taks proove, võtaks vastu aplausi
ja sõlmiks kontakte kohalike
muusikarmgkondadega.
N. Järvi on seda Parti osas juba
teinud Londonis ja mujal.
Praegu on läbirääkimised käimas
GBC-ga Järvi ja Pärtiga intervjuu
tegemiseks. Pärt ei ole
Läti äri ' • %
DOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS
9 Qneen St. E. Toronto — Tel. 368-5W1
Meü on rikkalikus valikus ünporteeritudlõAgu.
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks,
tikkimiseks Ja sõlmüniseks (macrame). -Är SKANDINAAVIAST
HUVTTAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA, Kanvaa
mitmes värvis — SOODSAD HINNAD. Avatud: esmasp.—kol-map.
9-6, neljap., reedel 9-8, laup. 93(K-4. Meiejteine äri:,
674 Broadview Ave. Tor. Tel. 469-2295, kell 3-5 p.l
2000 ldril(ulist Tallinnas
Ameerika kirikumeeste täh^lepdrt
Eestis I ' -'-M^^
Kahe AmedM kirikliikQ ajaküja septembn/oll^oohri nnmbns^^te
sid artiklid usuelust Eestis, peamiselt Taninnaš. Nagu^^^ | ^
gnb, oli k.a. märtsis külastanud Eestit Asbiiry kolledzhi professor Mark
Elliott koos oma õpflastega ning metodisti kiriku nõnkcfg^selore^r^^^^^^^^^
Eddie Fox koos mõnede kaaslastega. Viimaite idrjotaW j^New
Worid Onth)ok% et Tallinnas ühes suures kirilais oli tnfaat palvete
nendest ligi kolmandik seisukohtadel. Siin on jumalateenistused püb^^^^
päeviti kaks korda päevas ja nii on igal pühapäevad kirikus vähemalt
2000 inimest, nendest osa venelasi, keUedele tõlgitakse kuioi^
-tidega'teenistuse-käik.' • ••'iS^^ '••-•y^
Ajakiri „Good News" toob kaa- mida nad- külastasid olid eriti sik
korraldatud v ^ ^ nepildil Tallinna üldvaate, müle mapaistvad noorte grupid, kes esi-
. Läti ühiskond Kanadas pühit- CBC-le mitte täiesti tundmatu, aas-
§es nädalavahetusel Läti Vabariigi tate eest esitati juba CBG-s tema
63. aastapäev^. Torontos toimus helitöid. Kavas on nüüd intervjuu MÄeh1te~dirigent Neeme
Läti Vabariigi aastapäeva tähista- tegemine, mis hüjem esitatakse Esitatud pildU vasakult: Walter Pent — JEKN-u abiesimees, Neeme ülaosas on tolliste tähtedega üle- tasid kristlikke laule; rock muusika
mine väliskülaliste vastuvõtuga mõnes CBC saates. Järvi abikaasa Lilian,, B.Corder — Ottawa Kunsti Keskisse Ja Ooperi trükk eesti keeles: y,Rõõmsad Tea- stiilis kitarride, trummide ja tam-reede
õhtul Läti Majas ja, aktuse- Nagu on selgunud,^ korraldab To- direktor, senaator S. Eaidasz ja Neeme Järvi, tead". buriinidega. Autor mainib ühtlasi,
tud, nende hulgas eesti Kooride mesuguseid erimfevusij tsensuuri
ja organisatsioonide esmdajad. ja mõjutusi. '
ProL Mark Elliõt kirjutab sel- et eestlased peavad iga nelja aasta
Ses ajakirjas, et Tallmnameto- järele oma rahvuslikku laulupidu,
disti koguduses on 1200 täiskas^ mis on kuulsad kogu maailmas,
vanud liiget, olles suuremaid ko- H. E. Fox jutustab lühidalt ka
gudusi mitte ainult Eestis ja N . Eesti metodisti kiriku ajaloost. K i -
Liidus, vaid kogu Euroopas, v rik tegutses edukalt pastor Kuumi
ga Toronto ülikooli aulas pühapäe- ronto Sümfoonia Orkesteri Wo-val
pärast lõunat. Vastuvõtul tõid nien's Committee 8. detsembrü pä-lätlastplei
tervitusi Eesti aupeakon-rast kontserti Neeme Järvi austu-sul
L Heinsoo ja Leedu aupeakon- seks kinnise õhtusöögi, mUlest võ- EeskavTe^tämiseks laenas Reme- Sellejuures on diskussioonUe' jäe-sul
J. Zmmdzmas. Pühapäevasel tavad osa sümfooniaorkestri juhti- ^^^^^ ^ma klaveri, tud ruumi. I
aktusel oli külaliskõnelejaks läti vad tegelased, usaldusemehed ja ^ j^^^ ^ ^^^^^^ Tü^a Mitt esi- Need kaks loenguõhtut toimuvad - - • u • • , i • - i • ^ i .
poliitiline dissident Olafs Bruvers käendajad. klaverisooloäega, Tiina Kiik kolme organisatsiooniga koostöös, ^ f ^ V ^ ^ ^«todisti kogudusi ar- juhtimisel kuni nõukogude okupat-
Kaliforniast, kes oli 7 aastat olnud ^ ^ ^ ^ austusavaldus korralda- akordionu ja õed Lindaud esitavad müleks on Eestlaste Kesknõukogu, 11 Xtrhlvitu.S
takse ainult tähtsamaU juhtud, kergemas zhanris S. K^^^^^^^^^^^^^^ Keskus ja Tartu ^^t^^, Z Z^l^^^^^
mistõttu on vaga rõõmustav, et vel eesti joululauk, arvestades, et Instituut. ^ kirikus ja 9 grupiliiget rik. Nõukogude häAatustöo
selle au osaliseks. vaHti. ka N. aeg on jõulude hedane. Ropuks utieb Kerson, et vahe- ^ ^ ^ f ^rof. EuLt ei musenäv oli^õja^l^^^^^
Järvi, kuna A. Parti tulekust Arvo Parti külaskäiku kasutab pea on valmmud uh^s vaga heas ^.^^^^ see vaid 40 kogüdusfe^^^^^^^^
riiiselt loovad' jõud ön seal surve ™ ^ ^KK kahe loenguohtu korraldami- helilindistamise stuudios „Kalcvi- .^^^^^ ^ j j ^ ^^^^ ^^^^^^^ ^j^^usi hakati siis pidama adven-all
ja vähegi rahvusliku loomingu ^^^^^^ögi N. Järvi ja A. Parti seks. Esmaspäeval, 7. ja^neiiapae- Poja ooperi tutvustamise hehlint ^^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^-^^^^ ^^^^^^^ j^^^^ jy^mete arv
puhul ootab sunnitöölaager; nagu korraldab EKK koos EKN- vai, 10. detsembril Tartu Col- See laks maksma $3000 ja esialgul ^^.^^ ^j^j Pärnametsa pidevalt kasvas, tuli seal korralda-seda
üks läti ^kirjanik sai 7-ks Viimane on kutsunud külalis- lege'is. Esmaspäevane on piduh- on seda toetanud EKN $500-ga, j^^^i^tepni.tiKtP. l F.P.tk da isegi seitse korda nädalas iu-
Vene vangilaagris ja hiljuti Ven-maalt,
võimude poolt välja saadetud.
Kõneleja oli selle vastu, et
okupeeritud kodumaadega luuakse
kultuurilisi kontakte, kuna kultuu-lumalateenistustel
Eestis.
aastaks Toetada tuleb aga oku- ^^^^ tuntud Kanada poliitikuid, kurn, sellest võtab osa ka Neeme kuid on pöördutud ka Eesti Siht- p^.^^^ tutvunud ka ühe malateenistusi.
peritud kodumaadel esinevaid rah- ^^^^^^t nõusoleku on juba andnud Järvi. Esimesel loengul on teemaks asutuse poole toetuse saamiseks, vaimulikuga, kes ei taganenud oma Seejuures on huvitav, et meto-vuslikke
r'in'gkondi. ' Haidasz ja K. Robinson, parla- tutvustada A. Parti loomingut ja kus asi on otsustamisel. ^^^^^ kes selle eest 1949. a. disti kirikud jäid N . Liidu ulatuses
' ' ' - "^^"'^""1^'^'^'^ T?,mr.pM Rrpit. in.iiindH» <.PH« b^^iitnört misP.si- jj^^j Lätlasi tervitasid nende aasta- ^^'^diliikmed T, Ruprecht, Breit- analüüsida seda helitööd, mis esi- ^ j^^^^j^^ ^^^^^g^^ ^jj^^ tg^g^^j. saadeti slbcri orjalaagrissc. Ta pää^
päeva puhul parlamendiliige Ken ^^upt jt., samuti kolme Balti rii- tatakse feahel järgneval õhtul To-
Robinson mitmekultuursuse mi- gi konsulid. EKK poolt on kutsutud ronto Sümfooniaorkestri poolt. Näi-histri
Jim Flemingi poolt. Eesti Canada Counciri muusikadirekto- teid A. Parti töödest kannab ette
aupeakonsul I. Heinsoo, ' Leedu rid, Ontario Art Councü ja Canada pianist Hülar Lütoja.
Ühiskond Kanada? esimees Joanna Opera Company direktorid ning Teine loeng pole veel Jõplikkis
KuraSj ja etniliste keskorganisatsi- Toronto Sümfooniaorkestri juhti- kinnitust saanud, aga võiks olla
oonide nõukogu esimees L. Leon- vaid tegelasi,
ne. Kohal pbis ka provintsiparia- õhtusöögi vastu on väga dav
U « 1 _ T u iiuvi, juba on üle 120 regisftreeri-
Md eesti ooperile lavastusvõima- ses sealt alles 1953. a. pärast Stal üldse N . Ludus metodisti kogudu-luste
andmiseks 'N Järvi aus- lini surma. Ameeriklane kuuleb ka sed suleti. Eestis on 15 metodisti
tuseks antaval õhtiisöögü esita- Paljudest kitsendustest ja usukuu- kogudust, 16 pastoritr 8 pensionee-ta^
e katkeid helünidüt. ^^tajate tagabusamistest mitmesu- ntud pastorit, kes vajadusel tööta-guste
abinõudega. vad kaasa, ja 25 erihariduseta jut-
Arvo Pärt jääb Torontosse üheks ^^^^ M^iA^h, et eestlased lustajat. Metodisti kirikul on lä-läänemaaüma
ja nõukogude nädalaks ja sõidab süs tagasi j^^j. ^^^^^^ hedased suhted adyentistide ja bap-mend|
liige J. Shymko.- Linnapealt
Art Eggletonilt' oli kirjalik tervitus.
Komifi@ntci€iirid
(Algus lk. 2)
„puhas^' elavate olevuste surmaml-
Toronto pensionärid
maailma muusikastiilide võrdle- Austriasse, kus ta oma perekonna- gee oli ihhnenud ka jumalateenis- tistidega.
miseks, kus käsitletatakse mit- ga elab. . ^^5^1^ j^yg j^ulsid kaasa suure H. E. Fox ütleb lõpetuseks, et
• hardumusega. Kuna trükitud lau- eestlaste kirikud elavad praegu
E Ji i# ä lulehti ,ega lauluraamatuid ei öle rasketes surveaegades, kuid nende
Edgar ¥• Seaks saada, õpivad koguduslllkmed lau- usk on
CmClIÜiisib Orjöpõlv® lud ära lauldes. Kõikides kirikutes, nud,^^;^^
raJivarohke kokkutulek j.Seitsmesajase orjapõlve kompleksi
analüüs" on Edgar V. Saksa
teemaks Tartu Ülikooli aastapäeva
tähistamisel Tartu CoUege^is, püha-võ
mas häZtdv Neljapäeval, 19. novembrü toimus Toronto Eesti Majas PeMoaäri- päeval, 29. novembril kell 3.30 p.l.
nnis on varustatud ainult suurema
Idirgamisvõimega. Põhiliselt on see
väike vesinikuqpomm, mis 650 ja-
^^^^^TlT^Zl, KJuM igaknnne traditsiooiüline kohvi õhtnpooliJc, mfflest võttis osa SeUes ta lubab analüüsida, miks
iUe neljasaja Unbi liikme ja külalise. ja kust tulenes see eesti rahvast
Seekordne koosviibimine oU tun- lausi osalisteks ning koorijujit tä- diskrediteeriy propaganda ja kui-la
kõrgnsa lõlikemisel liävitab 25 kuvalt erinev eelmistest, kuna sel nutäheks kimbu nägusaid nelke. aas sellest ule saada,
aakriüsel maaalal iga elava olevo- korral oU tihe ja nauditav eeska- Koori liige Osvald Põldne, kes on JomlLÄTrtrof pite-se
mng purustab ka hooneid ja maalis toimus ka klubi koori juures valitsuse (New Ho- mat aesa uSSstrkfüs^^
vaenlase soommmasinaid 500 aak- „3i3ri„gi ühes rfzoni) esindaja, andis koosvii. dl^Ä^ Ä
n ulatuses haviteb raäioaktuvne j, i„ternga. bijatele edasi koori tervituse. ^935 a fmus
kurgus ko& puud loomad ja to.- gaaU põhjaosa sein oU tihedalt täi- Rikkaliku kohvilaua oUd katnud X s ' ' ' älÕline rom;arSi-
EESTLANE
k(d(S korda nädalas
Maksab Kanadass:
Aastas
Poolaastas
aajba i^ ppäaä^a^s^e^v^^a^u^ loirguse udviiavass g-j^^ ^A^^^'^^^Q^ ''^m i™tm esugu'se"s 'te"hm^- teIeaT ia n'^^il"p'^ avaldati kiitust kes^t-" ^^.i oi üJu^^^^f^"K^ *..»^ f^S-eivllve st ioil mi-u^s pagulus-mõjust
^ui^es^ pooled loomad ja miflele lisandusid
mimesed.^ Ha-vitustoo yosb vanee- ^^^^^^ Haapsalu rätikud ja 1890. Pärast kohvijoomist noor helüoo- ja „Esto-Europa", mis käsitavad
tega ja neüe avaldati kiitust keist^ ajal ümbertöötatud trükk, ja ka
mitu muud uurimust, nagu ,,Aesti''
, ,^ 111 n . , " « - o — — - r - - — ™ ^_ — P ä r a s t kohvijoomist noor helüoo- Totn Pöhja-Eesti mustri järele vai- ja Peeter Tammearu esitas klave- Euroopa, eriti Finno-Ugri varase-
^ ' mistatud vaip. ril kaks pala ja sai tugeva aplausi mat tsivilisatsiooni. Hiljuti ilmus
Paljudest! USA sõjaväelaste väi- Rikkalik oü ka müügiosakond Ja nööpauku nägusa nelgiõie. * tal teos Viikingitest^ mis erineb
Jendustest võib järeldada, et ueil ning loteriil oli nägusaid daamide Hamiltoni pensionäride klubi muudest viikingi-lugudest selle poo-
®i ole täpselt selge, millistel juhtu- poolt valmistatud ning kingitud Poolt tõi tervitusi hr. Edari ning lest, et seal näidatakse ürikute va-del
ja millises ulatuses tuleks neut- esemeid, mille tõttu püetid müti- andis Toronto Klubi esinaisele üle rai, mida finno-ugri rahvad tegid
di lühikese ajaga läbi nägusa põletustehnikas valmista- sel ajal. Sellest näib, et eestlaste
Peale klubi esinaise F. Tertsi T ^ " » vaate,, mffle oU vai- esüsade kaugemast minevikust on
Aastas
Poolaastas
Veerandaastas
$38.—
$21.—
$11.—
I P O S T I C A
$61.—
$33—
$17.—
Väljaspool Eauailafi^
$42.—
$12.—
.0SA-S: '
$67.—
$35.50
$18.50
?onipomme praktiliselt lahinguväl
kasutada. Olgugi, et tegemist
on väikeste pommidega, on nende ...^.T!''; t^rcõnT^TTornn-fncr^o^rii mistanud hr. Lind:'Kingitust fcvi- palju rohkem Jälgi kui kooliraama-
. ,. . i . . . . . 1 . 1 „A« lUniKeSl aVaSOnd Ja LclVlLUoL dilU , ... . _^ • • i j . .J hävitustöö suski kohutav mng see- ^ . . . „ , , teeriti tugeva aplausiga.
i,«c^,*„«.s«« 4^\rU\r»ii soua opctaja Elmar Pahnale, kes J ° ^ ai/xauaiö«. nende kasutamme ka taktikah- i_ . Järgmme koosvübimine M i
tud on senini avaldanud.
toimub
ühendriikide kindral Niies J. Fui
L navõtus rääkis l^ubüiikmete kok- ^^^l^^^li^Päeval^.l7.. detse^^^^^
sei relvana seotud suure riskiga. lü^^eses ja julgustavas sõ-wyler,
kes tegeleb Pentagonis neui '^utulelu ^rh^^use^t jrkökk'^^^^^^ - ühtlasi ka Jõulukoosviibimi-
Fonipommi küsimustega, on siiski, kusest, millele järgnes söögipalve,
veendunud, et seda relva on või- Meeskoori Hikmed laulisid C.
E. A.
LENNUP(pSTI6A filemere-maadesHse:
Aastas $76.—, poolaastas $38.—, veerandaastas
Aadressi muudatus 50 c^ti. t^ikxipmbri hkd 50 cesitä
kanada aadressidele palume märkida „POSTAL COBE" jis
USA aadressidele „7SP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kujutada
Free Estonian Pnblishers nimele.
ne.-.
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEbT"
J. S- Tdfimfne saata:
malik lahinguväljal edukalt kasu- Kipperi juhatusel neli laulu K.
Uada. Kui palju selliseid pomme Türnpu „Mu armas isamaa",
vaiatakse ühe soomusdiviisi pidur- Vettiku„Kuu'S A. Läte ,,Male-
T.
damiseks, om raske ütelda, kuid mäng" ja E. Aava „Humar*. Lau-arvatavasti
peaks paarikümnest lud kõlasid võimsalt ja meeldivalt,
jätkuma. Koosyübijate tungival soovil tuli
V <- .11 vümane laul kordamisele. Koor ja
Ning see ongi põhjuseks, miks koorijuht said teenitult tugeva ap-
Kremlist on lavastatud suur propagandakampaania
neutronipommi ——————— ' —————
vastu. Euroopas toimuvad suured
demonstratsioonid neutronipommide
vastu näitavad, et sellel propagandal
on tõhusad tulemused, kuna
rahvamasside silmis on selle
relva omadused ja hävitamisvõune
varäatud müstilise uduloori taha.
VAIPADE & MÖÖBÜ
Alcan
Building
Products
AuthorizedDealer
A L C A N
LÄTI ETTEVÕTE
VIHMAVEERENNID JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED
RÄÄSTAALUSED JA - PÄSKESE
VARJUD
20 AASTA GARANTO
feiuruga „steamcleaning"
HEL. ERIK LOKBIK 447-9834
2226 Dumdas St. W. Toronto, Ont. M6R 1X3
Telefon 534-2864
Omanik ARTURS MIME
Võtke ühendust firma omanikuga.— Ei mingit vahemeest
F.O. Bois 70, Postal Stn. C, Tbrönt© 3, Onf.
M6J3M7
Palun muie saata VABA EESlLANg e?stafe / ijoolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kuipostiga aktes -
19-_- . Tellimise katteks lisan $ BÜijuuiefc
rahas / M ^ g a / rahakaardiga. (Eaha saata ainult tahtkirjas).
Nimi -
il
t.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 26, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-11-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811126 |
Description
| Title | 1981-11-26-03 |
| OCR text |
- Nr.-84
kartulipuudiase pärsist M^^:
pisaraid valama. Nii mainilb)
|lit „Liternatiimaja Gazeta^', et
Jt saadud 100-st kartnliM
maksimaalselt tarbija lauale
36 kartulit, pessimistide hin»
kohaselt isegi ainult 27. tJle°
id saak kaob hooletu ja; loha°
oristamisey viletsates Iaoruuml°
kuhilates roiskumise, halbä°
tanspördlolude ja varguste ttt-sena.
ts vabasse maailma põgenenni
Liidu teadlane avaldas lääneilma
ajakirjanduses pikema ar^
milles ta analüüsis N . Xüdia
Imajanduse vähjakäiku. | Selle
lase arvates ei ole Ni Liidus
lit rõhku pandud põHumajaii-le
asjatundlike mänedzherite
itamisele, mida on tehtud näi-
Itööstuse alal. Nõukogude pol-
Ijandus hakkaks kohe suurte
ludega paranemise suunas
ema ning venelased saaksid
oma põllumajanduse krii-loii
asja hakkaksid ajama häs°
|>Iitattid asjatundjad, ^ arvab see
lane.
mänh, et see nõukogude asja-
|ja taipab sama vähe tegelikku
)rda kui paljud 1"^^neriikide
ilöloogid ja ver? AÜsimuste
[erdid. Neile võiks ainult meel-iletada,
et 40 protsenti N. Lü-
Ikartulisaagist ja 30 protsenti
põllumajanduse toodangust
väikestelt ääremaa lappidelt,
on antud kolhoosnikele oma
ievase töö kõrval eraviisiliselt
la. „Mänedzherite teooriat**
jas pidades peaksid nendest ei-istest
ja taadikestest, kes neid
[iappe hoole ja armastusega ha-ja:
vene põllumajandust prae-
Kileval peavad, kõige paremad
|ike majapidamiste mänedzhe«
kuna nende töötulemused m
laga nähtavad ja käega katsu°
Id.
figa ei peitu siiski mänedzheri°
mid nõukogude süsteemis, kus
väike klikk on võjmu ja kõigS
[valduste juhtimise jäägitult
kätte haaranud, halvates sel-endaalgatuse
ning huvi töö ja
lemuste vastu. On mõistmatu,
Ls seda ei taha tunnistada No
fust põgenenud teadlane, kes
N. Xüdus esinevate väamä-valgustamiseks
igasuguseid
ralteid.
- ^
rümase! ajal räägitakse väga
neutronipommist. Küsimus
õieti päevakorrale rieli aas-
|tagasi kui Ühendriigid kaalusid
uue relva produktsiooni and»
kui tolleaegne president Car-loobus
viimasel hetkel sellest
mist. Nüüd on president Rea-pommi
probleemi uuesti üles
lud ning otsustanud neutroni"
imi vahnistamisele asuda. SeHe-
>tsusele on järgnenud erakord-vihane
reaktsioon Moskvast
venelased on pannud oma
|re propagandaaparatuuri koge
ailmas kõrgete tuuridega toole,
ameerikiaste kavatsust nurjai
la.
esident Eeagani otsuse tule»
sena ön kerkinud üles terve ri-
Ikusimnsi --^ kas neutronipommi
[praegu vajalik relv lääneriikiäe
Bnali täiendamiseks, kuidas s8-
|äejuhid kavatsevad seda relva
itada, kuidas neutronipomim
[luktsiooni andmine mõjutab
endriikide ja ta liiflaste vahendi
ja miks vihkab Moskva •se-i
I relva erakordselt fanaatiliselt?
Neutronipommi valmistamine on
luiselt kavandatud Varssavi
frt riikide suurte tankiarmeede
tu TÕitiemiseks, mis on koonda-
N. Liidu läänepiirkondadesse
h |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-11-26-03
