Vaba eestlane , October 29, 1985

              Nr.
ITVANGE
ja n köide,
$20.00, saatekDlü$l.—
lös
$34.00, saatekulu 01.—
|argid
$3.00, saatekulu $0.50
:ki, ™
Pesti
katmiseks
illinnasse ja
kbatshovile
lOM saatekuSu
Tasuta
I KAVALERID"
laiis ilmus Tallinnas aastal
Keskjuhatuse väljaandel,
itehnikas, nägusas köites,
originaälkujutused värvi-,
filtidega kõige vapramatest
iseseisYa Eesti Vabariigi,
nimed, kes rahvusvaheli-f
eostumisele. Teos on tege-mille
omamine ikestatud
EMP Stockholm
talitusele hinnaga $50.--
ÕHUPOSTIGA ROOTSIST
TUSTÜS
ost, Beriiinisf 0
muust
lat)
talituses
tekulu $1.50
^tekulu $2.00
|!i)liliiniHiiili!llllUillUII{!lIIillllllllli{llll!lilltitilgl
Pue liikmete aktsiooni üleskut"
on rõhutamist leidnud, et kai­sus
on. neile sama palju eluvii-kui
tee valida ühe hõimu rk
|t pärandit, See on karjala noor-
|roõmus koosolemine, kus laul°
se ja mängitakse,'harrastatakse
ritj rahvatantsu, korraldatakse
laagreid, mängitakse kurni, uü-ikse
oma pärandit, sest oma juu-jndes
õpitakse tundma iseendid
Ambritsevat maailma. Noorsoo-;
|u eesmärk on karjala kultuuri
[idamine ja jätkamine noort®
ei.
Ml ••• II1111 itmii iiiia ii.Hui iMatMMDBoo&eoBMMQ'
JfABA EESTLANr°
öMhuvide eesti
astal eriti rõhutatud
[ut on ehitud pulmadeks
Foto: Vaba
^ ¥ABA EESTLANE teisipäeval, 29. oktoobril 1985 ~- Tuesday, October 29^1985 I i . 7
LASTE
;!;!:t!;H.ii!;tl
Salme Rmfm^
,3a viin ta siniia^ aga sisse ma ei lähe," teatas ta
Mndlalt läbi telefoni. '
Emä nägu säras fiigeko^ ta ümises
isegi laulda. ,,l^tie, kui hä^
nägu ^däle.,,Kes teab, ä^^^
kahte: põikpead lepitada. Jumal kasutab tihti lapsi oma;
./•abiHstena.":':,.;;^-v^;',--^
!» Ema sõn^ südamele. Öösel
kasvasid nad suurteks kaljudeks ja ähvardasid teda läm­matada.
Miks pidi just tema Jumala tööriistaks olema.
Maei^^^^^^^
juures savi sõtkuda jäseUestp jäneseid voolida.
Aga ta ei tahtnud kuuldagi asju, millest ta aru ei saanud.
Jäägu tema kallid tädid omavahel pahuksisse, kuni nad
Kui ]pige esmaspäeval koolist tuli, seisis nende maja halliks ja krimpsuHseks muutuvad, mis see Ingele korda
ees valge sportauto. läheb.
„Tädi Tilde!" hüüatas Inge ja tormas uksest sisse. Nii mõtles Inge öösel, kui uni ei tuhiud. Ometi teadis
otse tädile kaenlasse. „Lähme sulgpalli mängima! Sa ta väga hästi, et niimoodi ei tohi mõtelda. Tegehkult oli
mängid j u h u g a sulgpalli, eks ole?" nõudis ta kohe ta juba suur küllalt. Varsti leeriealine. Mõlemad tädid kut-
P^^^^^^^t- sutakse leeripeole. Kui hirmus, kui nad siis kirikus istu-
Tädi Tilde, kes harilikult kõik tegi, mis Inge iga- vad ja teineteist ei salli. Aga mida võis Inge suma para­nes
soovis, näis täna tujust ära olevat. Ema hakkis köö- ta? Isegi ema ei suutnud neid ju lepitada. Peaks keegi tar-gis
sibulat ega ütehiud ka midagi. , . . gem tulema, keegi, kes imet teha oskab. Nagu siis, kui
„Kas teed tomatisalatit? On sul rohelist kaussi tar- Jeesus veel inuneste seas rändas. Jah, Jeesusele oleks väi-vis?"
küsis Inge emalt. Juba ta võttiski selle ja tahtis ke asi kaks nii kena tädi teineteisega kõnelema panna. In-emale
ulatada, aga tädi Tilde pahvatas äärmise meelepa- ge palvetas kõigest hingest, nagu ta seda enam ammu ei
^^S^' ° olnud teinud. Seepeale jäi ta rahuükult magama.
' ,,Kal^ see inetu savipott on teil ikka vee! alles? Viska Laupäeval saabus tädi Tilde oma autoga varakult
ta omäi kord minema!" ja teatas, et ta lõunaks peab tagasi olema. Tal olevat vä-
Inge hoidis kaussi käes ja vaatas seda imestusega, ga vähe aega. Inge märkas küll, kui närvilme tädi oU,
Kuidas inetu? Tumeroheline glasuur meeldis talle. Tädi aga ta ei temud sellest väljagi. Inge oli puhanud, rõõmus
Mai-Liisul oli see eriti hästi õnnestunud. Kauss oli toma- ja ülemeelik nagu alati. Autosõit, pottsepatöökoda ja sa-tite
jaoks nagu loodud. Tädi Mai-Liis oli nimelt keraa- vitoober mõlkusid tal meeles. Mure „selle asja" pärast,
mik ja väikese töökoja omanik. Ta vahnistas kedfal kä- nagu ema tädide lepitamist nimetas, oli kui mmema pühi-sitsi
võrratuid savinõusid ja mmd keraamdlisi esemeid, tud. Ihn oli haruldaselt selge ja päiksene, tõotas tulla kõi-mille
põletamiseks ta töökotta kõrgkuumusega elektri- ge kaunim sügispäev. Varsti olid nad autoga Hnnast väl-ahju
oli lasknud sisse seada. Ingel oli terve riiul täis tädi jas ja sõitsid läbi külade.
tehtud nukunõusid. Need olid tema arust kõige ilusamad „Vaata, M palju punaseid katuseid!" hüüdis Inge.
mängunõud maaihnas. „Ja ploome — kas nägid, kui täis oHd puud?" Siis tulid
, „Ma ei salli seda kivipotti," oigas tädi Tilde, „sellest õunapuuaiad, puude oksad' looka vajunud õuntekoorma
mina salatit ei töö!" Ta võttis kapist klaaskausi ja asetas all. Vilksatasid pihlakad punaste marjakobaratega. Mõ-ema
ette lauale. nel vahtral lõkendas latv juba punakuldselt. Inge pidi kõi-
„Ära võta kõike nii isiklikult," palus ema tasase hää- ke nimetama, kõigest rääkuna, mida nägi. Ta ei saanud
lega. Inge ei teadnud^ mida ema sellega mõtles, aga ühte teisiti. Tädi Tilde ei vastanud, ainult ta nägu muutus
asja ta taipas selgesti: tädi Tüde ei sallinud rohelist kaus- aegmnisi lahkemaks. Vahel naerataski ta juba natuke,
si sellepärast, et see O Ü tädi Mai-Lüsu tehtud. ' . Ja süs panid valged linnud neü tee kinni. Need kõndisid
Varsti pärast lõunat sõitis tädi Tilde minema. Alles reas keset teed väga rahulikult ja aeglaselt, autod mõle-siis
kükis Inge: <;Miks tät^^^ mas suunas pidid peatuma ja neid mööda laskma.
Ema vaikis vüvu, siis rääkis ta; kaussidest. Nü nagu ,,0i, kaksteist luike! Aga miks nad teele on tulnud?"
õhuke klaaskauss ja paks savipott hästi kokku ei passi, küsis Inge Nüüd naeris tädi juba laginal,
nii ei sob^ ka mõned inimesed omavahel. Nad on lihtsalt „Need on ju haned! Kas sa hanesid näinud ei ole?"
lügaermevad, nagu eri ainetest tehtud. Sellest sai Inge imestas ta. Muidugi oli Inge hanesid näinud, aga ainult
ara. Aga miks nad sellepärast üksteise peale pahased olid, halle. Need siin auto ees olid lumivalged ning astusid mi
jäi talle mõistatuseks. pidulikult ühekaupa sirges rivis, et neid kuidagi rmnala-
„ A h , laps, see on pikk jutt — vana asi täditütarde teks hanedeks nimetada ei sobmud.
vahel," ohkas ema. „Vahel näib mulle, nagu ei mäletaks „Ma ei tahtnud neid solvata," vabandas linge,
nadi ise ka enam oma vastumeelsuse põhjust. Mitu aastat Kui nad suurele autostraadüe jõudsid, hakkas tädi
ei ole nad teineteisega sõnagi rääkmud," Tilde rohkem rääkima. Ta sõitis ka meelsasti suure kikü-
„Naljakas! Ja mmule meeldivad nad mõlemad," sega.
imestas Inge. »Küll on tore, et «ui on auto! Ja veel niisugune uus,"
„Jah, nemad hoiavad smd ka väga. Kui kasvad, ehk rõõmustas Inge. Tilde naeris õnnelikult. Nad jõudsid va-suudad
nende vahel mõnda kõverat asja õigeks ajada." rem kohale, kui kavatsetud, Inge ei tahtnudki veel autost
„Küidas mina?" tõrjus Inge ehmunult. Just süs tuU välja tuUa, ta oleks ama edasi kihutanud. Aga tädi Tilde
isa sisse ja küsis heatujuliselt: asetas tema kohvri aiavärava ette ja hakkas juba hüvas-
^,Mis kahtlasi küsunusi siin sõelutakse? Tuba üsna ti jätma,
tuska täis. Daamid on unustanud isegi posti vaadata." Korraga seisis tädi Mai-Liis väraval, suur ja muhe,
OÜ tulnud kiri tädi Mai-Liisult. Ta Mr jutas haruharva, palju ^h
ainult kui midagi tähtsat teatada oli. Seekord kutsus tädi Tädi Tilde paistis tema kõrval kleenukese leerilapsena,
Inget sügiseseks koolivaheajaks enda juurde. tumedad juuksed siledalt vastu pead kammitud. Tõesti;
„Kas ma tohin sõita? Isa, eks ole, sa lubad?" nurus nad ermesid teineteisest rohkem, kui Ingel meeles oli.
Inge. „Ema kindlasti ei keela." Ka isal ei ohiud midagi Aga talle ei antud aega võrdlemiseks. Mai-Liis peaaegu
reisi vastu, ainult halb rongiühendus ümberistumisega ei hõiskas oma laia häälega:
meeldinud talle. Seal võis lapsele üksi sõites kes teab mi- „Seal te mul olete! Mõtle, kui tore! Mul just suur
da juhtuda. Autoga oleks tee lühem, paari tunniga võiks sats ahjust tulemas. Tulge kohe sisse! Põnev näha, kui-kohal
olla. Jah, kui oleks auto... das on õnnestunud."
„Küsi ometi tädi Tüdelt, kas ta ei viiks sind oma Töökoda asus vana kahekordse maja õuepoolsel kül-autoga
sinna. Tal on ju laupäeval aega," arvas isa. Ema jel, keldrikorrusel. Pikergune ruum valgeks küüritud
ja Inge vaatasid kohkunult teineteisele otsa. laudpõranda ja nelja väikse aknaga oli mõnusalt soe.
, „Tüde oli just natukese aja eest sün," tunnistas ema Suured riiulid vaapamata vaaside ja kannudega täitsid
ja rääkis rohelise kausi loo isale ära. Ta ei uskunud, et seinu maast laeni. Tühjaks tehtud pikk töölaud ootas ah-
Tilde nõustjuks Mai-Liisu juurde sõitma. Ei ohiud nad just tulevaid esemeid. Aknal punetasid sügislilled savist
ju aastaid teineteise pool käinud. vaasis.
„Seda parem," arvas isa ja naeris. „Küll te näete^ Inge mäletas kõike eelmisest külaskäigust. Ta teadis
sellest tuleb veel eriti põnev reis. Inge eest läheb ju Tüde ka, kui tähtis on keraaniikule põletusahju avamise hetk.
tulest ja veest läbi." Siis selgub nimelt, kuidas vaap on õnnestunud, mulised
Inge ei ütelnud enam midagi. Tal kadus järsku iga- esemed kõlbavad esimesse, millised teise sorti,
sugune isu ära niimoodi kuhugi sõiti. Pareni oli koju jää- Tädi Tüde seisis abitult ukse kõrval, teiste rõõmu-da.
Oodatud kooHvaheaeg tundus täiesti rikutud. Aga tuhmast põrutatud. Aga kui ahju suured kaitselukud ava-ema
võttis asja otsustavalt enda katte mng kõikide ülla- ti ja uks pikkamisi lahti läks, astus ta süski lähemale,
tuseks nõustus Tüde lõpuks sõitma. . Ahjutäis oli hästi õnnestunud. Iga ese võeti ettevaatlikult
Lasteaia noored lauluproovil.
LINNAVALITSUSE VÄLIMISED
TEISIPÄEVAL,
12. NOVEMBRIL 1585
VALIMISTUNNISTUSEDJA ^^i :: ^
DEKLÄRATSIOÕls^
Kui te olete õiguslik Toronto linna valija, kelle
jiinü on jäänudvälja v^^
saate te eksitust parandada kahel vüsU:
— omandada erihse vahmistunnistuse minnes
isiküMiU linnasekretäri (Ci^^ büroosse
raekoja teisel korrusel, esmaspäevast reedeni
keUa 8.30 hommikul kuni kella 4.30 pärastlõunal
või laupäeval, 2. novembrü kella 9.00 hommikul
kunikella 3.00 pärastlõunal
— täita vastava delto
valimispäeval teie hääletuspunkti ametniki
juuresolekul (Deputy Retuming Officer).
Isikuttõendavad doloimendid on vaja^
Kui te omandasite Kanada kodakondsuse
24. oktoobril, 1985 või hUjem ja rauidu
kyalifitseerute valijana allpooltoodud nõuete
kohaselt te võite omandada käš ;
vaUmistunnistuse või täita vastava
deklaratsiooni vormi teie haäletuspunktis
yaliinisipäeval. ^
Kodakondsust tõendavad
on
iP^LIFmTSIÖONID
Teil ön õigus Toronto Unnas vähda,
kui olete Kanada kodanik või Briti alam,
olete 18-aastane või üle 12. novembrü ja
elanud Toronto linnas ajavahenükul
3. septembrist 23; o k t o ^ 1985 või
— tei^ ja te abikaasa ei ela si^^
aga olete üüriüsed või maaomanikud
Toronto linnas
Roy y . Henderson
Gity Clerk and
Returnihg Officer CITY OF TORONTO
välja ja käis enne pikale lauale asetamist käest kätte. Tü­de
märkas, et nende kausside, kannude ja vaasidega on
sama lugu kui teel valgete lindudega: neid ei saa lihtsalt
savipottideks nimetada. Mai-Lü^
line nieišter. Üks rohelm^^ meeldis TUdeleeriti.^^^^
Selle kinkis Mai-Lüs kohe talle — tomatite jaoks.
Inge pidas tükk aega hinge kurni. Süs näpistas ta en­nast
salaja käsivarrest. M s see süs hüüd oU? Kes sün veel
vana viha kandis? Või kes kahe tädi tüU,äkki ära pühkis?
Inge võttis lauah: savist partspilU ja p i ^
jõust. Tädi Mai-Liis hoidis kõrvu kim^, aga Tüde palus:
,,Annäi, ma proovin kah!"
„Sellega on näitus avatud," kuulutas Mai-Lüs vüma-seid
topse ja toose Male asetades. Oütõ^^^
data, Tüde ei saanud kuidagi kohe ära soita. Ta jäi hea­meelega
lõunale. Tädidel oh äkki väga palju teineteisele
rääMda. Inge leidis toobripõhjast tüki savi ja |iakkas sel-vool