Vaba eestlane , December 1, 1983

              VABA EESTLANE neljapäeval, i . detsembril 1^83 , December 1,1983 Nr. 89
r n i P V " 11 III I " " ' "
¥ABÄI>: a EESTLASTE HÄÄLEKANDIA
ESTLÄN]
VÄJAANBJA: 0/tJ Vaba Eestlane, 1955 Leslie St Don
Ont.M3B2M3 /
tolMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOI LEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe,
TELEFi)NID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNA JD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas
ja veerandaastas $15.-^
TELUMI^HINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—, pool­aastas
$35.— ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri hind 70 a
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—. esiküljel $5.5©
Ühelegi televisioonifilmile ei ole
sellisel määral reklaami tehtud kus
äsjasele ameerika televisioonikom-panii
ABC filmile „The Day Äf-ter''.
Asjatundjad kalkuleerivad, et
seda kaks ja veerand tundi kestnud
filmi vaatas Ühendriikides umbes
75—100 miljonit inimest, kellede
hulgas oli kmdlasti ka palju eest­lasi.
Ja seda mitte ainult ühendrii­kides
vaid ka Kanadas, kus see
film samuti televisiooni saate jaa»
made kaudu demonstreerimisele
•(tuli..; •. ' • if
Erakordselt suur huvi filmi vastu
oli põhjendatud: „The Day After"
(Päev hiljem) käsitas tuumasõda
ja selle sõja tulemusi ühendriikide
ühes keskosariigis asuvas väikeliu-
REE ESTONIA
Publishel by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leilie St. Don Mills, Önt. M3B 2M3
PildU Lennuväepoiste Klubi peakoosolekust osavõtjad: Istuvad vasakult: Rein Rutnik, Mati Jaago, Harri ^^s, Lawrence'is. Mõnelt Doolt väi
Lüv Arvi Tinits (esimees), Manfred Bode (Rootsi esindaja) George Mastoras („Salakõrtsi" omanik), Kai- aetakse, et film ei olnud polütUine
ju Jõgi, Georg Orgusaar, Erich VäU. Seisavad: Lembit Puusepp, Ülo Pikkov (sekretär), Eerik Purje, Ilmar ^^j^ siis ei vas-
Jõgi, Mart Pedel, Heino Kannel, Jaak lir, Leo Koff, Toivo Kõhelik, WiUiam Mandrajllmar Sambla, Evald ^ ^^^^^^ ^^hegi os-
Oder, HeikMSiUast©, Ilmar Värk, Gaido^^^^T^^ j^al^ seda filmilinale toodud spek-
. taaklit analüüsida, võib kinnitada,
SSlIlllllllilllllillliSllilllülllilllllllllllll
et see ei olnud mitte ainult poliiti­line,
vaid sajaprotsendiliselt pro-pagandalirie.
Otseselt oli see film
suunatud tuumasõja vastu, kuid
kaudselt, eriti kui arvesse võtta
filmi demonstratsiooni ajalist mo­menti,
oli see suunatud ühendrii­30.
novemM täitus sada aastat ..Obvrisuits" (1920), samanimelise se „Tuli ja tuul" (1950). Kuid veel kide valitsuse tuumarelvade arse-^
luuletaja Gustav Suitsu sünnist. Tu-pikema luuletusega. luule intellek-
See kulges kõik nagii kindlaük- ma sellisel määral tuumiiriikettide- levane eesti luuletaja sündis Tartu- rahvaluuleteadmisist ja ralivaluule tuaalse ja emotsionaalse süntee- Kogemused näitavad, et ühend-sikasjaliseltiväliatöötat
«|d rezBiil jä- ga varustatud, et ta on võimeline maal, Kastre-Võnnu' vallas Võnnu värsi valdamisest ilmus regivärsi- siks, kus objektüvne peegeldus ja tmäe rahvast on võimalik paani-lele:
massdemonstratsioiHiid Lää- ja suuteline pärast esimese hoobi koolimajas põlises õpetajate pere- line balläad„Lapse sünd" (1922). subjektiivne väljendus on kehastu- kasse ajada ning suurte masside
ne-Saksamaal ja teistes NATO rii- saamist tasumisrünnakule ^suma konnas, kasvades välja maaharit- „ir nnintik T,,h» 1^ nud vormitäiuslikkuses. hulgas kõikematvat hirmulainet te-todes,_
tuumasoja vastaste filnüde ja vastas^^^
televisioonisaadete kao^u levitami. kitama. See süsteem on töötanud eesti kultuurivarämus., • / ^' reydu^m»e^^fld flmwsia^. N e h ^ ^ ndi siffliteelt ja mee-^ tagasi omaaegne
« l ä ä n e s ja Moskvast tulnud äh- nfiüd^B^ « l * ! : . . ^ * ^ ' ^ U " ^ ^ ^
vardused-kSik need oBd kokku löönud viünaseaast^^^ j„„fc Saanud hariduse Tartu kroonu- ,,Eesü toovabamk" ««g^tf Ees- tule" revolutsioomvaimsus ja j^^^^^^
sulatatud üheks suureks propagan- sul lääneriikide m,^,r}L^mr^^^^ "^l.^ '^^^"^ .. P f ~ • rTtotatari dakampaaniaks, et B U , "^al-da usklikkuse ja ettenägematuse.t^""^'»''" ajalop-keeleteaduskönda ja reie sojas einoigust nõudvate mg.- ,,Ko& on kottuunenagu-Vuhasto^ S W ^ ^ m a i S -
Ühendriikide keskmise leUnulatu. kõikuma,
sega rakettide ja tübraiettide too- « v õ i m a l u s ühepöolsdt, eriti ^^E^^^ vaMleja nmg loobumistunnetega
mlstKiroopasSež: T^^^^^^ jandust ja esteetikat, soome keelt, hud suured
fnhnhii määimi väUa !i»ndärii> Wrjandust ja fahvaluulet, kuni K- revolutsioomdes on sisuks ta koi- , ,
mnes ei toeta pa^ju seDisest^ , ,
kontsentreeritud M Ä p r o p a . " r : " ^ - ' kokku unenägu" (1922). Autori hu- ^'"«n»' ta v„s ee^ uuk Euroop^- maid voimatas., toa e t t ^ ^
•gandakampaaniäst Äkida ja libise- elu küsi- f.^a muutis eesti luule euroopali- jalg«a.de._ saa mõjutada mitte ai-
4*6 siest teemaa koivale vMte-^^^*^^ ' ajalehes ,,Uus Aeg", oli ^^^^^^^^^ kuks. , , —
ga, et koordlieeritud [kampaania President Reagani ja tema nÕu- '^j^^^ine «uyoopa, aga ka soo^ ühiskonnaluulet, mida ta väi- Luuletaja kutsumuse kõrval on ta
kohta puuduvad tõendid. See väi- andjate kalkulatsi^^ Kuigi luuletuste olnud kirjandusteadlane, kes on
de on kergekaaluline, kWalpne-^^
maailma "''^—^ - —' • — - — -
loota
tades läbimurde eesti sajandivafee- ^alse
truult ku-jeldas Marsi elanike
maandumist maakerale. Film ja
televisioon pakuvad sellelaadilis­teks
operatsioonideks veelgi pare-nult
kuulmise vaid ka nägemise
meelega, mis on palju mõjuvam ja
efektiivsem.
võimalik osaliselt kasutada esime- ^^gg ^ ^ ^ ^ luuletunnete ja v Ä ^J^is. ja
. •^"cuuiumuc tavadega luules. '
kaugrakettide maa-aluste Tuli iseseisvus > Suits andis stokholmis kirjandusteadlase tööd
varjundiga keelde.
Ta jätkas veel maapagulasena
rmtati]
Lääne-Eurdopi ja Ainee-okamandn
masside ülpskihutami- se rünnaklaine ajal Ühendriikide J: " ^ i " i ^^
seks ja N . IJidu v ä f e^
seisukohtade, :toetam^ rahvusliku luuletusega kirjutades , ^ aja-ipa^
u^^p^tihs^: arvesse lased tulistavadl iga hoidla vastu Ta heitis seda oma ümbrusse, ara-. ^^Tõstä;iipp" oma usutunnistuse, i - (1953) sooiiie keeles mo-
^ e , md-kaks laengut, jääb neir^^v^^^^ «^ede revolutsioo- j^^^^ ^ii^ ^g^s Kreutzwald''
lasti on
võtta ainult sündinud
lSeeddes^t jatkMh küUa^^^^ (1953). Tähtsaim töö on ülikooli õp-järelduste
tegemiseks. Nendeks takse ühendriikide lennuväljade badusaateid, toi uued rütmid varsi- j-jaannfd^unssfei nÕDpnpeefteooollii jinuhhaattaajiaannaa r(1i99i199 pejõiina,"kus ta on ettevalmistanud
rakendamist. Nii kujutati mitme
perekonna elu väikeses ameerika
linnakeses enne ja pärast tuuma-laengu
plahvatust ja mängiti osa­valt
kontrastidega. Endise iluj ek
ja õnne asemele tekkis pärast plah­vatust
häving, surm ja hukatus
ning isegi plahvatusel ellu jäänud
faktideks cm N.^ side- kunsti, "ja see saigi e e s t i ^M ^1944) ja see ei andnud enam ae- inimesed ei olnud enam inimesed
^ ^ ^ ^
lae^atomaa^ ja Ühendto järele 2000 laengut te!- le hakkas kiiresti tõusma euroopa- tail lisandusid Üksikud suvepuhku- võtsid iseseisvas rügis oma kätte
yd, Laane-Saksamaal, Inglismaal se rünnaWaine ajal amee^^^^ eesti kirjanduse kandmise
F HMiJäl korrddatHd s^^^
deid inunesi h õ t o ^ Ühendrii- riikide tasimiisrünnak pär^^ nud Gustav Suits: suri 23. maü 1956
Mde ja president ReagaK vastase^ _ f.np täile Ja ^^eti Stokholmi Metsakalmistu- r,,„vamse ,a «eae m«ju«. .u.-
immmm m .1,; . . . . . . n . . :i foonid ning .,!LS£^r^,^^!^ Tema luule on jäämid; eesti ko- siandmisel oli lavastaja kasutanud
kiiijutava
flaanydndel esitamine.
üks neii^ fümidest,
Meeriklased valmistaiiud pärast
gisugused inimlikud omadused kao­tanud
segased varjukujud, kellede
näod olid moonutatud ja hävitatud
radioaktiivsest kiirgusest.
Plahvatuse ja selle mõjude eda-
Kvitnstööd' kMJutavatp fita^^
ustumatu elu tule
sädeme andjaks.
nii täpsed, et nad suudaksid häyk^^^^ micinnn- «xio+n+^ irf^A^^ u TOV+H >=»^"""* ^.^^j^^;, ja^^^^^y^^^^^^^j» mistieiua lenmusi eieKie, mis e
«^«111. J^^.r^n^ ^t ada kõ^ m.na: ri vaimustas ja neid uue luulepüdi mülele järgnes maapagu..SeUe hi- . ,, toduimd tundunud lloooommuuUlikkeenima SSaam^u^ti tun
kaudu ka väljaspoole .kodumaa ijsluule perioodi looming on kogü-
Jaapani unnale Nakasa^ aatomi- We„^^^^^ ta neljandasse luuleraamatus-poninü
iheitmist,' ol| seisnud J*™* I*^" O"^^
• • I • Ühendriikide arhiivides pikki aas-iaid,
kuid ihnus nüüd äkki televi­sioonisaadete
kaudu avalikkuse et-že.
Teise fümi ^ «ThflÕay A£-
nelastei veel küllalt jõudu JH-ACIV^»
et tukastada kõiki Ühendriikide
suuremaid
A ^ < / « • • 1 ^ . . . V i . . Need ongi motüvid^ miks presi-dent
Reagan tõhustab pniegu
md^Vh^M^ Ühendriikijle ja teiste NATO rii,
pann ÄBG ule iaaste tagasi - - j d d e t u u i ^ tagavara. Pre-
1982. aasta s u v e l j a pidas seda
gu Suitsu abikaasa Aino. Thauvoh-
Suits oma mälestusis „Gustav Suit­su
noorus*' (1964) kirjutab, on esi­meses
luuletuskogus ilmseid mõju­tusi
selleaegsest soome luulest, eri­ti
just luuletajalt Eino LeM^^^
Suits jäigi Soome. Ta töötas Hei- Varem on nõid{:ogude kriniiiiaalpolitsei olnud suhteliselt «rsdda-singi
ülikooli raamatukogus (1911— tod KGB iööst Kuid hiljuti on KGiB tegelased saanud jahtivaid kohti
dušid kunstlikena mõned massi- ja
tänavastseenid, mis jätsid kogu la­vastusele
teatraalse mulje.
Kogusummas võiks ütelda, et la­vastaja
oli tahtnud palju anda ja
palju saavutada, kuid tema pingu-tiisest
siiski ei piisanud tuumasõ­jast
tõetruu ja usutava pildi and­miseks,
üheiidriikide tuumarelvas­tuse
vastu võitlevatele aktivistidele
vajalikuks just praegusj^lmomen-^^^^^S rootsi keele õpetaja- slsemhiist^erhimis, miBe alla^^^^^^^ või poKtsei. Kaks kolmest ^!^J^ J^J^T!^^^^ m televIsiolmiLaraaiälft kan^ir f^^ ^amuirjõudude t a ^ ^ Helsingi vene gümnaasiumis uuest sisemimstri abist tulevad otse KGB-st. Nad abistavad sisemi kahtlemata suursündmuseks, nagu
seda kinnitavad ka vastavad kom-oma
huvides ära ka paljud pahempool­sed
ringkonnad, kes asusid presi-kümnete
niiMonSe ! « , ^ ' ^ ' ^ ^ Disfrit VifaB F^dOttehuW, kes sai seBele jä^ Mihemst aega ^"'f'^'^''^ H''r*'*?!
iodud^sše lanLeerMa.'"^^^^ S^:!?"!'»^^^
. pm|ud_ tonemaaiüna pahempoo^^ ^ vastu eiffoopalikke kultuurimõ- ^ . .,„, , / ^ .
SeUe ulatusliku ja kÕMelt käiva P»'"*^ üastele
survel uut6 raketkide ülismonteeri- cowbcn^d, kes taha* Kuid muudatus poMd üksikuil- ' f " ^ ^ ^ ^ täiesti põhjuseta peatanud auto- ameeriklased on muutunud .targe-y
i ^ ^ ^ ^ ^ ^ . y ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ iriis^ os _ . • . . . : ^ ; aiia. omanikke ja neid jälle teele lask- 3^^®ä^s^
pärast Stalfet siDinna m pea- kavad oma viie meele abil ilusasti
konstruktsiooni ja loodi eraldi aegu avalikku vastuvõtmist.
misest Lääne-Euroopas
mis oleks kiudlustanüd
)a sõjatandrii se
kriminaalpolitsei ja julgeoleku-loobuma,
Kaaailma viia tuumasõtta, kuid ses temaatikas, „Tuulemaa*' vars
N. Ludule arvesta sõja hävitavate tagajärge-^ sides saavutas ta mi kõrge kuristi-ise
tohuto ^eg^v Nende poliitikute ja avaliku taseme, et see ön senini jää-ülekaahi
ja simdinud Euroopa irii- arvamise^ ,^^^^^k^^ arvates nud meie luulekunsti paremiku hui
ke elama venelaste ähvjarduste ja peaksid lääneriigid nõustuma prae- ka. Ta oli saavutanud varjundirik
väljapressimiste varjus.
Jlma juhtkonna närvid o&d õnheks™>sega, mi^ helisema.
siiski tugevamad kui Molskvass^^^ , t ,
osati kalkuleerida — fen^^^^ saanud tuntuks korrumpeentud
jäid . kindlaks xmia seniile poimi- nõukogude kommunistlikule dlkta- ^^a^est esimesest kogiist valitud ar. poliitikuna. KGBB-ülemana teadis
Endine siseminister Shtjolnikov
oli oma 16-aastase tööperioodi ajal
Aga ka kui politseivõimu tsent:
raliseerimine alguses võib teatuid
positiivseid tulemusi anda,
teri. haganatest eraldada.
poil
kale ja Lääne-Sakšamjaa parla­ment
kuinltas häälte vahekorraga
282:222 valitsuse otsuse Pershing-
^ tüüj^ raketööe ja tifbraket^^
iilesmonteerimiseks L^ue-Saksa-maa
/mastušluuletused ilmusid kogus Andropov sellest rohkem kui pal-
; jud teised. Seepärast ongi ta nüüd
maailmas ei taha tuuma ; ministeeriumi toonud nii palju ©r^ncidcil^
sõda. LäbirääMmised tuumarelvas-^^^^^^^^^ selles kahtlevad tasakaal o^i^^®^» kes seal peavad B u t
ttuse piiramiseks N. Liidu ja tuumarelvastuse alal. 3a jättes korda looma.
Ühendriikide vahel ei xde andnud kõrvale paljud emotsionaalsed Nüüd oh selgunud, et smir osa
soovitud tlllfmilisi nina Mo.ckva Iraf&liiifliiBCfifl 4nnninQ<1 A1 « O , _ : : : ; - . I I I . . .
Lawrence,; kus „The Day After*'
tasandab ^ reform ka teed ta- filmiti, oh väike 47.000 elanikuga
gaši stalmismi poole (EPL/ÜI). ülikoolUmnake Kansases. FUmimi-
•' ; •.. ' .[ • - : ne toimus 1982. aasta suvel ja jääb
ainult imestada, miks see alles
nüüd miljonitele ^levisiooniekraa-nideie
lendu lasti. Paljud kohalikud
elanikud võtsid Statistidena filmi
massistseenidest osa, tehes seda
WASHINGTON — USA on tasuta.
avaldanud otsuse, et valitsus on
^tulemusi ning ] ^ kaalutlused, teooriad ja djamääira- «e eksklusihrsest autost, ^^^^ 15_miljoni dolla- Linnas tekkinud paanika ja vas-tuumasõja
ärahoid- teatas äqa tigedal^ abistamissumma Gre- J^vate massisteenide ^filmimisek^
nuiseks d ole seni leitu^^^ nadale, aga Yalge Maja ametnik ^^^"^^^^ Peatänavat, hiis kamiab
moodust kui va^tastikuiiet^^ Per-res ainsaks mooduseksjmaailma Saksamaalt tellis Massachusetts Streeti nime. Tänav
relvade terror, niis eelduh tuuma- shing tüüpi raketid ^Euroopasse, hävitava kökkuuõrke ärahhiami- '
relvade alal jõudude
Sealjuures peab
tasakaalu, Nii jääb praegu tuumasõja
võimaluseks
ara- seks. läks tegelikult peamiselt
SÕ|
ütles, et veel on vaja lähemaid •
uurimusi, kas lõpetada kuubalaste ränipsuga ning au
poolt alustatud l1en—nuvtäoljaö eehsitiaa­n
B u a i a i r toodud vanade au
mine. i. 3)
Nr. 89
VAI;
N Ä D A I
3. ja 4. dets.
dr. T. MaiJ
10. ja I L dets.
dr: I. Mark
AdvokaafI
J.E.AIfre(
Hiljuti kuulul
Company Limij
poolt eesti ajaJc
vembril toimub I
ride koosolek s(
di taotlusega J
tema maksujõi
seks. .
Määratud. k(
nud suurearvulif
nende 'volinikki
sest huvitatuid;
oleku ruum ei
kõiki, vaid osj
käiku kuulama
red oli ilmunud!
olekule.
Koosoleku kJ
E. Alfredi tegev]
teada olevate?
operatsioonidest
misel selgunud
sundist.
Kreeditoride
trusteeks (täis
Clarkson Compi
Box 251, ti
Centre, Törontc
missuguse asutus
dajail edaspidi t|
si taotleda.
Kreeditoride
viis inspektorit,
lus võlausaldajal
ja tutvuneda asjj
1
Eošti Sihtki
Annetused, test
ja mälestusfom
vabad. Suunak(
noortele ja tcist^
si(
lEasd Sihtka]
kaudu tulumal
saamiseks, —
BroadvieW Ave
M41
Kommenti
(Algi
tokeredega, et
„tõetruud" tagi
segadus ei häiru
mai tänaval asu|
vimapoodi, mil
kult kauplusesse I
le mainis, et tcJ
le asjaga mida]
„tuumapommi
tänava teises ots
Nagu igalpooi|
Lawrences oli
mist kuulda ki
Kui tuumarelvas]
vad aktivistid fif
gid valitsuse poi
le täielikult mai
ganisatsiooni
for Freedomi
Dolan, et see Ül\
list poliitüist fil(
sel ameeriklase
oma silmad rea|
" ning tegema jäK
tele. Ning koi
geoloo<?ia profcsi]
märkis kohaliku)
male auhid int<
et massimeedia
satsiooni" tagai
tuumarelvade va]
taotlevad nÕtd«
poolset desarmec
„Need inimesi
sellest kurjast,
võivad teha," iit
kuidas on lood
mispärast ei olc|
vastu? Pähe tui
teid täpselt samij
Sellel kommeif
õigus, kuid kes
loogikast, kui M
vaja plakatid se]
vatel oma valits
ma minna?!