1980-12-11-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 11. detsembril 1980 — Thursday, December 11,1980 Ife. 93
Kanadq filmidjakiri
Peeter Kivibo filmi
^^öödunud kevadisel Tallinna
Festivalil demonstreeritavate filmi-^
de hulgas oli Peeter Elviloo film
„The Music Box Dancer", mis käsitles
kaasahaaravalt ja mõistvalt
abielulahutuse tõttu vanemate vahel
kaheks kistud lapse tundeid. Jutustus
oli 9-aastasest tüdrukust, kes
elab' Torontos ja tema isast, kes
elab Inglismaal. Enamus filmis oa
toodud esile probleem tüdruku vaa^
t^punktist. Filmis jutustab tüdruk
oma lootustest ja soovidest, mis on
seotud isaga, mis on armastusyäär-sed
ja entusiasdikud, aga samal ajal
ka nukrad. Filmis on osavalt sümboliseeritud
lapse maailm muüsika-toosi
tantsitari tunnetega ja eksistentsiga,
l.
Kanada fihniajakiri „Cinema
C^nada" avaldas oma tänavuses
detsembrikuu, numbris (nr. 70,
1980) filmi üle arvustuse, kus kriitik
John Brooke leiab, et visuaalsed
metafoorid pn lihtsad ja efektiivsed.
Koos jutustusega need kujutavad
eneseist tähtsat kahekülgset
õppetundi, mida mõlemad, lapsed
Ja vanemad on võimelised tundma
ja jagama.,,Music Box Dancer" on
film, mi^ võib valgustada ja tuua
mõistmist valusale olukorrale, mis
puudutab tänapäeval paljusid M -
mesi.
' F i l m i käsikirja kirjutas Peeter
Kiviloo, kes oli ka lavastaja. Filmi-le
lõpliku kuju andmisel olid eestlasist
kaasabilised veel Tina Soo-metj
Alar Kivilo, Ao Loo ja Lembitu
Ristsocf. 16 mm värvifilmi pikkus
on 20 min.
USA nõuab
aone
4 r \ 8
ir
•
m n 10 • H
n • /2
• 13. ü •
M li M IB 17
j • m zo
m ü 22 23 H m tl . * • 26
V • i 27 m M
2$ 31 • 33 34
H m • •
M 37 # 38 m • j
39 > • • • • ••- H 40
H m
42 43 •
S02 YONGC ST.
3225346 j
THE LANES
363^12 ;
OOtONNADE
131BL0ÕRe!L
962-0662
TORONTO
SWMETS
JSylulcauale ostke ^MJÜRVE saadusi:
lõULUTORT, JÖULU KASEHALG, STOLLEN
PIPARKOOGID, SHOKOLAÄDID, MARTSIPANID jm.
Andke oma tellimised varakult kuid
iiiljemalt neljap,, 20. detSo
Avatud jõulolanpäeva! 9—6
eo
TORONTO, 0NT.M4Y 1Z3
Is 1. Kahe vennasrahva
kirjanik, 6. Lameda põhjaga suurem
paat, 10. Mitte kaugem, 11.
Endine eesti kirjastus, 12. Närija
loom (mitmuses), 13. Eesti nukuteatri
viljeleja, 14. Tegevteenistusest
ära, 16. Udusse, 18, Sihvakas,
19. Vene imemunk, 22. Maapinnal,
24. Tuletorn, 25, Väljapääsmatus
olukorras, 27. Isiklik asesõna,
käändes, 29. Marineeritud toit, 32.
Päri, 35. üksiklane, 36. Looma kehaosa,
37. Läskeriista päästik, 39.
India tuntuim kirjanik, 40. Ametlik
ettekanne, 41. Metusese, 42. Mürgine
uss, 43, Otse, otsene (võõrsõna).
Püstread: 1. Maja osa, 2. Noo-datäis
kalu, 3. Põhi, 4. Sisse minema,
5. Koht Võrumaal, 7. Vetikaist
tekkinud meremuda, 8. Endisaegne
tants, 9. Hapu puuvili, 12.
Tärkav vili, 15. Lehtpuvimets, 16.
Kirjapandud uurimistöö, 17. Teatud
hein, 20, Viibid, oled, 21. Ha-^
raline (puu kohta), 23. Eesti naiskirjaniku
eesnimi, 26. Kombed käitumisviis,
28. Menukalt, 29. Sada
sentimeetrit, 30. Ön puud sügisel,
31. Hinnaline ese, 33. Naiskuju
Piiblis, 34. Kolmnurga üks külgedest,
37. Kolm — prantsuse keeles,
38. Läti rahaüksuse.
TfinMilW'****'-—
^SA leiab, et Lääne-Saksamaa
senisest suuremal määral peaks
aitama kaasa Liiduvabariigis viiv
bivate ameerika vägede majanda-laiseL',
-••'K'-:.'-. '^y\\'l
Näiteks tahavad ameeriklased,
et sakslased moderniseeriksid
ameeriklaste kortereid ja kasarmuid.
Peale selle peaks Lääne-
Saksaniaä maksma palgad nendele
I sakslastele, kes töötavad ameeriklaste
juures nende baasides.
I Ja et Bonn võtaks oma arvele,
vähemalt suuremalt osalt, laod,
kus hoitakse sõjalist varustust nende
USA-vägede jaoks, keda võimaliku
kriisiolukorra puhul lennata-takse
kohale USA-st.
Lääne-Saksa pole asjast eriti huvitatud.
Esiteks vüdatakse praegusele
raskele majanduslikule olukorrale
ija teiseks öeldakse, et teised
NATO-riigid nagu Taani, Belgia ja
Holland ei mõtlegi oma kaitsepa-
Kaks eestlast N. UMB
riikliku preemia
laureaatideks
NJ Liidu K P Keskkomitee ja Ministrite
Nõukogu otsustasid öma
1980. a. riiklike preemiate määramisel
anda selle N . Liidu kõrgeima
autasu eesti skulptorile Jaak Soan-siie
ja arhitekt Rein Luubile kirjanik
A, H. Tammsaare mälestusmärgi
eest Tallinnas. Ka varem on
seda kõrget autasu antud paarile-kolmele
'eestlasele mitmesuguste
saavutuste eest.
nust suurendada, olles seda osalt
isegi vähendanud. Seega oleks ebaõiglane
kui Lääne-Saksamaa üksinda
kannaks peamist osa NATO
kaitsekuludest Kesk-Euroopa sektoris.
RISTSÕNA NR. 1 ® 4 7
LAHENDUS
Põikreads 1. Isamaa ilu hoieldes,
11. Su, 127Aa, 13. Ares, 14. Paremik,
15. Isar, 16. Lapik, 18. Julia,
20. Hosea, 21. Katus, 23. Kamin,
25. Aa, 27. Uu, 29. Da, 31. Lust,
33. Lõoke,! if Arve, 35. Roi, 37.
LI!, 39. Pastor, 41. Aleppo, 44.
Muidu, 46. Puu, 47. Jah, 48. Turg,
50. Leedu, 51. Kabi, 52. Sukad^ 54.
Räbal, 56. Laas, 58. Osa, 60. Seim,
62. La, 63. Eton, 64. Pass, 67.
rekonnaseisuakt
Jumalateenistus
eestlastele
Winnipegis
30. novembril külastas Winnipegi
abipraost Tõnis Nõmmik, pidades
seal Winnipegi Eesti Seltsi „Si-de"
ja kirikutoimkonna korraldusel
jumalateenistuse. Jumalateenisr
tüsest võttis osa 42 täiskasvanut ja
üks laps. Armulaual käisid 24 inimest'
Vähese eestlaste arvu tõttu on
Winnipegis jumalateenistused väga
harukordsed: Pärast jumalateenistust
peetud nõupidamisel avaldata
lootust, et tulevikus võiks seal toimuda
neli korda'aastas jumalateenistus,
neist üks mõne küllatulnud
vaimuliku ja ülejäänud kolm Usuteadusliku
Instiuudi õpilase Helmut
Anniko poolt. Viimane assisteeris
abipraost T. Nõmmikut ka
äsjasel jumalateenistusel. Väga
heaks orelimängijaks oli noor eesti
- üliõpilane Kadri Schultz. j
T. Nõmmik andis Winnipegi
eestlasile edasi piiskop K. Raudsepa
ja praost 0. Puhmi tervitused.
Praostkond loodab sealsete eestlaste
usulisele teenimisele igati kaasa
aidata. Lisaks jumalateenistusele
plastas T. Nõmmik ka üht haiget
vanaeestlast.
Äri on avatud jõuluostudeks
oiates 1. detsembrist lärgmistel aegadel
esmap.-reedeni kell 10-9, laup. 9.30-5.30
fARlM JÕÜLUmmB OSTMISE ÄRI
SiBwesvafikns littala Idaaskanpo lAr SAUNA kos^
^ Saunatarbeid Küünlaid ^ Küünlajalgo lAr Soonte kompvekke
^ Tekstifle kardinateks ja seinakäimistašteks ja kletdiriiddd
vi!^ ja suusavanistiist Ja paljo mood
SUOMI-AITTA
ESMAJÄRGULISED IMPORT-ARHKLID SOOMEST
2031 Yonge St, Toronto, Ont M4S 2A2 © Telefon 483-(i650
HOME BAKERY & DELICATESSEN
281 DANFORTH AVE.'— Tel. 463-3331
Porfugcili pecnnlnlsM
ssiarm 1 ennuSnnetysel
LISSABON: Lissabonis sai
Is 1. itaalia, 2. Ase, 3.
Mustikas, 4. Appi, 5. Lurjus, 6.
Hommik, 7. Ikka, 8. Laidoner, 9.
Das, 10. Sarkasm, 17. Ka, 18. Juuli,
19. Aadel, 20. Hi, 22. Tu, 24.
Ma, 26. Aiva, 28. Postimees, 30.
Lepp, 32. Tropp, 34. AUah, 36. Or,
38. La, 39. Pastel, 40. Suursaar, 42.
Pühalepa, 43. Oopium, 44. Muld,
45. Ujur, 49. Gus, 51. Kas, 53.
Ahto, 55. Äksi, 57. Ale, 58. Onn,
59. Aps, 61. Ihk, 65. Ss.
lennuõnnetusel surma 46-aastane
Portugali peaminister. Francisco Sa
Carneiro. õnnetus nõudis öhyriks
veel kaitseminister Adelino Amaro
de Costa, nelja kaasasfõitja ja kahe
lenduri elud. Lennuk kukkus alla
varsti pärast Lissaboni lennuväljalt
õhkutõusmist, kusjuures tuleb kõne
alla ka sabotaazhiakti võimalujs,
Cameiro oli parempoolse koalitsiooni
toetusel valitsev peaminister ja
teda peeti tugevaks poliitikuks, kes
suutis Portugali välja tuua poliitilisest
kaosest ja elimineerida kommunistide
võimuletuleku katsed.
on saadayals
SOOME PAGARI- Ep^IOTTRI-SAADUSED,
irOULl^
SOOME KOMPVEKID ja
^SHOKotMPiD;:;^'
¥õtame voslii ie^
jõulusingile, snitsnkalkonile,
wdvorstile ja mnnle
Andke kõik tellimised varakult, kuid hiljemalt 16. detsembril
Avatud: reedel, 19. dets. 9—8, laup., 20. dets. 8—6, esmasp.,
22. dets., teisip., 23. dets. 9—8, jõululaupäeval 8—2.
Pärast jõule: 29. ja 30. dets. 9—6, Vana-aastaõhtul 9—2,
• ' . • •• ••^•/' ^ - ^ r . v.
SULETUD 1. jaan. koni 13. jaan.
Avatud jälle ieisip., 13. jaan. 1981.
•: Ma olin ..oma ülekuulajaile • sek-ttd^
nud ja neid veenda püüdnud, et
ma ei saa nende telegrammide sisu
kättej ilma erilise shifrita, kuid sellest
polnud mingit abi. Ma olin uudishimulik
ja soovisin teada saada
nende telegrammide sisu ja otsustasin
paberile välja kirjutada meie
koodeksi võtit, sest olin ma ju tuttav
deshifreerimise üldreeslitesa.
Kuid siis tuli mulle mõte, et äkki
jälgitakse mind mõnest salajasest
vaiatepiliist ja nad saavad minu
§(iifri koodeksi enne kätte kui ma
selle Jõuan ära hävitada. Ma otsustasin
kindlaks teha, kas mind jäl-gitakse
minu pikkadel üksiolemise
tundidel.
Ma tõmbasin blokist ühe lehe
välj4 ja mingi impulsi mõjul kirju-,
tasin sellele esimese lause, mis mulle
pähe tuli: „Mary, mu kallis naine,
ma armastan sind kogu oma südamest."
Ma panin paberi korralikult
kokku ja pistsie taskusse»
Minu piinaja tuli sel õhtul eriti
vara tagasi. Vaevalt kaks tundi oli
ta ära olnud.
„Millega veetsite oma aega?"
karjus ta kui ta sirvis kirjutusbloki
tühje leheklülgi. Ma raputasin kur-
•valt^pead: •• • ••\
„Ma et siduda midagi meie shifrist
meenutada."
„Ah (i suuda meenutada! Mis
teil taskus on? Tooge lagedale!"
karjus ta mulle näkku.
„See dn kõik," ütlesin ja ulatasin
jtalle armastuskirja oma naisele.
Ta nägu muutus vihast lõkendavaks
kui ta paberitüki peos kortsutas.
„Idioot," ütles ta vihaselt. „KüIl
me teile juba näitame."
Järgnes pikk paus, küllap ootas
ta oma varjatud ähvarduse mõju.
Kui seda ei järgnenud, tõusis ta
kannatamatult püsti.
„Te näite olevat absoluutselt
Jikskõikie.' • omš saatus© •'; suhfe;
Kuid mõelge oma perekonnale. Nemad
vajavad teid," ütles ta.
„Siin, vadake, mul on teie jaoks
väikene üllatus," lisas ta ja sõrme
suus niisutades tõmbas ta ühest
ümbrikust välja foto. Ta asetas selle
võidurõõmsalt minu ette lauale.
See oli ilus foto, pärit möödunud
õnnelikest päevist, fotolääts oli tabanud
mu naise ja lapsed, kes kEd-käes
suplusrannal merre jooksid.
See näis olevat suurendus ühest
meile tundmatust fotost.
„Ärge> kunagi kahelge meie huvis
teie pereKonna vastu," ütles ta sõbralikuks
surutud häälel, kust aga
siiski läbi kostis ähvardus. Mina
uurisin fotot, see oli tõesti kaunis
ülesvõte mu perekonnast ja viis
mind tagasi nende väheste päevade
juurde, mis mulle oli antud veeta
koos oma perekonnaga.
„Ma usun, teie ilusa naise ja
väikeste laste nägemine mõjub teie
mälule värskendavalt," ütles ja
hakkas lühikeste närviliste sammudega
minu ümber tiirlema.
Ta kontsad kõlasid kivipõrandalt
vastu nasu haamrilöögid. Igakord
kui ta nägu minu näoga vastamisi
sattus, läikisid ta roostevabast terasest
hambad võikalt ja ta meenutas
mulle metslooma, kes oma saaki
varitseb.
Järsku jäi ta mu ette seisma. Ta
tumedad pilusilmad pildusid välke.
„Kas te aru ei saa, et praegu otsustate
teie ise oma saatuse ü|e.
Teile pöaks tuttav olema meie maine,
meile ei ütelda „ei"!" karjus ta
mulle näkku. „Nii. Meil on midagi
mida te vajate. Teie pass ja teie
väljasõidu luba. Teil seevastu on samuti
midagi mida meie vajame. Me
vajame teie kirjalikku ülestunnistust
teie spionaazhi kohta nendest
aegadest kui te elasite New Yorgis.
Kui teie ülestunnistus enne koitu
meie käes ei ole, annan ma teid
Hartmani hoolde." Ta jättis re-'
volvri lauale ja tormas toast välja.
Eestis juleti Hartmani nime ainult
sosinal mainida. Temast teati
väga vähe. Ta ei näidanud ennast
avalikkuses ja ajakirjandus ei maininud
kunagi ta nime. Teda peeti
Moskva kannupoisiks kodumaa
kommunistide hulgas ja arvati, et
tema juhendas läbiotsimisi ja küü-ditamisi,
mis otsekohe pärast venelaste
võimuletulekut meie maal algasid.
Tuimalt võtsin ma istet. Minu
ülekuulamised algasid neli nädalat
tagasi ja öö öö järele olin korranud
ja korranud, et ma elasin New
Yorgis ainult seetõttu, et mind oli
sinna määratud meie riigi konsu-laar-
esindajaks, see tähendab, et
ma polnud tegutsenud millegi muuga
kui tavaliste konsulaadi ametiasjadega.
Ma eitasin spionaazhite-gevust
venelaste vastu, kuid see
näis neid ainult ärritavat.
Ma otsisin oma olukorrale lahendust,
midagi mfda ma võiksin neile
ette tuua, et neid minu süütuses
veenda. Mõttes käisin ma oma eluloo
samm-sammult mitu korda läbi.
Ma olin oma maad teeninud 16
aastat diplomaatilises teenistuses,
sekretärina, ase-konsulina, konsulina
ja lõpuks kõrgema konsulaar-ametkandjana
ja diplomaadina
Ühendriikides. Aasta tagasi olin ma
ise palunud ennast määrata tagasi
vabariigi välisministeeriumi juurde
ja minust sai välisministeeriumi esimene
sekretär Tallinnas. Sinna asusin
ma koos oma ameeriklannast
naise ja kahe lapsega. Varsti p ä r
rast meie saabumist— juunis 1940
— võtsid venelased meie kodumaa
üle ja seadsid sisse marionettide-va-litsuse.
Arreteerimised ja küüditamised
algasid otsekohe pärast venelaste
võimuletulekut. Aitas sellest, kui
kedagi vaid kahtlustati anti-kom-munismis.
Iga uus päev tõi meile
kaasa uusi needusi. Varsti liideti
meid Nõukogude Liiduga. Järgnes
kõikide rahvuslike organisatsioonide
sulgemine, natsionaliseeriti pangad,
tööstused, korterimajad. Kõik
allus hüüd kõvale tsensuurile. Mitmed
juhtivad rahvajuhid kadusid
müstilisel kombel jäljetult. Ja lõpuks
tuli käsk kõigile välisesindus-tele
ja välisajakirjanikele sulgeda
oma bürood ja maalt lahkuda. Köis
meie kaela ümber tõmbus ikka
enam koomale, normaalne elu nagu
meie seda mõistsime, oli täielikult
lakanud. Toimusid öösised läbiotsimised,
vangistused, küüditamised.
Ja rahva südameisse oli asunud
hirm ja kartus.
Endise vabariigi ametnikuna langesin
ma kahtluse alla ja loomulikult
soovisin ma maalt lahkuda,
kuid ma teadsin, et Moskva käsu
kohaselt ei olnud kellelgi võimalik
välispassi saada. Minu naine kui
ameerika kodanik lastega, kes olid
sündinud Ameerikas, tohtis maalt
lahkuda. Ta keeldus aga seda tegemast
ilma minuta. Ühel lootusetul
hetkel otsustasin ma astuda äärmiselt
drastilise sammu. Vastu oma
sõprade nõuandele, palusin ma
kohtaniist sisemimstriga; See oli
vanaaja kommunist ja kuuldavasti
kõige suurema võimuga meie asjaloodud
marionettide valitsuses.
Ta oli massiivse kehaehitusega
mees, ligilähedalt kuuekümne aastane
ja võttis mu vastu küllaltki
sõbralikult. Ta jalutas oma käbine^
tis edasi-tagasi ja kuulas ära mu
palve lubada mul maalt lahkuda
koos oma ameerika naise ja lastega.
5,Mina isiklikult ei ole selle va&=
tu," lausus ta pärast mõtlikku pausi.
„Ma loodan aga, et te saate aru,
et lõppojtsuse selles asjas ei tee mi^
na. Kuid ma teen nii palju kui mul
võimalik on."
Minu hirm oli arvatavasti kirjutatud
mu näkku.
„Kui te aga soovite oma esildist
tagasi võtta," jätkas ta, „siis olen
ma seda nõus tegema ja kõrvaldan
selle teie toimikust. Te muidugi olete
teadlik, et teie sooviavaldust
maalt lahkumiseks võib tõlgitseda
kui kopmunismivastast hoiakut.
Kunagi võib tulla aeg, kus te seda
kahetsete, kuid' siis ei saa ma teid
enam aidata," hoiatas ta mind.
„Te olete mu ainuke lootus," ütlesin
talle lahkudes.
Mu sõpradel oli muidugi olnud
õigus. Mu. sooviavaldus maalt lahkumiseks
oli otsekohe sovjettide
salapolitsei tähelepanu äratanud ja
järgmisel Õöl algasid ülekuulamised.
' I
Kuid mida muud oleksin ma võinud
teha? Põrapda-alla pugeda või
katsuda maalt salaja välja saada?
Piir oli vene sõjaväe poolt valvatud
ja vene sõjalaevad seisid meie sadamas,
patrullpaadid "valvasid kogu
randa. „Burzhui-valitsuse" ametnikuna
olin ma aga nagunii märgitud
mees, mul oleks raske ennast peita,
veel yähem oma perekonda re-dutada.
Mida nad minust küll tahavad?
Mida võin ma neile „avalda-'
j
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 11, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-12-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e801211 |
Description
| Title | 1980-12-11-06 |
| OCR text | Lk. 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 11. detsembril 1980 — Thursday, December 11,1980 Ife. 93 Kanadq filmidjakiri Peeter Kivibo filmi ^^öödunud kevadisel Tallinna Festivalil demonstreeritavate filmi-^ de hulgas oli Peeter Elviloo film „The Music Box Dancer", mis käsitles kaasahaaravalt ja mõistvalt abielulahutuse tõttu vanemate vahel kaheks kistud lapse tundeid. Jutustus oli 9-aastasest tüdrukust, kes elab' Torontos ja tema isast, kes elab Inglismaal. Enamus filmis oa toodud esile probleem tüdruku vaa^ t^punktist. Filmis jutustab tüdruk oma lootustest ja soovidest, mis on seotud isaga, mis on armastusyäär-sed ja entusiasdikud, aga samal ajal ka nukrad. Filmis on osavalt sümboliseeritud lapse maailm muüsika-toosi tantsitari tunnetega ja eksistentsiga, l. Kanada fihniajakiri „Cinema C^nada" avaldas oma tänavuses detsembrikuu, numbris (nr. 70, 1980) filmi üle arvustuse, kus kriitik John Brooke leiab, et visuaalsed metafoorid pn lihtsad ja efektiivsed. Koos jutustusega need kujutavad eneseist tähtsat kahekülgset õppetundi, mida mõlemad, lapsed Ja vanemad on võimelised tundma ja jagama.,,Music Box Dancer" on film, mi^ võib valgustada ja tuua mõistmist valusale olukorrale, mis puudutab tänapäeval paljusid M - mesi. ' F i l m i käsikirja kirjutas Peeter Kiviloo, kes oli ka lavastaja. Filmi-le lõpliku kuju andmisel olid eestlasist kaasabilised veel Tina Soo-metj Alar Kivilo, Ao Loo ja Lembitu Ristsocf. 16 mm värvifilmi pikkus on 20 min. USA nõuab aone 4 r \ 8 ir • m n 10 • H n • /2 • 13. ü • M li M IB 17 j • m zo m ü 22 23 H m tl . * • 26 V • i 27 m M 2$ 31 • 33 34 H m • • M 37 # 38 m • j 39 > • • • • ••- H 40 H m 42 43 • S02 YONGC ST. 3225346 j THE LANES 363^12 ; OOtONNADE 131BL0ÕRe!L 962-0662 TORONTO SWMETS JSylulcauale ostke ^MJÜRVE saadusi: lõULUTORT, JÖULU KASEHALG, STOLLEN PIPARKOOGID, SHOKOLAÄDID, MARTSIPANID jm. Andke oma tellimised varakult kuid iiiljemalt neljap,, 20. detSo Avatud jõulolanpäeva! 9—6 eo TORONTO, 0NT.M4Y 1Z3 Is 1. Kahe vennasrahva kirjanik, 6. Lameda põhjaga suurem paat, 10. Mitte kaugem, 11. Endine eesti kirjastus, 12. Närija loom (mitmuses), 13. Eesti nukuteatri viljeleja, 14. Tegevteenistusest ära, 16. Udusse, 18, Sihvakas, 19. Vene imemunk, 22. Maapinnal, 24. Tuletorn, 25, Väljapääsmatus olukorras, 27. Isiklik asesõna, käändes, 29. Marineeritud toit, 32. Päri, 35. üksiklane, 36. Looma kehaosa, 37. Läskeriista päästik, 39. India tuntuim kirjanik, 40. Ametlik ettekanne, 41. Metusese, 42. Mürgine uss, 43, Otse, otsene (võõrsõna). Püstread: 1. Maja osa, 2. Noo-datäis kalu, 3. Põhi, 4. Sisse minema, 5. Koht Võrumaal, 7. Vetikaist tekkinud meremuda, 8. Endisaegne tants, 9. Hapu puuvili, 12. Tärkav vili, 15. Lehtpuvimets, 16. Kirjapandud uurimistöö, 17. Teatud hein, 20, Viibid, oled, 21. Ha-^ raline (puu kohta), 23. Eesti naiskirjaniku eesnimi, 26. Kombed käitumisviis, 28. Menukalt, 29. Sada sentimeetrit, 30. Ön puud sügisel, 31. Hinnaline ese, 33. Naiskuju Piiblis, 34. Kolmnurga üks külgedest, 37. Kolm — prantsuse keeles, 38. Läti rahaüksuse. TfinMilW'****'-— ^SA leiab, et Lääne-Saksamaa senisest suuremal määral peaks aitama kaasa Liiduvabariigis viiv bivate ameerika vägede majanda-laiseL', -••'K'-:.'-. '^y\\'l Näiteks tahavad ameeriklased, et sakslased moderniseeriksid ameeriklaste kortereid ja kasarmuid. Peale selle peaks Lääne- Saksaniaä maksma palgad nendele I sakslastele, kes töötavad ameeriklaste juures nende baasides. I Ja et Bonn võtaks oma arvele, vähemalt suuremalt osalt, laod, kus hoitakse sõjalist varustust nende USA-vägede jaoks, keda võimaliku kriisiolukorra puhul lennata-takse kohale USA-st. Lääne-Saksa pole asjast eriti huvitatud. Esiteks vüdatakse praegusele raskele majanduslikule olukorrale ija teiseks öeldakse, et teised NATO-riigid nagu Taani, Belgia ja Holland ei mõtlegi oma kaitsepa- Kaks eestlast N. UMB riikliku preemia laureaatideks NJ Liidu K P Keskkomitee ja Ministrite Nõukogu otsustasid öma 1980. a. riiklike preemiate määramisel anda selle N . Liidu kõrgeima autasu eesti skulptorile Jaak Soan-siie ja arhitekt Rein Luubile kirjanik A, H. Tammsaare mälestusmärgi eest Tallinnas. Ka varem on seda kõrget autasu antud paarile-kolmele 'eestlasele mitmesuguste saavutuste eest. nust suurendada, olles seda osalt isegi vähendanud. Seega oleks ebaõiglane kui Lääne-Saksamaa üksinda kannaks peamist osa NATO kaitsekuludest Kesk-Euroopa sektoris. RISTSÕNA NR. 1 ® 4 7 LAHENDUS Põikreads 1. Isamaa ilu hoieldes, 11. Su, 127Aa, 13. Ares, 14. Paremik, 15. Isar, 16. Lapik, 18. Julia, 20. Hosea, 21. Katus, 23. Kamin, 25. Aa, 27. Uu, 29. Da, 31. Lust, 33. Lõoke,! if Arve, 35. Roi, 37. LI!, 39. Pastor, 41. Aleppo, 44. Muidu, 46. Puu, 47. Jah, 48. Turg, 50. Leedu, 51. Kabi, 52. Sukad^ 54. Räbal, 56. Laas, 58. Osa, 60. Seim, 62. La, 63. Eton, 64. Pass, 67. rekonnaseisuakt Jumalateenistus eestlastele Winnipegis 30. novembril külastas Winnipegi abipraost Tõnis Nõmmik, pidades seal Winnipegi Eesti Seltsi „Si-de" ja kirikutoimkonna korraldusel jumalateenistuse. Jumalateenisr tüsest võttis osa 42 täiskasvanut ja üks laps. Armulaual käisid 24 inimest' Vähese eestlaste arvu tõttu on Winnipegis jumalateenistused väga harukordsed: Pärast jumalateenistust peetud nõupidamisel avaldata lootust, et tulevikus võiks seal toimuda neli korda'aastas jumalateenistus, neist üks mõne küllatulnud vaimuliku ja ülejäänud kolm Usuteadusliku Instiuudi õpilase Helmut Anniko poolt. Viimane assisteeris abipraost T. Nõmmikut ka äsjasel jumalateenistusel. Väga heaks orelimängijaks oli noor eesti - üliõpilane Kadri Schultz. j T. Nõmmik andis Winnipegi eestlasile edasi piiskop K. Raudsepa ja praost 0. Puhmi tervitused. Praostkond loodab sealsete eestlaste usulisele teenimisele igati kaasa aidata. Lisaks jumalateenistusele plastas T. Nõmmik ka üht haiget vanaeestlast. Äri on avatud jõuluostudeks oiates 1. detsembrist lärgmistel aegadel esmap.-reedeni kell 10-9, laup. 9.30-5.30 fARlM JÕÜLUmmB OSTMISE ÄRI SiBwesvafikns littala Idaaskanpo lAr SAUNA kos^ ^ Saunatarbeid Küünlaid ^ Küünlajalgo lAr Soonte kompvekke ^ Tekstifle kardinateks ja seinakäimistašteks ja kletdiriiddd vi!^ ja suusavanistiist Ja paljo mood SUOMI-AITTA ESMAJÄRGULISED IMPORT-ARHKLID SOOMEST 2031 Yonge St, Toronto, Ont M4S 2A2 © Telefon 483-(i650 HOME BAKERY & DELICATESSEN 281 DANFORTH AVE.'— Tel. 463-3331 Porfugcili pecnnlnlsM ssiarm 1 ennuSnnetysel LISSABON: Lissabonis sai Is 1. itaalia, 2. Ase, 3. Mustikas, 4. Appi, 5. Lurjus, 6. Hommik, 7. Ikka, 8. Laidoner, 9. Das, 10. Sarkasm, 17. Ka, 18. Juuli, 19. Aadel, 20. Hi, 22. Tu, 24. Ma, 26. Aiva, 28. Postimees, 30. Lepp, 32. Tropp, 34. AUah, 36. Or, 38. La, 39. Pastel, 40. Suursaar, 42. Pühalepa, 43. Oopium, 44. Muld, 45. Ujur, 49. Gus, 51. Kas, 53. Ahto, 55. Äksi, 57. Ale, 58. Onn, 59. Aps, 61. Ihk, 65. Ss. lennuõnnetusel surma 46-aastane Portugali peaminister. Francisco Sa Carneiro. õnnetus nõudis öhyriks veel kaitseminister Adelino Amaro de Costa, nelja kaasasfõitja ja kahe lenduri elud. Lennuk kukkus alla varsti pärast Lissaboni lennuväljalt õhkutõusmist, kusjuures tuleb kõne alla ka sabotaazhiakti võimalujs, Cameiro oli parempoolse koalitsiooni toetusel valitsev peaminister ja teda peeti tugevaks poliitikuks, kes suutis Portugali välja tuua poliitilisest kaosest ja elimineerida kommunistide võimuletuleku katsed. on saadayals SOOME PAGARI- Ep^IOTTRI-SAADUSED, irOULl^ SOOME KOMPVEKID ja ^SHOKotMPiD;:;^' ¥õtame voslii ie^ jõulusingile, snitsnkalkonile, wdvorstile ja mnnle Andke kõik tellimised varakult, kuid hiljemalt 16. detsembril Avatud: reedel, 19. dets. 9—8, laup., 20. dets. 8—6, esmasp., 22. dets., teisip., 23. dets. 9—8, jõululaupäeval 8—2. Pärast jõule: 29. ja 30. dets. 9—6, Vana-aastaõhtul 9—2, • ' . • •• ••^•/' ^ - ^ r . v. SULETUD 1. jaan. koni 13. jaan. Avatud jälle ieisip., 13. jaan. 1981. •: Ma olin ..oma ülekuulajaile • sek-ttd^ nud ja neid veenda püüdnud, et ma ei saa nende telegrammide sisu kättej ilma erilise shifrita, kuid sellest polnud mingit abi. Ma olin uudishimulik ja soovisin teada saada nende telegrammide sisu ja otsustasin paberile välja kirjutada meie koodeksi võtit, sest olin ma ju tuttav deshifreerimise üldreeslitesa. Kuid siis tuli mulle mõte, et äkki jälgitakse mind mõnest salajasest vaiatepiliist ja nad saavad minu §(iifri koodeksi enne kätte kui ma selle Jõuan ära hävitada. Ma otsustasin kindlaks teha, kas mind jäl-gitakse minu pikkadel üksiolemise tundidel. Ma tõmbasin blokist ühe lehe välj4 ja mingi impulsi mõjul kirju-, tasin sellele esimese lause, mis mulle pähe tuli: „Mary, mu kallis naine, ma armastan sind kogu oma südamest." Ma panin paberi korralikult kokku ja pistsie taskusse» Minu piinaja tuli sel õhtul eriti vara tagasi. Vaevalt kaks tundi oli ta ära olnud. „Millega veetsite oma aega?" karjus ta kui ta sirvis kirjutusbloki tühje leheklülgi. Ma raputasin kur- •valt^pead: •• • ••\ „Ma et siduda midagi meie shifrist meenutada." „Ah (i suuda meenutada! Mis teil taskus on? Tooge lagedale!" karjus ta mulle näkku. „See dn kõik," ütlesin ja ulatasin jtalle armastuskirja oma naisele. Ta nägu muutus vihast lõkendavaks kui ta paberitüki peos kortsutas. „Idioot," ütles ta vihaselt. „KüIl me teile juba näitame." Järgnes pikk paus, küllap ootas ta oma varjatud ähvarduse mõju. Kui seda ei järgnenud, tõusis ta kannatamatult püsti. „Te näite olevat absoluutselt Jikskõikie.' • omš saatus© •'; suhfe; Kuid mõelge oma perekonnale. Nemad vajavad teid," ütles ta. „Siin, vadake, mul on teie jaoks väikene üllatus," lisas ta ja sõrme suus niisutades tõmbas ta ühest ümbrikust välja foto. Ta asetas selle võidurõõmsalt minu ette lauale. See oli ilus foto, pärit möödunud õnnelikest päevist, fotolääts oli tabanud mu naise ja lapsed, kes kEd-käes suplusrannal merre jooksid. See näis olevat suurendus ühest meile tundmatust fotost. „Ärge> kunagi kahelge meie huvis teie pereKonna vastu," ütles ta sõbralikuks surutud häälel, kust aga siiski läbi kostis ähvardus. Mina uurisin fotot, see oli tõesti kaunis ülesvõte mu perekonnast ja viis mind tagasi nende väheste päevade juurde, mis mulle oli antud veeta koos oma perekonnaga. „Ma usun, teie ilusa naise ja väikeste laste nägemine mõjub teie mälule värskendavalt," ütles ja hakkas lühikeste närviliste sammudega minu ümber tiirlema. Ta kontsad kõlasid kivipõrandalt vastu nasu haamrilöögid. Igakord kui ta nägu minu näoga vastamisi sattus, läikisid ta roostevabast terasest hambad võikalt ja ta meenutas mulle metslooma, kes oma saaki varitseb. Järsku jäi ta mu ette seisma. Ta tumedad pilusilmad pildusid välke. „Kas te aru ei saa, et praegu otsustate teie ise oma saatuse ü|e. Teile pöaks tuttav olema meie maine, meile ei ütelda „ei"!" karjus ta mulle näkku. „Nii. Meil on midagi mida te vajate. Teie pass ja teie väljasõidu luba. Teil seevastu on samuti midagi mida meie vajame. Me vajame teie kirjalikku ülestunnistust teie spionaazhi kohta nendest aegadest kui te elasite New Yorgis. Kui teie ülestunnistus enne koitu meie käes ei ole, annan ma teid Hartmani hoolde." Ta jättis re-' volvri lauale ja tormas toast välja. Eestis juleti Hartmani nime ainult sosinal mainida. Temast teati väga vähe. Ta ei näidanud ennast avalikkuses ja ajakirjandus ei maininud kunagi ta nime. Teda peeti Moskva kannupoisiks kodumaa kommunistide hulgas ja arvati, et tema juhendas läbiotsimisi ja küü-ditamisi, mis otsekohe pärast venelaste võimuletulekut meie maal algasid. Tuimalt võtsin ma istet. Minu ülekuulamised algasid neli nädalat tagasi ja öö öö järele olin korranud ja korranud, et ma elasin New Yorgis ainult seetõttu, et mind oli sinna määratud meie riigi konsu-laar- esindajaks, see tähendab, et ma polnud tegutsenud millegi muuga kui tavaliste konsulaadi ametiasjadega. Ma eitasin spionaazhite-gevust venelaste vastu, kuid see näis neid ainult ärritavat. Ma otsisin oma olukorrale lahendust, midagi mfda ma võiksin neile ette tuua, et neid minu süütuses veenda. Mõttes käisin ma oma eluloo samm-sammult mitu korda läbi. Ma olin oma maad teeninud 16 aastat diplomaatilises teenistuses, sekretärina, ase-konsulina, konsulina ja lõpuks kõrgema konsulaar-ametkandjana ja diplomaadina Ühendriikides. Aasta tagasi olin ma ise palunud ennast määrata tagasi vabariigi välisministeeriumi juurde ja minust sai välisministeeriumi esimene sekretär Tallinnas. Sinna asusin ma koos oma ameeriklannast naise ja kahe lapsega. Varsti p ä r rast meie saabumist— juunis 1940 — võtsid venelased meie kodumaa üle ja seadsid sisse marionettide-va-litsuse. Arreteerimised ja küüditamised algasid otsekohe pärast venelaste võimuletulekut. Aitas sellest, kui kedagi vaid kahtlustati anti-kom-munismis. Iga uus päev tõi meile kaasa uusi needusi. Varsti liideti meid Nõukogude Liiduga. Järgnes kõikide rahvuslike organisatsioonide sulgemine, natsionaliseeriti pangad, tööstused, korterimajad. Kõik allus hüüd kõvale tsensuurile. Mitmed juhtivad rahvajuhid kadusid müstilisel kombel jäljetult. Ja lõpuks tuli käsk kõigile välisesindus-tele ja välisajakirjanikele sulgeda oma bürood ja maalt lahkuda. Köis meie kaela ümber tõmbus ikka enam koomale, normaalne elu nagu meie seda mõistsime, oli täielikult lakanud. Toimusid öösised läbiotsimised, vangistused, küüditamised. Ja rahva südameisse oli asunud hirm ja kartus. Endise vabariigi ametnikuna langesin ma kahtluse alla ja loomulikult soovisin ma maalt lahkuda, kuid ma teadsin, et Moskva käsu kohaselt ei olnud kellelgi võimalik välispassi saada. Minu naine kui ameerika kodanik lastega, kes olid sündinud Ameerikas, tohtis maalt lahkuda. Ta keeldus aga seda tegemast ilma minuta. Ühel lootusetul hetkel otsustasin ma astuda äärmiselt drastilise sammu. Vastu oma sõprade nõuandele, palusin ma kohtaniist sisemimstriga; See oli vanaaja kommunist ja kuuldavasti kõige suurema võimuga meie asjaloodud marionettide valitsuses. Ta oli massiivse kehaehitusega mees, ligilähedalt kuuekümne aastane ja võttis mu vastu küllaltki sõbralikult. Ta jalutas oma käbine^ tis edasi-tagasi ja kuulas ära mu palve lubada mul maalt lahkuda koos oma ameerika naise ja lastega. 5,Mina isiklikult ei ole selle va&= tu," lausus ta pärast mõtlikku pausi. „Ma loodan aga, et te saate aru, et lõppojtsuse selles asjas ei tee mi^ na. Kuid ma teen nii palju kui mul võimalik on." Minu hirm oli arvatavasti kirjutatud mu näkku. „Kui te aga soovite oma esildist tagasi võtta," jätkas ta, „siis olen ma seda nõus tegema ja kõrvaldan selle teie toimikust. Te muidugi olete teadlik, et teie sooviavaldust maalt lahkumiseks võib tõlgitseda kui kopmunismivastast hoiakut. Kunagi võib tulla aeg, kus te seda kahetsete, kuid' siis ei saa ma teid enam aidata," hoiatas ta mind. „Te olete mu ainuke lootus," ütlesin talle lahkudes. Mu sõpradel oli muidugi olnud õigus. Mu. sooviavaldus maalt lahkumiseks oli otsekohe sovjettide salapolitsei tähelepanu äratanud ja järgmisel Õöl algasid ülekuulamised. ' I Kuid mida muud oleksin ma võinud teha? Põrapda-alla pugeda või katsuda maalt salaja välja saada? Piir oli vene sõjaväe poolt valvatud ja vene sõjalaevad seisid meie sadamas, patrullpaadid "valvasid kogu randa. „Burzhui-valitsuse" ametnikuna olin ma aga nagunii märgitud mees, mul oleks raske ennast peita, veel yähem oma perekonda re-dutada. Mida nad minust küll tahavad? Mida võin ma neile „avalda-' j |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-12-11-06
