1984-01-31-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Hr: 8
I KOGUDUS
tRd. Toronto
P 2L1
\ul Tel. 483-4103
Is 483-5847
iar Heinsoo
283-9387,
(83-6848 -
Roman Toi
r veebruaril keil
KONTSERT-tpS.
Laulab To-föor
Uno Kook'i
^"^'o.' NOORTE
JUMALATEE-i
jumalateenistust
pid tja kohv. Pea-
Palo.
l J t ' . V C l^^eebr^^MALA-hoiiimikul.
[nistustfilm Jee-veebr,
kell 11
LT^ENISTÜS.
Heinsoo.
[enistust Edgar
ja teadus. ,
[. Eesti Vabani-
IMALATEENIS-iaulab
Toronto
[veebr. keil 11
ENISTüS.
JMALATEEmS-
[eväl 9.30 homm.
jal piihapäeval
sama-iühäpäeval
kell
?SELEI on ava-
)-ni, neljapäe-
ITÜNM) köl-neljapäeviti
6^
5eleis.\
MANUELI
KOGUDUS
5645
|an Laur,
Cres.
X3R 4L2
x248 V
veebruaril kell
äbruaril kell 2
)0.L lastele ja
iTEENISTUS.
|. Laulab koor
itusel. Issanda
kelll^O p l . )
Igliskeelne Jü-
Kõneleb Too-eebruaril
kell
BAPTISTI
Ave.
1639.
Haid
cway;
M2J 4T9
188
lULUTUSE"
ihapäeval kell
270 kc.
tebruarii kell
>ÜHAPÄEVA-keUU.
OOlas-fUMALATEE-Raid,
sega-mälestamine.
loidjate õhtu"
[ohoidjad tun^
Kaups-Raidi
miÄ, wmAm ••«©isipäeval, 31. j
man •otiibmiiiämi
EELK' TORONTO
ANDRESE KOGUDTO
383 Järvis St., Toronto»
Ont. MSB 2C7
)etaja Udo Petersoo
3714 Beechollow Cr.
Mississauga, Ont. L4Y 3T2
Tel 624-6128 või 625-5930
kirikus 923-5172
Organist pr. Asta Mitt
koorijuht pr. Asta/Ballstadlt
Pühapäeval, 5. veebr, kell 11
homm. pühapäevane JUMALATEENISTUS.
Pärast jumalateenistust
koguduse täiskogu, koosolek.
Pühapäeval, 12. veebr, kell 4 p.l.
pühapäevane JUMALATEENISTUS.
Uue imukogu ametisse õmiistami-
Pühapäeval, 19.. veebr, kell 11
väne
Eesti Majandusklubi Kanadas
järgmise üritusena toimub neljapäeval,
9. veebruaril kell 7.30 õ.
Eesti . Maj a väikses saalis avalik
loeng kõigile kaasmaalastele.
'Esimese loengu peab Helle Ran-
Hiik, raamatupidamise ja tulumak-sufirma
HELLARRA Services
omanik teemal Kuidas säästa
isiklikku tulumaksu?" Teise ma-jandusklubi
juhatuseliige advokaat
Tõnis Laar teemal Pärandustombu
planeerimine". Pärast ettekandeid
järgneb diskussioon.
homm.
TEENISTUS. ^
Laupäeval,iig5. veebr, kell 4 p.l.
Eesti Vabariigi ^66. aastapäeva tähistav
piiskoplik JUMALATEENISTUS.
JutljLstat^^ piiskop Karl Raudsepp,
iaiuäbiöguduse segakoor.
Pärast jumaliteenistust akiiis ja
kohvilaud. A^iJisel kõneleb "'skii
Enn Kiilaspea.
PühapäeVäli; 26. yeebr. jumalateenistust
ei ofe'^'^^
Pühapäevakodl igal pühapäeval
JUMALATEENISTUSE ajal.
Leerieelsed' iga "kella l]|.-kümnes®
JUMALATEENISTUSE ijäl.
Piiblitunnid tund aega iga enne
kella 4-jast JUMALATEENISTUST.
Koguduse segakoori harjutused
toimuvad igal esmaspäeval kell 1
õhtul kiriku saalis.
õpetaja kõnetunnid kiriku kant
seleis teisipäeviti 6—8, neljapäeviti
2—8 ja pärast jumalateenistusi.
filminäif iefci' Rootsis
Stökhohnis algas hiljuti rahvusvahelise
ingliskeelse põnevusfilmi
„Löömamees" valmistamine Hairy
Kullm^ni samanimelise raamatu
järele. Peaosaliseks on Kare Mölder.
Perekonnanimi meenutab
eestlast, ja nagu selgus ongi 28 a.
näitleja eestlane.
Ta on ,,Expressenile" jutustanud,
et ta tulnud Rootsi koos vanematega
Eestist sõja ajal. Vanaisa
viidud Siberisse. Isa olnud rei-^
sil välismaadel ja jäänud kadunuks
ning teda kasvatanud vdõras-i
s a . • •t:
Teatrist ohiud ta huvitatud juba
lapsena. Puberteet toonud kaasa
selle, et ta põgenenud kodunt jä
elanud nagu hipi, unustamata aga
teatrit, kunagi mitte puududes
koolis teatritumiist õpetaja Lena
Stolpe abiga sai ta stipendiumi Ka-lixi
rahvaülikooli teatrilüiiile, ^
1976 sai ta esimese osa Brigitta
Svensoni fihnis, valituna 300 kan^
didaadi hulgast. Ta on viimasel
ajal mänginud „Äuröra" teatris ja
saanud palju kiitust. Praegu pakutakse
temale osa Brigitta
lavastuses „Meeš Mallorcast".
BXD
'84
PakaiserohkedMvepäevad taandusid Eesti Gaiden^^ ISana^
das Talihari '84 ajaks. Eesti Maja suures saalis oU 300 inimese ümber,
kes elasid kaasa mitmekülgsele Ikavale ja veetsid idiüidavaigusels hn»
base pealelõuna.
Hämardunüd saali sisenesid rah- naks identsuse sümboli eesti rahvarõivais
tütarlapsed süüdatud vale.
küünaldega, Ikes neist süütasid ka 4. juunil 1884 õnnistati lipp
laudadel olevad küünlad. Osa Otepää kirikus BüS ^tmäi^lSSÜ
neist jäid siis lava ette, teised la- Upu oüd vahnistanüd kohn daami,
vale, kus Sandra Rannu deklamee- neist üks helilooja Miina Härma
ris Merike; Põldma päevakohase (Hermann). See pühendati kogu
luuletuse. «Talvised tunded". eesti rahvale, õnnistamihe lõppes
Avasõnas EGKKK juhataja Li- lauluga „Mu isamaa, mu õnn ja
sanne Vaher rääkis õhtu eesmär- rõõm". •
gist ja soovis, et see kujuneks Lipp lehvis eesti rahva hulgas,
meeleoluliseks ürituseks ja eesti 24. veebruaril 1918 kuulutati selle
noorte toetuseks Kotkajärve maa- juures välja Eesti iseseisvus,
ilmalaagrile.
Sel suvel m Toronto eesti aoo^
red kaugete Idilaliste yalstuvõtjad
ja loodetakse, et noorte sõprussidemed
muutuksid tugevaks.
Eesti Vabariigi vsditsus kinnitsis
selle Eesti riigilipuks.
Lipp on veelgi eesti rahvusaadete
ja püüdluste sümboliks. „01gu
Eestimaa täis kuradeid, me lippu
Eesti Lipp nimeline laager on Ees- nad ei võida", laikldi Otepääl, sa-ti
lipu 100. aasta juubeliks, mil ma vaim elab ka praegu,
puhul kaimavad noored neid vär- Hellakesed kudusid sini-must-ve
oma rinnal ja südames.: valgeist linikuist kangast, kuna
öp. U. Petei-soo,^ ^ vanemgaidid laulsid ;
100. a. juubelitoimkonnä^esimeesr^aasa; ^ pianist Omar
andis koldcuvõtliku pildi sini-must- Baniel esitas L. van Beethoveni
Vi|ke lipu 100. aastast. 1884 on Sonaadist nr. 31 teisfc ja kohnanda
meil rahvusvärvide sini-must-valge osa. Lima ja Erik teose esitasid
sünniaasta. Meie kanemad on kas- erivormis neli laulu, esimeses Lii-vanud
ja võidelnud selle all, need na laulis, teises/kohnandas mängis
on lehvinud võitjate käes ja kao- klaverit ja neljaiidas mängis akor- J
tajate^kÄses. Need on lehvinud dioni ja laulis, Eerik saatis kitarrile
ja lehvivad ikka igal noorte kok- Ja laulis kaasa; laulud meeldisid ja
kutülem ja laagreis. Sada aasto lõbus ,,Kotkaj^^^^ kor-
T. E . üMspanga 30. aastapäeva koosvübimisel kinnitas EV aupeakom- tagasi ei sündinuid lipp, parlamen- damisele.
sul I. Heinsoo Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgi panga ^iseadusega, vaid need värvid sün- Ritmika võimlejad Annely Riga
presidendi VileHia Hoolamdi riniale. Püü moment teenetemärgi üle- ^^sid rahva tahtel ja rahva hulgas, ja Siina Kasekamp! juhatusel esi-mmmmm
andmisesta
teenetemärgi
Foto: Vaba Eestlane Esimest korda näeme lipuvärve tasid neli rutiini,
eesti luules aastal 1881. ä.,
103 aastat
ilmunud J« Eiseni antoloogias
„Eesti luuletused",
kolm vanemat (Nicc^e Neho^,
Matarine Sepp ja Mia Tein) li°
puvärvilise kaunistusega dressidel
esitasid palli- ja plastilise
harjutuse;
AF..õIGEmT:
^^^^^^ : . ;
R R-5,^ Orangeville, :Ontari®;;.
Praost E. Lepik
1-519-941-4309
Pühapäeval, 5. vjeebr. kell 2 pJ.
JUMALATEENISTUS , Peetri kir>
kus. Teenib ja jutlustab praost E.
I^pfcla\3lab kp^ laulukoor
Cr. Raagi jühatuseU. Pärast jumalateenistust
koguduse juhatuse köos-
-olek. ^ ' •
a
: A^ÄTIKAN — Paavst Johamie^
Paulus H hoiatas USA-dja^^N^^^^
Liitu, et pole demäs,,ühtki päeva
kaotada" rdvastu^läbirääkuniste
uuesti alustamiseks ja kui nad ei
tee iseda^ süs neü tuleb anda vastust
|„ajaloo ja inimsuse ees". See
on paavsti otsdcoheseun üleskutse
ja tehtud kolm päeva enne Stök-hplmis
alanud relvastuse probleeme
arutlevat konverentsi.
Pühapäeval, 19. veebr, kell 2 p.l.
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistav
JtMALATEE^NISTUS Peetri kirikus.
Teenib ja juithistab praost E.
Lepik, laulab koguduse laulukoor
G. Raagi juhätiisei. Lauhilehed. fappCS 10% ÜSA
Pärast jumalateemstust| koguduse
nõukogu koosolek, , millest kõiki
nõukogu lükmexd palutakse tuligi- WASHINGTON •—: Kui USA suü r
yalt osa võtta.\ jsetajad jätkavad sigarettide suitsetamist
praegusel määral, siis see
komme võib tappa 10 prots. elanikkonnast,
hoiatab USA valitsuse
esindaja. Peakirurg Everett Eoop
näitas suitsetamise ja tervishoiu
aastarapordis, et suitsetamine põhjustab
isegi rohkem surm ajuhtumeid
südamehaigustena kui teeb
vähihaigus.. Ameeriklased on hakanud
suitsetamisest sümapaistvalt
ioobuma, mõnes kbhas olevat terve
linn seda teinud.
kus luuletus „Eesti lipp" oli avaldatud
L Bergmanni autorinime all. nooremad (Meryl Baron, Susa
BPne-eestiaskümua vakdiisvöitliis^ veti täitnud. Sellega oh hakatud aasta jooksul. Hakkasid ilmu< t ^ ^ h ^ Japaik
Itke kavade ja tegude vastulöögiks Ipufca, rohkem kui y;^^^^^m}^^ sevarjudega. . ^
moodustud KGlWeaUuv Valis. fe4 materjale ja vushketumetep,^samalt aga ka I ^ o n ^ L. Vaher mnas es^
maaga SõpnBse ja Kultuurisideme- ä^^^ 1^'" T . !^
te Alandamise üfemg. Selle algo^ ja Äurüistele ettev&tele ja neid^enti pdji. Et need 1 ^ ^ mälestuseks Ta^ar^a-gamsateioon
Eestis Ml VäliseesL- usln^ denes .^aasaa^ise. v^^^^^^
l^,Kmm.tM^^M..A.^^^^ Äendada J!l^"evaba^sest^l pm Amet- kohvi ja onne ka^umme vaga
Ikodumaal toimuvasse kultuu- ^saarinik ja Tartiv saksa uhis- kauni e ning himiahste võitudega
VEKSA
kontaktide
iibeks rielüsse, mööda minnes vabas ei soovinud midagi, mis anV loteriü.
TORONTOEESTI ' :
: v ^ : • :
562 Jones Ave., Toronto, Ont.
Jutlusta SaraOja;
20 Thorncliffe Ave.
Toronto, Ont. M4lt 1V5 v
^^^^^^^^^^^^^^^^^ :T^^
kolmap, i. veebr, kell, 7.30 õ.
piibli-palvetund ainel: Metsalise
isik piiblis. ^
' Pühapäeval, 5. veebruaril kell 11
hommikul JUMALATEENISTUS,
kus teenivad A. Turve ja A. Tam-mo
kodumaalt. Järgneb Issanda
J a u d . ^ ; -
Kolmapäeval, 8. veebruaril kell
7.30 õhtul pübli-psilvetund ainel:
Metsalise isik
TORONTO KOLMÄiMUEESTE
EV.-LUT. USU KOGUDUS
Kirik: 619| Sherbouime St,
Toronto (Sherbourne'i allmaa
jaam on kiriku kõrval),
õpetaja 0. Gnadenteicli
112 Fallmgbrook Rd.,
Scarborough, Ont. v
Telefon 698-7977 või 766-7853
Kantseleis, telefon 921-9417
Pühapäeval, 5. veebruaril on JUMALATEENISTUS
kell 1.30 p.l.
Pühapäeval, 19. veebruaril keU
3. p.l. on JUMALATEENISTUS
ühenduses EESTI ISESEISVUSPÄEVA
väljakuulutamisega. Järgneb
kohvilaud päevakohase kavaga.
. ÕPETAJA KÕNETUNNID on iga
kuu teisel esmaspäeval kella 6—8
kiriku kantseleis.
y ; KOGUKUS
EIrik: Redeemer Luteri kiiik
(Bloor ja Iridian Rd.)
õp. T. Nõmmik^SOl Davisville
Ave., Toronto M4S1J2.
Tel. 483-2478 Ja 1-527-0410
Pühapäeval, 5. veebruaril kell
17.00 JUMALATEENISTUS ja Pühapäevakool.
ÕPETAJA KÕNETUNNID: igal
neljapäeval kell 18.00—19.90 omas
kodus, 501 Davisvüle Ave., Torontos.
Igal esmaspäeval kell 18.00--
19.30 Hamütoni kiriklas, 3 Maple-side
Ave., Hamüton, tel 527-0410.
nooremate maailmas toimuvast kultuurielust,
lääne-eestiastega, nende meelitami- Ijeilte sõnadega, tahetakse rohkem
neokup. Eesti külastamisele, sel- tähelepanu suunata kodumaa ..kul-leks
eraldi korraldades VEKSA tuurielule, kui sellele mida meie
keele- ja kultuuriseminare ja saa- ise siin teeme.Sellega tahetakse
ta KGB valve all olevaid eesti ka teostada noorte, suuremas ar-l^
unstnikke välismaale esinema. vus^ võõrastamist sünsel maal rah-
^ VEKSA.üiesandete^^^^
Ikultuuri Moskvast määratud ideö- P^h nimetama ka, et VEKSA
loogiste välispoliitiliste ülesanne- veelgi kasutab ühte vana. tegevuste
täitmiseks. Selle siht ori lääne- viisi; nimelt kultuuri varju aU vih-eesflaskonna
lõhestamine ja IkUlus- jäta ja üleštõsta poliitilisi küsimu-tamine.^^^
si^Viimases, 1984. a. VEKSA ka-
Siellepäirast Ülemaailmne ECsti lendris võib lugeda muude kul-
Kesknõukogu juhatus deklareeribs tuuriga tegelevate artiklite juures
„VABADEL EESTLASTEL ON ühte: teotavat ja eneseõiguslikku
NÕUETAV MTTE TUNNUS- artiklit endiste sõjaväelaste kohta.
OSAVÕTTA EGA TOE- Kokkuvõttes, VEKSA ei ole
:VEKSA't EGA TFEMA küll :praegu olnud tegev,^ aga see
TEGEVUST/^ . • vtähendab ainult seda, et nemad
^ teevad oma tööd varjatumalt.
. VEKSA tegevus on viimaselajal VEKSA on parteile alluv organi-küll
vaiksemaks jäänud, kuid ta satsioon, mis peab midagi tegema
siiski veel eksisteerib. Ei saa un^s^ oma eksistentsi õigustamiseks,
tada, ^et VEKSA on parteile alpv Võime olla kindlad, et VEKSA te-organisatsioon,
tähendab, ta pole gevus tuleb teiste rakendusviiside
mitte iseseisev ega eraldi Ja pailtei kaudu välja, äeega peame olema
pole mitte tänapäevani oma ees- natuke kaugelenägelikumad ja
märicides ja ideoloogias mingisü- mõistma, et partei pole mingil vii-pseid
muudatusi läbiviinud. SeL- sil väliendanüd meie vastu oma telega,
ei šaä'ilteldi et VffiSA'ise
on Oma sihte muutnud. •—-
.Praegune väikene surmavarjus
oleks on sellepärast tekkinud, et
praegu toimub ümberkujundamine
ja uute niõtete rakendamine. Esiteks,
nad on aru saanud^ et kodumaal
üleskasvanud ja seal hariduse
saanud generatsioon on vananenud
jä vaevalt enam laseb ennast nen- ^gg Broadvlew Avernie^
de poolt - mõjutada. Sellega hakatakse
kontsentreerima kogu oma
tegevust noorte vastu, et noori
tõmmata ära rahvuslikust tööst.
Näib ka, et VEKSA seminarid po- <jpi
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
ÜGAN [i
hevOIds
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont, MIS 4L9
F A U L J U T T ÜS
Müük ja rentimine
TeL 291-5054, kodus 423-5716
ÄPRIiilS ILMUB UUDISTEOSENA
Isisiafasie®
Eesti
\sfmm mässust, sõjast, Berliinisto
- Z l a o g r i s t ja muust
AastaMimÄete kogemus eestlaste teemmiseks. Oskuslik
' t • i m<M5dukad hinnad.
mm
Fimeral Direktor
m M©«t memmi Sd., Toffonto, 0&i> 2H4
(lõunapool Eglintoni)
. . ... Helistada tel. 489-8811 @ 489-
maemm.
millega autor, Hans Meret, toob esile seni-avaldamata asjaolusid
ja mõnegi ,,plaadi teise poole" vümase 50-ne aasta ajaloost
meie paguluse 40-daks aastaks tulusaks ja õpetlikuks lugemiseks
EStO-84 puhul.
K A U U JÕGI, autori sõbrana, on avanud eeltellimiste vastuvõtu
umbes 30Ö-ja lk. kõvas köites illustreeritud raamatule,
mille hinnaks on eel-tellijaile koos saatekuluga amult $20.00.
Telüjaile varutakse nummerdatud ja autori poolt signeeritud
köited.
Tellimised saata aadressil:
K A O U JÕGI, 55 DiB^an Ave. Toronto, Oai
Canada, M4V l Y l . TeL (416) 487-2094.
llMLUiiiarnKt
TORONTO FLPORIN®
145 Sheppard Avcnue E., Unit 4
Telefon 224-2688
installer of carpets, sheet vinjrl, resilmnt;^
ceramic and glazed tiles, hardwoõd.' ' .,
M l
len
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 31, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-01-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840131 |
Description
| Title | 1984-01-31-05 |
| OCR text |
Hr: 8
I KOGUDUS
tRd. Toronto
P 2L1
\ul Tel. 483-4103
Is 483-5847
iar Heinsoo
283-9387,
(83-6848 -
Roman Toi
r veebruaril keil
KONTSERT-tpS.
Laulab To-föor
Uno Kook'i
^"^'o.' NOORTE
JUMALATEE-i
jumalateenistust
pid tja kohv. Pea-
Palo.
l J t ' . V C l^^eebr^^MALA-hoiiimikul.
[nistustfilm Jee-veebr,
kell 11
LT^ENISTÜS.
Heinsoo.
[enistust Edgar
ja teadus. ,
[. Eesti Vabani-
IMALATEENIS-iaulab
Toronto
[veebr. keil 11
ENISTüS.
JMALATEEmS-
[eväl 9.30 homm.
jal piihapäeval
sama-iühäpäeval
kell
?SELEI on ava-
)-ni, neljapäe-
ITÜNM) köl-neljapäeviti
6^
5eleis.\
MANUELI
KOGUDUS
5645
|an Laur,
Cres.
X3R 4L2
x248 V
veebruaril kell
äbruaril kell 2
)0.L lastele ja
iTEENISTUS.
|. Laulab koor
itusel. Issanda
kelll^O p l . )
Igliskeelne Jü-
Kõneleb Too-eebruaril
kell
BAPTISTI
Ave.
1639.
Haid
cway;
M2J 4T9
188
lULUTUSE"
ihapäeval kell
270 kc.
tebruarii kell
>ÜHAPÄEVA-keUU.
OOlas-fUMALATEE-Raid,
sega-mälestamine.
loidjate õhtu"
[ohoidjad tun^
Kaups-Raidi
miÄ, wmAm ••«©isipäeval, 31. j
man •otiibmiiiämi
EELK' TORONTO
ANDRESE KOGUDTO
383 Järvis St., Toronto»
Ont. MSB 2C7
)etaja Udo Petersoo
3714 Beechollow Cr.
Mississauga, Ont. L4Y 3T2
Tel 624-6128 või 625-5930
kirikus 923-5172
Organist pr. Asta Mitt
koorijuht pr. Asta/Ballstadlt
Pühapäeval, 5. veebr, kell 11
homm. pühapäevane JUMALATEENISTUS.
Pärast jumalateenistust
koguduse täiskogu, koosolek.
Pühapäeval, 12. veebr, kell 4 p.l.
pühapäevane JUMALATEENISTUS.
Uue imukogu ametisse õmiistami-
Pühapäeval, 19.. veebr, kell 11
väne
Eesti Majandusklubi Kanadas
järgmise üritusena toimub neljapäeval,
9. veebruaril kell 7.30 õ.
Eesti . Maj a väikses saalis avalik
loeng kõigile kaasmaalastele.
'Esimese loengu peab Helle Ran-
Hiik, raamatupidamise ja tulumak-sufirma
HELLARRA Services
omanik teemal Kuidas säästa
isiklikku tulumaksu?" Teise ma-jandusklubi
juhatuseliige advokaat
Tõnis Laar teemal Pärandustombu
planeerimine". Pärast ettekandeid
järgneb diskussioon.
homm.
TEENISTUS. ^
Laupäeval,iig5. veebr, kell 4 p.l.
Eesti Vabariigi ^66. aastapäeva tähistav
piiskoplik JUMALATEENISTUS.
JutljLstat^^ piiskop Karl Raudsepp,
iaiuäbiöguduse segakoor.
Pärast jumaliteenistust akiiis ja
kohvilaud. A^iJisel kõneleb "'skii
Enn Kiilaspea.
PühapäeVäli; 26. yeebr. jumalateenistust
ei ofe'^'^^
Pühapäevakodl igal pühapäeval
JUMALATEENISTUSE ajal.
Leerieelsed' iga "kella l]|.-kümnes®
JUMALATEENISTUSE ijäl.
Piiblitunnid tund aega iga enne
kella 4-jast JUMALATEENISTUST.
Koguduse segakoori harjutused
toimuvad igal esmaspäeval kell 1
õhtul kiriku saalis.
õpetaja kõnetunnid kiriku kant
seleis teisipäeviti 6—8, neljapäeviti
2—8 ja pärast jumalateenistusi.
filminäif iefci' Rootsis
Stökhohnis algas hiljuti rahvusvahelise
ingliskeelse põnevusfilmi
„Löömamees" valmistamine Hairy
Kullm^ni samanimelise raamatu
järele. Peaosaliseks on Kare Mölder.
Perekonnanimi meenutab
eestlast, ja nagu selgus ongi 28 a.
näitleja eestlane.
Ta on ,,Expressenile" jutustanud,
et ta tulnud Rootsi koos vanematega
Eestist sõja ajal. Vanaisa
viidud Siberisse. Isa olnud rei-^
sil välismaadel ja jäänud kadunuks
ning teda kasvatanud vdõras-i
s a . • •t:
Teatrist ohiud ta huvitatud juba
lapsena. Puberteet toonud kaasa
selle, et ta põgenenud kodunt jä
elanud nagu hipi, unustamata aga
teatrit, kunagi mitte puududes
koolis teatritumiist õpetaja Lena
Stolpe abiga sai ta stipendiumi Ka-lixi
rahvaülikooli teatrilüiiile, ^
1976 sai ta esimese osa Brigitta
Svensoni fihnis, valituna 300 kan^
didaadi hulgast. Ta on viimasel
ajal mänginud „Äuröra" teatris ja
saanud palju kiitust. Praegu pakutakse
temale osa Brigitta
lavastuses „Meeš Mallorcast".
BXD
'84
PakaiserohkedMvepäevad taandusid Eesti Gaiden^^ ISana^
das Talihari '84 ajaks. Eesti Maja suures saalis oU 300 inimese ümber,
kes elasid kaasa mitmekülgsele Ikavale ja veetsid idiüidavaigusels hn»
base pealelõuna.
Hämardunüd saali sisenesid rah- naks identsuse sümboli eesti rahvarõivais
tütarlapsed süüdatud vale.
küünaldega, Ikes neist süütasid ka 4. juunil 1884 õnnistati lipp
laudadel olevad küünlad. Osa Otepää kirikus BüS ^tmäi^lSSÜ
neist jäid siis lava ette, teised la- Upu oüd vahnistanüd kohn daami,
vale, kus Sandra Rannu deklamee- neist üks helilooja Miina Härma
ris Merike; Põldma päevakohase (Hermann). See pühendati kogu
luuletuse. «Talvised tunded". eesti rahvale, õnnistamihe lõppes
Avasõnas EGKKK juhataja Li- lauluga „Mu isamaa, mu õnn ja
sanne Vaher rääkis õhtu eesmär- rõõm". •
gist ja soovis, et see kujuneks Lipp lehvis eesti rahva hulgas,
meeleoluliseks ürituseks ja eesti 24. veebruaril 1918 kuulutati selle
noorte toetuseks Kotkajärve maa- juures välja Eesti iseseisvus,
ilmalaagrile.
Sel suvel m Toronto eesti aoo^
red kaugete Idilaliste yalstuvõtjad
ja loodetakse, et noorte sõprussidemed
muutuksid tugevaks.
Eesti Vabariigi vsditsus kinnitsis
selle Eesti riigilipuks.
Lipp on veelgi eesti rahvusaadete
ja püüdluste sümboliks. „01gu
Eestimaa täis kuradeid, me lippu
Eesti Lipp nimeline laager on Ees- nad ei võida", laikldi Otepääl, sa-ti
lipu 100. aasta juubeliks, mil ma vaim elab ka praegu,
puhul kaimavad noored neid vär- Hellakesed kudusid sini-must-ve
oma rinnal ja südames.: valgeist linikuist kangast, kuna
öp. U. Petei-soo,^ ^ vanemgaidid laulsid ;
100. a. juubelitoimkonnä^esimeesr^aasa; ^ pianist Omar
andis koldcuvõtliku pildi sini-must- Baniel esitas L. van Beethoveni
Vi|ke lipu 100. aastast. 1884 on Sonaadist nr. 31 teisfc ja kohnanda
meil rahvusvärvide sini-must-valge osa. Lima ja Erik teose esitasid
sünniaasta. Meie kanemad on kas- erivormis neli laulu, esimeses Lii-vanud
ja võidelnud selle all, need na laulis, teises/kohnandas mängis
on lehvinud võitjate käes ja kao- klaverit ja neljaiidas mängis akor- J
tajate^kÄses. Need on lehvinud dioni ja laulis, Eerik saatis kitarrile
ja lehvivad ikka igal noorte kok- Ja laulis kaasa; laulud meeldisid ja
kutülem ja laagreis. Sada aasto lõbus ,,Kotkaj^^^^ kor-
T. E . üMspanga 30. aastapäeva koosvübimisel kinnitas EV aupeakom- tagasi ei sündinuid lipp, parlamen- damisele.
sul I. Heinsoo Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgi panga ^iseadusega, vaid need värvid sün- Ritmika võimlejad Annely Riga
presidendi VileHia Hoolamdi riniale. Püü moment teenetemärgi üle- ^^sid rahva tahtel ja rahva hulgas, ja Siina Kasekamp! juhatusel esi-mmmmm
andmisesta
teenetemärgi
Foto: Vaba Eestlane Esimest korda näeme lipuvärve tasid neli rutiini,
eesti luules aastal 1881. ä.,
103 aastat
ilmunud J« Eiseni antoloogias
„Eesti luuletused",
kolm vanemat (Nicc^e Neho^,
Matarine Sepp ja Mia Tein) li°
puvärvilise kaunistusega dressidel
esitasid palli- ja plastilise
harjutuse;
AF..õIGEmT:
^^^^^^ : . ;
R R-5,^ Orangeville, :Ontari®;;.
Praost E. Lepik
1-519-941-4309
Pühapäeval, 5. vjeebr. kell 2 pJ.
JUMALATEENISTUS , Peetri kir>
kus. Teenib ja jutlustab praost E.
I^pfcla\3lab kp^ laulukoor
Cr. Raagi jühatuseU. Pärast jumalateenistust
koguduse juhatuse köos-
-olek. ^ ' •
a
: A^ÄTIKAN — Paavst Johamie^
Paulus H hoiatas USA-dja^^N^^^^
Liitu, et pole demäs,,ühtki päeva
kaotada" rdvastu^läbirääkuniste
uuesti alustamiseks ja kui nad ei
tee iseda^ süs neü tuleb anda vastust
|„ajaloo ja inimsuse ees". See
on paavsti otsdcoheseun üleskutse
ja tehtud kolm päeva enne Stök-hplmis
alanud relvastuse probleeme
arutlevat konverentsi.
Pühapäeval, 19. veebr, kell 2 p.l.
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistav
JtMALATEE^NISTUS Peetri kirikus.
Teenib ja juithistab praost E.
Lepik, laulab koguduse laulukoor
G. Raagi juhätiisei. Lauhilehed. fappCS 10% ÜSA
Pärast jumalateemstust| koguduse
nõukogu koosolek, , millest kõiki
nõukogu lükmexd palutakse tuligi- WASHINGTON •—: Kui USA suü r
yalt osa võtta.\ jsetajad jätkavad sigarettide suitsetamist
praegusel määral, siis see
komme võib tappa 10 prots. elanikkonnast,
hoiatab USA valitsuse
esindaja. Peakirurg Everett Eoop
näitas suitsetamise ja tervishoiu
aastarapordis, et suitsetamine põhjustab
isegi rohkem surm ajuhtumeid
südamehaigustena kui teeb
vähihaigus.. Ameeriklased on hakanud
suitsetamisest sümapaistvalt
ioobuma, mõnes kbhas olevat terve
linn seda teinud.
kus luuletus „Eesti lipp" oli avaldatud
L Bergmanni autorinime all. nooremad (Meryl Baron, Susa
BPne-eestiaskümua vakdiisvöitliis^ veti täitnud. Sellega oh hakatud aasta jooksul. Hakkasid ilmu< t ^ ^ h ^ Japaik
Itke kavade ja tegude vastulöögiks Ipufca, rohkem kui y;^^^^^m}^^ sevarjudega. . ^
moodustud KGlWeaUuv Valis. fe4 materjale ja vushketumetep,^samalt aga ka I ^ o n ^ L. Vaher mnas es^
maaga SõpnBse ja Kultuurisideme- ä^^^ 1^'" T . !^
te Alandamise üfemg. Selle algo^ ja Äurüistele ettev&tele ja neid^enti pdji. Et need 1 ^ ^ mälestuseks Ta^ar^a-gamsateioon
Eestis Ml VäliseesL- usln^ denes .^aasaa^ise. v^^^^^^
l^,Kmm.tM^^M..A.^^^^ Äendada J!l^"evaba^sest^l pm Amet- kohvi ja onne ka^umme vaga
Ikodumaal toimuvasse kultuu- ^saarinik ja Tartiv saksa uhis- kauni e ning himiahste võitudega
VEKSA
kontaktide
iibeks rielüsse, mööda minnes vabas ei soovinud midagi, mis anV loteriü.
TORONTOEESTI ' :
: v ^ : • :
562 Jones Ave., Toronto, Ont.
Jutlusta SaraOja;
20 Thorncliffe Ave.
Toronto, Ont. M4lt 1V5 v
^^^^^^^^^^^^^^^^^ :T^^
kolmap, i. veebr, kell, 7.30 õ.
piibli-palvetund ainel: Metsalise
isik piiblis. ^
' Pühapäeval, 5. veebruaril kell 11
hommikul JUMALATEENISTUS,
kus teenivad A. Turve ja A. Tam-mo
kodumaalt. Järgneb Issanda
J a u d . ^ ; -
Kolmapäeval, 8. veebruaril kell
7.30 õhtul pübli-psilvetund ainel:
Metsalise isik
TORONTO KOLMÄiMUEESTE
EV.-LUT. USU KOGUDUS
Kirik: 619| Sherbouime St,
Toronto (Sherbourne'i allmaa
jaam on kiriku kõrval),
õpetaja 0. Gnadenteicli
112 Fallmgbrook Rd.,
Scarborough, Ont. v
Telefon 698-7977 või 766-7853
Kantseleis, telefon 921-9417
Pühapäeval, 5. veebruaril on JUMALATEENISTUS
kell 1.30 p.l.
Pühapäeval, 19. veebruaril keU
3. p.l. on JUMALATEENISTUS
ühenduses EESTI ISESEISVUSPÄEVA
väljakuulutamisega. Järgneb
kohvilaud päevakohase kavaga.
. ÕPETAJA KÕNETUNNID on iga
kuu teisel esmaspäeval kella 6—8
kiriku kantseleis.
y ; KOGUKUS
EIrik: Redeemer Luteri kiiik
(Bloor ja Iridian Rd.)
õp. T. Nõmmik^SOl Davisville
Ave., Toronto M4S1J2.
Tel. 483-2478 Ja 1-527-0410
Pühapäeval, 5. veebruaril kell
17.00 JUMALATEENISTUS ja Pühapäevakool.
ÕPETAJA KÕNETUNNID: igal
neljapäeval kell 18.00—19.90 omas
kodus, 501 Davisvüle Ave., Torontos.
Igal esmaspäeval kell 18.00--
19.30 Hamütoni kiriklas, 3 Maple-side
Ave., Hamüton, tel 527-0410.
nooremate maailmas toimuvast kultuurielust,
lääne-eestiastega, nende meelitami- Ijeilte sõnadega, tahetakse rohkem
neokup. Eesti külastamisele, sel- tähelepanu suunata kodumaa ..kul-leks
eraldi korraldades VEKSA tuurielule, kui sellele mida meie
keele- ja kultuuriseminare ja saa- ise siin teeme.Sellega tahetakse
ta KGB valve all olevaid eesti ka teostada noorte, suuremas ar-l^
unstnikke välismaale esinema. vus^ võõrastamist sünsel maal rah-
^ VEKSA.üiesandete^^^^
Ikultuuri Moskvast määratud ideö- P^h nimetama ka, et VEKSA
loogiste välispoliitiliste ülesanne- veelgi kasutab ühte vana. tegevuste
täitmiseks. Selle siht ori lääne- viisi; nimelt kultuuri varju aU vih-eesflaskonna
lõhestamine ja IkUlus- jäta ja üleštõsta poliitilisi küsimu-tamine.^^^
si^Viimases, 1984. a. VEKSA ka-
Siellepäirast Ülemaailmne ECsti lendris võib lugeda muude kul-
Kesknõukogu juhatus deklareeribs tuuriga tegelevate artiklite juures
„VABADEL EESTLASTEL ON ühte: teotavat ja eneseõiguslikku
NÕUETAV MTTE TUNNUS- artiklit endiste sõjaväelaste kohta.
OSAVÕTTA EGA TOE- Kokkuvõttes, VEKSA ei ole
:VEKSA't EGA TFEMA küll :praegu olnud tegev,^ aga see
TEGEVUST/^ . • vtähendab ainult seda, et nemad
^ teevad oma tööd varjatumalt.
. VEKSA tegevus on viimaselajal VEKSA on parteile alluv organi-küll
vaiksemaks jäänud, kuid ta satsioon, mis peab midagi tegema
siiski veel eksisteerib. Ei saa un^s^ oma eksistentsi õigustamiseks,
tada, ^et VEKSA on parteile alpv Võime olla kindlad, et VEKSA te-organisatsioon,
tähendab, ta pole gevus tuleb teiste rakendusviiside
mitte iseseisev ega eraldi Ja pailtei kaudu välja, äeega peame olema
pole mitte tänapäevani oma ees- natuke kaugelenägelikumad ja
märicides ja ideoloogias mingisü- mõistma, et partei pole mingil vii-pseid
muudatusi läbiviinud. SeL- sil väliendanüd meie vastu oma telega,
ei šaä'ilteldi et VffiSA'ise
on Oma sihte muutnud. •—-
.Praegune väikene surmavarjus
oleks on sellepärast tekkinud, et
praegu toimub ümberkujundamine
ja uute niõtete rakendamine. Esiteks,
nad on aru saanud^ et kodumaal
üleskasvanud ja seal hariduse
saanud generatsioon on vananenud
jä vaevalt enam laseb ennast nen- ^gg Broadvlew Avernie^
de poolt - mõjutada. Sellega hakatakse
kontsentreerima kogu oma
tegevust noorte vastu, et noori
tõmmata ära rahvuslikust tööst.
Näib ka, et VEKSA seminarid po- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-01-31-05
