1984-01-31-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 8 . 8
256 Ifc
kaarti Eesftä
VcDio
• (
)sti rabya ajav
sfi^doinflitega
id eesti
teeb
INST
ises
IHiHiHHItHHiHiMiflRHtH^
Ütles murelikult:
|d laulusõnad sul
likuni peas!"
vastas kavaler,
peaksid minema!"
läkisid tühistest as-paäri4
ja rühmad
>ii iriitte enam tun-teadmine:
nieid on
luupa nad teha mei-älles!
Ja nal-aasta
eest oli seda
LÜiid ja viie aasta
lis see lügeS, et
^ujpidu oli.korralda-aa$
täse orjuse tär
fene keelde tõlgiti
(seks. Aga kas vana
lülnuti tsaari auks;
^ alamad! ^Tylida siis
|a praegii mõeldakr
hoopis teine jutt.
flegi, sõnad ei loe,
Ja mõte on teist-on
„NÜ!iid maha
|ates mürtsušid or=
^rava m&fji, Li^:>mi-
-rri-õues ja Tõnis-
|öeidiiino ,,Kosmö-
^igijaid olt taatidest
ei mingit põlvkon-ega
vahet, laulupi"
|()ik ühevanused, sa-eesti
järgneb)
levust
lESTLASESS
¥ABA EESTLANE teisipäeval, 31. ja^^^^^ ^^84 ^ Tuesday, Januaiy 31, 1984 Lk. 7
New yorgi eestlaskonna elus suB.„Looja ta lauljaks on loond" Ja
ib mõneti enesele tähelepanu tõrii. leiab alaü aega esiaemiskutsete
bamanwrem ja keskmine põlv-^v^^^^ hääl
kond. Eriti meelelahutuslike üritus- imetiusväärseU säüinudy kõlades
te osas. Eesti Majas toimuvad sa- eriti oivaliselt kiriku avarate yplvi-geli
nn. kabaree-õWud, mülele vor- de aU. Šm^^
mr ja SISU annab noorrahvas. No(> Ü
red (ja Mngelt
kauboi-mutsid pähe, söövad „pop- venisti eesti helüoomingule nü
corni" (olut Juurde rüübates), lõõ-vaimuHkiüe kui i l m aÄ
ritayad laule ja löövad sobüikke saalis). Publikut palju ja vastuvõtt
tantse. Tulid Eesti Majas kokku k a soe. Või^^ veel mainida, et oreli-vana-
aasta õhtuks j a veetsid seUe kunstnik Meta Noorkukk avas pi-kuulduste
järgi : üpris lõbusalt, duliku kontsertjumalateenistuse
„Kes saab,noorust keelata, kui ta Arv© Pardi oreUpalaga „Merval-tahabhuUata'V^
lauldi meügi va- lid'*. Kontserdiga käsMes toimus
nai õndsal ajal. M i d toime ka teeneka laulja auks kä väärikas
omanäoüsekulturialase ettevõtte- aktus.
ga: hakkasid välja andma kuukir- '
ja „Esto America'^ Kuna sellest Äusikaliste ürituste sarjast on
on ilmunud vaid esimen© number, "^^^^^ N.t.E. Mees-siis
on vara öelda, mida too ena- ^^^^ kirikukontsert tähistamaks
muses ingliskeelne trükis endast ^^e. koguduse 85. aastapäeva,
kujutab ja kas taoln (rtstärtekas. ^ tavatsetakse
Muidugi kuubib ka sepe põlvkonna headuses ja tuntud
kultuuripanuse klkaigakevadiste^^®^^
Kultuuripäevade korraldamine. ^^^^ ^
Reedel, 7. oktoobri hommikul oli Idaho ja Türgi maaväringud
Torontos maaväring, mille tugevus olid^ osa, mida Pulli iseloomustab
oli sün Richter skaalal 3 kuid maa- kui maaväringute parve. Idaho
varingu keskpunktis USA kirdeosas maaväring, mis oli üks tugeyamaid
New Yorgi osariigis 5.2. Seda oli USA-s viimastel aastatel oli28.okt.;
olnud tunda Toronto põhjaosas, kaks päeva hiljem üle tuhande ini-
Beach'i rajoonis ja Scarboros. To- mese said surma Türgi idaosas.
ronto lähedal Burlmgtonis oli mõ- Idahos oli kaks järelväringut, sa-ned
päevad varem ka nõrgem muti oli maaväringuid Ida Kana-maaväring,
seegi 3.5 tugevuses. das, Maines, New Yorgis, Afganis-
.. ; . tähis ja Jaapanis;
Tugev maavarmg raputas 1600
km ulatuses Tshiilit, katkestades Selletõttu seismoloogid on loonud
elektrivoolu ja põhjustades hävitu- teatud paarismaaväringute teooria,
sining mõned surmajuhtumid. See- Maaväringute kataloogid on võetud
kord mõõdeti Richter skaalal tõu- uurimisele ja teadlased uurivad
gete tugevust 7.1 ja 75 punktiga, nüüd paariti ja pärvekaupa toimu-
• . . ,. nud maaväringuid. 1. nov. 1775 oli
Maavärüig oli ka Itaahas Napoh ngi^eks maaväring Portugali ranni-kui,
18 päeva hüjem maa värises
Bostoni all.
lähedal Pozzuolis, kus hoonetelt
langesid müüritükid ja kogu tänava
ulatuses evakueeriti elanikud.
30 immest said väilcsemaid vigas- / :." ' ' .' . , / .
tusi. Maaväringu tugevus oli 4,1 ,
Richter skaalal. Maaväring oli sel- ToimetUSele idCiättyä
les piirkonnas tugevaim viimaste
kuude jooksul. Möödunud aastal noteeriti
seal üle 2000 maaväringu,
kusjuures samaaegselt on linna
US
Vanem põlvkond püüab endise' latavalt paljutõotavaks. Pärast
vaprusega täita neid ülesandeid kontserti toimus veel seUe ameeri-eesti
kultuuripärimuste säilitami- ka eestlaskonna vanima koguduse
sel, mis ta enesele vabatahtlikult juubeliaktus — sõnaküllase pidu-juba
ammu on võtnud. Sageli on likkusega. Paduvihma tõttu ei 01-
see seotud^ suurte' pingutustega, nud kirik kahju^^^ seinast
sest read hõrenevad hirmuäratava seina;
••tempoga.-;' •' 1. •:;•..• \ • .• • ;•;:-• "^.•••;.
• Möödunud, poolaasta -^^võib enda
Kõneldes möödunud poolaasta arvele kirjutada ka kaks taisväär-kultuuriehist,
on tähelepandavaim tuslikku, Eesti Kultuurfondi podt
kaheldamatult muusikalme panus, korraldatud ki^^^
0n südantsoojendav meenutada, kuul süuiiati tähelepanu kolme eri-
_ 1943. aasta jõulude ajat
ter Ärike, keUe debüüt osutus ül- Vcebniaris, Eesti Vabariigi aastapäeva lähedase pommitase ajal said et linn asub mõnel vulkaanil, mis
nad kõik tabamuse. võiks lähemal ajal plahvatada.
Torontos elavalt leedulaselt).
SIDEMEES - Jõulud 1983. Van-couveri
Eesti ühendatud Koguduse
vaimulik aegkiri. Sisus: A. Proos
„Jõulukellad", E. Leps „Aja
Väga suuri kahjustusi tekitas täius". Taimi Proos „Vask übü-maaväring
ja üildpurskava mäe ^as" Lilli-Anne Parlo „Jõuluööl",
kraaterist olnud väljapurse väiksel I, Vmk „Aja rutt", „Kui õhtu
Jaapani saarel; põlev laava süütas o j j , D. Matson „Otsijad", E .
metsad ja hävitas elamud. Emio„Kui ometi" ja „Valgelöör^
Nädal hüjem oU mis maa- 1 ^' ^ ^ J ^
varing Kanadas, seekord Ottawa ^ ^ ^ ^ ^ ^ . f ' ^ ' ^ ^ ^ .Aeg-^O-piirkonnas.
Maaväring tundus eel-
Võru
Juul „Aeg", H. Kirvese koostatud
tagasivaade möödunud aasta
tegevusele, järelhüüded lahkuiiüüe,
lõpuks jõulutervitusi.
misest tugevam raputades maju ja
novembris möödus äratades magajaid.
^ . . , „ „ _ . - . V • 150 aastat Pulleritsu kooli rajami-milhstfuixwniekita^
avas Teadlased on uurimas, kas äsja-oma
^^^.^ Sumfooma- Mägi j a Valev Uibopuu said 1983. a.: partii juustu, mis on saamid ni-jj^g^^^ raamatukogu juhataja A. sed maaväringud Idahos põhjusta-orkestnga
koikj^^^ valdustes koduloo- sid järgnevaid maaväringuid Tür-ulatus.
I ^ ^ kohas nagu l e oU see kahjuks vaid sümuaasta- rasvast
Chicago, mülme Imn pmab asja- päevaks, kuna see andekas sõna- ning heade omadustega. Praegu lo- j^^j. pragunenud koores. „ _
tundjate arvates maailma panmasepp^l^^^ on leidnud seni, et need „Eešti Lipp" - kutsub, kohustab
SÕNUMID nr. 2 - 1983. Eesti gaidide
ja skautide maailmalaager
„Eesti Lipp" informatsioonibüUe-tään.
E. Runge „Maaümalaäger
ümfooniaopkestn. elavate keskelt.
Laineid lõi ka kitarrikunstniku KirjandusÕhtupooliku ainsaks
Boris Baggeri ja sopran EHsabethkõne^^^
Stephani debüütkontsert New Yor- Ameerika Hääle eestikeelsete saa-gi:
E. Majas. ( J a kuulavasti ka Bos- dete abijuhataja Ilmar' Mikiver^
teerimist, et hakata valmistama
:„Atieeti".
Käina kool tähistas oma 125.- aastat.
See 8-klassiiine kool on oma-
150, aasta juubelit tähistati 5. no- kaks osa on eraldatud luga suure
vembril.Holstre kultuurimajas. distantsiga, et nende vahel saaks
• • il olla mingisugust sidet, ütles Jay
Tallinnas avati juuÜs mälestus- PulÜ, Massaschusetts Tehnoloogi-tahvel
seal elanud Eesti Teaduste lise Instituudi seismoloog. Aga va-
Aladeemia akadeemikule geoloo-hetevahel näib olevat
ja võlub", ,Täna tutvustame: gai-der
Anne Orunuk, skautmaster
Jaan Lepp", „Maaümalaagri
„Eesti Lipp" märk", mitmesugust
informatsiooni, „SÕnä on program-ebatavalise
mijuhil: skm Jaan Lepp pajatab
tonis, Balti kontsertide sarjas). Po- kelle eriliseks andeks on
alati taoliste seas üks suuremaid Ees- i „Skm Sven Kanle
kahtlust, et šeUe „ t ü m i " näol avastada uusiv tahke j a värskeid tis. K u i 1960/61.. õppeaastal õppis gia-mineraloogiadoktorile, omaaeg- aktiivsusega- perioode, mispärast oma osakonnast
oleme rikastunud kahe suure oma võrdlusi k i r j a n f e , loomingu lahtb seal 146 õpilast, siis nüüd on koo- sfle Geoloogia Institmidi direktori- teadlased on hakamid vaatiema, son Kanadas ja _^Maaümalaager
aia meistriga: Kuigiiäggeri soon- mõ^ ka seekord. Siin- Utaricust nõutavate laste arv kas- leKari Orvokile, kes sel päeval kas mitte maavarmgud ei toimu
tes voolab eesti yeri pooleli taani n e M ^ vaiuid kahekordseks.-
nata: kui tegu oleks ohiudniuusi- •• -" ' '
käpalaga, siis oleks see tulnud ilmtingimata
kordamisele.
fj/nuks 80-aastaseks. paariti, üks idas, teine läänes.
„Eesti Lipp ja ESTO-84" koos vastavate
embleemidega.
omaga ja Stephaml üldse mitte,
olid nad võimelised esitama väga
haaravalt ka eesti laule (Baggeri
enese seades). Eesti Maja on harva
kogenud sellist vaimustuspuhan-gut
kui sel õhtupoolikul.
Teine kirjandusõhtupöolik märkis
Gustav Suitsu ja Hugo Raudsepa
lOO-ndat sünniaastapäeva. Referen-Ülinauditav
oli samuti meie ,,va- tideks ka seekord oma ala pare-aameister"
Heinz Riiva^di 50-ndat mail* 'dr. Viktor Kõressaar ja dr.
tegevusjuubeüt: tähistav koütsert Mardi Valgemäe. Esimene kõneles
Lex. Ave. kirikus. Me kõik teame, paeluvalt Suitsu mitmepalgelisest
et Riivaldi koht oleks pidanud ole- luuletajateest, lahates selle erietap-ma
üks-kõik mÜlisel maaüma tun- pe. Mardi Valgemäe oli oma Raud-tud
ooperilaval, aga saatus tahtis seppa käsitleva ettekande peälkir-teisiti
- - n i e i e , eestlaste, õnneks, jastanud julge paljutõotavusega^
Nii muutus ta paljudeks aastateks , ,lha sirelite air*. Vaatlusaluseks
igas eesti ühiskonnas, olgu see teoseks oli peamiselt „Mikumärdi",
Ameerikas, Kanadas yoi isegi ja nimelt, kuidas selle komöödia
Rootsis, puW&u soosikuks. Tema tegelased tõlgendavad armastust,
kuulamisest pole me veelgi tüdi- Kuuldu oli huvitavalt eripalgelme,
nenüdv küigi^^^^^ avatledes mõneti vastu vaidlema,
osa saanud lugematuid kordi.-Ta kuigi kuuldamatult.^^^M
pole oma andega oLiud ihne ega
tujudega pülav. ^ a iaulab; sest
A<tu>i«jjpii.m«]jn*ii»
B,A., B.P.E., LL.B.
f O R O O T © LINW
1294 Qaeea Št. '9
S3S-:
õhtupooliku avasõnade lausujaks
oli Kultuurfondi esimees Vüli
Kangro. Pikemad, kuuläma-šundi-vad
värvikad lõppsõnad ütles nagu
ikka mag. Mall Jürma.
VABA
TÖIMETOS lÄ TALITUS
Advokaat-notaff
, Hendy,Shires' ^ :
789 Don Mills Md,
VI
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—-3-Eii
. Oja
kote 699-239S
toimetus
talitus 4 ^
öniasuvajalehi laialdase
leviku tõttu.
ftetöU. ' M veeni:
küuhituste Wljel ......
OFTOMETRIST (OPTIK)
$5.—•
$5,50
nädala esimesse
emasp. homm. kella 11-ni ja
nlWalatdse ajalehte
map. h<Mn^
Leida
Postiaadre^:
9 Parravano Gt.
WillawdaIe,Ont.M2R3S8
Kujutavkunsti on siinses eestlaskonnas
tagasüioidlikult vüjeldud.
Kui poleks Aarne Vahtrat, kes oma
kõnekoosolekutega kahasse eksponeerib
ka oma ideerikast ja ainu-pärast
tüshijooniste kogu, süs ei
oleks ühtki näitust mainida. Taidurid
teevad loometööd kodude ja
ateljeede salapärases vaikuses ja
eksponeerivad oma üksiktöid siinseal
ameerika galeriides.
Ka teatrit ümbritseb salapärane
vaikus. Toimuvad süskiEstoiävas-tuse
proovid E. Maja nelja seina
vahel. Mitmed N Y E Teatri lükmed
lõid aga kaasa Torontost New Yorki
asunud Linda Pakri Off-Off-
Broadway lavastuses ,,OffBeat". •. : _
Autoriks iiri näitekirjanüc Lee Dun-^^ ^^^^^^^^^^^ ^^^^^ ^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^
buut. mte Ä kehvas ^Jaan kokku samal päeval eeloleva
Kmise ja tei^;^aTOta]a a^^^
sa Paul TaylorRobertson. Viima-ne
tegi kaasa möödunud kevadel Muidugi tegutsesid ka klubid.
Kultuuripäevade raames esitatud ühingud, seltsid ja üliõpilasorga-
NYE Teatri „Sabata krokodilli" nisatsioohid, kelle seltskondlike
muusikalise osa kujimdajana. K a üritustega seostub a^^
„Crif Beafi" dekoraator Andres rahvuskultuuri vüjelemist. AvaÜe-
MJännik oh ümselt sitkest eesti takse oma urgudest välja vanu kul-tÕust,
nagu ^ mõned tehnilised tuuritegelasi ja püütakse avastada
jõud., Lavastusest nähtus, et Linda alles eos olevaid kunstnikke, et pü-
Päkril on ideid, energiat ja annet siks kontmuiteet. Pole veel põhjust
ning, mis tähtsaim, kõike-valdayat ahastuses kaht kätt pea kohal kok-armastust
teatrikunsti vastu. ku M a ja kuuktada vaimset
Kui teie, teie abikaasa või mõlemad vastate
® olete 65-aastane või vanem 31 .märtsil 1984 või varem
® saate alates 31. märtsist 1984. a.igakuu^
garanteeritud sissetuleku lisandit (Guaranteedincome
® olete omanud linnas elamiseks kasutatava
Saastatai. märtsil 1984 ja
yõücs veel lisada, et hilissügisel
elas siinne eestlaskonä um E
omavalitsuse maksud.
siis olete õigustatud saama Toronto linnalt 1984. a. tulumaksu
hinnaalandust (TaxGreditforH
Kui olete kvalifitseeritud, aga pole saanud sooviavalduse vormi
või soovite lähemat informatsiooni, siis helistage City Clerk's
Department, tel. 947-7036. Isegi kui saite TaxGredifit möödunud
aastal, peate ikkagi uuesti sooviavalduse sisse andma 1984.
aastaks.
Pidage meeles, sooviavaldused tuleb sisse anda kõige
hiljemalt 3to^m^^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 31, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-01-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840131 |
Description
| Title | 1984-01-31-07 |
| OCR text |
Nr. 8 . 8
256 Ifc
kaarti Eesftä
VcDio
• (
)sti rabya ajav
sfi^doinflitega
id eesti
teeb
INST
ises
IHiHiHHItHHiHiMiflRHtH^
Ütles murelikult:
|d laulusõnad sul
likuni peas!"
vastas kavaler,
peaksid minema!"
läkisid tühistest as-paäri4
ja rühmad
>ii iriitte enam tun-teadmine:
nieid on
luupa nad teha mei-älles!
Ja nal-aasta
eest oli seda
LÜiid ja viie aasta
lis see lügeS, et
^ujpidu oli.korralda-aa$
täse orjuse tär
fene keelde tõlgiti
(seks. Aga kas vana
lülnuti tsaari auks;
^ alamad! ^Tylida siis
|a praegii mõeldakr
hoopis teine jutt.
flegi, sõnad ei loe,
Ja mõte on teist-on
„NÜ!iid maha
|ates mürtsušid or=
^rava m&fji, Li^:>mi-
-rri-õues ja Tõnis-
|öeidiiino ,,Kosmö-
^igijaid olt taatidest
ei mingit põlvkon-ega
vahet, laulupi"
|()ik ühevanused, sa-eesti
järgneb)
levust
lESTLASESS
¥ABA EESTLANE teisipäeval, 31. ja^^^^^ ^^84 ^ Tuesday, Januaiy 31, 1984 Lk. 7
New yorgi eestlaskonna elus suB.„Looja ta lauljaks on loond" Ja
ib mõneti enesele tähelepanu tõrii. leiab alaü aega esiaemiskutsete
bamanwrem ja keskmine põlv-^v^^^^ hääl
kond. Eriti meelelahutuslike üritus- imetiusväärseU säüinudy kõlades
te osas. Eesti Majas toimuvad sa- eriti oivaliselt kiriku avarate yplvi-geli
nn. kabaree-õWud, mülele vor- de aU. Šm^^
mr ja SISU annab noorrahvas. No(> Ü
red (ja Mngelt
kauboi-mutsid pähe, söövad „pop- venisti eesti helüoomingule nü
corni" (olut Juurde rüübates), lõõ-vaimuHkiüe kui i l m aÄ
ritayad laule ja löövad sobüikke saalis). Publikut palju ja vastuvõtt
tantse. Tulid Eesti Majas kokku k a soe. Või^^ veel mainida, et oreli-vana-
aasta õhtuks j a veetsid seUe kunstnik Meta Noorkukk avas pi-kuulduste
järgi : üpris lõbusalt, duliku kontsertjumalateenistuse
„Kes saab,noorust keelata, kui ta Arv© Pardi oreUpalaga „Merval-tahabhuUata'V^
lauldi meügi va- lid'*. Kontserdiga käsMes toimus
nai õndsal ajal. M i d toime ka teeneka laulja auks kä väärikas
omanäoüsekulturialase ettevõtte- aktus.
ga: hakkasid välja andma kuukir- '
ja „Esto America'^ Kuna sellest Äusikaliste ürituste sarjast on
on ilmunud vaid esimen© number, "^^^^^ N.t.E. Mees-siis
on vara öelda, mida too ena- ^^^^ kirikukontsert tähistamaks
muses ingliskeelne trükis endast ^^e. koguduse 85. aastapäeva,
kujutab ja kas taoln (rtstärtekas. ^ tavatsetakse
Muidugi kuubib ka sepe põlvkonna headuses ja tuntud
kultuuripanuse klkaigakevadiste^^®^^
Kultuuripäevade korraldamine. ^^^^ ^
Reedel, 7. oktoobri hommikul oli Idaho ja Türgi maaväringud
Torontos maaväring, mille tugevus olid^ osa, mida Pulli iseloomustab
oli sün Richter skaalal 3 kuid maa- kui maaväringute parve. Idaho
varingu keskpunktis USA kirdeosas maaväring, mis oli üks tugeyamaid
New Yorgi osariigis 5.2. Seda oli USA-s viimastel aastatel oli28.okt.;
olnud tunda Toronto põhjaosas, kaks päeva hiljem üle tuhande ini-
Beach'i rajoonis ja Scarboros. To- mese said surma Türgi idaosas.
ronto lähedal Burlmgtonis oli mõ- Idahos oli kaks järelväringut, sa-ned
päevad varem ka nõrgem muti oli maaväringuid Ida Kana-maaväring,
seegi 3.5 tugevuses. das, Maines, New Yorgis, Afganis-
.. ; . tähis ja Jaapanis;
Tugev maavarmg raputas 1600
km ulatuses Tshiilit, katkestades Selletõttu seismoloogid on loonud
elektrivoolu ja põhjustades hävitu- teatud paarismaaväringute teooria,
sining mõned surmajuhtumid. See- Maaväringute kataloogid on võetud
kord mõõdeti Richter skaalal tõu- uurimisele ja teadlased uurivad
gete tugevust 7.1 ja 75 punktiga, nüüd paariti ja pärvekaupa toimu-
• . . ,. nud maaväringuid. 1. nov. 1775 oli
Maavärüig oli ka Itaahas Napoh ngi^eks maaväring Portugali ranni-kui,
18 päeva hüjem maa värises
Bostoni all.
lähedal Pozzuolis, kus hoonetelt
langesid müüritükid ja kogu tänava
ulatuses evakueeriti elanikud.
30 immest said väilcsemaid vigas- / :." ' ' .' . , / .
tusi. Maaväringu tugevus oli 4,1 ,
Richter skaalal. Maaväring oli sel- ToimetUSele idCiättyä
les piirkonnas tugevaim viimaste
kuude jooksul. Möödunud aastal noteeriti
seal üle 2000 maaväringu,
kusjuures samaaegselt on linna
US
Vanem põlvkond püüab endise' latavalt paljutõotavaks. Pärast
vaprusega täita neid ülesandeid kontserti toimus veel seUe ameeri-eesti
kultuuripärimuste säilitami- ka eestlaskonna vanima koguduse
sel, mis ta enesele vabatahtlikult juubeliaktus — sõnaküllase pidu-juba
ammu on võtnud. Sageli on likkusega. Paduvihma tõttu ei 01-
see seotud^ suurte' pingutustega, nud kirik kahju^^^ seinast
sest read hõrenevad hirmuäratava seina;
••tempoga.-;' •' 1. •:;•..• \ • .• • ;•;:-• "^.•••;.
• Möödunud, poolaasta -^^võib enda
Kõneldes möödunud poolaasta arvele kirjutada ka kaks taisväär-kultuuriehist,
on tähelepandavaim tuslikku, Eesti Kultuurfondi podt
kaheldamatult muusikalme panus, korraldatud ki^^^
0n südantsoojendav meenutada, kuul süuiiati tähelepanu kolme eri-
_ 1943. aasta jõulude ajat
ter Ärike, keUe debüüt osutus ül- Vcebniaris, Eesti Vabariigi aastapäeva lähedase pommitase ajal said et linn asub mõnel vulkaanil, mis
nad kõik tabamuse. võiks lähemal ajal plahvatada.
Torontos elavalt leedulaselt).
SIDEMEES - Jõulud 1983. Van-couveri
Eesti ühendatud Koguduse
vaimulik aegkiri. Sisus: A. Proos
„Jõulukellad", E. Leps „Aja
Väga suuri kahjustusi tekitas täius". Taimi Proos „Vask übü-maaväring
ja üildpurskava mäe ^as" Lilli-Anne Parlo „Jõuluööl",
kraaterist olnud väljapurse väiksel I, Vmk „Aja rutt", „Kui õhtu
Jaapani saarel; põlev laava süütas o j j , D. Matson „Otsijad", E .
metsad ja hävitas elamud. Emio„Kui ometi" ja „Valgelöör^
Nädal hüjem oU mis maa- 1 ^' ^ ^ J ^
varing Kanadas, seekord Ottawa ^ ^ ^ ^ ^ ^ . f ' ^ ' ^ ^ ^ .Aeg-^O-piirkonnas.
Maaväring tundus eel-
Võru
Juul „Aeg", H. Kirvese koostatud
tagasivaade möödunud aasta
tegevusele, järelhüüded lahkuiiüüe,
lõpuks jõulutervitusi.
misest tugevam raputades maju ja
novembris möödus äratades magajaid.
^ . . , „ „ _ . - . V • 150 aastat Pulleritsu kooli rajami-milhstfuixwniekita^
avas Teadlased on uurimas, kas äsja-oma
^^^.^ Sumfooma- Mägi j a Valev Uibopuu said 1983. a.: partii juustu, mis on saamid ni-jj^g^^^ raamatukogu juhataja A. sed maaväringud Idahos põhjusta-orkestnga
koikj^^^ valdustes koduloo- sid järgnevaid maaväringuid Tür-ulatus.
I ^ ^ kohas nagu l e oU see kahjuks vaid sümuaasta- rasvast
Chicago, mülme Imn pmab asja- päevaks, kuna see andekas sõna- ning heade omadustega. Praegu lo- j^^j. pragunenud koores. „ _
tundjate arvates maailma panmasepp^l^^^ on leidnud seni, et need „Eešti Lipp" - kutsub, kohustab
SÕNUMID nr. 2 - 1983. Eesti gaidide
ja skautide maailmalaager
„Eesti Lipp" informatsioonibüUe-tään.
E. Runge „Maaümalaäger
ümfooniaopkestn. elavate keskelt.
Laineid lõi ka kitarrikunstniku KirjandusÕhtupooliku ainsaks
Boris Baggeri ja sopran EHsabethkõne^^^
Stephani debüütkontsert New Yor- Ameerika Hääle eestikeelsete saa-gi:
E. Majas. ( J a kuulavasti ka Bos- dete abijuhataja Ilmar' Mikiver^
teerimist, et hakata valmistama
:„Atieeti".
Käina kool tähistas oma 125.- aastat.
See 8-klassiiine kool on oma-
150, aasta juubelit tähistati 5. no- kaks osa on eraldatud luga suure
vembril.Holstre kultuurimajas. distantsiga, et nende vahel saaks
• • il olla mingisugust sidet, ütles Jay
Tallinnas avati juuÜs mälestus- PulÜ, Massaschusetts Tehnoloogi-tahvel
seal elanud Eesti Teaduste lise Instituudi seismoloog. Aga va-
Aladeemia akadeemikule geoloo-hetevahel näib olevat
ja võlub", ,Täna tutvustame: gai-der
Anne Orunuk, skautmaster
Jaan Lepp", „Maaümalaagri
„Eesti Lipp" märk", mitmesugust
informatsiooni, „SÕnä on program-ebatavalise
mijuhil: skm Jaan Lepp pajatab
tonis, Balti kontsertide sarjas). Po- kelle eriliseks andeks on
alati taoliste seas üks suuremaid Ees- i „Skm Sven Kanle
kahtlust, et šeUe „ t ü m i " näol avastada uusiv tahke j a värskeid tis. K u i 1960/61.. õppeaastal õppis gia-mineraloogiadoktorile, omaaeg- aktiivsusega- perioode, mispärast oma osakonnast
oleme rikastunud kahe suure oma võrdlusi k i r j a n f e , loomingu lahtb seal 146 õpilast, siis nüüd on koo- sfle Geoloogia Institmidi direktori- teadlased on hakamid vaatiema, son Kanadas ja _^Maaümalaager
aia meistriga: Kuigiiäggeri soon- mõ^ ka seekord. Siin- Utaricust nõutavate laste arv kas- leKari Orvokile, kes sel päeval kas mitte maavarmgud ei toimu
tes voolab eesti yeri pooleli taani n e M ^ vaiuid kahekordseks.-
nata: kui tegu oleks ohiudniuusi- •• -" ' '
käpalaga, siis oleks see tulnud ilmtingimata
kordamisele.
fj/nuks 80-aastaseks. paariti, üks idas, teine läänes.
„Eesti Lipp ja ESTO-84" koos vastavate
embleemidega.
omaga ja Stephaml üldse mitte,
olid nad võimelised esitama väga
haaravalt ka eesti laule (Baggeri
enese seades). Eesti Maja on harva
kogenud sellist vaimustuspuhan-gut
kui sel õhtupoolikul.
Teine kirjandusõhtupöolik märkis
Gustav Suitsu ja Hugo Raudsepa
lOO-ndat sünniaastapäeva. Referen-Ülinauditav
oli samuti meie ,,va- tideks ka seekord oma ala pare-aameister"
Heinz Riiva^di 50-ndat mail* 'dr. Viktor Kõressaar ja dr.
tegevusjuubeüt: tähistav koütsert Mardi Valgemäe. Esimene kõneles
Lex. Ave. kirikus. Me kõik teame, paeluvalt Suitsu mitmepalgelisest
et Riivaldi koht oleks pidanud ole- luuletajateest, lahates selle erietap-ma
üks-kõik mÜlisel maaüma tun- pe. Mardi Valgemäe oli oma Raud-tud
ooperilaval, aga saatus tahtis seppa käsitleva ettekande peälkir-teisiti
- - n i e i e , eestlaste, õnneks, jastanud julge paljutõotavusega^
Nii muutus ta paljudeks aastateks , ,lha sirelite air*. Vaatlusaluseks
igas eesti ühiskonnas, olgu see teoseks oli peamiselt „Mikumärdi",
Ameerikas, Kanadas yoi isegi ja nimelt, kuidas selle komöödia
Rootsis, puW&u soosikuks. Tema tegelased tõlgendavad armastust,
kuulamisest pole me veelgi tüdi- Kuuldu oli huvitavalt eripalgelme,
nenüdv küigi^^^^^ avatledes mõneti vastu vaidlema,
osa saanud lugematuid kordi.-Ta kuigi kuuldamatult.^^^M
pole oma andega oLiud ihne ega
tujudega pülav. ^ a iaulab; sest
A |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-01-31-07
