1978-02-02-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr.; 9, VABA EESTLANE nöTjapäevsl. 2, veebmarE 19^8Tj^upg^^y peljma^
Lk. l
NT. ».
.-erika ühendriigid oma Uulu
ei ole lei{'dii!d õigel Ja vaja
lahendust Etioopia ja Si>-
|a probleemile. N. Liit veal)
ja pckerimängija maski
J: Etioopiasse maspü'.seit uusi
i:i siiurendab seal Kuuba sõja
oma nõuandjate arvu,
l.ilmaste teadete kohaselt on
^nd juba 1500 venelasele ja
[üubalasele. See kõik iaseb
la, et suurem üksikasjailseii
(ritud pealetung Somaaliale
?mas ning selle õnnestumist*
savad veneleased oma val-ie
sellised baasid, mis kindad
neÜe õli A^äljaveo koatrol-
Saudi Araabiast Ja Iraanisl
['inase mere.
jsed väljavaated ei oie Was-
|ni vaatevinklist eriti lõbusad
levad isegi paljude liberaa-k
riigikaitse eelan-e k"iq)ija-jtl
mõtlema Ja küsima, et —
lab siis kui venelased võtu-laailma
õlikraamd ema koni-
[jla? Siis võib saabuda aeg,
I detente meeste toad on külla'
auto jääb bensiini piuidu-
Igaraazhi seisma.
olukorra taustal võttis
riikide president Carter
itiüd nädalal Valges ?aajas
lühendriikides \übiva N. Lii-
•ieitegelase ja kommunisti]-
|tei sekretäri Boris Ponomar-p^
Uele ta kinnitas, et vene
;du Etioopiasse mõjub hal-
Washingtonl—Moskva suhe-foe
hoiatus tundub aga ole-
|gu hanele vee selga valsmi-
•t Kremlist on J"ba varesu
5gtoni hoiatustele ainult üle-muiatud
ning relvavedu
lasse on jätkunud. Carter on
Md Aafrikas' hõõguvat tuie-llvustutäda
ka teist liini kau-
I gani si-eri des om a liitlaste
laa, Prantsusmaa, Lääne-laa
ja- itaalia esindajate
üleku. ühisel nõupidamisel
)!susele, et selie küsimuse
|i a lahendama Aafrika Üht^
rganisatsioon, kes aga s^^-ns
I (avutamiseks midagi pole
ära teha. Aafrilt^sie- oma
latsiooni saam alus ei ivJmiö
jre iillatusena, kuna se<? or-jsioon
ei ole varem . ühegi
jmisväärse saavutusega toi-
\ml'
mM on lääneriikidel veel
[tus—- nimelt venelasi võib
sania saatus, mille osaks
neerlklascd Vietnamis. Ka
Mascd vedasid Vietnamisse
Iselt rdvi ja mehi, kuid pi-liife
sealt ülepeakaela põgc-pnndub,
et nende võrdluste
sel on ameeriklased ja ncn-ascjä
siiski liiga suured op-kuna
Venemaal teosta-jelliseid
operatsioone palju
a otsustavusega ning seal
5e maks\'usele sellised korjud
ja valitsuse vastane pro-
^a, mis tegi ÜheiidrÜkide
Iii-operatsioonist naeruväär•
riigi kodusõtta sekkumise
(Jäjglk. 3) •
4 i 5. veebr, on valvearstiks
lk. Vai^iaselja, tel. 9Sl-77'3?.'
ESTo i t o i j Ä L IFIJNB; Lm
Aicteia hind reedel, 27 jaan. $5.37
, Stodgell, Cochmne
Ltd
145 King St W., Room
Toronto, Ont. M5H iJS.
. Telefon |>äeval 364-1131
õhtu\ 925-6812
Torontos elaval kandlemängijal
Alfred Kuusil on juba pikemat
aega mõlkunud meeles eesti
kandlemängijatest kandle-orkestri^
moodustamiiie. Selle idee propageerimiseks
kavatsetakse korraldada
26. märtsil Toronto Eesti
Maja suures saalis kandlemuu-sika
õhtu, millest loodetakse rohket
osavõttu nii esinejate kui ka j
osas. :
Insurance
Ageacy
23 WESfMORE Dr., Süite 2©0
. Rexdale] iOnt. .M9V 3Y7
. TeL 745-4622
(Algus lk. 2)
Üheadrükide ajalehe Los Änge-ies
Times'i korrespondent Dan Fis-licr
annab huvitavaülevaate Järelmaksule
ostmises N. Liidus. Läänemaailma
moodsa ki'ediiäisüstee-miga
harjunu^ inimesele on see
suureks üilatušeks, et >,tÖöliste paradiisis"
saab väga vähe Järel-uiaksule
osta nmg sul peab olema
rahakett niblasid täis kui šä ku-hagile
ostma lähed.
Ajakirjanik kinnitab, et venelased
ieeni^'ad Läänemailma standardi
Järele küll väga vähe
keskmiselt 155 rubla kuus — kuid
igal inimesel on alati suurem
summa rahakotis — nii-ütelda
igaks jiibnks. Sularaha rohkus ta-
\ aMste ijiimes,te juures on tingitud
pcaniiselt sellest, et Venemaal va-iitseb
suur tarbekaubade ja toiduainete
nappi|s Ja kui inimese silm
lubtub Mägeka või kõrv kuulma
Afred Kuus saabus Kanadasse
Inglismaal alles; 1970, aastal, kuid
juba Inglismaar oli ta organiseerinud
väikese kamieldajate grur
p.i, mitte koosseisu, kuulusid peale
itema veel ihr-ad Sildaru ja Lepik,
ning viimase .tütar Akna. See
väike orkester, mida täiendaisid
laulusaadetega^ pr. Lepik ja hr.
Bolding esines mitmel pool Ing-flismaail
ja sai sooja vastuvõtu
osa.liseks. '
Torontosse saabunult tundusid
siin väljavaated karidlemän-gijate
koondamiseks ja oma
orkestri moodustamiseks head;
kuna šüa olid juba varem saabunud
mitu «kandlemängijalt. Kahjuks
tõmbas sellele- organiseeri,
misitööle sel aijal kriipsu peale
tööõnnetus tuntud kandlemangi-ja
Robert Liiniga, fces vigastas
oma sõrmi. Katsuti ikontakte võtta
ja ;üliist koostööd saavutada
ka ühendriikides tegutsevate eesti
kandlemängijatega,' kuid siin
olid ^sageli ^takistaseks / suured
kaugused. . ;.
Viimastel aastatel on aga rõõ-mustaval.;
kombel. ^paljud ^feesti
noored hakanud huvi .,tundma
kandlemä.ngu ja meie vana ra.h.
vapilli ja rahvamuusika . vastu.
Alfred Kuus mainib,; et ta on mit-
Tiele noorele näpunäiteid .andnud
kandlemängu õppimiseks.
PildU grupp Toronto ja ümbruse kandlemängijaid. Vasakult:
Tiit Kao, Edgar MalmiSte, Alfred Kuus, Hanno Boid ja Tõnu Mägi.
Pildilt puuduvad. Reet ^Mae,• A. Aasmaa, .Ilo Maimets ja.Ro-i
bert.Lün. .•
kelledega liitub tuntud iaulja-tar
Leida Järvi. :
mõnest ootamatult äridesse saabu-mM
kaubast, siis tuleb kohe minna
,,eda ostma ja selleks peab
ahakott taskus olema.
Kuna järelmaksule saab osta ainult
üksikuidj esemeid ja peamiselt
sellist kaupa, mis kusagile ladudesse
seisma on jäänud, siis on
tarbijatele a^ntifd krediidisumma
N. Liidu suure rahvahulgaga võrreldes
väga väike — 1975. aastal
vlatus see näiteks ainult 4,6 miljardi
rublale, samal ajal kui see
ühendriikides tõusis 185 miljardi
«ioÜariie. Olgu märgitud, et selllt-
^eld paljunõuetavaid artikleid na
gii autosid, mootorrattaid, kasukaid,
vaipasid Ja paremaid televi-sloöiiiaparaate
ei müüda kunag
järelmaksu alusel.
Kui tarbija leiab mõne artikli
mida tal on võimalik osta järelmaksuga,
siis tuleb tal sisse maksta
20—25 protsenti ostuhinnast, ku
na ülejäänud osa peab ta tasuma
kuue kuu kuni kahe aasta jooksul
Võla protsent on 1 protsendist kuni
2,5 protsendini. Kui näiteks üks
vabrikutööline ostab ühe vaikese
kehvemat sorti jääkapi, siis
võlgne ta järelmaksu summat pan
gale või jääkapi müünud ärile
vaid vabrikule, kus ta töötab. Ostja
peab ostutehingu sooritamisel
esitama ka dokumendi oma ame-dühingult
või ettevõttelt, kes annab
taÜe loa jääkapi ostmiseks.
Igakuised mahamaksud võetakse
maha tema palgasummast.
Kuna jääkapi müüniid kaubamä-fas
kirjutatakse üles ka ostja passi
number, siis ei ole ka mõeldav,
et ostja saab põgeneda ja oma võlad
maksmata Jätta. Passide abil
kontrollib politsei iga inimese iii-
C kumfst N.. Liidus ja se^^lei saa keegi
imüstüiselt ära kaduda nagu seda
sageli juhtub siinsel mandril. ^
Nagu sellesi nähtub võivad N.
Liidu valitsus ja kommunistlik
partei hoobelda, et nende tarbijatele
antakse krediiti odata protsendiga.
Kuid nõukogude propa-jjanda
ei räägi sellest, et seda kre-linti
on väga raske ja tülikas hankida
ning lõppude-lõpuks -r selle
eest pole midagi turu! ega kauplu-
• ^ • .AML
Kandlemängu õpetamiseks
koostas ta Isegi väikese Õpilm
„Juhiseid kandlemängu õppijaile",
mille abil kaugemal ja
üksikutes' ' kohtades elavatel jvalaulud kannelde ^aatel.
noortel on võimalik omandada
algteadmisi kandlemängu alal..
.Kuus on ise oma käega mitu.
kannelt meisterdanud ning sa-!
muti on seda teinud R. Liin, "^^^ - ^ ^ ^ ^ ^
MalmiSte. A. Aasmaa ja E.Kii-^^^^^^^^^^^^^^ osavõtuks
iaspea. Mõned ikandled on välis- ^ ^ ^ ^ ^ ^ vana kandle-maale
saabumid tottavate,, sugu-. ^^.^^ .peekna oma
laste ja sõprade kaudu ^ ^ ^ - / ^ ^ ^ ^
tist. Vaatamata sellele ei oie siis- , . ..: '•
kl koisile oppijatde .pille jatku-,
nud nm.? ses:probleem on Teel: on-huvitolua mai-präeg,.,
gi täielikult la-Äsndamata.; ,^;t^,^ ghtul esinema ning samuti
Mfred Kuus nendib,-et Eesti'^^^^^^.^^l^^^g^ tahavad kandtemän-
Majas 26. märtsil, toimuval kand- õppida, võiksid sellest teatada
lem.äJiim oihtul on kavas ka rali- •
Suureks probleemiks oli esialgu
ka kannelde puudus. Alfrpd
; järgmistel aadressidel: :A.- Kuus,
'.62 .T^fcb' St.,' Toronto, Dnt.
:Esinevad juba endale nime tel- MflV ; 3B2,. telefon .255-4144 • või
nud noored lauljad Ideena Nor- H; Bohl,-,4 Could Finch Rd., Ha
beim; Karin Maimets, Sylvi milton,: Ont. ^telefon l-(416)-385-
Siitam ja Ilo Katrin Rlaimets,. 4339.
1
Toronto Eesti tlhispanga ja CU-MIS
©liMidlustuse kompanii vahelise
kokkuleppe alusel on lisaks
praegusele, elu ja personaallaenu
kindlustusele Eesti ühispanga liikmetel
võimalik alates käesoleva
aasta jaanuarist kindlustada oma
hüpoteeklaene surma puhuks. Kui
selmised kaks kindlüstuslüki automaatselt
katavad kõike ühispanga
liikmeid ja on tasuta, siis 'hüpo-teeklaenu
kindlustus on individuaalne
ja (asutakse kindlustuse-võtja
poolt
See tähendab, et igal kindlustuse
soovijal tuleb vastav sooviavaldus
täita. Kindlustuse ülemmääraks
on $80,000.00 ja vanusepiiriks kindlustuse
võtmisel Oli 60 eluaastat.
Kindlustus lõpeb kindlustuse võtja
70 eluaastaga. Kindlustuse preemia
suurus oleneb kindlustuse yõt-'
ja vanadusest ja kindlustata,va laenu
suurusest. Ka on võimalik võt:
ta 'ühiskindlustust, missugune
kindlustusliik on mõeldud peamiselt
perekonnale, kus nii mees kui
ka naine teenib ja ühiselt maksa^
vad ühiskinnisvaral olevat laenu.
Nagu käesolevast kindlustuse lü-gist
nähtub, on see tegelücult elukindlustus,
mis katab kindlustuše-võtja
laenu selle laenuseisugä, mis
jääb laenaja surmapäeval. Nii kui
iga elukindlustuse juures nou§b ka"
siin kindlustusselts andmeid kindlustatava
tervisliku .seisukorra
kohta. Kuni $10,000.00 kindlustuse
juures tervisliku olukorra kohta
andmeid ei nõuta, kuid üle selle
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
\ "INSURÄI^CE"
im Bathurst st., 4
(Bathurst-St. ClairV
TeSefon kontoris 653-7815 Ja
653-7816
HuManitaaraläcle Toetamise Fona Ühendriikides on just heaks kiitnud 30,000 dollarilise projekti balti-ainelisteks
uurimusteks vajalikkude vahendite ülevaateks. Humanitaaralade Toetamise Fond loodi hiljuti
ühendriikide Kongressi poolt, kes ka Fondile määras vajabkud summad. BaltialaUse projekti heaks
annetas Fond otseselt 18,000 doUaritjMejää^^^ ülikooli poolt Madisonis, kes
projekti administratüvselt haldab.
Okup. Eesti ajalehes „Noorte
Hääl*' kirjut-ab Kohtla kaevanduse
peaitehnoloo^ Karl Valgepea:
„Noor .inimene ei viitsi sporti
teha, ta eelistab. passiivset pealtvaatamist.
See saab "alguse perekonnast.
Paljud vanemad pülieai-davad
suvila ehitamisele rolikom
tähelepanu.kui oma koolieeliku
kasvatamisere. Oodatalrse, ©t küll
kool ja töökoht kasvatavad.
Sama kaevaaidtise ökonomist
Alfred Vaher: • j : •
,,Mõningatel noortel on teklü-nud
rahast ja rikkusest väär, ütleksin,
pürj.^rlik anisaadnine.
Väärtuseks peetakse tihti peamiselt
tarbeesömete, maailmast osa^-
saamist. Vaimseid ja soteiaiilseid .
väärtusi kiputakse alahindama.
(Noorte Hääl,'hr.41v 1977) .
ulatuvate summade puhul on vajalik
igal kindlustuse võtjal tervisliku
seisu kohta ahdmeid esitada.
Täpsema informalsioohi saamiseks
palutakse pöör^duda ühispan-^
gä poole.
Projekti direktor on professor
Valter NoUendorfs Wisconsini ülikoolist,
kes on praegu Baltiainelis-te
Uurimuste Edendamise tJhingu
(AABS — The Association for the
Advancement of Baltic Studies)
president. Abidirektoreiks on pro-fessorki
Ilse Lehiste Öhiö Rükli-küst
ülikoolist ja Stanley Vardys
Oklahoma ülikoolist, kes on mõlemad
endised AÄBS'i
Kavas on pöörduda 800 õpetla-i töötavad Õpetlased demonstreeri-
Vasiavalt toetusepalve.' slsseaud-iniöel
esitatud kavale on ka loodud
Korresporideerivate Eriteadlaste
Kogu (Board of Correspon-ding
Specialists), kes esindavad
mitte ainult eesti, läti ja leedu
ainevaldu, vaid ka üldisemaid
balti areaaliga seotud teadusha-
: rusid.; >'
Uurimuste vajalike vahendite all
täheldatakse väga mitmekesist allikmaterjali
ja informatsiooni, mis
võib uurijaid nende töös aidata,
nagu näiteks tekstikriitilisi vajja-andeid,
dokumentide kollektsioone^
statistiliste andmete kogusid, bibliograafiaid,
entsüklopeediaid, sõnastikke,
.elektronarvutite abil töödeldud
andmeid ja niuud. Projekti
raames kirjeldatakse juba olemasolevaid
vahendeid ja hinnatakse
neid mdtmestiguste mõõdupuude
järgi, nagu kättesaadavus, vajadus
neid ajakohastada, vajadus tõlkida
mõnesse üldtuntud keelde (juhul,
kui allikmaterjalide algkeeleks on
üks kohnest balti keelest). Lisaks
sellele püütakse avastada seni
trükkimata materjale ning otsustada,
millised projektid tuleks es-inajärjekorras
läbi viia.
se poole kahe küsimuslehega.
Esünese küsimuslehe abÜ loodetakse
saada ülevaade praegu eksisteerivast
olukorrast ning üles
seada uurimismaterjalide tähtsuse
järjekord eri distsipliinides ja uurimisaladel;
teise küsitluse siiliks
on püstitada laiaulatuslikumad
eesmärgid mitut distsipliini haaravaiks
uurimistöö projektideks. :
ülevaate abü loodab i)rofessor
Nollendcrfs saavutada kaht tagajärge^
Esimene on abiks baltiala-listeks;
uurimusteks va j alike ma-terjaliide
arvele võtmisel ning nen-, ^ . . , j . ,^
de teadusüku tähtsuse hindamisel; • P^fl^.PO^^^
nud märkimisväärset aktiivsust.
On peetud arvukaid konverentse
niihästi ameerika kontinendil kui
väljaspool; teadusliku töö tõhusust
dokumsnteerivad paljud publikatsioonid
ning käimasolevad uu-rimistöödv.
Profesor Nollehdorfs loodab, ei
kõnesolev projekt tõstab veelgi
uurimistöö taset ning aitab anda
sellele täpsema fookuse.
Et kindlustada võimalikult laialdast
• osavõttu' kõigi baltiainel iste
uurimustega tegelevate õpetlaste
.Maksab Kanadas:
$17.-
K 3 E S P O S T I G A
seda osa ülevaatest peab professor
NoUendorfs ülimalt oluliseks balti-alaliste
uurimuste edasiseks arenemiseks.
Teine loodetav tagajärg
on abiks ; olla Humanitaaralade
Toetamise Fondile (ning võimaluse
korral ka teistele asutustele) otsuste
tegemisel; müliseid uurimistöö
projekte tulevikus 'toetada, v
rid ka nende õpetlaste poole eesti,
läti ja leedu ühiskondades, kes ei-oie
AÄBS'ilt otseselt saanud küsi-tnuslehtl.
Kõiki, kes on nõus projekti
toetamai oma erialalisi teadmisi
rakendades, palutakse kirjutada
aadressil: Research' Toöls In
Baltic Studies, 812 Van Hise, 1220
Lindel Drivej University of Wis-
$ 2 5 . 5®
$53.
$ 2 7 . 5®
$15.
: LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:
Aastas $62.—.poolaastas $31.50, veerandaastas $16.5<D
adressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 35 centi.
lanada aadressidele p^alume märkida .^'OSTAL CODE" Ja
ÜSA aadressidele ..ZEP COpE"
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
Fre© Estonian PnbUshers nimele.
i coiisin-Madison, Madison, W
Professor NoUcEdorfs loodab, et;-g-^^jg.
uurijate eneste poolt täide saa-j
ohikorra hindamine viib
uute uurimisprojektide fformu-leerimisele,
ning loodab samuti,
et balti teadlased võiva d tulevikus
edukamalt osa võtta võistlusest
toetussummade saamiseks.
üheks peamiseks. arPumeTidiks
toetuspalve .esitamisel pii balti-ala-liste
uurimuste tugev kasv Ameerikas
ja teistes lääneriikides viimase
aastakümne jooksul, '^teatamata
sellele, 'et väga vähesed instituudid
ja juba olemasolevad
programmid tegelevad baltiaine-.
liste: uurimustega, on sellel
958 Broadview Ave.,
Toronto, Ont.
M4K 2R6
Päluü mulle saata VABA EESTliANE aastaks /
veerandaastaks — tavalise /kuripostiga alates „ - '* - •- -
197 ; TeUimise katteks lisan $^^^^^^^--3
.rahas / tshekiga / rahakaardiga. (RafeiaEaata akult tähtkSrSRs).
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 2, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-02-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780202 |
Description
| Title | 1978-02-02-03 |
| OCR text |
Nr.; 9, VABA EESTLANE nöTjapäevsl. 2, veebmarE 19^8Tj^upg^^y peljma^
Lk. l
NT. ».
.-erika ühendriigid oma Uulu
ei ole lei{'dii!d õigel Ja vaja
lahendust Etioopia ja Si>-
|a probleemile. N. Liit veal)
ja pckerimängija maski
J: Etioopiasse maspü'.seit uusi
i:i siiurendab seal Kuuba sõja
oma nõuandjate arvu,
l.ilmaste teadete kohaselt on
^nd juba 1500 venelasele ja
[üubalasele. See kõik iaseb
la, et suurem üksikasjailseii
(ritud pealetung Somaaliale
?mas ning selle õnnestumist*
savad veneleased oma val-ie
sellised baasid, mis kindad
neÜe õli A^äljaveo koatrol-
Saudi Araabiast Ja Iraanisl
['inase mere.
jsed väljavaated ei oie Was-
|ni vaatevinklist eriti lõbusad
levad isegi paljude liberaa-k
riigikaitse eelan-e k"iq)ija-jtl
mõtlema Ja küsima, et —
lab siis kui venelased võtu-laailma
õlikraamd ema koni-
[jla? Siis võib saabuda aeg,
I detente meeste toad on külla'
auto jääb bensiini piuidu-
Igaraazhi seisma.
olukorra taustal võttis
riikide president Carter
itiüd nädalal Valges ?aajas
lühendriikides \übiva N. Lii-
•ieitegelase ja kommunisti]-
|tei sekretäri Boris Ponomar-p^
Uele ta kinnitas, et vene
;du Etioopiasse mõjub hal-
Washingtonl—Moskva suhe-foe
hoiatus tundub aga ole-
|gu hanele vee selga valsmi-
•t Kremlist on J"ba varesu
5gtoni hoiatustele ainult üle-muiatud
ning relvavedu
lasse on jätkunud. Carter on
Md Aafrikas' hõõguvat tuie-llvustutäda
ka teist liini kau-
I gani si-eri des om a liitlaste
laa, Prantsusmaa, Lääne-laa
ja- itaalia esindajate
üleku. ühisel nõupidamisel
)!susele, et selie küsimuse
|i a lahendama Aafrika Üht^
rganisatsioon, kes aga s^^-ns
I (avutamiseks midagi pole
ära teha. Aafrilt^sie- oma
latsiooni saam alus ei ivJmiö
jre iillatusena, kuna seäeval 364-1131
õhtu\ 925-6812
Torontos elaval kandlemängijal
Alfred Kuusil on juba pikemat
aega mõlkunud meeles eesti
kandlemängijatest kandle-orkestri^
moodustamiiie. Selle idee propageerimiseks
kavatsetakse korraldada
26. märtsil Toronto Eesti
Maja suures saalis kandlemuu-sika
õhtu, millest loodetakse rohket
osavõttu nii esinejate kui ka j
osas. :
Insurance
Ageacy
23 WESfMORE Dr., Süite 2©0
. Rexdale] iOnt. .M9V 3Y7
. TeL 745-4622
(Algus lk. 2)
Üheadrükide ajalehe Los Änge-ies
Times'i korrespondent Dan Fis-licr
annab huvitavaülevaate Järelmaksule
ostmises N. Liidus. Läänemaailma
moodsa ki'ediiäisüstee-miga
harjunu^ inimesele on see
suureks üilatušeks, et >,tÖöliste paradiisis"
saab väga vähe Järel-uiaksule
osta nmg sul peab olema
rahakett niblasid täis kui šä ku-hagile
ostma lähed.
Ajakirjanik kinnitab, et venelased
ieeni^'ad Läänemailma standardi
Järele küll väga vähe
keskmiselt 155 rubla kuus — kuid
igal inimesel on alati suurem
summa rahakotis — nii-ütelda
igaks jiibnks. Sularaha rohkus ta-
\ aMste ijiimes,te juures on tingitud
pcaniiselt sellest, et Venemaal va-iitseb
suur tarbekaubade ja toiduainete
nappi|s Ja kui inimese silm
lubtub Mägeka või kõrv kuulma
Afred Kuus saabus Kanadasse
Inglismaal alles; 1970, aastal, kuid
juba Inglismaar oli ta organiseerinud
väikese kamieldajate grur
p.i, mitte koosseisu, kuulusid peale
itema veel ihr-ad Sildaru ja Lepik,
ning viimase .tütar Akna. See
väike orkester, mida täiendaisid
laulusaadetega^ pr. Lepik ja hr.
Bolding esines mitmel pool Ing-flismaail
ja sai sooja vastuvõtu
osa.liseks. '
Torontosse saabunult tundusid
siin väljavaated karidlemän-gijate
koondamiseks ja oma
orkestri moodustamiseks head;
kuna šüa olid juba varem saabunud
mitu «kandlemängijalt. Kahjuks
tõmbas sellele- organiseeri,
misitööle sel aijal kriipsu peale
tööõnnetus tuntud kandlemangi-ja
Robert Liiniga, fces vigastas
oma sõrmi. Katsuti ikontakte võtta
ja ;üliist koostööd saavutada
ka ühendriikides tegutsevate eesti
kandlemängijatega,' kuid siin
olid ^sageli ^takistaseks / suured
kaugused. . ;.
Viimastel aastatel on aga rõõ-mustaval.;
kombel. ^paljud ^feesti
noored hakanud huvi .,tundma
kandlemä.ngu ja meie vana ra.h.
vapilli ja rahvamuusika . vastu.
Alfred Kuus mainib,; et ta on mit-
Tiele noorele näpunäiteid .andnud
kandlemängu õppimiseks.
PildU grupp Toronto ja ümbruse kandlemängijaid. Vasakult:
Tiit Kao, Edgar MalmiSte, Alfred Kuus, Hanno Boid ja Tõnu Mägi.
Pildilt puuduvad. Reet ^Mae,• A. Aasmaa, .Ilo Maimets ja.Ro-i
bert.Lün. .•
kelledega liitub tuntud iaulja-tar
Leida Järvi. :
mõnest ootamatult äridesse saabu-mM
kaubast, siis tuleb kohe minna
,,eda ostma ja selleks peab
ahakott taskus olema.
Kuna järelmaksule saab osta ainult
üksikuidj esemeid ja peamiselt
sellist kaupa, mis kusagile ladudesse
seisma on jäänud, siis on
tarbijatele a^ntifd krediidisumma
N. Liidu suure rahvahulgaga võrreldes
väga väike — 1975. aastal
vlatus see näiteks ainult 4,6 miljardi
rublale, samal ajal kui see
ühendriikides tõusis 185 miljardi
«ioÜariie. Olgu märgitud, et selllt-
^eld paljunõuetavaid artikleid na
gii autosid, mootorrattaid, kasukaid,
vaipasid Ja paremaid televi-sloöiiiaparaate
ei müüda kunag
järelmaksu alusel.
Kui tarbija leiab mõne artikli
mida tal on võimalik osta järelmaksuga,
siis tuleb tal sisse maksta
20—25 protsenti ostuhinnast, ku
na ülejäänud osa peab ta tasuma
kuue kuu kuni kahe aasta jooksul
Võla protsent on 1 protsendist kuni
2,5 protsendini. Kui näiteks üks
vabrikutööline ostab ühe vaikese
kehvemat sorti jääkapi, siis
võlgne ta järelmaksu summat pan
gale või jääkapi müünud ärile
vaid vabrikule, kus ta töötab. Ostja
peab ostutehingu sooritamisel
esitama ka dokumendi oma ame-dühingult
või ettevõttelt, kes annab
taÜe loa jääkapi ostmiseks.
Igakuised mahamaksud võetakse
maha tema palgasummast.
Kuna jääkapi müüniid kaubamä-fas
kirjutatakse üles ka ostja passi
number, siis ei ole ka mõeldav,
et ostja saab põgeneda ja oma võlad
maksmata Jätta. Passide abil
kontrollib politsei iga inimese iii-
C kumfst N.. Liidus ja se^^lei saa keegi
imüstüiselt ära kaduda nagu seda
sageli juhtub siinsel mandril. ^
Nagu sellesi nähtub võivad N.
Liidu valitsus ja kommunistlik
partei hoobelda, et nende tarbijatele
antakse krediiti odata protsendiga.
Kuid nõukogude propa-jjanda
ei räägi sellest, et seda kre-linti
on väga raske ja tülikas hankida
ning lõppude-lõpuks -r selle
eest pole midagi turu! ega kauplu-
• ^ • .AML
Kandlemängu õpetamiseks
koostas ta Isegi väikese Õpilm
„Juhiseid kandlemängu õppijaile",
mille abil kaugemal ja
üksikutes' ' kohtades elavatel jvalaulud kannelde ^aatel.
noortel on võimalik omandada
algteadmisi kandlemängu alal..
.Kuus on ise oma käega mitu.
kannelt meisterdanud ning sa-!
muti on seda teinud R. Liin, "^^^ - ^ ^ ^ ^ ^
MalmiSte. A. Aasmaa ja E.Kii-^^^^^^^^^^^^^^ osavõtuks
iaspea. Mõned ikandled on välis- ^ ^ ^ ^ ^ ^ vana kandle-maale
saabumid tottavate,, sugu-. ^^.^^ .peekna oma
laste ja sõprade kaudu ^ ^ ^ - / ^ ^ ^ ^
tist. Vaatamata sellele ei oie siis- , . ..: '•
kl koisile oppijatde .pille jatku-,
nud nm.? ses:probleem on Teel: on-huvitolua mai-präeg,.,
gi täielikult la-Äsndamata.; ,^;t^,^ ghtul esinema ning samuti
Mfred Kuus nendib,-et Eesti'^^^^^^.^^l^^^g^ tahavad kandtemän-
Majas 26. märtsil, toimuval kand- õppida, võiksid sellest teatada
lem.äJiim oihtul on kavas ka rali- •
Suureks probleemiks oli esialgu
ka kannelde puudus. Alfrpd
; järgmistel aadressidel: :A.- Kuus,
'.62 .T^fcb' St.,' Toronto, Dnt.
:Esinevad juba endale nime tel- MflV ; 3B2,. telefon .255-4144 • või
nud noored lauljad Ideena Nor- H; Bohl,-,4 Could Finch Rd., Ha
beim; Karin Maimets, Sylvi milton,: Ont. ^telefon l-(416)-385-
Siitam ja Ilo Katrin Rlaimets,. 4339.
1
Toronto Eesti tlhispanga ja CU-MIS
©liMidlustuse kompanii vahelise
kokkuleppe alusel on lisaks
praegusele, elu ja personaallaenu
kindlustusele Eesti ühispanga liikmetel
võimalik alates käesoleva
aasta jaanuarist kindlustada oma
hüpoteeklaene surma puhuks. Kui
selmised kaks kindlüstuslüki automaatselt
katavad kõike ühispanga
liikmeid ja on tasuta, siis 'hüpo-teeklaenu
kindlustus on individuaalne
ja (asutakse kindlustuse-võtja
poolt
See tähendab, et igal kindlustuse
soovijal tuleb vastav sooviavaldus
täita. Kindlustuse ülemmääraks
on $80,000.00 ja vanusepiiriks kindlustuse
võtmisel Oli 60 eluaastat.
Kindlustus lõpeb kindlustuse võtja
70 eluaastaga. Kindlustuse preemia
suurus oleneb kindlustuse yõt-'
ja vanadusest ja kindlustata,va laenu
suurusest. Ka on võimalik võt:
ta 'ühiskindlustust, missugune
kindlustusliik on mõeldud peamiselt
perekonnale, kus nii mees kui
ka naine teenib ja ühiselt maksa^
vad ühiskinnisvaral olevat laenu.
Nagu käesolevast kindlustuse lü-gist
nähtub, on see tegelücult elukindlustus,
mis katab kindlustuše-võtja
laenu selle laenuseisugä, mis
jääb laenaja surmapäeval. Nii kui
iga elukindlustuse juures nou§b ka"
siin kindlustusselts andmeid kindlustatava
tervisliku .seisukorra
kohta. Kuni $10,000.00 kindlustuse
juures tervisliku olukorra kohta
andmeid ei nõuta, kuid üle selle
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
\ "INSURÄI^CE"
im Bathurst st., 4
(Bathurst-St. ClairV
TeSefon kontoris 653-7815 Ja
653-7816
HuManitaaraläcle Toetamise Fona Ühendriikides on just heaks kiitnud 30,000 dollarilise projekti balti-ainelisteks
uurimusteks vajalikkude vahendite ülevaateks. Humanitaaralade Toetamise Fond loodi hiljuti
ühendriikide Kongressi poolt, kes ka Fondile määras vajabkud summad. BaltialaUse projekti heaks
annetas Fond otseselt 18,000 doUaritjMejää^^^ ülikooli poolt Madisonis, kes
projekti administratüvselt haldab.
Okup. Eesti ajalehes „Noorte
Hääl*' kirjut-ab Kohtla kaevanduse
peaitehnoloo^ Karl Valgepea:
„Noor .inimene ei viitsi sporti
teha, ta eelistab. passiivset pealtvaatamist.
See saab "alguse perekonnast.
Paljud vanemad pülieai-davad
suvila ehitamisele rolikom
tähelepanu.kui oma koolieeliku
kasvatamisere. Oodatalrse, ©t küll
kool ja töökoht kasvatavad.
Sama kaevaaidtise ökonomist
Alfred Vaher: • j : •
,,Mõningatel noortel on teklü-nud
rahast ja rikkusest väär, ütleksin,
pürj.^rlik anisaadnine.
Väärtuseks peetakse tihti peamiselt
tarbeesömete, maailmast osa^-
saamist. Vaimseid ja soteiaiilseid .
väärtusi kiputakse alahindama.
(Noorte Hääl,'hr.41v 1977) .
ulatuvate summade puhul on vajalik
igal kindlustuse võtjal tervisliku
seisu kohta ahdmeid esitada.
Täpsema informalsioohi saamiseks
palutakse pöör^duda ühispan-^
gä poole.
Projekti direktor on professor
Valter NoUendorfs Wisconsini ülikoolist,
kes on praegu Baltiainelis-te
Uurimuste Edendamise tJhingu
(AABS — The Association for the
Advancement of Baltic Studies)
president. Abidirektoreiks on pro-fessorki
Ilse Lehiste Öhiö Rükli-küst
ülikoolist ja Stanley Vardys
Oklahoma ülikoolist, kes on mõlemad
endised AÄBS'i
Kavas on pöörduda 800 õpetla-i töötavad Õpetlased demonstreeri-
Vasiavalt toetusepalve.' slsseaud-iniöel
esitatud kavale on ka loodud
Korresporideerivate Eriteadlaste
Kogu (Board of Correspon-ding
Specialists), kes esindavad
mitte ainult eesti, läti ja leedu
ainevaldu, vaid ka üldisemaid
balti areaaliga seotud teadusha-
: rusid.; >'
Uurimuste vajalike vahendite all
täheldatakse väga mitmekesist allikmaterjali
ja informatsiooni, mis
võib uurijaid nende töös aidata,
nagu näiteks tekstikriitilisi vajja-andeid,
dokumentide kollektsioone^
statistiliste andmete kogusid, bibliograafiaid,
entsüklopeediaid, sõnastikke,
.elektronarvutite abil töödeldud
andmeid ja niuud. Projekti
raames kirjeldatakse juba olemasolevaid
vahendeid ja hinnatakse
neid mdtmestiguste mõõdupuude
järgi, nagu kättesaadavus, vajadus
neid ajakohastada, vajadus tõlkida
mõnesse üldtuntud keelde (juhul,
kui allikmaterjalide algkeeleks on
üks kohnest balti keelest). Lisaks
sellele püütakse avastada seni
trükkimata materjale ning otsustada,
millised projektid tuleks es-inajärjekorras
läbi viia.
se poole kahe küsimuslehega.
Esünese küsimuslehe abÜ loodetakse
saada ülevaade praegu eksisteerivast
olukorrast ning üles
seada uurimismaterjalide tähtsuse
järjekord eri distsipliinides ja uurimisaladel;
teise küsitluse siiliks
on püstitada laiaulatuslikumad
eesmärgid mitut distsipliini haaravaiks
uurimistöö projektideks. :
ülevaate abü loodab i)rofessor
Nollendcrfs saavutada kaht tagajärge^
Esimene on abiks baltiala-listeks;
uurimusteks va j alike ma-terjaliide
arvele võtmisel ning nen-, ^ . . , j . ,^
de teadusüku tähtsuse hindamisel; • P^fl^.PO^^^
nud märkimisväärset aktiivsust.
On peetud arvukaid konverentse
niihästi ameerika kontinendil kui
väljaspool; teadusliku töö tõhusust
dokumsnteerivad paljud publikatsioonid
ning käimasolevad uu-rimistöödv.
Profesor Nollehdorfs loodab, ei
kõnesolev projekt tõstab veelgi
uurimistöö taset ning aitab anda
sellele täpsema fookuse.
Et kindlustada võimalikult laialdast
• osavõttu' kõigi baltiainel iste
uurimustega tegelevate õpetlaste
.Maksab Kanadas:
$17.-
K 3 E S P O S T I G A
seda osa ülevaatest peab professor
NoUendorfs ülimalt oluliseks balti-alaliste
uurimuste edasiseks arenemiseks.
Teine loodetav tagajärg
on abiks ; olla Humanitaaralade
Toetamise Fondile (ning võimaluse
korral ka teistele asutustele) otsuste
tegemisel; müliseid uurimistöö
projekte tulevikus 'toetada, v
rid ka nende õpetlaste poole eesti,
läti ja leedu ühiskondades, kes ei-oie
AÄBS'ilt otseselt saanud küsi-tnuslehtl.
Kõiki, kes on nõus projekti
toetamai oma erialalisi teadmisi
rakendades, palutakse kirjutada
aadressil: Research' Toöls In
Baltic Studies, 812 Van Hise, 1220
Lindel Drivej University of Wis-
$ 2 5 . 5®
$53.
$ 2 7 . 5®
$15.
: LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:
Aastas $62.—.poolaastas $31.50, veerandaastas $16.5 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-02-02-03
