1978-02-02-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
mmm
U . 6 VABA fflS'JMKE sieiljapaeml, 2. veebniafiil B78 — TSiiisÄy, Febmary 2, me Nr. ©
•jiTüfiimiiiM
Vaatasime Ühes eelmises ;ajale-hes
möödimud aasta paremaid
JQftaides. Sedcorä tomne ara
muud alad.
• KamgusMpei' v
8 27 Nenad Stekic, Jugoslaavia
0,25 Jacques Rousseati, Prantsus-a.
24 Amie Robinson, USA
8.22 Larry Boubley, USA
8.18 CJhariton Ehizuelenj Nigeeria
Kxxkku oli 18 üle kaheksa meetri
hüppajat, nende hulka aga ei kuulunud
üfcsfei soomlane ega kanada-
89.42 Aimo Aho, Soome
89.30 SeppoHovinen, Soome
Mmikhüipe • .;
1719 RonOvers, ÜSA
17,04 Anatoli Piskiüini NL
16,90 Viktor Saiiejev, NL v
16.90 JüanVelasques, Kuuba
16.88 WiUieBanJfS, USA
Kuulitõuge
21.74 Udo Beyer, Ida-Saksa
21.30 GeoffCapes, Inglismaa
21.22 Reijo Stählberg, Soome
21.09 Hreinn Halldorsson, Island
20.90 TerryAlbritton, USA
77.60 Karl-Hans lE^iehin, L Ä
/• Saksa .'•••^\ :
76.52 V. Dmrtrenko, NL
76.50 Boris Zaitshuk, NL
76.44 JochenSachse, Ida-:
76.38 Rolan Steuk, Ida-Safea
Kümnevõisiliis, :
8478 A. Grebenjuk, NL .
8393 FredDixon, USA
8190 Daiey Thompson,
8146 Siegfried Štark, Ida-Saksa
8134 Valeri Katsänov,
69.18 Mäe Wilkins, USA
68.26 Wolfgäng Schmidt, Ida-Saksa
68.08 John Powell, :USA
67.90 KenStandei^ USA
67.38 FereneTegla, Ungari
.;Odsvise
94.10 MiklosNemeth, Ungari
91.92 FerencParagi, Ungap
89.48 Hannu Siitonen, Soome
Maraton:
2.10.55,3 Bill Rodgers, USA ^
2.11.57,0 Leonid Moisejev, NL
2.13.04,0 Massünõ Magnani, Itaalia
2.13.14,0 Jeff Wells, USA
2.13:32,4 Pekka Päivärinta, Soome
Põiferead: 1. Tera, raasuke, 4. tis, 32. Noot, 33. Maaihnajagu, 36.
Lahing muistses eesti; vabadusvõitluses,
7. Väike veekogu, 10.
Vihmavari, 11. Mehenimi, 12. Linn
Saksamaal, 13. Endine eesti ajakiri,
16. Silmipimestav, 17. Jõud,
ramm, 18. Sõna, millega algavad
hällilauhwi 19. Küsimus, 20. Eebti
naiskirjanik, 23. Hea ~ iihes võõrkeeles,
25. Saksakeelne eessõna,
26. Ameeriklase hüüdnimi, 27. Vanadus,
28. Isiklik asesõna, 29. Ilmakaar,
31. Ajaühik, 33. Haljas
ala, 34. Indiviid, 35. Raskus, 36.
Juhtub muinasjuttudes, 37. Kohanimi
Saaremaal, 40. T^äitav sõna,
42. Mitte süe, 43. Eesti helilooja,
44. Pagaritoode, 45. Leivasort, 46,
Endisaegne sõjariist.
Püstread: 1, Puudub tihti haigel,
2. Eesti maaNid, 3. Kallis, 5. Merelind,
6. Eesti luuletaja,- 7. Pidu,
Long Beach'is, Kalifomias toimusid
siševõistlused kergejõustikus,
kus tehti kohn uut maailma-refcordit:
Houston Metear jooksis
60 m ajaga 6,54, Herman Fražier
jooksis 500 m ajaga 1.01,3 ja Mike
Tiilly hüppas teivast 5.59. Kõik
kolm rekordüneest on ameerikla-laane-
koosvübimihe, 8. Linn, m Iie pä
rast ajaloos on palju võideldud, 9.
Täht, 38. Parsüe kuivama pandud
vili, 39. Kuil, 41. . . . -kumb.
RISTSÕNA NR. S55 LAIENDUS
Põikread: 1. Kaater, 6. Vaatus,
10. Sedan, 11. Pisike, 12. Valvur, 13.
Odamees, 14. Enam, 16. Ikka, 18.
Vaar, 19. Meremees, 22. Imal, 24.
Veranda, 25. Soolane, 27. Kaal, 29.
Verimust, 32. Enne, 35. Imik, 36.
Este, 37. Havanna, 39. Satür, 40.
Diktor, 41. Ideedj 42. Kuskü, 43.
Ratsur.
püstread: 1. Kipper, 2. Austav>
3. Es?ko, 4. Reederid, 5. Valmima,
7. Alas, 8. Tuvike, 9. Sirkas, 12.
Veer, 15 .Madalik, 16. Imeline, 17,
Keeni, 20. Elsa, 21. Kerem, 23.
Maks, 26. Oleander, 28. Atlandi, 29,
Viisik, 30. Riitus, 31. Udar, 33. Esitus,
34. Terror, 37. Higi, 38. Aida.
pühapäeval, S. veebmairil 1978
kell 2 p.l.
Eestõ Maja väikeses saalis
sakslase Qerhard Wuchereri nimel
ajaga 6,57, ameeriiklased Stan. Vin-son
ja Aubrey Wilson jagasid 500'
m reikordi. ajaga 1.02,4. Tülly tei-vashiipperekord
on ühe sentimeetri
võrra parem'Dan Ripley poolt
1976; aastal tehtud rekordist.
Teistest tagajärgedest on nim^
tada keenialase Wilson Waigwa tagajärge
1500 m jooksus 3.38,6, mis
oh vaid 0,8 sekundit nõrgem lää-ne-
sakslase Harald Norpothi sise-võistluste
maailmarekordist. Inglase
Niek Roseni füemus 3O0O m
jooksus oli 7.48,6, mis on kõikide
aegade viies parim sisevõistluste
tagajärg,
Hiidlaste Selts
'Kaugushüppes saavutas Tommy
Haynes 8.07, 2) Arnie Robinson
7.97, 3) Randy Williams 7.69. Kuulitõukes
oli esunene Al Feuerbach
f^^^ 20.37, 2) Mac Wükins 19.96.
Ladinakeehie tervitussõna, 13. Majanduslik
mõiste, 14. E. Vabadus-sõja
kangelane, 15. Vaikne... —
0. Lutsu teos, 19. Piljardikepp, • 21.
Naisenimi, 22. Vana naine, 24. Temas,
30. Tööstusasula Põhja-Ees-
EESTI SIHTKAPITAL
meie ühiskonna teenistuses
Eestj Majas- ' ,
958 Broadview Ave. Toronto,
Ont. M4K 2R6
TÄIELIK RINGREISIDE JA REISIDE KORRALDAMINE
2656 DANFORTH- AVE.i TORONTO M4C- IL? V
KÕIKIDEKS REISIVAJADUSTEKS^ JA FINNCHARTER
RESERVATSJOÖNiDEKS HELISTAGE
BERT KIVIMÄKl
Räägitiakse eesti keelt
VtWIIUTI
muu; Hind--' Saatekulu.
O.VABA EESTLASE ii
ilme Ivancii—Pargi. :?
Euldne tammBfittõna Näiaendid! js .,
ettekanded noortele '
L. Wahtras ^ Lüvaklass
Ravimtaimed, 259 retsepiiä
Enn Nõu —Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie ünder-- lee&vlem'
H. Mlchelson Skaotllkul teej
H. Micheison - Noorsootöö radadel
H. Micheison — Eesti radadelt
2i0
2.50
Eduard Krants — Lumeiütlased
Bona Laamän — Mis need sipe!
(luuletuskogu)
Estonian Official Gnide
Paul Laan ~ Mõttelend — Pilte Ja
Karin Saarsen — Lohengrin!
Triinu" üksiknumbreid
A. Kub j a— Kadunud kodnd>-
A. Kubja -~ Mälestusi kodusMirdt
A. Kubja — Palnkesed
E. Uustalu ja RV Moora — Soomepoisid
426 l k . - i - 6 i fotosid
Leho Lumiste — Alamuse Andres
line jutustus kirjanik Oskar LMtsüast
L, Lumiste—Atlandi akmal
L. Lumiste — Killad kiilas
A. Vomm — Ristsõnad I
A. Vonam — Ristsõnad IS
A. Vomm Ristsõnad III
A. Vomm ~ Ristsõnad IV
Ants Vonmi — Minu hing (luuietuskogi)
K. Eerme — Surnud laevad Ja elavad
mälestused
K. Eerme Päevata päevad ja ööta ööd II
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand:Roos — Jumalaga, Ears ja Ermimä
J Pitka — Rajusõlmed ,
T. Tamm — Need teod süüdistavad II \
A. Käbin— Vaim ja muld
Urve Karuks — Kodakondnr Iluuleiuskogu)
H. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu)
• .H. Oja—.Tunnete purdel (luuletuškogia)
LASTELEr
mm
)oeg — Õppe- ja tööraamat lastele
V>peta mind lugema I — (õppf ja tööraamat
eelkooliealistele lastele vär/ltrükis) 8.
õpeta mind lugema I I— õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Eesti
15
5 - m i
3.50 33 1
m
35
85
s.~ :.
15
5.-
5.-
ns
1.50 '
• Lv
: 4.--
2 . - . 20
1.50 20
85 • .
IS.05 • ^ 40
2.1C 40
530 ' 40
150 ^
255 20
2.25 20
2.25 20
20.- 40 1
IM 13 •
4.-
A
40
4.- . •
öi) .
30
8.80 40
5.- 40
-'10.-, ^ 40
20
1.50. 25 , •
2.75. . •25
40
39
ff
ml
II.HWIIHM.fiiiilWiyilll'
tasin juba kroonprints Gustav äkki oma ruumist välja ja küsis ^ aru. Kuna mma olin nii „usaldus-
21.
Kapten Faulil õnnestus Müresti
organiseerida kogunisti oma agentide
võrk üle rfigi, Nende hulka
kuulusid Iceegi^ : Ä
1918. a. sõjaveteran, eriülesannetes
meremehed, keegi soome merekapten,
kes pidas silma sadamail, 3—4
ärimeest, ettekandjaid, ärimüü-jaid,
suure tööstuse insener, laevastiku
allohvitser ja nii edasi.
Kapten Paul reisis ise ringi mööda
maad kogudes oma agentide
saaMv küll autoga, küll väikse ran-nikupaadiga,
mis ilusasti haakristidega
ilustatuiia ihnus esile just
sellistes kohtades, kus mitte midagi
ei juhtunud. Professor näis otse
sündinud halvaõnneliseks ja üks
suurem eksitus oli põhjuseks, et
soome ametivõimud keelasid talle
purjetusloa Sooihe saarestikus.
Kaipten Patili viimane prohmakas
jiihtus aastal 1943 ja nagu varem
olen rääkinud, viidi teda selle järel
küresti tagasi Suur-Saksamiaa isa-maale.
' •,
Tuletan veel meelde väikse vahejuhtumi,
mis on tüüpiline näide
kapten Pauli ja miriu vahelisest
suhtumisest. Mõni aeg peale meie
Adolfi külaskäiku. Mind määrati valju häälega, kuhu põrgu „härra
tema käsutusse pooliti ihükaits- ädmirarVon õige kadunud? Admi-jaks,
pooliti adjutandiks. Kui olin rai oli ju koosviibimise tähtsaim
pealinnas elas prints Rootsi saat-1 võõras ja õhtu alul oli teda olnud
konnas. Inimesena ta oli harukordselt
sõbralik ja kuninglikult leppiv.
Mul oli ülesanne talle ja ta kaaslastele
korraldada muuhulgas sau-naõhtUi
Reserveerisin sauna hotell
Klaus Kurjes. Ja seal prints ja ta'
kaaslased — kindral Högberg, kolonelleitnant
Björck, kapten Mal-cohn
Mufray ja teised — nautisid
sauna mõnusid. ^
Hüjem, olles sakslaste ja soome
vastuluure ametlik sideohvitser, pidin
sellekohaseid pidustusi korraldama
meie maad külastavaile kolleegidele.
Sageli olid need võõrad
seUises ,,salajases" aukraadis, et
neid ei võinud näidata avalikes
restoranides, vaid koosviibimine
tuli korraldada, muul vüsil. Seadsi
me sellisteks juhtudeks korda mõned
ruumid, mis oüme üürinud juba
enne sõda. Eriti on üks juhtum
jäänud mulle meelde.
Meie iülalised olid tookord üks
viitse-admiral, komandör-kapten
Lindeman; Saksa laevastikus kõrges
auastmes teemv eestlane ja
teised: Ahilkpik sujus hästi, toit
oli tellitud Bellevue restorani vene
köögist. Joogikõned, „Heü Hitler" |
tervitused, sõpruseldnnitused järgnesid
üksteisele. Klaasid tühjene-:
Siid, põsed punastusid. Kesköö järel
lahkusid soome külalised, kuid
mina jäin kohale valvama, et võõrad
pääseksid neüe samas majas
reserveeritud magamistubadesse.
See nõudis mõnevõrra vaeva, kuid
Minu ülesanded, ehk mõned ise- ^viimaks olid kõik leidnud oma" et-loomujooned,
viisid mind üsna sa- tenähtud magamiskoha. Olin just
geli ka „peomarssali" ossa. Nime- lahkumas, küi üks kapten toriias
tutvumist ta kutsus mind oma ruumi
ja küsis:
„Kuidas õieti on- Otto, sina oled
pooliti norra rahvusest. Sinu ema
on norrakas ja sinu onu üks „Af-tenposteni"
omanikest. Kas olete
sõja ajal pidanud oma norra sugulastega
ühendust?"
Minu vastus oU eitay. See oli ka
õige. Ja isegi sellel juhtumil, kui
oleksin pidanud mingisugust ühendust
oma sugulastega, oleksin muidugi
eitavalt vastanud. Me olime ju
relvavennad ja oli õigena vaikida
sakslaste poolt okupeeritud Norras
asuvaist sugulastest. Hetke pärast
kapten Paul jätkas:
„01eh uurinud läbi kõik Soomes
tegutsevate vabamüürlaste nimekirjad*
Nende hulgas on ka keegi
Uno Konrad Kumenius — sina mul-
.dugi ei tea temast midagi?"
; .,,Tunneii küll'',, vastasin, ,'„ta- on
mu isa.^'
hõlbus tähele panna. Uurisime kiiresti
kõik ruumid läbi, aga admirali
ei leidnud. Aga siis saabus
meie autojuht seersant Korpinen
ja teatas rahulikult ja sõjalikult,
et asi on korraldatud, õhtu hari-punktÜ
oli kõrgesti austatud võõ'
ras kaotanud nü põhjalikult aja ja
ruumi tajumise tunde, et oli langenud"
pesuruumi. J ^ kuna seersandi
arvates oli pesuruum õige
sobiv mereväelasele magamiseks,
cli ta vahnistanud sinna voodi ja
aidanud admirali puhkama. Kõik
oli korras. ^ ,
Samasuguseid pidusid pidin korraldama
mitmeid, üheksal juhul
kümnest need lõppesid sellega, et
sakslased vajusid küll laüa alla,
küll vannituppa. Vene vodka ja
soome lauavdin olid neile lüga tu-lik",
siis nägi ta, et ta võib võtta
sama positsiooni. Meist said nagu
nimetatud koostöötegijad ja mul
tuleb anda täiesti kõrge tunnustus
Cellariuse võimetele luureohvitserina.
Natsina ta oli palju ebaüsal-datavam.
Ihhselt tõstis ta ainult
sundolukorras, ja selliseidki tuli
ette, käe natsitervitušeks. Isiklikult
usun, et ta oli pigena vastupanija
kui Hitlerüe kaasamineja.
Meid soome luuremehi soovitati
passüvsele vastupanule sellega, et
hoidusime võimalikult palju otseseist
vastuseist ja teateist. üks
abinõu oli tahtlikult pikendada
tarbetuid uurimusel, millest saks^
lased olid huvitatud. Vastused viibisid
sageli nii kaua, et sakslased
juba vihastusid ja hakkasid abi
saamiseks otsima teisi organisatsioone
või unustasid kogu asja.
Soovides hoida soomlasi järeleandlikena,
külvasid sakslased Soome
rohkesti aumärke. Neid said
Muide, kui mu sideohvitseri kar- j sõjaväelased, kes polnud teinud
jäär algas oli Soome vastuluure- mitte midagi nende saamiseks, sa-
Iseasjas olüne, nagu mainitud,
selgitanud selle kõrval ka major
Blooki loo. Sakslased arvasid, et
sõja algjärgus pii saksa tähelepanuavaldus
oivaline viis „rahulda-da"
soome luuremehi, kes olid natuke
liiga innukad selgdtama ükskõik
milliseid sõhhi. Järgmisel
korral me oskaksime paremini tähelepanu
alla võtta Vaterlandi huvid,
ega olnud enam nii usinad
igasugustes f„paljastustel(!s". See
oU muidugi valearvamine. Olgu
saksa aumärgid nii peened kui tahes,
see ei takistanud soome luuremehi
oma paljastusi tegemast, kui
need ei ohudki sakslaste huvides.
Veri oli soome-saksa jookidest
paksem. Ja saksa aumärgidki pandi
omal ajal vande alla. Nüüd on
soome ohvitseridel nende kandmiseks
jälle õigus.
osakond just saanud omale uue
ülema. Kolonel Rautsuo oli viidud
teistesse ülesannetesse, tema asemele
tuli kolonel Joel Wallden,ke.
da me omavahel nimetasime mõnikord
.„käharpeaks",: mõnikord
Karl Xll-ks. Mind ta nimetas oma
adjutandiks. Otsustasin käsutada
olukorda oma kasuks. Kohates pärast
muudatusi esimest korda Cel-lariust
lasksin teda mõista, et me
ei ole päris rahul uue ülemaga, keda
ei saanud võtrelda kolonel
Rautsuoga. Cellärius sai
muti tsiviilisikud, kelle panus oli
küsitava väärtusega, aga kes oljid
leidnud sakslaste poolt tähelepanu.
Kõigt rohkem jagati raud- ja kot-karüütelkonna
riste. Mina märgati
juba aumärkide esimesel jagamisel.
Tseremodhia peeti Seurahoo-nes.
Doktor.Kastari ja mina esindasime
madalamaid auastipeid
kindralite, kolonelite ja tööstuste
direktorite hulgas. Saime risti sellel
põhjusel, et olime selgitanud
Inglise sõjaväeMse esindaja Magil-i
i
Olen juba varem maininud, et
mind vahetevahel„laenati" ka va-luutapolitseile
kuuluvate ülesannete
lahendamiseks. Igapäevane ru-tiinipärane
ametitöö pidi. muutuma
mõnikord tavalise uurimistöö
keskel.
Nü olid valuutaametriiküd mulle
kord andnud uurimisülesande, mis
tähendas sõitu Stokhohni. Muide
just sellel sõidul oli mu reisikaaslaseks
Gellarius. Kohale jõudes
esinesin Soome sõjalisele esindajale
kolonel Stewemle, kes kohe
küsis, kas sooviksin tulla tema koju
väiksele „ioogile". •
I i
I
I
1
i l '
m
1
• i i '
.. Mii
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 2, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-02-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780202 |
Description
| Title | 1978-02-02-06 |
| OCR text | mmm U . 6 VABA fflS'JMKE sieiljapaeml, 2. veebniafiil B78 — TSiiisÄy, Febmary 2, me Nr. © •jiTüfiimiiiM Vaatasime Ühes eelmises ;ajale-hes möödimud aasta paremaid JQftaides. Sedcorä tomne ara muud alad. • KamgusMpei' v 8 27 Nenad Stekic, Jugoslaavia 0,25 Jacques Rousseati, Prantsus-a. 24 Amie Robinson, USA 8.22 Larry Boubley, USA 8.18 CJhariton Ehizuelenj Nigeeria Kxxkku oli 18 üle kaheksa meetri hüppajat, nende hulka aga ei kuulunud üfcsfei soomlane ega kanada- 89.42 Aimo Aho, Soome 89.30 SeppoHovinen, Soome Mmikhüipe • .; 1719 RonOvers, ÜSA 17,04 Anatoli Piskiüini NL 16,90 Viktor Saiiejev, NL v 16.90 JüanVelasques, Kuuba 16.88 WiUieBanJfS, USA Kuulitõuge 21.74 Udo Beyer, Ida-Saksa 21.30 GeoffCapes, Inglismaa 21.22 Reijo Stählberg, Soome 21.09 Hreinn Halldorsson, Island 20.90 TerryAlbritton, USA 77.60 Karl-Hans lE^iehin, L Ä /• Saksa .'•••^\ : 76.52 V. Dmrtrenko, NL 76.50 Boris Zaitshuk, NL 76.44 JochenSachse, Ida-: 76.38 Rolan Steuk, Ida-Safea Kümnevõisiliis, : 8478 A. Grebenjuk, NL . 8393 FredDixon, USA 8190 Daiey Thompson, 8146 Siegfried Štark, Ida-Saksa 8134 Valeri Katsänov, 69.18 Mäe Wilkins, USA 68.26 Wolfgäng Schmidt, Ida-Saksa 68.08 John Powell, :USA 67.90 KenStandei^ USA 67.38 FereneTegla, Ungari .;Odsvise 94.10 MiklosNemeth, Ungari 91.92 FerencParagi, Ungap 89.48 Hannu Siitonen, Soome Maraton: 2.10.55,3 Bill Rodgers, USA ^ 2.11.57,0 Leonid Moisejev, NL 2.13.04,0 Massünõ Magnani, Itaalia 2.13.14,0 Jeff Wells, USA 2.13:32,4 Pekka Päivärinta, Soome Põiferead: 1. Tera, raasuke, 4. tis, 32. Noot, 33. Maaihnajagu, 36. Lahing muistses eesti; vabadusvõitluses, 7. Väike veekogu, 10. Vihmavari, 11. Mehenimi, 12. Linn Saksamaal, 13. Endine eesti ajakiri, 16. Silmipimestav, 17. Jõud, ramm, 18. Sõna, millega algavad hällilauhwi 19. Küsimus, 20. Eebti naiskirjanik, 23. Hea ~ iihes võõrkeeles, 25. Saksakeelne eessõna, 26. Ameeriklase hüüdnimi, 27. Vanadus, 28. Isiklik asesõna, 29. Ilmakaar, 31. Ajaühik, 33. Haljas ala, 34. Indiviid, 35. Raskus, 36. Juhtub muinasjuttudes, 37. Kohanimi Saaremaal, 40. T^äitav sõna, 42. Mitte süe, 43. Eesti helilooja, 44. Pagaritoode, 45. Leivasort, 46, Endisaegne sõjariist. Püstread: 1, Puudub tihti haigel, 2. Eesti maaNid, 3. Kallis, 5. Merelind, 6. Eesti luuletaja,- 7. Pidu, Long Beach'is, Kalifomias toimusid siševõistlused kergejõustikus, kus tehti kohn uut maailma-refcordit: Houston Metear jooksis 60 m ajaga 6,54, Herman Fražier jooksis 500 m ajaga 1.01,3 ja Mike Tiilly hüppas teivast 5.59. Kõik kolm rekordüneest on ameerikla-laane- koosvübimihe, 8. Linn, m Iie pä rast ajaloos on palju võideldud, 9. Täht, 38. Parsüe kuivama pandud vili, 39. Kuil, 41. . . . -kumb. RISTSÕNA NR. S55 LAIENDUS Põikread: 1. Kaater, 6. Vaatus, 10. Sedan, 11. Pisike, 12. Valvur, 13. Odamees, 14. Enam, 16. Ikka, 18. Vaar, 19. Meremees, 22. Imal, 24. Veranda, 25. Soolane, 27. Kaal, 29. Verimust, 32. Enne, 35. Imik, 36. Este, 37. Havanna, 39. Satür, 40. Diktor, 41. Ideedj 42. Kuskü, 43. Ratsur. püstread: 1. Kipper, 2. Austav> 3. Es?ko, 4. Reederid, 5. Valmima, 7. Alas, 8. Tuvike, 9. Sirkas, 12. Veer, 15 .Madalik, 16. Imeline, 17, Keeni, 20. Elsa, 21. Kerem, 23. Maks, 26. Oleander, 28. Atlandi, 29, Viisik, 30. Riitus, 31. Udar, 33. Esitus, 34. Terror, 37. Higi, 38. Aida. pühapäeval, S. veebmairil 1978 kell 2 p.l. Eestõ Maja väikeses saalis sakslase Qerhard Wuchereri nimel ajaga 6,57, ameeriiklased Stan. Vin-son ja Aubrey Wilson jagasid 500' m reikordi. ajaga 1.02,4. Tülly tei-vashiipperekord on ühe sentimeetri võrra parem'Dan Ripley poolt 1976; aastal tehtud rekordist. Teistest tagajärgedest on nim^ tada keenialase Wilson Waigwa tagajärge 1500 m jooksus 3.38,6, mis oh vaid 0,8 sekundit nõrgem lää-ne- sakslase Harald Norpothi sise-võistluste maailmarekordist. Inglase Niek Roseni füemus 3O0O m jooksus oli 7.48,6, mis on kõikide aegade viies parim sisevõistluste tagajärg, Hiidlaste Selts 'Kaugushüppes saavutas Tommy Haynes 8.07, 2) Arnie Robinson 7.97, 3) Randy Williams 7.69. Kuulitõukes oli esunene Al Feuerbach f^^^ 20.37, 2) Mac Wükins 19.96. Ladinakeehie tervitussõna, 13. Majanduslik mõiste, 14. E. Vabadus-sõja kangelane, 15. Vaikne... — 0. Lutsu teos, 19. Piljardikepp, • 21. Naisenimi, 22. Vana naine, 24. Temas, 30. Tööstusasula Põhja-Ees- EESTI SIHTKAPITAL meie ühiskonna teenistuses Eestj Majas- ' , 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 TÄIELIK RINGREISIDE JA REISIDE KORRALDAMINE 2656 DANFORTH- AVE.i TORONTO M4C- IL? V KÕIKIDEKS REISIVAJADUSTEKS^ JA FINNCHARTER RESERVATSJOÖNiDEKS HELISTAGE BERT KIVIMÄKl Räägitiakse eesti keelt VtWIIUTI muu; Hind--' Saatekulu. O.VABA EESTLASE ii ilme Ivancii—Pargi. :? Euldne tammBfittõna Näiaendid! js ., ettekanded noortele ' L. Wahtras ^ Lüvaklass Ravimtaimed, 259 retsepiiä Enn Nõu —Vastuvett Anna Ahmatova — Marie ünder-- lee&vlem' H. Mlchelson Skaotllkul teej H. Micheison - Noorsootöö radadel H. Micheison — Eesti radadelt 2i0 2.50 Eduard Krants — Lumeiütlased Bona Laamän — Mis need sipe! (luuletuskogu) Estonian Official Gnide Paul Laan ~ Mõttelend — Pilte Ja Karin Saarsen — Lohengrin! Triinu" üksiknumbreid A. Kub j a— Kadunud kodnd>- A. Kubja -~ Mälestusi kodusMirdt A. Kubja — Palnkesed E. Uustalu ja RV Moora — Soomepoisid 426 l k . - i - 6 i fotosid Leho Lumiste — Alamuse Andres line jutustus kirjanik Oskar LMtsüast L, Lumiste—Atlandi akmal L. Lumiste — Killad kiilas A. Vomm — Ristsõnad I A. Vonam — Ristsõnad IS A. Vomm Ristsõnad III A. Vomm ~ Ristsõnad IV Ants Vonmi — Minu hing (luuietuskogi) K. Eerme — Surnud laevad Ja elavad mälestused K. Eerme Päevata päevad ja ööta ööd II S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu) Aarand:Roos — Jumalaga, Ears ja Ermimä J Pitka — Rajusõlmed , T. Tamm — Need teod süüdistavad II \ A. Käbin— Vaim ja muld Urve Karuks — Kodakondnr Iluuleiuskogu) H. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu) • .H. Oja—.Tunnete purdel (luuletuškogia) LASTELEr mm )oeg — Õppe- ja tööraamat lastele V>peta mind lugema I — (õppf ja tööraamat eelkooliealistele lastele vär/ltrükis) 8. õpeta mind lugema I I— õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) Eesti 15 5 - m i 3.50 33 1 m 35 85 s.~ :. 15 5.- 5.- ns 1.50 ' • Lv : 4.-- 2 . - . 20 1.50 20 85 • . IS.05 • ^ 40 2.1C 40 530 ' 40 150 ^ 255 20 2.25 20 2.25 20 20.- 40 1 IM 13 • 4.- A 40 4.- . • öi) . 30 8.80 40 5.- 40 -'10.-, ^ 40 20 1.50. 25 , • 2.75. . •25 40 39 ff ml II.HWIIHM.fiiiilWiyilll' tasin juba kroonprints Gustav äkki oma ruumist välja ja küsis ^ aru. Kuna mma olin nii „usaldus- 21. Kapten Faulil õnnestus Müresti organiseerida kogunisti oma agentide võrk üle rfigi, Nende hulka kuulusid Iceegi^ : Ä 1918. a. sõjaveteran, eriülesannetes meremehed, keegi soome merekapten, kes pidas silma sadamail, 3—4 ärimeest, ettekandjaid, ärimüü-jaid, suure tööstuse insener, laevastiku allohvitser ja nii edasi. Kapten Paul reisis ise ringi mööda maad kogudes oma agentide saaMv küll autoga, küll väikse ran-nikupaadiga, mis ilusasti haakristidega ilustatuiia ihnus esile just sellistes kohtades, kus mitte midagi ei juhtunud. Professor näis otse sündinud halvaõnneliseks ja üks suurem eksitus oli põhjuseks, et soome ametivõimud keelasid talle purjetusloa Sooihe saarestikus. Kaipten Patili viimane prohmakas jiihtus aastal 1943 ja nagu varem olen rääkinud, viidi teda selle järel küresti tagasi Suur-Saksamiaa isa-maale. ' •, Tuletan veel meelde väikse vahejuhtumi, mis on tüüpiline näide kapten Pauli ja miriu vahelisest suhtumisest. Mõni aeg peale meie Adolfi külaskäiku. Mind määrati valju häälega, kuhu põrgu „härra tema käsutusse pooliti ihükaits- ädmirarVon õige kadunud? Admi-jaks, pooliti adjutandiks. Kui olin rai oli ju koosviibimise tähtsaim pealinnas elas prints Rootsi saat-1 võõras ja õhtu alul oli teda olnud konnas. Inimesena ta oli harukordselt sõbralik ja kuninglikult leppiv. Mul oli ülesanne talle ja ta kaaslastele korraldada muuhulgas sau-naõhtUi Reserveerisin sauna hotell Klaus Kurjes. Ja seal prints ja ta' kaaslased — kindral Högberg, kolonelleitnant Björck, kapten Mal-cohn Mufray ja teised — nautisid sauna mõnusid. ^ Hüjem, olles sakslaste ja soome vastuluure ametlik sideohvitser, pidin sellekohaseid pidustusi korraldama meie maad külastavaile kolleegidele. Sageli olid need võõrad seUises ,,salajases" aukraadis, et neid ei võinud näidata avalikes restoranides, vaid koosviibimine tuli korraldada, muul vüsil. Seadsi me sellisteks juhtudeks korda mõned ruumid, mis oüme üürinud juba enne sõda. Eriti on üks juhtum jäänud mulle meelde. Meie iülalised olid tookord üks viitse-admiral, komandör-kapten Lindeman; Saksa laevastikus kõrges auastmes teemv eestlane ja teised: Ahilkpik sujus hästi, toit oli tellitud Bellevue restorani vene köögist. Joogikõned, „Heü Hitler" | tervitused, sõpruseldnnitused järgnesid üksteisele. Klaasid tühjene-: Siid, põsed punastusid. Kesköö järel lahkusid soome külalised, kuid mina jäin kohale valvama, et võõrad pääseksid neüe samas majas reserveeritud magamistubadesse. See nõudis mõnevõrra vaeva, kuid Minu ülesanded, ehk mõned ise- ^viimaks olid kõik leidnud oma" et-loomujooned, viisid mind üsna sa- tenähtud magamiskoha. Olin just geli ka „peomarssali" ossa. Nime- lahkumas, küi üks kapten toriias tutvumist ta kutsus mind oma ruumi ja küsis: „Kuidas õieti on- Otto, sina oled pooliti norra rahvusest. Sinu ema on norrakas ja sinu onu üks „Af-tenposteni" omanikest. Kas olete sõja ajal pidanud oma norra sugulastega ühendust?" Minu vastus oU eitay. See oli ka õige. Ja isegi sellel juhtumil, kui oleksin pidanud mingisugust ühendust oma sugulastega, oleksin muidugi eitavalt vastanud. Me olime ju relvavennad ja oli õigena vaikida sakslaste poolt okupeeritud Norras asuvaist sugulastest. Hetke pärast kapten Paul jätkas: „01eh uurinud läbi kõik Soomes tegutsevate vabamüürlaste nimekirjad* Nende hulgas on ka keegi Uno Konrad Kumenius — sina mul- .dugi ei tea temast midagi?" ; .,,Tunneii küll'',, vastasin, ,'„ta- on mu isa.^' hõlbus tähele panna. Uurisime kiiresti kõik ruumid läbi, aga admirali ei leidnud. Aga siis saabus meie autojuht seersant Korpinen ja teatas rahulikult ja sõjalikult, et asi on korraldatud, õhtu hari-punktÜ oli kõrgesti austatud võõ' ras kaotanud nü põhjalikult aja ja ruumi tajumise tunde, et oli langenud" pesuruumi. J ^ kuna seersandi arvates oli pesuruum õige sobiv mereväelasele magamiseks, cli ta vahnistanud sinna voodi ja aidanud admirali puhkama. Kõik oli korras. ^ , Samasuguseid pidusid pidin korraldama mitmeid, üheksal juhul kümnest need lõppesid sellega, et sakslased vajusid küll laüa alla, küll vannituppa. Vene vodka ja soome lauavdin olid neile lüga tu-lik", siis nägi ta, et ta võib võtta sama positsiooni. Meist said nagu nimetatud koostöötegijad ja mul tuleb anda täiesti kõrge tunnustus Cellariuse võimetele luureohvitserina. Natsina ta oli palju ebaüsal-datavam. Ihhselt tõstis ta ainult sundolukorras, ja selliseidki tuli ette, käe natsitervitušeks. Isiklikult usun, et ta oli pigena vastupanija kui Hitlerüe kaasamineja. Meid soome luuremehi soovitati passüvsele vastupanule sellega, et hoidusime võimalikult palju otseseist vastuseist ja teateist. üks abinõu oli tahtlikult pikendada tarbetuid uurimusel, millest saks^ lased olid huvitatud. Vastused viibisid sageli nii kaua, et sakslased juba vihastusid ja hakkasid abi saamiseks otsima teisi organisatsioone või unustasid kogu asja. Soovides hoida soomlasi järeleandlikena, külvasid sakslased Soome rohkesti aumärke. Neid said Muide, kui mu sideohvitseri kar- j sõjaväelased, kes polnud teinud jäär algas oli Soome vastuluure- mitte midagi nende saamiseks, sa- Iseasjas olüne, nagu mainitud, selgitanud selle kõrval ka major Blooki loo. Sakslased arvasid, et sõja algjärgus pii saksa tähelepanuavaldus oivaline viis „rahulda-da" soome luuremehi, kes olid natuke liiga innukad selgdtama ükskõik milliseid sõhhi. Järgmisel korral me oskaksime paremini tähelepanu alla võtta Vaterlandi huvid, ega olnud enam nii usinad igasugustes f„paljastustel(!s". See oU muidugi valearvamine. Olgu saksa aumärgid nii peened kui tahes, see ei takistanud soome luuremehi oma paljastusi tegemast, kui need ei ohudki sakslaste huvides. Veri oli soome-saksa jookidest paksem. Ja saksa aumärgidki pandi omal ajal vande alla. Nüüd on soome ohvitseridel nende kandmiseks jälle õigus. osakond just saanud omale uue ülema. Kolonel Rautsuo oli viidud teistesse ülesannetesse, tema asemele tuli kolonel Joel Wallden,ke. da me omavahel nimetasime mõnikord .„käharpeaks",: mõnikord Karl Xll-ks. Mind ta nimetas oma adjutandiks. Otsustasin käsutada olukorda oma kasuks. Kohates pärast muudatusi esimest korda Cel-lariust lasksin teda mõista, et me ei ole päris rahul uue ülemaga, keda ei saanud võtrelda kolonel Rautsuoga. Cellärius sai muti tsiviilisikud, kelle panus oli küsitava väärtusega, aga kes oljid leidnud sakslaste poolt tähelepanu. Kõigt rohkem jagati raud- ja kot-karüütelkonna riste. Mina märgati juba aumärkide esimesel jagamisel. Tseremodhia peeti Seurahoo-nes. Doktor.Kastari ja mina esindasime madalamaid auastipeid kindralite, kolonelite ja tööstuste direktorite hulgas. Saime risti sellel põhjusel, et olime selgitanud Inglise sõjaväeMse esindaja Magil-i i Olen juba varem maininud, et mind vahetevahel„laenati" ka va-luutapolitseile kuuluvate ülesannete lahendamiseks. Igapäevane ru-tiinipärane ametitöö pidi. muutuma mõnikord tavalise uurimistöö keskel. Nü olid valuutaametriiküd mulle kord andnud uurimisülesande, mis tähendas sõitu Stokhohni. Muide just sellel sõidul oli mu reisikaaslaseks Gellarius. Kohale jõudes esinesin Soome sõjalisele esindajale kolonel Stewemle, kes kohe küsis, kas sooviksin tulla tema koju väiksele „ioogile". • I i I I 1 i l ' m 1 • i i ' .. Mii |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-02-02-06
