Vaba eestlane , February 2, 1978

              YÄÄ MKSMI® m^apteal, 2. veebruari 197S — Iliiirsday, February 2,1978 Nr.
SABADE EESTLASTE HMLEKANDM
VÄLJAANDJA: Ö/Ü ¥aba Eestlane, 135 iTecumseÜJ St Toroitos.
PEATOIMEMA: Eari teo : .
TOIMETAJA: H
POSliAADRESS; P.O. Box 70, Sta. C, ToroEto 3, Õnt.
TELEFONID; to^etus 364-7521, t d l t e (teUimised, kuulutused
ekspeditsicjon) 364-7675
TELLBOSHINNÄI) Kanadas: aastas $30.—,
veerandaastas $9.-^, kiripostiga aastas $48.—»
ja veerandiaastas $13.5®.
'rELLMSmNNAB yäljäspooi Kanadat: aastas $32.—,
tas $17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
|53.-^, poolaa^s $27.50 ja veerandaastas |15,—
LSNmJPOSTIGÄ üležaere-maadesse: aastas $62.-,
131.50 j^^^
30
Piiblish^ by Free Estonian Publisber, Ltd., 135 Tecumseth
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Kui kpminunistlik P5hja-Viet-wsm
oma imperialistlikku poliiti­kat
viljeledes Lõma-Vietnamile
kallale tungis, siis lääneriikide
radikaalsetes ja vasakpoolselt
häälestatud ringkondades, mille­ga
ühinesid sageli võrdlemisi
mõõdukate vaadetega polütilrad
Ja avaliku arvamise kujundajad,
kinnitati' veendiuiuli, et Vietna­mis
on tegemist kodusõjaga ning
Lõuna-Vietnami elanikkond pool­dab
kommunistidega ühinemisi
ja ühise Vietnami moodustamist.
Elu ja aeg on näidanud, et
need kommunistliku propaganda
poolt omal ajal osavalt lansseeri-tisd
pettemänöövrid ei vasta kau­geltki
tõele. Nüüd, kus kommu­nistid
on juba peaaegu kolm aas­tat
Lõuna-Vietnanii kontrollinud,
on neile selgeks saanud, et ühte
maad pn kergem „vabastada'* kui
teise kommmiistlilm riigiga kok­ku
sulatada. Lõuna-Vietnanii kü­lastanud
välismaalastele on jää­nud
mulje, et Põhja-Vietnamist
kohale saadetud punased admi­nistraatorid
021 läbi yünud kahe
riigi poliitilise kokkusulatamise,
kima kõik tähtsamad positsioo­nid
on antud põhjast tulnud vjet-umbes
200 miljonit
pool sellest sUmMast on tõenao­liselt
mõeldud toetuseks, et selle
arvel sõlmida hiljem Vietnamlga
ärilisi sidemeid.
Kuid nendest suurtest toetus-summadiest
ei piisa kommunistli­ku
rezhiimi suurte ambitsioonide
rahuldamiseks. Kommunistlilmd
riigid on alati harjunud läänerli-kldelt
suuri toetussummasid saa­ma
ning Hanoi kommimistid ei
ole kaotanud -veel bma lootust,
et nad saavad ameeriklastelt 3.25
miljardi dollari suuruses summas
ülesehitamise abi> mida neile sa­lajastel
iäbirääkimister oli luba­nud
tolleaegrie välisminister Kis-singer.
Kommunistid unustavad
aga selle lubaduse puhul selle
lihtsa fakti, et abi töötati neile
aJinult sel juhul kui nad vaherahu
tingimustest kinni peavad. Selle
asemel Hanoi valitsus saatis tea­tavasti
oma diviisid pealetungile
ning hävitas Lõxma-Vietnami.
Vastupidiselt kommunistide ja
läänemaailma pahempoolsete väi­detele,
et kogu Lõüna-Vietnam
rahvas võtab põhjast sisse tungi
nud kommunistid vastu avasü
ja rõõmuhõisetega, on tekkinud
Põhja-Iirimaä praeguse konflikti Juured on pärit aastast 1921, mil Iiri pärast pikka, vägivaldset ja kibe­dat
võitlust sai omale iseseisvuse Inglismaa alt. Süs šüixdls Iiri vab?iriik, kuid see hõlmas ainult saare
lõunaosa, kuna Põhja-Iirimaa kuus krahvkonda(Ulster) jäid Inglismaale kuuluvaiks. Iseseisev Iirimaa
on oma süimist alates siiski pidanud oma. eesmärgiks- saare eriosade ühendamist üheks-Iiri vabarü-namlaste
kätte, kuid samal ajal olukord, kus paljud eriteadlased
ei ole punastel veel kaugeltki õn- ja eksperdid punaste tulekul
iiestunud kogu ..Lõuna-Vietnami maalt põgenesid, mis omakorda
„sotsiäliseerida". pidurdab maa ülesehitamist. Sa-
Eriti suurte tagasilöökide osa- muti on paljud endised kvalifit-
Ilseks on konmiunistid saanud
oma majanduslikkude reformide
rakendamisel ning vana. käpita-listlilni
elusüsteemt murdmisel.
Põhja- ja Lõuna-Vietnami majan­duslik
ühendamine ei ole läinud
icavatsetud plaanide kohaselt
ning paljudes piirkondades jät­kavad
põllumehed passiivset vas­tupanu
kommuhistlikele võimu­dele.
Lõuna-Vietnamist põgene-siud
isikute andmetel on maa lõu­napoolsetes
piirkondades teklü-nud
isegi aktiivsed relvastatud
vastupariugrapid, kes peavad
omavahel sidet ning opereerivat
kontsentreeritult . kommunistide
•armee-vastu^;.
Eritj märkimisväärselt tuleb
kinninaelutada, et Liidu ja
teiste kommunistlikkude riikide
abi Vietnamile langes märgata­valt
pärast sõda. Nähtavasti anti
toetust ainult selleks, et uusi ter-ritooriiuneid
Ja uus! rahvaid
kommunistliku rezhiimi alla pai­nutada,
kuid pärast Jäetakse nen­de
toetamine ning nälgivate ini­meste
abistamine lääneriikide
hooleks. Arvatakse, et 1977. aas­tal
andsid kommunistl&ud riigid
Vietnamile toiduaineid ja muud
•abi 200 miljoni dollari ulatuses,
kuna samal ajal Lääne-Euroopa
Ja Jaapani abi tõusis 400 miljon!
dollarile. Lääneriikide pangad on
pärast- soda. - Vietnamile .laenanud
seeritud ametnikud väljalülitatud
eluprotsessist ja paigutatud üm­berõppimise
laagritesse. Omaette
probleemiks on tpidunäppus, ku­na
Mekongi delta farmerid aval­davad
kommunistidele passiivset
vastupanu ja kasvatavad riisi al-
. hult oma perekonna tarbeks.
Kahtlemata on kommunistide
valduses kõik võimalused igasu­guse
vastupanu armutuks likvi­deerimiseks
ning antikommunis­tide
täielikuks hävitamiseks, mil­lised
seisukohti on Juba kuulda
olnud Põhja-Vietnami kommu­nistliku
partei konverentsil. Kuid
Põhja-Vietnami valitsus j a polüt-bürqo
ei saa Järgneda nendele
nõuannetele, kuna Lõuna-Vietna­mist
teise Eambodzha kujunda­mine
võtaks Hanoil igasugused
lootused lääneriikide abi saami­seks,
mülele ikka veel loodetakse.
Lähem tulevik peaks näitama,
kas ameeriklased langevad jär­jekordselt
konmiunistide peibu-tusjuttude
võrku ja suunavad
oma dollarite abi Vietnamisse.
Telgitagused kombinatsioonid
selleks on Juba pikemat aega käi­mas.
Kui see juhtub, siis kordub
vana tuntud lugu, et kommunis­tid
teevad maailmarevolutsiooni
ja lääneriigid maksavad selle lõ-
K. Ä.
Põhjä-Iirimaa elanikud on ena­muses
protestandid, kes on vastu
sellele mõttele, et nad liituksid ka­toliikliku
Iirimaaga. Frotestahdid
on aja jooksul igasuguste abinõu­dega
võtnud omale ülevõimu po­liitilises
ja majanduselus ning ka
muudel aladel, .lülitades katoliikla­sed
kaalukamaist aladest eemale.
Konflikt on oma sisult kahepi-nalpe:
ühelt poolt võideldakse
polütiliste, majandusSike ja sot­siaalsete
õiguste eest, teiselt
poolt aga Põhja- ja Lõuiia-Üri-maa
ühendamise eest.
Võitlus Põhja-iirimaal on ajuti
pinud väga vägivaldne; mõnikord
on see isegi üksikute terroriakt-sioonide
näol ulatunud Iiri vaba­riigi
ja Inglismaa poolele. Mi pro­testantidel
kui ka katoliiklastel on
Põhja-Iirimäal' omad orgahisat-sioonid,
kes ei kohku vägivalla
kasutamisest kõrvale. Tuntuim
neist oii katoliiklastest elanikkonna
ja Iiri "ühendamise eest võitlev
Iiri;• Vabariigi Armee, IRA, mis
praegu on jagunenud kahte ossa.
Nii Inglismaa kui ka Iiri on mõist­nud
selles konfliktis hukka vägi­valla
kasutamise.; trkslkuid rahu­tegemise
sobitusi - on ohiud, kui(
need on kõik püsiva rahu saami
seks ebaõnnestunud.
• Kontrast • aga Iiri' vabariigist- tu­lijaile-
on väga tugev Ja ehmuma-•
•panev.
Soome ajakirjanik, kes Iirimaa
pealinnast Dublinist jõudis Põhja-irimaa
poolele Belfasti just enne
Inglismaa kuninganna külaskäiku,
litleb, et see mõjus talle rusuvalt.
Lalikumine Iirimaalt oli väga ra­hulik,
polnud erilist kontrolli pak­kidega
Ja rongile pääsls ta pileti
ettenäitamisega. Kuigi soomlane
alul mõtles sõita autoga Belfasti,
laitsid ta" iiri tuttavad selle plaani
maha, kuna nad arvasid, et pole
eriti tark sõita Pohja-Iirimaale
Lõuna-Iirimaal registreeritud. au­toga,
eriti veel enne kuninganna
külaskäiku, mil kontroll oli väga
tihe, ja igat lõunast tulijat kaht­lustati
IRA agendina. \
Seda suurem oli ta üllatus kui
püril ei ohiudki mingisugust ron-dud
äärmuseni.
See pole siiski suutnud vältida ter­roristide
tegevust. Tema külasta­mise
päevalgi plahvatas siin-seal
pomme, kuid ilma inimohvriteta.
WASHINGTON
. fflärelvi ning samuti arvati, et sa­mal
ajal jõuab ka Lõuna-Aafrika
nii kaugele. CIA ei maini oma 1974.
aasta rapordis, kust Iisrael sai
Ühendriikide' uraani, kuid möödunud novembris
Keskluure Agentuur (CIjA) avastas avaldas ÜSA energiaministeerium
juba 1974. aastal, et Iisrael on pro- 'kaks seni saladuses hoitud doku-dutseerinud
tuumarelvi, mis 0]!j'menti, milledest selgub, et Iisrael
valmistatud salaja Iisraeli toime­tatud
uraanist. GIA kalkulatsiooni­de
kohaselt on Taiwan juba 1979.
aastal •.võimeline valmistama tuu^ i
sai tõenäoliselt oma uraani USA-st
riigi toetusel töötavast tuumaener­gia
tehased, mis asub Apollos,
Reisijaile, kes külastavad Bel-lasti
PõhJa-Iü-imiäal, m antud
nõu, et nad võtaksid võimalikult
vähe pakke kaasa, kuna niipea
• M nad 'astuvad Belfasti pinnale,
tunnevad nad, et rohelist vormi
kandvate inglise sõdurite pilgud
peatuvad neil.
Sõdurid võivad arvata, et neis
pakkides peitub pomme või muid
relvi. Ja kui reisija on saanud na­tuke
aega tänaval liikuda, siis
jääb ta tõkke ette, kus rohelises
vormis mehed ja naised jälgivad
teda hoolikalt kui võimalikku pom^
miheitjat. Kui iisik tahab aga min
na tõkke teisele poolele, siis tuleb
sõduritele kontrollimiseks anda
kõik kaasasolevad pakid ja alistu­da
veel kehalisele läbiotsimisele,
'kus meestel on oma, naistel oma
läbiotsimise ruumiid. Kogu aeg
vaatlevad reisijat fohelisevormili-sed
sõdurid, keUedel on konepüsto-lid
laskevalmis ja rünnakupüssid
käepärast.
On ihnne, et kõiki liikujäid selli­selt
kontrollitakse ja ri^isija hak­kab
juba uskuma, et seliejärgi võib
vabalt liiikuda. Kuid ei, iga kauplu­se
uksel olev julgeolekumees uurib
jälle su pakke ja sind ennast enne-kui
laseb sisse. Välja pääseb siiski
ihna kontrollita;
Sama protseduur toimub peaae­gu
kõigis avalikes ehitustes: pakid
lahti, küsimused mis see on, käed
üles kehakontroUiks ja siis palju
tänu! Kõik asjaajamine on siiski
Polnud isegi kindel, mil ta oli püri
ületanud, sest polnud mingeid pii-rimärke
näha.
Kontrolli ei ohiud Belfasti raud­tee
jaamaski. Kuid sõdureid oli i)al
ju, ptistolimehed koos hundikoer-tega.
Esialgne pilk oli masendav,
kuid siis märkas soomlane, et igal
sõdurü oli vööl puss, kaelas rip­pus
konepüstol ja rünnakpüss ning
kaamera, ja see kergendas ta olu­korda.
Sest kui sõdurid hakkaväc
pildistama, siis pole asi ikkagi tõ
sine; . • : - •
Teatud pinge jäi siiski püsima
Jalutades Belfasti keskuses oli sõ­dureid
näha majaustel ja tänaval
kas jalutades või kontrollimas ora
dega möödasõitvaid autosid; erit:
madalad pakiautod näisid oleva
peamised tähelepanualused. Vahe
;evahel vurisesid mööda ka mõned
soomusautod, mille luukidest sõdu­rid
hoidsid oma relvad laskeval
mina väljas.
Soomlast üllatas sõdurite rohkus
See võis musMugi olla suurem ku
uiimganna külaskäigu eel, kuid
Ameerika Ühendiügid oma Uit-
5tega ei ole leidnud õiget ja va-jaliklai
lahendust Etioopia ja So­maalia
probleemile. N.Lüt veab
ülbelt ja pokerimängija maski
kandes Etioopiasse massiliselt uusi
relvi jä suurendab seal Kuuba sõ-diu-
ite ja oma nõuandjate arvu.
. ,^ . .. rais viimaste teadete kohaselt on
diselt on julgeolekuteenistus v u - ^ , , .
^ ^ ' paisunud ]uba 1500 venelasele j a
3000 kuubalasele. See kõik laseb
eeldada, et suurem iiksikasjaliseli
planeeritud pealetung SomaaHale
on tulemas ning selle õnnestumist'
korral savad vendeased oma väl-
Varajasemate; pommiplahvatuste dusesse sellised baasid, mis kind-älgi
on Belfasti linnapildis ülikül
uses: mahajäetud, purustatud ja
põletatud majade varemeid.
Soomlasele kellele Põhja-Iirimaa
külastamine oli ainult mõnetunni-ne
närvide pinge," oli huvitavaks
msimüseks, kuidas võivad iirla­sed
ise sellises olukorras läastaid
elada, üks iiri ajalehe toimetaja,
kelle töökohta oli pommitatud, tiks
toimetusliige surma ja mitu haa­vata
saanud, lisaks arvukalt äh-lustavad
neile õli väljaveo kontrol­limise
Saudi Araabiast ja Iraanist
läbi Punase mere.
Sellised väljavaated ei ole Was­hingtoni
vaatevinklist eriti lõbusad
ja panevad isegi paljude liberaa­lide
Ja rügikaitse eelai-ve klirpijä­te
ajud mõtlema ja küsima, et ~
mis saab sus kui venelased võta­vad
maaUma õlikraanid oma kont-roUi
alla? Siis võib saabuda aeg.
kus ka detente meeste toad on kül-vardüskirju,
seletas, et iirlased on 1 , •. * -«jju
muutunud fataMlikeks ja u s u v a ä , J « jaab bensum puudu-et
mis saatusest on määratud, se­da
ei saa vältida.
Kui ajaleht saab pommiähvardu­se,
on teenistujaile antud võima­lus
lahkuda töölt kui nad seda
õigemaks peavad.
Mõied lahkuvad, teised töötavad
edasi. Sama meeleolu ja suhtumi­ne
olukorda on ka mujal. Mõned'
on loobunud pidevas pinges elami­sest
ja on muutunud ükskõikseiks^
et mis tulema peab, see tulgu.
Teised on veel tundlikud ohi| ees ja
leiavad kõikjalt endeid enese säi­litamiseks.
Kumb pool toimub õigemmi, se­da
teavad ainult need, kes on ko­genud
mõlemat ellusuhtumist. See
on sisult sõjaolukord, milles ini­mesed
on muutunud, nagu kõiki sõ­japäevade
elanikud, ükskõikseiks.
Kui; soomlane jõudis tagasi Lõu-na-
Iirimaale, imestas ta, et seal on
sama keel ja samanäolised inime­sed
ja maal on suur rahu, sel ajal
kui Belfasti elanikud jäid oma ko­dudesse
hirmunult ootama, vägi­valla
lõppemist ja hirmutundest
vabanemist.
Kui võrrelda kodanike maksu­koormust
Euroopa riikides, siis
ühe saksa uurimuse järele on esi­kohal
Rootsi, kus 50 protsenti
sissetulekuist läiheb keskmiselt
riigi-, omavaljfesuse-, sotsiaaüikind-histuse
jne. maiksudeiks.
Teisel köhal on Holland .46,7,
koknandail Luiksemburg 44,5 ja
neljandal kohal Prantsusmaa 39,1
protsendiga.
„Edetab0l*' näeb edasi väija
järgmine: 5) Belgia 38,7, 6) Taa­ni
383, 7) Saksamaa 37,4 (vahe­peal
see ^maa alandas maiksusid
ja langeb selles 'tabelis seega älla-
Z) Austria 36,a,: 9) Mg-'
A. Käbina Raamatu Fond tea-itab,
et alates 1. veebruarist s.a.
on otsustaitud A. Käbina teos
„Vaim ja muld" lasta bdavm^ügi-le.
Odavmüügil on raamatu hin­naks
köites 5 dollarit ja brožhüü-ris
4 doUaržt. '''
lism;aa 35,9, l O j f l ^ l i a 34,0 11)
Sihveits 30,6 protsenti
Võrdluseks võib'tuua USA kus
mailisukoorrtiuse keskmine prot­sent
on 29,3. Euroopa on ilmses ^ ^ . ^ i ^ ^^
.yüiekaaius'' ^kodanike maksuta-misel
garaazhi seisma.
Selle olukorra taustal võttih
Ühendrükide president Carter
möödunud nädalal Valges Majas
vastu Ühendriikides vübiva N. Lii­du
parteitegelase ja kommunistli­ku
partei sekretäri Iporis Ponomar-jovi,
kellele ta kinnitas, et vene
relvavedu Etioopiasse mõjub lial-vavalt
Washingtoni—Moskva suhe­tele.
See hoiatus timdub aga ole­vat
nagu hanele vee selga valami­ne,
sest Kremlist on juba varem
Washingtoni hoiatustele ainult üle­olevalt
muiatud ning relvavedu
Etioopiasse on jätkunud. Carter on
katsunud Aafrikas hõõguvat tule-kollet
kustutada ka teist liini kau­du,
organiseerides oma lutlaste
Inglismaa, Prantsusmaa, Lääne-
Saksamaa ja Itaalia esindajate
kokkutuleku. Ühisel nõupidamisel
tuldi otsusele, et selle küsimuse
peab ära lahendama Aafrika Üht­suse
Organisatsioon, kes aga seni
rahu saavutamiseks midagi pole
suutnud ära teha. Aafriklaste oma
organisatsiooni saamatus ei tidnud
eriti suure üllatusena, kuna see or­ganisatsioon
ei ole varem ühegi
nimetamisväärse saavutusega toi
me tulnud.
Kuid nüüd on lääneriikidel veel
üks lootus — nimelt venelasi võib
tabada sama saatus, mille osaks.
said ameeriklased Vietnamis. Ka
ameeriklased vedasid Vietnamisse
massiliselt relvi Ja mehi, kuid pi­did
lõpuks sealt ülepeakaela põge­nema.
Tundub, et nende võrdluste
tegemisel on ameeriklased ja nen­de
liitlased süskl liiga suured op
timistid, kuna Venemaal teosta­takse
selliseid operatsioone palju
suurema otsustavusega ning seaS
ei pääse maksvusele sellised kõr­valmõjud
ja valitsuse vastane pro­paganda,
mis tegi Ühendriikide
Vietnami-operatsioonist naeruväär»
se teise rügi Isodusõtta sekkumise
- (Järg lk. 3)