Vaba eestlane , April 11, 1986

              Lk. 2 VABA EESTLANE reedd, 11. aprillil 1986 — Friday, April 11,
Nr. 28
P I M M l U J I I I I I l J l J i n i l onnmn fpmTriiiJMilimi
VABADE EESTLASTE MMLEKANDJA
Eestlane, 1955 Leslie St.
. M3B 2M3
TONIÄ
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslie St,
Don Mills, Ont. M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe. Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe 'tariifiga aastas $57.—,
poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.—, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50.
TE^LLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaas­tas"
$42.— ja veerandaastas $22.—. I klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $111.—, $59.—, $31.—, mujal välismaal
$136.—, $72.—, $3^.—.
Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbri hind 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul: $5.00, esikül­jel
$6.—. KüBMlutMSD võetakse vastw nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 10-ni ja^ nädala teise ajalehte kuni kolmap.
homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080
i
le
jä juhatus äsjasel peakoosolekul Pildil vasakult J. Roand, Anne-Liis Keelman,
A. Sepa, O. Piil, Aili Silm, Vaige Niitenberg, Tiina Tammisto ja T. Tdoiiie. (Lähe­malt
koosolekust meie ajalehe eelmises numbris). Foto: Vaba Eestlane
: iToromtoEestD ühispanga äsja. remad d ^DÜe rai soiiiire
. toimuBBiuid peakoosolekul esitatud oma ralhaas juures nagu
aruannetest selgus, et pank on täie° nende vanemad. Panga juhatus on
Iskult selja taha j itnud Kanada siiski juha sellele küsimusele aas-
!n)iaja|nduskriesi ajal läbi elatud ras- taid mõelnud ning astunud samme,
ked aastad ning sammub endises et .Eesti Ühispanka meie kasvava
vaimus edasi taüsiirada. Kui panga nooruse hulgas
juhatus nimetas ;^ m ning neid; panga
• vusaastat:kosumise aastaks",
on lahendatav
" siis mis
iesfliiiciseil m Kesk^id^ olykorrci ohvrid Mi
Idas ™ olgu
©li selleks ka kaaluvaid põ Süüria — Ohselgesti
staatuse. vPank mõista aiBdniid, ©I mad edastavad rahiiHkkiii laheEdiist oma 'pmUeemidele m
lastevanematele
kohaselt peab ithi
ja
Kui tahetakse saavutada ming&<> hoiaks kögii piirkonna võimaliku
sugust rahu ja stabiilsust Kesk" sõja puhkemise ohus.
Idasv siis peaks kõigepealt lahena Peaks tehtama ettevalmistusi, et
datama kodumaa kaotanud pa- vähendada lõhet kahe arusaama-lestiinlaste
saatus. valemi vahel, saavutamaks läbi­murdu
rahu töötlemise protsessi
Kaks rahvuslikku liikumist alustamiseks. Reagani administrat-tiina
^
Eesti
kirniitasld ka vastavad arvud tugeva^I^
panga äosels kasvas Ij^^^;^
ni,'hoiused lyT miljoni ja Haeaiud
©,5 miijonB dollari võrra. Panga diiskoolades oma panga tutvustami-^^Q , . ^
ndJ eat^ ot.u lItAe u bilI-ju H «doJ «ah•d J3a ö ief.fom5vi 8»k4 ojdJri odlMIls aeri'kAt, s ^m^ li^» sXe ga, sKaUmIu .^t i. vasta^vva.sT.i s ulis.t e a»rtTik l»i.- sooPvairdaeksut. Iegia l puüshai kual,m ounlt omheaa duhe us-t
Jüseks. Kahjute e. ^aa pan^^
lntnk a eoaungtni *aa sd Jua hBm,u .mvki iu.adnJseai sd vspaur|laui.tersxegum use a esee essutibil1j air tu4ju•af sedjei sse- ^;^v^ eyeK^«l u^ lio dn his.ek«lul e,l«^tg? «al a: hILe ean odJlae ;At u sdeJe., LMp reoiM«bl mltXae re-.,. m-^. ^ •^ d^e^^sPB^ ^r^po^^^eb aWleke^sm ^e^ie;djl«ek õilaghee nmdaomiwstne-st eal\me aa,s ue-t
tousma kümne aasta rooksul S sel ja selle kiirel kasvamisel. t)ks • „.„ . . r . seks oeakskõleile olema <telpe e{ t-w^<: eci 11
. . . . . ' . • . * ,. . - seda tõsiasja varjata I summuta- * P • " «-"'gMe uiema seige, ei „—ussg mjc loeksid sobiva 3hk-
1 Ühispanga v ^ ^ ^ ^ da.Mõninil määral L
: on neiiTsummasBd^
«..^gunud, kuid ^^e
jõudmiseks^ on veel vaja mõni aeg ^v^^^^^ olukord ei ÜlO resolutsioonide 242 ja 338
kokkuhoyiikult e^^ saa kesta see ei too aktsepteerimist, mis hõlmaks
Nn voime kokkuvõttes ^k^^^^ l^ok- Iisraeli tunnustamist riigina, sei-teerida.^^^
ajendajaks ja muudab sukohavõttuterrUmisuhtes^^^^
elujoulmerahaasiUus^j^^^^^
ks^rahah^^
dadi ning meie ühiskonda voLmah. ja ^^h^^^^^ , , , ,
kult laialdaste pangaoperatssooni- rahalt rohkem kui nad kžfiisse maailmakaartesse ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
dega teenida. See võimaldab nii da rahaasutiistest.
patiga juhtkonnal kui ka liikmes- Uute
konnal pptimiistlikult tulevikku misei ja vanade
vaadata hihg onta tulevikku pike- muutub aga siin
•sinas
, ikaajaline vaenühkkus ja umb- passiivsed. Nnnimetatud Ämmani
- ja tõeline takistus rahu saavutami ^"^^s tee praegusele rahuofensiivile
selBega ka afves--^^^
iivis ette plaanitseida.ning iga pealetorm^ aitab ^^takse. On paratamatu, et aja Pragmatistid ja reaalsust tunne ^^^^P^^^^l^^*^^^^^^^^
, mis praegu kaasab sellele iimber^^^^
ei ole veel eriti akuutiaie, kuid võib^^^ rahu rakendamiseks
i , on
enam'
ängemisel
esile kerki- rahvuslik identsus |a eestikeelne ^nguse
arvu hoidmine asjaajamine lange
praegusel tasemeli;tahaplaanik, ning esiplaanile;tõuse-: ^®^ti
Mši oleks / ka teatud garantiiks yad
^k a.k s,k ee,l ^k„s , rah^u !^ tunnustama teineteist ilma igasugu- i^^^^^W^^
iit valdavaid imme^^k^
küsimused — nende kõrval ka nooremaid, ns. ja kellel on õigpš neid läbirääk^
teiste sõnadega: kas oma rahalisi misi läbi viia
§ed murepilvede välgatused selle tehinguid on kasulikum ja muga- gfi^^^^^se terminitest a r u » Olemasolevaid lõhesid arusaa-kiisimuse
iimber kerkisid ešipteani- varn te^^ Toronto Eestrühispan-^8P"sav^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ Sloo
k ka möödunud peakoosolekul, kui g^^ Panga samm sam plahvatuslik on tegelik olukord. Palestiinlased on viflmis rahuldama
juhatuse esimees oli ette lugenud ses. ü^^^^
kahtlemata pidevalt noorendatud korra vaid halvemaks ja keer^
s . i L A i . - L j 1 , . • . raellasteffai/ent samas on Dalestun-imöödunud
aastal surma
kunud liikmete S4_nte
te|«nekirnen|e mälestamiseks
S ^ I S o S S i e t e i ^ ^
k««olekust osa võtnud
meie, kes küsis, kas panga lii!
te arv vaatamata yaBiemate geiie-
Bseseisvas
•tn •
Ja teistes
duslikku tugevust ja tulevlkuvõima^^^^^—^^^^
arvestamist arvesse võttes . . ^ j ^ Ent see ori võimalik ^nult siis,
ei oSe kahtlust, et kuigi pank võib-'^^^^
I, või:©! siSn
paiudüjääke;:; •pide;;
Esimehe^^: J juhatus® ;iDik-;r
Bsröte vastustest selgus, ftt praiegu ei gurid —
r a h i i KiivJriorj. iWo^ii u tunnustab
kaotada tulevikus bsaUselt «ma
ii
, , puhtetÄt iseloomu, jääb
omavad tulev kuMim. g^^^^ ikkagi eesti ja«e ti ühiskLua vahetamine Palestiinlaste lisraeH 'J-^^S SRÖÖ^^
praktilised te- kontrolli dl Olev4s rahaasutuseks tunnustamise vastu. Paljud W'*™".^ "«f™
. ia pangaope- SÄwlS m^ hoida valu- ^'»« » f ^"V^
« 8 n o • Tdnvusgrppa ^^u^A ->\O.<AA U ^^A^ ^ • - nakud ja on faktiliselt keelustanud
, ... f "'"^"heks tugevamaks, tähtsamaks^^^
kuld see proble^^ v^^^ "'^^^^^^^
siiski esile keirkida, kui vanemad kooskõlastamine ning soodustuste põhjustaks käesoleva olukorra hai-^^^^
\
I • .
Kommentaarid
Kailada andis koos teiste Isi
riikidega teatavasti möödunud]
tal suure näljahäda küüsis
Etioopiale toiduainete näol tol
abi, aidates näljasurmast
miljoneid etiooplasi. Kuidas
abi mõjus nmg kui suurel
tuleks seda abistamistegevusf
kata — seda käis kohapeal
mas Kanada parlamendi komi|
kuhu kuulusid neli parlamei
get — kaks konservatiivi, üks
raal ja üks sotsialist.
Komisjon tuli tagasi segaste
netega ja erinevate arusaama^
seisukohtadega. Küsimuses,
näijahädalisi ka edaspidi töej
olid kolk parlamendiliikmed
meelel ja samal arvamisel,
veendunud, et abi andmine oi{
jalik. Arvamised läksid aista
kui hakati arutama Etioopias
gu toimuvat suurt maaelanikel
berasustamise ja kolhoseer(
programmi, mille teostai
Kanada on seni kaasa aidi
kuid mille ühendriigid on
mõistnud.
l&tioopias kogutud andmete
jal asustas sealne marksistli|
litsus, kes saab ilmselt oma
nöörid Moskvast, oma end|
elukohtadest uutele asumišal
600.000 inimest, kusjuures 1(
inimest surid ebainimlikes
mustes. ümberasustamine
rahva kolhoosidesse sund|
kampaania raamides, ümbei
tamise küsimus oli Kanada
mendi komisjonile raskelt pi
vaks pähkliks ja kui lõpuks
otsuse tegemise juurde jõuti
selgus suureks üllatuseks, et [
parlamendiliiget pooldasid ü|
asustamise poliitikat, kuigi|
nõustusid, et sellbga seoses .
kinud mõningaid probleeinj
parlamendiliige oli sellele
kategooriliselt vastu.
Ümberasustamist toetasid k|
vatiiv Mary Collins, liberj
endise valitsuse ministei
Rompkey ja uusdemokraal (i
Ust) Jim Manly, kuna vasi
andis teine konservatiiv Reg
house. ümberasustamise
väitsid, et Kanada peaks
sellele aktsioonile rohkem ai
na sellest on rahvale rohken
kui kahju. Reg Stackhouse sj
tu leidis, et Kanada maksui
rahadega ei tuleks toetada
gude stiilis rajatud marks
riigi põUumajapidamisi. I
Etioopia sunniviisiline koi
rimine rahvamasside ümber(
mise aktsioonidega meeni
Liidu samalaadilisi operatj
mis vüdi läbi äärmise juli
jõhkrusega ning miljonite
ohvritega. Ja nagu näitava<
mused, olid need vägivallal
ohvrid kõik asjatud, kuna
sisüsteem on võtnud nõukogi
meselt kodupõllu leiva ja
teda kapitalistlikest riikidej
ostma. Jfääb üle küsida -
nada parlamendiliikmed tõel
vad vajalikuks maksumj
rahadega selliseid aktsioom
da? Pealegi on paljud Idal
past pärit kanadalased seUJ
nakasüsteemi rakendamise
sena palju kannatanud, i
Kanada eesti ajakirjana!
äsja palju juttu okupe^rltij
tist põgenenud ja praegu
elava abielupaari Leila ja|
Randpere külaskäigust Kai
ku& kohalikud eesti organj
nid organiseerisid neile
valitsuse ringkondade toeti
maale jäänud väikese tütrl
välja pääsemiseks Eestist]
dramaatiline lugu ilmus ki
ajalehtedes ning sellele pj
tunduvalt rohkem tähelepj
paljudele teistele eesti
sniaa me ise tähtsaks peai