1983-10-27-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
rMINNA ALATAIIJ SIGiUÖ ja THDO • : MONIDA ja EDUAiü> EÄSl KAJA ja HEINq KENT MAIMU ja FREI> AUDE ja ÄLEI^ IJEHTSÄLÜ LEONHARD LIBISEJA HERBERT LOOVERE perekonnaga^ MARIANNE ja KÄHRU IJilT AINO ja JAia>B M l l i ^ ^ ÄLLEN ja ARTHUR MÄEHANS ARTHUR NÜRMELA lOSEPH NURMELA perekonnaga ttMBlTPAIAJMÄE: : .V; ELLA PEREMEES , SIGNE ia VOLDEMAR PÕLDAAŠ EVA ja LEONHARD RAUDSEPP AINO ja VIKTOR REILJAN : • LAINE RÄITSAKAS ;• ALMA ja ARNOLD S A G U R I • . LINDA ja H E L M U T H TUBR0 JULIUS TÖNTS perekonnaga SUNTA ja HERBERT U U S T A LU ^aks sõpra hiljutisel Balti õhtul, senaator Andrew Thompson (vasa° ui) koos E.V. aupeakonsul Ümar Heinsooga. raamis RICHARD KOOLMEISTER 11. juunil 1915 Pärnus smuiid 21. oktoobril 1983 Thünder E. PÕLDSAMAA L . PALUMÄE ^ R.S()KK H. RAADIK O. LIBBLE E.ÖUN' P.IW I I ;K J.ALBO J.MARTSON L KASE perekonbaga HAÜÄKIYIE» Eesti ett^ YONGE I^MORIALS LTD. 2044 Yonge St Toronto, Ont. M4S 1Z9 (Davisville & Eglintoni vahel) Tel. 487-2147 V A J K E ; ja M A M SM^^^ m kes miniB armsa abikaas • V ly matnsetMituseist ja ärasaatmisest osa võtsid, tema kirstil lilled^ Misnlstasid ja minule kaastoiiiinet avaldasid sõnas ja U. PeteTsÖole südam-fike, lohutavate sõnade eest. Pr. Asta Mittile ilusa lemammi-sika etöt, lm B. R a ^ eest. Pr. ^ hr. lindema^ niie, pi^ ja-lir. Sillaniaale ja E®slS Sihtkapital Kanadas USA-s suri: 16. juulU pr *1 Ulrich annetused, testamendi^pärandused A.KareU, sündinud 24, maü 1892. jg mälestusfondid on t New Yorgis suri 15. juulil Sinai, ,aijad Suunake oma annetused da Ešpenbaum, sündinud 30. d^^hoortele jä teistele eesti organisat-sembrill901 SeHstes.^; .^^^ ^oomd^ ' Gippslandis, Austraalias, suri9. juum MeVeniik, siindk^ Eesti Sihtkapital Kanadas augustil 1909 Saaremaal. |' kaudv(- tulumaksuvaba kviitungi Sydneys suri 30. Juulil Olga saamist. — Eesti Maja, 958 der, neiuna Suurkivi, sündinud Broadview Ave. ^Toronto, O B ! juulil 1897 Kimas, L ä ä n e m a a l . M 4 K 2R6v (Uaräcases^ Venetsueelas, surik juulil Lydia FäMri^ neiuna Weit Tärn. USA-s suri 22. juulü HedwyÄ suri 29 iuulü tsa, neiuna Treufeldt, sündinud^. , ^ • 'i ^nA/, u 1 -tT' i Adolf All, sundinud 7. novembril jaanuaril 1906 Kahuias, yu:umaä. ,r.v ^ w SanDiegos, USÄ^s, suri 9. j i i i i ; ^ ^ - y^ n * Sylvia BraffbM, sündinud 12. veÄ)- , f'^^^ ^ " ^M maril 1925 Tartus. Ll^rt. sundimid 28. ^ r ü l i l 1^^ " A ... ' Stokholmis suri 30. juulil Arvid Buenos Allees, Argentunas, su- Niemann, sündinud 31. oktoobril n 28/ juumlMma Korsten YodaM. ^gQ3 Pa^^ 14. juulü suri Senta Britt, süBöi- Tallinnas suri 23. juunil Ria Id-njid 25. augustü 1924 Pärnumaal: |anfi,h^^ Paäro, sümünud 18. Morton^^^^G^ juulü Salme Raba, sündinud 6. Inglismaal Buri 19. juunil Gustav märtsü 1902. , Heinberg, sündinud 1. raaü 1899. kolm kuni neli palvepäeva. üks neist palvepäevadest peeti 1655— 1710 alati juunUmul. Vene valitsu- Loikuspüha kuulub evangeelses se ajal, mü peeti enamasti ainult kirikus nooremate traditsioonide üks palvepäev, langes see XVIII hulka kuigi :seUel ön alus piiblis gaj. alati juunüniule. XIX^ sajandü (2 Mo. 23:14; 34:23) ning ei puu- toimiis aga muudatus, palvepäeva du ka rahva pärimused. Näib, et peeti septembrücuul kuni 1832. a. rooma katoliüdikult kirüiult poldud kirikuseaduse'kehtestamiseni, mil lõikuspüha osas midagi päritud, eraldati palvepäevast lõikuspüha AUes 1773. a. esineb evangeelses ning mõlemad tähtpäevad määrati lutierlikus kirikus Preisimaal lõi- seaduses kindlaks kuspüha amethku kirikupühana. Kui palvepäeva peeti septembri- Lõiküspüha tähtpäevaks kujunes kuul, kerkis peagi . üles küsimus, Saksamaa evangeelses kirikus esi- kas palvepäeva tuleb pidada enne mene pühapäev pärast mihklipäe- või pärast lõikust (Eestimaa kiri-va (29. sept). Eestis kehtestati kuõpetajate sinod TaUinnas 1811. 1832. a. kirikuseadusega (§9) lõi- a.). Hiljem, näiteks la. 1813 on pal-kuspüha ametliku pühana. Ka siin vepäeva tekstiks Ps. 126:5.6' ja esmeb Preisimaa evangeelse kiri- 1816. a. Jr. 17:7.8, kus on eriti ku eeskujul nõue, et lõikuspüha tu- mõeldud lõikusele. Aga need olid leb pidada esimesel pühapäeval pä- süski ainult palvepäevad, mitte rast mihklipäeva. aga lõücusepühad. Vastavalt 1832. a.kirikuseaduse- Lõikustänupüha palvepäeva raale tuli konsistooriumi korraldusel mis on aga juba Rootsi valitsuse Eestis pühitseda a. 1833 kõüddes ajal peetud. Esimene teadaolev kirikutes lõikuspüha. Sellest juma- lõücustänüpüha peeti 25. nov. 1653 lateenistusest tuli kogudustele tea- rikkaliku kasvu (saagi) puhul, tada kirikukantslist eelmisel pühar Tekstid olid selpuhul hommikusel päeval. Seadus nägi ka ette, et lõi- jumalateenistusel 5 Mo. 7:12-l5l kuspüha teksti määrab kindlaks peajumalateenistusel Dm. 2:21— konsistoorium. Ja nii tehtigi. Ees- 27. ja õhtuseks fjumalateemstuseks tiniaa konsistoorium teatas oma Jk. 5:16—18. Kuninglikus kirjas ringkirjaga (15. IX 1833 nr. 536 p. 15. okt. 1653 klndralkubemer Hor- III), et jutiuse tekstiks 1833. a. nüe (Originaal Riias,, ärakiri Upp-lõikuspüha puhul on Ps. 34:9-11). sali toomkapiitli arhiivis, E 1:2, p. Sellest ajast peale on võimalik jäi- 433-U35) põhjendatakse selle pal-gida aastast-aastasse Eestimaa vepäeva vajadust sellega, et pärast konsistooriumi poolt määratud lõi- koline ikaldusaastat ja rasket aega kuspüha tekste. Esialgse ühe teks- on jälle saabunud hea aasta. Ka ti asemel esitatakse peagi valücuks järgneva (1654) aasta kolmanda kaks, süs aastakümneid kolm nmg palvepäeva tekstid on valitud seo-hüjem koguni vüs kuni kuus kirja- ses lõikustänupüha mõttega (Ps. sõna. Vümane moodus,mis esitati 65; Js. 18). 1900. a. peale on üldiselt tänapae- Rootsi kirUnis on aegade kestel vani püsima jäänud. neljas palvepäev muutunud lõikus- Muudatus on tekkinud tähtpäe- pühaks. 1676. a. peale on rootsi ki-väs. Vene valitsuse ajal kehtis lõi- rikus peetud neli palvepäeva., Al-kuspühana pühapäev pärast müik- peeti neid reedeti ja hüjem lipäeva. 1873. a. teeb Eestimaa (1772) laupäeviti ning jjõpuks (1807) konsistoorium teatavaks, et kalend- pühapäeviti. Esimene neist palve-ris on eksükult märgitud lõiküspü- päevadest on jäänud patukahetsuse hana 7, oktoober. Vastavalt Vene ja meeleparanduse päevaks, teine riigis kehtiva kirüniseaduse § 9 muudeti (1888) reformatsioonipäe- (1857. a. väljaande järgi artikkel, v«ks; kolmas ^akorda misjoni- 142) tuleb lõikuspüha pidada püha- päevaks (1873) ja-naljas (lõiki^) päeval. pärast mihklipäeva, seega täjjupäevaks. lk tänu koigüe, kes minu kalli ema Koguduse Iget ^ sündinud 26. jaan. 1909 Olustveres surnud 15, oktoobril 1983 ThunderBa EELK T H U N M R B A Y K O G U B US „ E e s t i Kirik" nr. 5,1981 EESTLASED ROOTSIS . leinateenistiSsest osa võtsid, temale rohkete Medega. luigsepida-inist avaldasid ning mind kiijais ja ^^s^^ lohutasid. Tänan suuralt pastor Kaljo Raidi väärika Ja meeldJh^ teenisa . proua Asta^ Kaiipsi kannifte soolode eesltj'1eli(^y!^^ :biniiS»:'Äii pidiBlikiiks/^^:^ 1873. ,a. 30. septembrü. Eesti iseseisvusajal on see traditsioon muudetud iiing kirikusead-lustega pühitsetakse lõikuspüha ok-toobrücuu teisel pühap|äeyal ,(„Ki-riku Teataja" nr. 3 1929, p. I). 0 Eesti Sõjaveteranide Sõprus- See kord kehtib praegugi meie ühing koos Eesti Ohvitseride Ko-kirikus, ka kodumaal, kuigi lõi- guga korraldas : traditsioonüise kuspüha on kehtestatud 1832. a. M- kokkutuleku Sinimägede Päeva tä-rikuseadusega meie kirUcus, on se- histamiseks. Koosviibiriiisel kõneles da siiski ka varem meie kodumaal endine Eesti lendur-leitnant Remi vastavalt pühitsetud. SeUeks on Milk, kes II maailmasõja kaasa olnud palvepäev^ tegi lahingulendurina, : teemal Vene riigi Mrikuseaduse (1832 § ^^esti lennuüksused Teises maall- 9) alusel tuleb palvepäeva pidada masõjas", mida illustreeriti teemä-kolmapaeval pärast 1 pühapäeva k^^hase pildi- ja kaardimaterjaliga. Kristuse kannatamise ajas (Invo-cavit). Var^m aga peeti Vene va- ® Eesti Kultuuri Koondis korral-litsuse ajal palvepäevi Rootsi kiri- das Stokholmis kirjandus-niuusi-: ku pärandusena ja uute olude tõt- kalise pärastlõuna teemal „Arvo tu väga erinevalt mi ajaliselt loii Mägi ja tema looming". Üritus oli ka arvult, seoses Arvo Mägi hiljutise juube- Rootsi valitsuse ajal peeti aastaslisünnipäevaga. Armasit ffi . KÄUL ja UIU KÄDAK EVALB KERSI ARNOLD VASILA oa ^le 115. aasta teeninud Metropolitan TCMT^MÄ-tot sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega. ^ MpdOThisoeritud avarad^^ ruumii kvahfitsceritud- persosial ja Jruumi. teenimine „Vaba Ees^ase" eelmises, 25. okt. numliris avaldatud ELTS MÄGI surniakuulutusse on sattunud eksitus: trükitud «Lea perega" aseniel peab olema ,,MEApEREGA"o O S A H . M O R R I SO PÜNERAi HOMES LT 0 ^ St., Tösroüto, Ont. 4812 YONGE STREET 221-1159 R.S.KANE Puneral Directori WILLOWDALE ONTARIO Nr, 79 Täiidvune klubide kb^ Tänavune P EI ress peeti 25. s( toobrini Caraca) Konverentsist vi PBN-klubi esim Aleksis Rannit, delegaadiks, kunj E. V. Saks Mont] kohale. Eesti. PEN-kli viie päeva joöksu| pidi istuma rahvi komitees ja võit eest, esinedes nii kirjanduslikel teoi| ki õnnestus. Kongressi pul PEN klubi välj{ müle kujundas H| kuna palgelehe Aleksis Rannitilt. Selles on avale linski luuletus rix" (Kogust „Tc dest", 1967) inj mille oli teinud L;| Viimasel küljel ö| Eesti PEN klubist, tal 1928 ja on pä sõda aktiivselt p| klubina, kuigi on selie olemasolu ec kirjeldamisega tuu| ka Eesti saatus. Teoteid Ke$l Ploridast Sügis on jõudnul õhutemperatuurid ja rahvas hakkab| suvitamast põhja soojus Mehhilco lal veel mõnus (81' Ff Kesk-Florida Eej datud eestiaste kok 'kohvi ja kaasatoot toimuvad endiselt i] pühapäeval, kl. 2 burgis, rahvusvahcl (SPIFF'i majas), No. 6. novembril sai samas kohas tolmul olek järgneva koosj Eelteatena olgu . seltsi jõulukoosvii] faste toitudega toi detsembril, jäUegil tud ruumides, kuij võtta soovijaid pai võtta pr. Benita Sable Circle No. ter, Fl., 33519, tasi võttemaksu $10 valmistamine jõi kooperatiivsel teel raldusel. Selleks pj kõigüt, kellel see lik. Abistada soo^ ühendusse astuda saar'ega, tel. 596-2| K:.-F. Eesti Sel aastal rikastunud! võrra,-nii et liil?mj nud 117-le. Peale Florida ^Wkotlni veel kümmekond] leibkonda. Surma käesoleval aastal I^R. S. BRi 0PT0ME1 Tel. 531 412 RONCESVi AT HOWi VAIPADE ä PUHA SEINAST-SEINAI ERIKLOKBIB VAJATAKSE lopsehoidjaj kahele lapsele (1 pooleks päevaks 2 las Bloor & Runil Hcl.76i Heinsoo I Brokerj Eesti ]\| Broadview AvI Toronto, OntaJ Telefon 4 w L 1 ' ^ , ^ I I mil «ivjamr • 1 " t
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , October 27, 1983 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1983-10-27 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e831027 |
Description
Title | 1983-10-27-04 |
OCR text | rMINNA ALATAIIJ SIGiUÖ ja THDO • : MONIDA ja EDUAiü> EÄSl KAJA ja HEINq KENT MAIMU ja FREI> AUDE ja ÄLEI^ IJEHTSÄLÜ LEONHARD LIBISEJA HERBERT LOOVERE perekonnaga^ MARIANNE ja KÄHRU IJilT AINO ja JAia>B M l l i ^ ^ ÄLLEN ja ARTHUR MÄEHANS ARTHUR NÜRMELA lOSEPH NURMELA perekonnaga ttMBlTPAIAJMÄE: : .V; ELLA PEREMEES , SIGNE ia VOLDEMAR PÕLDAAŠ EVA ja LEONHARD RAUDSEPP AINO ja VIKTOR REILJAN : • LAINE RÄITSAKAS ;• ALMA ja ARNOLD S A G U R I • . LINDA ja H E L M U T H TUBR0 JULIUS TÖNTS perekonnaga SUNTA ja HERBERT U U S T A LU ^aks sõpra hiljutisel Balti õhtul, senaator Andrew Thompson (vasa° ui) koos E.V. aupeakonsul Ümar Heinsooga. raamis RICHARD KOOLMEISTER 11. juunil 1915 Pärnus smuiid 21. oktoobril 1983 Thünder E. PÕLDSAMAA L . PALUMÄE ^ R.S()KK H. RAADIK O. LIBBLE E.ÖUN' P.IW I I ;K J.ALBO J.MARTSON L KASE perekonbaga HAÜÄKIYIE» Eesti ett^ YONGE I^MORIALS LTD. 2044 Yonge St Toronto, Ont. M4S 1Z9 (Davisville & Eglintoni vahel) Tel. 487-2147 V A J K E ; ja M A M SM^^^ m kes miniB armsa abikaas • V ly matnsetMituseist ja ärasaatmisest osa võtsid, tema kirstil lilled^ Misnlstasid ja minule kaastoiiiinet avaldasid sõnas ja U. PeteTsÖole südam-fike, lohutavate sõnade eest. Pr. Asta Mittile ilusa lemammi-sika etöt, lm B. R a ^ eest. Pr. ^ hr. lindema^ niie, pi^ ja-lir. Sillaniaale ja E®slS Sihtkapital Kanadas USA-s suri: 16. juulU pr *1 Ulrich annetused, testamendi^pärandused A.KareU, sündinud 24, maü 1892. jg mälestusfondid on t New Yorgis suri 15. juulil Sinai, ,aijad Suunake oma annetused da Ešpenbaum, sündinud 30. d^^hoortele jä teistele eesti organisat-sembrill901 SeHstes.^; .^^^ ^oomd^ ' Gippslandis, Austraalias, suri9. juum MeVeniik, siindk^ Eesti Sihtkapital Kanadas augustil 1909 Saaremaal. |' kaudv(- tulumaksuvaba kviitungi Sydneys suri 30. Juulil Olga saamist. — Eesti Maja, 958 der, neiuna Suurkivi, sündinud Broadview Ave. ^Toronto, O B ! juulil 1897 Kimas, L ä ä n e m a a l . M 4 K 2R6v (Uaräcases^ Venetsueelas, surik juulil Lydia FäMri^ neiuna Weit Tärn. USA-s suri 22. juulü HedwyÄ suri 29 iuulü tsa, neiuna Treufeldt, sündinud^. , ^ • 'i ^nA/, u 1 -tT' i Adolf All, sundinud 7. novembril jaanuaril 1906 Kahuias, yu:umaä. ,r.v ^ w SanDiegos, USÄ^s, suri 9. j i i i i ; ^ ^ - y^ n * Sylvia BraffbM, sündinud 12. veÄ)- , f'^^^ ^ " ^M maril 1925 Tartus. Ll^rt. sundimid 28. ^ r ü l i l 1^^ " A ... ' Stokholmis suri 30. juulil Arvid Buenos Allees, Argentunas, su- Niemann, sündinud 31. oktoobril n 28/ juumlMma Korsten YodaM. ^gQ3 Pa^^ 14. juulü suri Senta Britt, süBöi- Tallinnas suri 23. juunil Ria Id-njid 25. augustü 1924 Pärnumaal: |anfi,h^^ Paäro, sümünud 18. Morton^^^^G^ juulü Salme Raba, sündinud 6. Inglismaal Buri 19. juunil Gustav märtsü 1902. , Heinberg, sündinud 1. raaü 1899. kolm kuni neli palvepäeva. üks neist palvepäevadest peeti 1655— 1710 alati juunUmul. Vene valitsu- Loikuspüha kuulub evangeelses se ajal, mü peeti enamasti ainult kirikus nooremate traditsioonide üks palvepäev, langes see XVIII hulka kuigi :seUel ön alus piiblis gaj. alati juunüniule. XIX^ sajandü (2 Mo. 23:14; 34:23) ning ei puu- toimiis aga muudatus, palvepäeva du ka rahva pärimused. Näib, et peeti septembrücuul kuni 1832. a. rooma katoliüdikult kirüiult poldud kirikuseaduse'kehtestamiseni, mil lõikuspüha osas midagi päritud, eraldati palvepäevast lõikuspüha AUes 1773. a. esineb evangeelses ning mõlemad tähtpäevad määrati lutierlikus kirikus Preisimaal lõi- seaduses kindlaks kuspüha amethku kirikupühana. Kui palvepäeva peeti septembri- Lõiküspüha tähtpäevaks kujunes kuul, kerkis peagi . üles küsimus, Saksamaa evangeelses kirikus esi- kas palvepäeva tuleb pidada enne mene pühapäev pärast mihklipäe- või pärast lõikust (Eestimaa kiri-va (29. sept). Eestis kehtestati kuõpetajate sinod TaUinnas 1811. 1832. a. kirikuseadusega (§9) lõi- a.). Hiljem, näiteks la. 1813 on pal-kuspüha ametliku pühana. Ka siin vepäeva tekstiks Ps. 126:5.6' ja esmeb Preisimaa evangeelse kiri- 1816. a. Jr. 17:7.8, kus on eriti ku eeskujul nõue, et lõikuspüha tu- mõeldud lõikusele. Aga need olid leb pidada esimesel pühapäeval pä- süski ainult palvepäevad, mitte rast mihklipäeva. aga lõücusepühad. Vastavalt 1832. a.kirikuseaduse- Lõikustänupüha palvepäeva raale tuli konsistooriumi korraldusel mis on aga juba Rootsi valitsuse Eestis pühitseda a. 1833 kõüddes ajal peetud. Esimene teadaolev kirikutes lõikuspüha. Sellest juma- lõücustänüpüha peeti 25. nov. 1653 lateenistusest tuli kogudustele tea- rikkaliku kasvu (saagi) puhul, tada kirikukantslist eelmisel pühar Tekstid olid selpuhul hommikusel päeval. Seadus nägi ka ette, et lõi- jumalateenistusel 5 Mo. 7:12-l5l kuspüha teksti määrab kindlaks peajumalateenistusel Dm. 2:21— konsistoorium. Ja nii tehtigi. Ees- 27. ja õhtuseks fjumalateemstuseks tiniaa konsistoorium teatas oma Jk. 5:16—18. Kuninglikus kirjas ringkirjaga (15. IX 1833 nr. 536 p. 15. okt. 1653 klndralkubemer Hor- III), et jutiuse tekstiks 1833. a. nüe (Originaal Riias,, ärakiri Upp-lõikuspüha puhul on Ps. 34:9-11). sali toomkapiitli arhiivis, E 1:2, p. Sellest ajast peale on võimalik jäi- 433-U35) põhjendatakse selle pal-gida aastast-aastasse Eestimaa vepäeva vajadust sellega, et pärast konsistooriumi poolt määratud lõi- koline ikaldusaastat ja rasket aega kuspüha tekste. Esialgse ühe teks- on jälle saabunud hea aasta. Ka ti asemel esitatakse peagi valücuks järgneva (1654) aasta kolmanda kaks, süs aastakümneid kolm nmg palvepäeva tekstid on valitud seo-hüjem koguni vüs kuni kuus kirja- ses lõikustänupüha mõttega (Ps. sõna. Vümane moodus,mis esitati 65; Js. 18). 1900. a. peale on üldiselt tänapae- Rootsi kirUnis on aegade kestel vani püsima jäänud. neljas palvepäev muutunud lõikus- Muudatus on tekkinud tähtpäe- pühaks. 1676. a. peale on rootsi ki-väs. Vene valitsuse ajal kehtis lõi- rikus peetud neli palvepäeva., Al-kuspühana pühapäev pärast müik- peeti neid reedeti ja hüjem lipäeva. 1873. a. teeb Eestimaa (1772) laupäeviti ning jjõpuks (1807) konsistoorium teatavaks, et kalend- pühapäeviti. Esimene neist palve-ris on eksükult märgitud lõiküspü- päevadest on jäänud patukahetsuse hana 7, oktoober. Vastavalt Vene ja meeleparanduse päevaks, teine riigis kehtiva kirüniseaduse § 9 muudeti (1888) reformatsioonipäe- (1857. a. väljaande järgi artikkel, v«ks; kolmas ^akorda misjoni- 142) tuleb lõikuspüha pidada püha- päevaks (1873) ja-naljas (lõiki^) päeval. pärast mihklipäeva, seega täjjupäevaks. lk tänu koigüe, kes minu kalli ema Koguduse Iget ^ sündinud 26. jaan. 1909 Olustveres surnud 15, oktoobril 1983 ThunderBa EELK T H U N M R B A Y K O G U B US „ E e s t i Kirik" nr. 5,1981 EESTLASED ROOTSIS . leinateenistiSsest osa võtsid, temale rohkete Medega. luigsepida-inist avaldasid ning mind kiijais ja ^^s^^ lohutasid. Tänan suuralt pastor Kaljo Raidi väärika Ja meeldJh^ teenisa . proua Asta^ Kaiipsi kannifte soolode eesltj'1eli(^y!^^ :biniiS»:'Äii pidiBlikiiks/^^:^ 1873. ,a. 30. septembrü. Eesti iseseisvusajal on see traditsioon muudetud iiing kirikusead-lustega pühitsetakse lõikuspüha ok-toobrücuu teisel pühap|äeyal ,(„Ki-riku Teataja" nr. 3 1929, p. I). 0 Eesti Sõjaveteranide Sõprus- See kord kehtib praegugi meie ühing koos Eesti Ohvitseride Ko-kirikus, ka kodumaal, kuigi lõi- guga korraldas : traditsioonüise kuspüha on kehtestatud 1832. a. M- kokkutuleku Sinimägede Päeva tä-rikuseadusega meie kirUcus, on se- histamiseks. Koosviibiriiisel kõneles da siiski ka varem meie kodumaal endine Eesti lendur-leitnant Remi vastavalt pühitsetud. SeUeks on Milk, kes II maailmasõja kaasa olnud palvepäev^ tegi lahingulendurina, : teemal Vene riigi Mrikuseaduse (1832 § ^^esti lennuüksused Teises maall- 9) alusel tuleb palvepäeva pidada masõjas", mida illustreeriti teemä-kolmapaeval pärast 1 pühapäeva k^^hase pildi- ja kaardimaterjaliga. Kristuse kannatamise ajas (Invo-cavit). Var^m aga peeti Vene va- ® Eesti Kultuuri Koondis korral-litsuse ajal palvepäevi Rootsi kiri- das Stokholmis kirjandus-niuusi-: ku pärandusena ja uute olude tõt- kalise pärastlõuna teemal „Arvo tu väga erinevalt mi ajaliselt loii Mägi ja tema looming". Üritus oli ka arvult, seoses Arvo Mägi hiljutise juube- Rootsi valitsuse ajal peeti aastaslisünnipäevaga. Armasit ffi . KÄUL ja UIU KÄDAK EVALB KERSI ARNOLD VASILA oa ^le 115. aasta teeninud Metropolitan TCMT^MÄ-tot sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega. ^ MpdOThisoeritud avarad^^ ruumii kvahfitsceritud- persosial ja Jruumi. teenimine „Vaba Ees^ase" eelmises, 25. okt. numliris avaldatud ELTS MÄGI surniakuulutusse on sattunud eksitus: trükitud «Lea perega" aseniel peab olema ,,MEApEREGA"o O S A H . M O R R I SO PÜNERAi HOMES LT 0 ^ St., Tösroüto, Ont. 4812 YONGE STREET 221-1159 R.S.KANE Puneral Directori WILLOWDALE ONTARIO Nr, 79 Täiidvune klubide kb^ Tänavune P EI ress peeti 25. s( toobrini Caraca) Konverentsist vi PBN-klubi esim Aleksis Rannit, delegaadiks, kunj E. V. Saks Mont] kohale. Eesti. PEN-kli viie päeva joöksu| pidi istuma rahvi komitees ja võit eest, esinedes nii kirjanduslikel teoi| ki õnnestus. Kongressi pul PEN klubi välj{ müle kujundas H| kuna palgelehe Aleksis Rannitilt. Selles on avale linski luuletus rix" (Kogust „Tc dest", 1967) inj mille oli teinud L;| Viimasel küljel ö| Eesti PEN klubist, tal 1928 ja on pä sõda aktiivselt p| klubina, kuigi on selie olemasolu ec kirjeldamisega tuu| ka Eesti saatus. Teoteid Ke$l Ploridast Sügis on jõudnul õhutemperatuurid ja rahvas hakkab| suvitamast põhja soojus Mehhilco lal veel mõnus (81' Ff Kesk-Florida Eej datud eestiaste kok 'kohvi ja kaasatoot toimuvad endiselt i] pühapäeval, kl. 2 burgis, rahvusvahcl (SPIFF'i majas), No. 6. novembril sai samas kohas tolmul olek järgneva koosj Eelteatena olgu . seltsi jõulukoosvii] faste toitudega toi detsembril, jäUegil tud ruumides, kuij võtta soovijaid pai võtta pr. Benita Sable Circle No. ter, Fl., 33519, tasi võttemaksu $10 valmistamine jõi kooperatiivsel teel raldusel. Selleks pj kõigüt, kellel see lik. Abistada soo^ ühendusse astuda saar'ega, tel. 596-2| K:.-F. Eesti Sel aastal rikastunud! võrra,-nii et liil?mj nud 117-le. Peale Florida ^Wkotlni veel kümmekond] leibkonda. Surma käesoleval aastal I^R. S. BRi 0PT0ME1 Tel. 531 412 RONCESVi AT HOWi VAIPADE ä PUHA SEINAST-SEINAI ERIKLOKBIB VAJATAKSE lopsehoidjaj kahele lapsele (1 pooleks päevaks 2 las Bloor & Runil Hcl.76i Heinsoo I Brokerj Eesti ]\| Broadview AvI Toronto, OntaJ Telefon 4 w L 1 ' ^ , ^ I I mil «ivjamr • 1 " t |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-10-27-04