Vaba eestlane , October 27, 1983

              rMINNA ALATAIIJ
SIGiUÖ ja THDO • :
MONIDA ja EDUAiü> EÄSl
KAJA ja HEINq KENT
MAIMU ja FREI>
AUDE ja ÄLEI^ IJEHTSÄLÜ
LEONHARD LIBISEJA
HERBERT LOOVERE perekonnaga^
MARIANNE ja KÄHRU IJilT
AINO ja JAia>B M l l i ^ ^
ÄLLEN ja ARTHUR MÄEHANS
ARTHUR NÜRMELA
lOSEPH NURMELA perekonnaga
ttMBlTPAIAJMÄE: : .V;
ELLA PEREMEES ,
SIGNE ia VOLDEMAR PÕLDAAŠ
EVA ja LEONHARD RAUDSEPP
AINO ja VIKTOR REILJAN :
• LAINE RÄITSAKAS ;•
ALMA ja ARNOLD S A G U R I •
. LINDA ja H E L M U T H TUBR0
JULIUS TÖNTS perekonnaga
SUNTA ja HERBERT U U S T A LU
^aks sõpra hiljutisel Balti õhtul, senaator Andrew Thompson (vasa°
ui) koos E.V. aupeakonsul Ümar Heinsooga.
raamis
RICHARD KOOLMEISTER
11. juunil 1915 Pärnus
smuiid 21. oktoobril 1983 Thünder
E. PÕLDSAMAA
L . PALUMÄE ^
R.S()KK
H. RAADIK
O. LIBBLE
E.ÖUN'
P.IW I I ;K
J.ALBO
J.MARTSON
L KASE perekonbaga
HAÜÄKIYIE»
Eesti ett^
YONGE I^MORIALS LTD.
2044 Yonge St Toronto,
Ont. M4S 1Z9
(Davisville & Eglintoni vahel)
Tel. 487-2147
V A J K E ; ja M A M SM^^^
m
kes miniB armsa abikaas
• V
ly matnsetMituseist ja ärasaatmisest osa võtsid,
tema kirstil lilled^ Misnlstasid ja minule kaastoiiiinet avalda­sid
sõnas ja U. PeteTsÖole südam-fike,
lohutavate sõnade eest. Pr. Asta Mittile ilusa lemammi-sika
etöt, lm B. R a ^ eest. Pr. ^ hr. lindema^
niie, pi^ ja-lir. Sillaniaale ja
E®slS Sihtkapital Kanadas
USA-s suri: 16. juulU pr *1 Ulrich annetused, testamendi^pärandused
A.KareU, sündinud 24, maü 1892. jg mälestusfondid on t
New Yorgis suri 15. juulil Sinai, ,aijad Suunake oma annetused
da Ešpenbaum, sündinud 30. d^^hoortele jä teistele eesti organisat-sembrill901
SeHstes.^; .^^^ ^oomd^ '
Gippslandis, Austraalias, suri9.
juum MeVeniik, siindk^ Eesti Sihtkapital Kanadas
augustil 1909 Saaremaal. |' kaudv(- tulumaksuvaba kviitungi
Sydneys suri 30. Juulil Olga saamist. — Eesti Maja, 958
der, neiuna Suurkivi, sündinud Broadview Ave. ^Toronto, O B !
juulil 1897 Kimas, L ä ä n e m a a l . M 4 K 2R6v
(Uaräcases^ Venetsueelas, surik
juulil Lydia FäMri^ neiuna Weit
Tärn.
USA-s suri 22. juulü HedwyÄ suri 29 iuulü
tsa, neiuna Treufeldt, sündinud^. , ^
• 'i ^nA/, u 1 -tT' i Adolf All, sundinud 7. novembril
jaanuaril 1906 Kahuias, yu:umaä. ,r.v ^ w
SanDiegos, USÄ^s, suri 9. j i i i i ; ^ ^ - y^ n *
Sylvia BraffbM, sündinud 12. veÄ)- , f'^^^ ^ " ^M
maril 1925 Tartus. Ll^rt. sundimid 28. ^ r ü l i l 1^^
" A ... ' Stokholmis suri 30. juulil Arvid
Buenos Allees, Argentunas, su- Niemann, sündinud 31. oktoobril
n 28/ juumlMma Korsten YodaM. ^gQ3 Pa^^
14. juulü suri Senta Britt, süBöi- Tallinnas suri 23. juunil Ria Id-njid
25. augustü 1924 Pärnumaal: |anfi,h^^ Paäro, sümünud 18.
Morton^^^^G^
juulü Salme Raba, sündinud 6. Inglismaal Buri 19. juunil Gustav
märtsü 1902. , Heinberg, sündinud 1. raaü 1899.
kolm kuni neli palvepäeva. üks
neist palvepäevadest peeti 1655—
1710 alati juunUmul. Vene valitsu-
Loikuspüha kuulub evangeelses se ajal, mü peeti enamasti ainult
kirikus nooremate traditsioonide üks palvepäev, langes see XVIII
hulka kuigi :seUel ön alus piiblis gaj. alati juunüniule. XIX^ sajandü
(2 Mo. 23:14; 34:23) ning ei puu- toimiis aga muudatus, palvepäeva
du ka rahva pärimused. Näib, et peeti septembrücuul kuni 1832. a.
rooma katoliüdikult kirüiult poldud kirikuseaduse'kehtestamiseni, mil
lõikuspüha osas midagi päritud, eraldati palvepäevast lõikuspüha
AUes 1773. a. esineb evangeelses ning mõlemad tähtpäevad määrati
lutierlikus kirikus Preisimaal lõi- seaduses kindlaks
kuspüha amethku kirikupühana. Kui palvepäeva peeti septembri-
Lõiküspüha tähtpäevaks kujunes kuul, kerkis peagi . üles küsimus,
Saksamaa evangeelses kirikus esi- kas palvepäeva tuleb pidada enne
mene pühapäev pärast mihklipäe- või pärast lõikust (Eestimaa kiri-va
(29. sept). Eestis kehtestati kuõpetajate sinod TaUinnas 1811.
1832. a. kirikuseadusega (§9) lõi- a.). Hiljem, näiteks la. 1813 on pal-kuspüha
ametliku pühana. Ka siin vepäeva tekstiks Ps. 126:5.6' ja
esmeb Preisimaa evangeelse kiri- 1816. a. Jr. 17:7.8, kus on eriti
ku eeskujul nõue, et lõikuspüha tu- mõeldud lõikusele. Aga need olid
leb pidada esimesel pühapäeval pä- süski ainult palvepäevad, mitte
rast mihklipäeva. aga lõücusepühad.
Vastavalt 1832. a.kirikuseaduse- Lõikustänupüha palvepäeva raa­le
tuli konsistooriumi korraldusel mis on aga juba Rootsi valitsuse
Eestis pühitseda a. 1833 kõüddes ajal peetud. Esimene teadaolev
kirikutes lõikuspüha. Sellest juma- lõücustänüpüha peeti 25. nov. 1653
lateenistusest tuli kogudustele tea- rikkaliku kasvu (saagi) puhul,
tada kirikukantslist eelmisel pühar Tekstid olid selpuhul hommikusel
päeval. Seadus nägi ka ette, et lõi- jumalateenistusel 5 Mo. 7:12-l5l
kuspüha teksti määrab kindlaks peajumalateenistusel Dm. 2:21—
konsistoorium. Ja nii tehtigi. Ees- 27. ja õhtuseks fjumalateemstuseks
tiniaa konsistoorium teatas oma Jk. 5:16—18. Kuninglikus kirjas
ringkirjaga (15. IX 1833 nr. 536 p. 15. okt. 1653 klndralkubemer Hor-
III), et jutiuse tekstiks 1833. a. nüe (Originaal Riias,, ärakiri Upp-lõikuspüha
puhul on Ps. 34:9-11). sali toomkapiitli arhiivis, E 1:2, p.
Sellest ajast peale on võimalik jäi- 433-U35) põhjendatakse selle pal-gida
aastast-aastasse Eestimaa vepäeva vajadust sellega, et pärast
konsistooriumi poolt määratud lõi- koline ikaldusaastat ja rasket aega
kuspüha tekste. Esialgse ühe teks- on jälle saabunud hea aasta. Ka
ti asemel esitatakse peagi valücuks järgneva (1654) aasta kolmanda
kaks, süs aastakümneid kolm nmg palvepäeva tekstid on valitud seo-hüjem
koguni vüs kuni kuus kirja- ses lõikustänupüha mõttega (Ps.
sõna. Vümane moodus,mis esitati 65; Js. 18).
1900. a. peale on üldiselt tänapae- Rootsi kirUnis on aegade kestel
vani püsima jäänud. neljas palvepäev muutunud lõikus-
Muudatus on tekkinud tähtpäe- pühaks. 1676. a. peale on rootsi ki-väs.
Vene valitsuse ajal kehtis lõi- rikus peetud neli palvepäeva., Al-kuspühana
pühapäev pärast müik- peeti neid reedeti ja hüjem
lipäeva. 1873. a. teeb Eestimaa (1772) laupäeviti ning jjõpuks (1807)
konsistoorium teatavaks, et kalend- pühapäeviti. Esimene neist palve-ris
on eksükult märgitud lõiküspü- päevadest on jäänud patukahetsuse
hana 7, oktoober. Vastavalt Vene ja meeleparanduse päevaks, teine
riigis kehtiva kirüniseaduse § 9 muudeti (1888) reformatsioonipäe-
(1857. a. väljaande järgi artikkel, v«ks; kolmas ^akorda misjoni-
142) tuleb lõikuspüha pidada püha- päevaks (1873) ja-naljas (lõiki^)
päeval. pärast mihklipäeva, seega täjjupäevaks.
lk tänu koigüe, kes minu kalli ema
Koguduse Iget ^
sündinud 26. jaan. 1909 Olustveres
surnud 15, oktoobril 1983 ThunderBa
EELK T H U N M R B A Y K O G U B US
„ E e s t i Kirik" nr. 5,1981
EESTLASED ROOTSIS
. leinateenistiSsest osa võtsid, temale rohkete Medega. luigsepida-inist
avaldasid ning mind kiijais ja ^^s^^ lohutasid. Tänan su­uralt
pastor Kaljo Raidi väärika Ja meeldJh^ teenisa
. proua Asta^ Kaiipsi kannifte soolode eesltj'1eli(^y!^^
:biniiS»:'Äii pidiBlikiiks/^^:^
1873. ,a. 30. septembrü.
Eesti iseseisvusajal on see tradit­sioon
muudetud iiing kirikusead-lustega
pühitsetakse lõikuspüha ok-toobrücuu
teisel pühap|äeyal ,(„Ki-riku
Teataja" nr. 3 1929, p. I). 0 Eesti Sõjaveteranide Sõprus-
See kord kehtib praegugi meie ühing koos Eesti Ohvitseride Ko-kirikus,
ka kodumaal, kuigi lõi- guga korraldas : traditsioonüise
kuspüha on kehtestatud 1832. a. M- kokkutuleku Sinimägede Päeva tä-rikuseadusega
meie kirUcus, on se- histamiseks. Koosviibiriiisel kõneles
da siiski ka varem meie kodumaal endine Eesti lendur-leitnant Remi
vastavalt pühitsetud. SeUeks on Milk, kes II maailmasõja kaasa
olnud palvepäev^ tegi lahingulendurina, : teemal
Vene riigi Mrikuseaduse (1832 § ^^esti lennuüksused Teises maall-
9) alusel tuleb palvepäeva pidada masõjas", mida illustreeriti teemä-kolmapaeval
pärast 1 pühapäeva k^^hase pildi- ja kaardimaterjaliga.
Kristuse kannatamise ajas (Invo-cavit).
Var^m aga peeti Vene va- ® Eesti Kultuuri Koondis korral-litsuse
ajal palvepäevi Rootsi kiri- das Stokholmis kirjandus-niuusi-:
ku pärandusena ja uute olude tõt- kalise pärastlõuna teemal „Arvo
tu väga erinevalt mi ajaliselt loii Mägi ja tema looming". Üritus oli
ka arvult, seoses Arvo Mägi hiljutise juube-
Rootsi valitsuse ajal peeti aastaslisünnipäevaga.
Armasit
ffi
. KÄUL ja UIU KÄDAK
EVALB KERSI
ARNOLD VASILA
oa ^le 115. aasta teeninud Metropolitan TCMT^MÄ-tot
sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega. ^
MpdOThisoeritud avarad^^ ruumii kvahfitsceritud- persosial ja
Jruumi.
teenimine
„Vaba Ees^ase" eelmises, 25. okt. numliris avaldatud ELTS
MÄGI surniakuulutusse on sattunud eksitus: trükitud «Lea
perega" aseniel peab olema ,,MEApEREGA"o
O S A H . M O R R I SO
PÜNERAi HOMES LT 0 ^
St., Tösroüto, Ont.
4812 YONGE STREET
221-1159
R.S.KANE
Puneral Directori
WILLOWDALE ONTARIO
Nr, 79
Täiidvune
klubide kb^
Tänavune P EI
ress peeti 25. s(
toobrini Caraca)
Konverentsist vi
PBN-klubi esim
Aleksis Rannit,
delegaadiks, kunj
E. V. Saks Mont]
kohale.
Eesti. PEN-kli
viie päeva joöksu|
pidi istuma rahvi
komitees ja võit
eest, esinedes nii
kirjanduslikel teoi|
ki õnnestus.
Kongressi pul
PEN klubi välj{
müle kujundas H|
kuna palgelehe
Aleksis Rannitilt.
Selles on avale
linski luuletus
rix" (Kogust „Tc
dest", 1967) inj
mille oli teinud L;|
Viimasel küljel ö|
Eesti PEN klubist,
tal 1928 ja on pä
sõda aktiivselt p|
klubina, kuigi on
selie olemasolu ec
kirjeldamisega tuu|
ka Eesti saatus.
Teoteid Ke$l
Ploridast
Sügis on jõudnul
õhutemperatuurid
ja rahvas hakkab|
suvitamast põhja
soojus Mehhilco lal
veel mõnus (81' Ff
Kesk-Florida Eej
datud eestiaste kok
'kohvi ja kaasatoot
toimuvad endiselt i]
pühapäeval, kl. 2
burgis, rahvusvahcl
(SPIFF'i majas),
No.
6. novembril sai
samas kohas tolmul
olek järgneva koosj
Eelteatena olgu
. seltsi jõulukoosvii]
faste toitudega toi
detsembril, jäUegil
tud ruumides, kuij
võtta soovijaid pai
võtta pr. Benita
Sable Circle No.
ter, Fl., 33519, tasi
võttemaksu $10
valmistamine jõi
kooperatiivsel teel
raldusel. Selleks pj
kõigüt, kellel see
lik. Abistada soo^
ühendusse astuda
saar'ega, tel. 596-2|
K:.-F. Eesti Sel
aastal rikastunud!
võrra,-nii et liil?mj
nud 117-le. Peale
Florida ^Wkotlni
veel kümmekond]
leibkonda. Surma
käesoleval aastal
I^R. S. BRi
0PT0ME1
Tel. 531
412 RONCESVi
AT HOWi
VAIPADE ä
PUHA
SEINAST-SEINAI
ERIKLOKBIB
VAJATAKSE
lopsehoidjaj
kahele lapsele (1
pooleks päevaks 2
las Bloor & Runil
Hcl.76i
Heinsoo I
Brokerj
Eesti ]\|
Broadview AvI
Toronto, OntaJ
Telefon 4
w L 1 ' ^ , ^ I I mil «ivjamr
• 1 " t