1977-06-23-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
N r . 47 VABA EESTLANE n o l j a i t o a l , 23. juimil
Saatekulu
iiO 35
85
50 15
15
— 40
50 35
, — ' • 35
.30 35
. — • 35
; • — • • 15
• M M - 15
— 40
25
30 25
15
ps ^
4^
25
L— !^
20
L— 85
.65 40
.10 40
bo 40
.50 20
20
.25
20
40
[50 15
'" 30
30
40
1 . — 40
40
26
L25
50
40
40
35
j-d kõik vaesed poi-
[ ministrid, prefek-lad!
Aga valitsus-l^
latsil, on ikka veel
Iflarksi pilt üleval,
si, kui üliõpilased
toodi välja sõjäid
kõik hunnikusse
noored haritud
senores Gamara-foinos
"
pn mõmrid.
edasi mööda kal-aud
olid nüüd karune
jõudnud kõrg.
•seal paistis üles-
Ipe, aga suuremalt
|d meid paljad kal-rseal
kasvas kidu-ftusi.
Tee -ääres
Id puusahkadega,
üks õlgkübaras,
>ükste sarnastes
härgi eest, teine
n-ed peos, neile
like poiss vitsaga
härgi taga klhu-
|nüüd lõunale ligi-
(esta-võtmist näha,
põllumehed näisid
lad kratsLsid kõb-
|-d puusahkadega,
fioidega ojast vett.
iisid koosnevat pü-l^
iüttidest, snn-seal
plekist katus teis-livasti
kuuludes künad
olid kas savist
lutud puu-oksteštj
rippusid kokkurul-
\atid, aknad olid
(Järgneb)
ADVOKAADID
ÄOVOkAAT-NOTÄR .
Room 1912, Royal Tnist Tower,
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Oat. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
anna
HETHERINGTON, FALLIS
• V.' • ^ y.
PARK i
.^dvokaadid-notaridl
365 Bay St., Süite 401. E M . 3-4451
Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425.
il
Chartered Acconntaat
725 Don Mills Rö. Snifc© 4112
Don Mills, OntaH©
483-6308, 42S-4944
L E O : K Ä N ^ S ,
DOCTOR OF CfflROI^RACTIC
212 Dinnick Cr.
feh 489-05621
Pensionäride Nädala / Senior Citizens' Week / kestel koondatakse
kõigi tähelepanu provintsi pensionäride panustele ja vajadustele.
Talendid ei lähe erru. Pensionäridel on tohutul htalgal teadmisi
ja kogemusi, mida jagada tulevastele generatsioonidele. Nad
rikastavad provintsi kultuurilist elu võttes osa On^
tegevuse kõigist sektoritest. Nad tegutsevad sporditreen^^^^^
õpetajatena, teiste pensionäride transporteerijatena, nende
abistajatena tulumaksulehtede täitmisel ning paljudel teistel aladel
Ontario abistab pensionäre nende probleemide lahendamisel
samal ajal kui pensionärid ulatavad oma abistava käe teistele.
Ontarios on üle iOOO-de pensionäride Mubi ja 90 pensionädde
..keskust. . .
Erilised toetussummad ja muu abi võimaldab vanematele
Inimestele minna uuesti kooli või ülikooli.
Pensionäridel on kasutada tervishoidlikud teenindused,
majanduslikud soodustused, maksude alandamised ja mitmesugused
majutamisvõimalused.
Senior Citizens Privilege Card annab pensionäridele eriprivileege
kultuurilistes institutsioonides, turistide atraktsicomde külastamisel,
ärilistes ettevõtetes ja transpordi aial.
' Kaks tasuta broshüüri, ^Ontario Benefits for Senior Citizens"
ja „Where to Use Your Ontario Citizens' Privilege \Card" annavad
üksikasjalist informatsiooni 'kus ja kuidas nautida ettenähtud
prögranmie ja teenindus!, mis on ettenähtud pensionäridele.
Tasuta eksemplaride saamiseks vc^e kontakti kohaliku Min^^^^
of Community and Spcial Services bürooga või kirjutage:
. Senior Citizens'Bureau -
Ministry öf^^ and Sociai Sarvic^
Hepbuni Block, 4th Bloor^
•, Queen's^Pa]^,. Toronto, M ^^
Keith Nortonj
Minister of
Community and
Šocial Services
William DaviSj
Premier
Provinceof
OID
elnaegnä investeering!
Sunr valik ianduv®
hinnaalandusega.
Ka rentimine.
Baadaval kõik mcaälha
instrumendid.
ö Ä
III
iiiiiiiiiiiiiiiiiininii
eOUSE.OF MÜSIC L m
553 Queen St. W|ps4
Toroiato, teJ. 363-1966
©iendab Jeesuse
President Jimmy Carter teatas
kirjaga Washingtoni luterlikule k i rikuõpetajale
John Steinbrückile,
et tema. Jimmy Carter, ei pea juudi
rahvast, vastutavaks Jeesuse
surmamise eest. Niisugune juutide
koU^iivne süü on olnud põhjenduseks
antisemitismiks 1 sajandite
kestel. .
Pastor John Steinbruck päris
presidendilt aru tema seletuste
kohta pealinnas kirikiis( peetud
piiblitunnis..Jimmy Carter, kes ka
presidendina jätkab- oma kodukoha
baptistlikus alustatud viisi pübli-tunni
pidamiseks; ütl^ Washingtonis
baptistifcirikus pärast jutustust
rahavahetajate väljaajamisest
templist Jeesuse, poolt:
„See oli pöördepunkt Kristuse
elüs. Tä on otseselt fataalsel viisil
esitanud väljakutse kehtivale kirikule,
ja juutide juhtidel ei olnud
võimalust selle väljakutse tähelepanemata
jätmiseks. Nad siis otsustasid
Jeesuse tappa.*-
AidakeI kaasa
VÄBÄ iESTL4Si"
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele
Seal akna- a l l istuvad Piliae Pait-ria;
e käsipaliimängijad Anna Laa-nekõrb
ehk Tibu, Daisy Priide-mann,
Asta Sohönberg ja Rag-ni
Grönberg ning neile seltsiks
Niina Mürk, muidu mahe neiu,
üliõpilaskonna ajutuse juhatuse
sekretär. Seail tulid ju veel tuntud
kaitseliidu tegelane Brun Sild ja
viks ja viisaikas EtiSirg,Postimehest."
-
„Aga kuule, kes on köos selle
tuttava pikaga?"
«Vilistlane j a Tartu Töölisteatri
jõud Eiaen Mölder."
Samas möödub rühm äraminejaid.
„Proüa Hilja Põllupüü, kes
õpib oma põh.]alasest mehega
juurat. Klara Mia Vilberg... Silvia
Koost... Klarissa Bahg...
indlaensad Velda Rütli -^esperanto
itegölane... Lydia Veckram
— vaihya käsipallimäingija. Noh,
peaksid veel nägema dr. Normanni
ilusat abikaasat Ernat, proua
Asta Jaiki, raamatukaupmehe
abikaasat, proua Marta Reihhol-di
— Riiamäe auväärt apteegi-omaiiiku
noorikut ja proua Elli
Löpik-Nõmmerat. Teda näed sa
külli kord kindlasiti ka üliõpüäs-konna
kantseleis. Proua on juba
oma Ungarisse uilaituvaJlt pulma-reisilt
tagasi.
Samuti peaksid tundma India
naiskoori juhatajat Ira Kun-derlt
ja Filiae Fatriae koori ju-
, Iiatajat Lea Lesta't.'. .
Ja siis 'peab üks noor tudeng vaimus
mütsi maha võtma proua
Heiga Sitska-Valgeristl ees, kes
oli ETOS-i juubelisemestri esi-naiije
ja praegu juhatab Akadeemilise
Kooperaitiivi väljaüõigete-bürood.
Ja kas ma nimetasin juba
väga tragit tüdrukut ja endist
ENÜS-i juhatajat Hilda Kar-tau'd?
Kuid siin leidub veelgi tun^
tud tegelasi. Näiteks, see viroo-nus
seal, prillidega sile poiss. Siis
Valitesr Hiir- noorkotteasite tegelane.
Ja seal istub «ta kaaslane, professor
Mägi poeg Olav. Kuid siin
on veel viroonuseid. Vaata, kas
,,baademaja" omaniku iHe
Maasiku selja tagant ei paista
Mats MÕtslase poeg Ilmar ; K i i rats?
Muidugi, on' see tema. Aga
näe, sind huvitavad vahest rohkem
professor Sarali võiuvad pojad
märg Rein ja kuiv Henn, kes
istuvad koos Erik Dolfi j a Juss
Pihü"ga. Viimasel on jü hü head,
karjääri ennustav direktori välimus.";
,'
Arutelu katkestab kangesti lü-kuvate
liikmetega, kaamelivärvi
mantlis sakalaanuse nagu õlitatud
tere-jkummardus. \,There.
Thulin justh Saksamaalt."
„T©re Paul Stanley Jänes. Seda
on näha juba su lipsust ja sallist,
et sa sealt tuled" ;
Samas pöördul) jutulõng Tar-tu
pikemale tudengile Ralf
• Viksten'ile. '
Viki otsinud Tähtvere kandist
omale korterit. Käib seal ringi ja
Toomas Puiste lõpetas 29. mail
1977. a. Windsori (Ontarios) ülikooli
õigusteaduskonna LL. B.
kraadiga. Värske õigusteadlane
on sündinud Saksamaal Tailfin-genis
(Wttbg) 11. juulil 1945. a.
Alg- ja keskhariduse omas Sud-bury's,
lõpetades 1963. a. Sudbu-ry
High-Schooli. Alustas õpinguid
Toronto Ülikoolis ja lõpetas 1973.
a.. Sudbury's (Ont.) Laurentian
ülikooli Poliitilise teaduse alal
(Politioal Science) B. A. kraadiga.
Asus praktika-aastale advokaadifirma
Douglas Muiri juurde
Burltngtoni, Ontarios, et eitteval-mistuda
vandeadvokaadi kuitseeik-sameile
Torontos 1978. a. Akadeemiliselt
kuiilub T. Piliste Korp!
Frat. Tartuehsise perre.
võtta magusroaks mannapuder
jõhvika kastmes või õimad vahu-
.. , , , ^ ^ koorega, kui anu pUk'peatus roa
naeb, et uhes aias eit kohendab L^^j^^^usel - Üliõpilane". Telli-põõsast^
s. Ralf M s i m d siis liht- sin selle. Ma ei tea, kas seies sil-sal^
üle plangu, et kas vaha tuha L^^pi^j^gg^ oteuStamises dii annus
on?.Eit vaadanud üles ja W t a . omamoodi.suuimebtilustÄ,sest
nud: .Xiüla nuurarr, es ole sim L i en kuulnud, et m t e d söövad
pni 1>uba.^ Ratsuta aga oma obe- iga päeva ,täis iseteadviist terve
sega edesi... Nojah, eideke a r - L ^ ^ j ^ . ^^^^^^^
vas muidugi, et inimene, kes joiba tes oma rooga köitis mu ,tähel£-
üle plangu ulatub vaatama, istub
kindlasti „Obese'* säljas... .
Kohvikusse astub lokkipeaga
lustaks-ugalaanus, kelle silmad
kekslevad ringi kui kanaarialiri-hud.
Meie naiskaaslane lausub:
„Hfns Mutso. Tsikliga vastu telefoniposte
ja omnibust ning kodused
lillepi>d... Ah, need ugalaa-nus^."
,,Näete, sealt tuleb viiekordne
„P". Tie muidugi ei tea,, keda ma
mõtlen: Paul Pimia poeg Paul
Pinna, viroonus j a blond rõõmsameelsus.
Temaga koos tulevad
veel Leo Kalvik, kelie isa on Oru
lossi valitsejia ja see sileda näoga
poiss on tragi arstiteadlane H i l lar
Prima. „Par€ima)t kätt on esti-custe
laud, mille ümber istuvad
Herman, Puusepp, Hensio Jõgeva
ja Juhan Laikoja.
,^Kuid sealt tuleb ju Valter
Prügi. Tunnustatud ja tuntud
näitleja Võru 'Kandlesit... Ning
seal on sile j a sirge poiss Jaan
Sepa. Alati abivalmis kavaler ja
rüütel." . ,
Rikastusin ühe väikese koge-j
musega üliõpilaskonna söögi-1
saalis, Uurisin sööglkaa-rtüt, kas
panu ukse kõrval Mms istuv
noormees.
Ta ei võtnud leiba oma ees olevalt'
leivataldrlknlt, vaid teises
lauaotsas olevalt
Ja ta käsi käis lakkamatult poole-küünra
kõrguse ieivariida juures.
es oli tal (terve portsjon suppi,
i^jooniki välimus ikinnitas, et ta
majanduslik olukord ei olnud
keäkminegi. Panm fteda kogu aeg
'ähele ja veendusin, et ta lihtsalt
i julenud oma ees olevat leiva-taldrikut
tühjaks süüa, vaid jao^
tas 'tähelepanu äratamatult oma
apluse kahe taldriku vahel. Peale
supi ta muud ei söönud.
Olen kuulnud, et Tartus elab
terve rida tudeiigdd, kes elatavad
endid ainult stipendiumist
(75 krooni semester). Vahepeal
toodi muile „ül{9pilane". See oü
mannapuder jõhvika kastmega...
Imestasin. Siis aga avastasin,
et pudrus olid mõned rosinad.
Nü ma siis arutasin, oma vaimus,
et üks päris rtavaline puder
võib olla „Üliõpilane", kui ainult
rosinaid sisse pamia.**
(Järgneb)
Sakslased ja juudid — seda
teemat; ön käsitletud juba sadade
viisi ja veelgi pole lõppu näha,
See on olenev asjaolust, et juudi^
küsimus on toonud seni suurt
'kasu n i i üksikisikuile kui ka ter-veile
rahvakihtidele ja riikidele.
Sellest on r a ^ e loobuda. Kiü
mõnelt poolt on jälle vaja avaldada
survet sakslastele, eriti saksa
majanduselie ja välispoliitikale,
siis võetakse appi — kiü muu ei
aita — juudiküsimus.-
Kõne a i olev raamat (Heinrich
Härtle: Deutsöhe und Juden,
Druffeli kirjastus, 1976) käsitleb
teemat seni väga vähe kasutatud
seisukohalt. Ilmselt .tunneb autor
sümpaatiat rahvussotsiallisitide
vastu ja püüab näidata, et antisemitism
on levinenud üle maiail-ma
isegi väikese arvu juutide
seas ega olnud saikslaštele võõras
juba enne Hitleri võimule tulekut.
'
Kõik see on teada. Raamatoi
muudavad huvitavaiks muud asjaolud,
mis ei seisne alati ühenduses
anitisemitismiga ega saksa parempoolsete
ekstremistide ja nende
tegudega.
Mõni näide sellest, Nümbergi-proteessis
oli USA prokuröri
abiks Robert Kempner. endine
saifcsa kSrgem rügiametnik, praegu
poliitiline kirjanik ja kirjastaj
a I^äne^Saksamaa)!. Ta asub
nüüd seisiikohail, et Rosenbergi
poleks tulnud tölM kasutatavate
dokumentide põhjal surma mõista.
Samas protsessis tõi Rosenbergi
kaitsja esile, et Rosenberg
pole osa v Ä u d «ühestki juutide
vastu ettevõetud sarainust voi
nende vastu suunatud seaduse
kooistamfeest ja kehtima panemisest.-
..
Tema sooviks öli juutide välja-saatmine
Saksamaalt ja neile
uue elukoha andmine. Madagaskari
saarel. Lütlaste prokuratuur
ei saanud nende tõsiasjade vastu
midagi ette tuua.
Tuntuimate antisemiitilike juutide
hulka kuuluvad viinläne Tre-bitsch,
Otto Weininger j a rabi
dr. Leo Baeok. E r i t i vümane juhib
lugejate, ja kuuia-jate tähelepanu
tõsiasjale, et suurimate aotisemü-tide
hulka, kuulus-.; Stalin, kelje
eesmärgiks oli juudiusu hävitamine^
, Rahvuslikult mõtlevad: juudid,
nagu dr. Goldmanh, seletavad
veel tänapäevail, et sündide alaline
vähenemine ja segaabielud
juutide seas Salisamaal oleksid '
ajajooksul juutlust ka ikna H i t -
lerita vähendanud ja lõpule kaotanud.
E i tohtivat samuti unustada,
et juudid kuulüitašid oma
keskorganisatsioonide kaudu
Safcsairriaale sõja (24. märtsil
1933) kaua • enne maailmasõija
puhkemist- et juutide väljaräaida-mist
rahulikul teöl enne sõda tar
kistas juutide maailmajuhi prof.
ChaiinWei2marmi eitav seisukoht
selles küsimuses, mis ajas nurja
juba valminud kdkkuleppe allakirjutamise
inglaste ja sakslaste
poolt.
Nende j a paljude muude sellis- .
fe faktide olemasollu ei välienda L
muidugi sakslaste, eriti Hitleri ja
tema kaastööliste, süüd juudi
rahva vastu, vaid aitab ainult toonast
olukorda selgitada, j a seda
on vaja, et aru saada praegusaja
sündmuste käigusti
(EPL) OSKAR ANGELUS
TURU — Soamla^ed ei lähe tänavu
suvel heerlngapüügile. S e l -
lekohane otsus tehti Rymattylä
nimelises kalastusettevottes,^
oh viimastel aastatel cünud ainsaks
soome heerihgapüügi teostajaks.
• ^
Põhjuseiks on asjaolu, et Norraga
sõlmitud kaflasituslepingu
järgi ei või heeringaid püüda Norra
merealai ega Põhjamerel, kus
Euroopa majandusühing pani
maksma heeringapüügi keelu, k u na
suure püügi tõttu on karta
selle kaMiigi täielikku lõppemist.
Kuigi esialgne keeld maikBab kuni
1. juulini, siis praegu peetakse
nõu, kas seda mittepiikehdada k u ni
aaisfca lõpuni -1
Viira-astel aastatel on- Rymätty-lä
ettevõtte laevad püüdnud
7.000—16.000 tünni heeringaid,'
kiisjuiires igas tünnis on 100 kg.
Sõome-^ Turu tööstuste heeringa-kala
mitmesuguses • vormis õn
hinnatud ka Toronto eestlaste
hulgas, 'kuna need on saadaval
siinseis soomlaste ärides. '
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 23, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-06-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770623 |
Description
| Title | 1977-06-23-07 |
| OCR text | N r . 47 VABA EESTLANE n o l j a i t o a l , 23. juimil Saatekulu iiO 35 85 50 15 15 — 40 50 35 , — ' • 35 .30 35 . — • 35 ; • — • • 15 • M M - 15 — 40 25 30 25 15 ps ^ 4^ 25 L— !^ 20 L— 85 .65 40 .10 40 bo 40 .50 20 20 .25 20 40 [50 15 '" 30 30 40 1 . — 40 40 26 L25 50 40 40 35 j-d kõik vaesed poi- [ ministrid, prefek-lad! Aga valitsus-l^ latsil, on ikka veel Iflarksi pilt üleval, si, kui üliõpilased toodi välja sõjäid kõik hunnikusse noored haritud senores Gamara-foinos " pn mõmrid. edasi mööda kal-aud olid nüüd karune jõudnud kõrg. •seal paistis üles- Ipe, aga suuremalt |d meid paljad kal-rseal kasvas kidu-ftusi. Tee -ääres Id puusahkadega, üks õlgkübaras, >ükste sarnastes härgi eest, teine n-ed peos, neile like poiss vitsaga härgi taga klhu- |nüüd lõunale ligi- (esta-võtmist näha, põllumehed näisid lad kratsLsid kõb- |-d puusahkadega, fioidega ojast vett. iisid koosnevat pü-l^ iüttidest, snn-seal plekist katus teis-livasti kuuludes künad olid kas savist lutud puu-oksteštj rippusid kokkurul- \atid, aknad olid (Järgneb) ADVOKAADID ÄOVOkAAT-NOTÄR . Room 1912, Royal Tnist Tower, Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O. 326, Toronto Oat. (Bay & King) M5K 1K7 Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus anna HETHERINGTON, FALLIS • V.' • ^ y. PARK i .^dvokaadid-notaridl 365 Bay St., Süite 401. E M . 3-4451 Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425. il Chartered Acconntaat 725 Don Mills Rö. Snifc© 4112 Don Mills, OntaH© 483-6308, 42S-4944 L E O : K Ä N ^ S , DOCTOR OF CfflROI^RACTIC 212 Dinnick Cr. feh 489-05621 Pensionäride Nädala / Senior Citizens' Week / kestel koondatakse kõigi tähelepanu provintsi pensionäride panustele ja vajadustele. Talendid ei lähe erru. Pensionäridel on tohutul htalgal teadmisi ja kogemusi, mida jagada tulevastele generatsioonidele. Nad rikastavad provintsi kultuurilist elu võttes osa On^ tegevuse kõigist sektoritest. Nad tegutsevad sporditreen^^^^^ õpetajatena, teiste pensionäride transporteerijatena, nende abistajatena tulumaksulehtede täitmisel ning paljudel teistel aladel Ontario abistab pensionäre nende probleemide lahendamisel samal ajal kui pensionärid ulatavad oma abistava käe teistele. Ontarios on üle iOOO-de pensionäride Mubi ja 90 pensionädde ..keskust. . . Erilised toetussummad ja muu abi võimaldab vanematele Inimestele minna uuesti kooli või ülikooli. Pensionäridel on kasutada tervishoidlikud teenindused, majanduslikud soodustused, maksude alandamised ja mitmesugused majutamisvõimalused. Senior Citizens Privilege Card annab pensionäridele eriprivileege kultuurilistes institutsioonides, turistide atraktsicomde külastamisel, ärilistes ettevõtetes ja transpordi aial. ' Kaks tasuta broshüüri, ^Ontario Benefits for Senior Citizens" ja „Where to Use Your Ontario Citizens' Privilege \Card" annavad üksikasjalist informatsiooni 'kus ja kuidas nautida ettenähtud prögranmie ja teenindus!, mis on ettenähtud pensionäridele. Tasuta eksemplaride saamiseks vc^e kontakti kohaliku Min^^^^ of Community and Spcial Services bürooga või kirjutage: . Senior Citizens'Bureau - Ministry öf^^ and Sociai Sarvic^ Hepbuni Block, 4th Bloor^ •, Queen's^Pa]^,. Toronto, M ^^ Keith Nortonj Minister of Community and Šocial Services William DaviSj Premier Provinceof OID elnaegnä investeering! Sunr valik ianduv® hinnaalandusega. Ka rentimine. Baadaval kõik mcaälha instrumendid. ö Ä III iiiiiiiiiiiiiiiiiininii eOUSE.OF MÜSIC L m 553 Queen St. W|ps4 Toroiato, teJ. 363-1966 ©iendab Jeesuse President Jimmy Carter teatas kirjaga Washingtoni luterlikule k i rikuõpetajale John Steinbrückile, et tema. Jimmy Carter, ei pea juudi rahvast, vastutavaks Jeesuse surmamise eest. Niisugune juutide koU^iivne süü on olnud põhjenduseks antisemitismiks 1 sajandite kestel. . Pastor John Steinbruck päris presidendilt aru tema seletuste kohta pealinnas kirikiis( peetud piiblitunnis..Jimmy Carter, kes ka presidendina jätkab- oma kodukoha baptistlikus alustatud viisi pübli-tunni pidamiseks; ütl^ Washingtonis baptistifcirikus pärast jutustust rahavahetajate väljaajamisest templist Jeesuse, poolt: „See oli pöördepunkt Kristuse elüs. Tä on otseselt fataalsel viisil esitanud väljakutse kehtivale kirikule, ja juutide juhtidel ei olnud võimalust selle väljakutse tähelepanemata jätmiseks. Nad siis otsustasid Jeesuse tappa.*- AidakeI kaasa VÄBÄ iESTL4Si" levikule, sellega aitate kaasa eesti keele säilitamisele Seal akna- a l l istuvad Piliae Pait-ria; e käsipaliimängijad Anna Laa-nekõrb ehk Tibu, Daisy Priide-mann, Asta Sohönberg ja Rag-ni Grönberg ning neile seltsiks Niina Mürk, muidu mahe neiu, üliõpilaskonna ajutuse juhatuse sekretär. Seail tulid ju veel tuntud kaitseliidu tegelane Brun Sild ja viks ja viisaikas EtiSirg,Postimehest." - „Aga kuule, kes on köos selle tuttava pikaga?" «Vilistlane j a Tartu Töölisteatri jõud Eiaen Mölder." Samas möödub rühm äraminejaid. „Proüa Hilja Põllupüü, kes õpib oma põh.]alasest mehega juurat. Klara Mia Vilberg... Silvia Koost... Klarissa Bahg... indlaensad Velda Rütli -^esperanto itegölane... Lydia Veckram — vaihya käsipallimäingija. Noh, peaksid veel nägema dr. Normanni ilusat abikaasat Ernat, proua Asta Jaiki, raamatukaupmehe abikaasat, proua Marta Reihhol-di — Riiamäe auväärt apteegi-omaiiiku noorikut ja proua Elli Löpik-Nõmmerat. Teda näed sa külli kord kindlasiti ka üliõpüäs-konna kantseleis. Proua on juba oma Ungarisse uilaituvaJlt pulma-reisilt tagasi. Samuti peaksid tundma India naiskoori juhatajat Ira Kun-derlt ja Filiae Fatriae koori ju- , Iiatajat Lea Lesta't.'. . Ja siis 'peab üks noor tudeng vaimus mütsi maha võtma proua Heiga Sitska-Valgeristl ees, kes oli ETOS-i juubelisemestri esi-naiije ja praegu juhatab Akadeemilise Kooperaitiivi väljaüõigete-bürood. Ja kas ma nimetasin juba väga tragit tüdrukut ja endist ENÜS-i juhatajat Hilda Kar-tau'd? Kuid siin leidub veelgi tun^ tud tegelasi. Näiteks, see viroo-nus seal, prillidega sile poiss. Siis Valitesr Hiir- noorkotteasite tegelane. Ja seal istub «ta kaaslane, professor Mägi poeg Olav. Kuid siin on veel viroonuseid. Vaata, kas ,,baademaja" omaniku iHe Maasiku selja tagant ei paista Mats MÕtslase poeg Ilmar ; K i i rats? Muidugi, on' see tema. Aga näe, sind huvitavad vahest rohkem professor Sarali võiuvad pojad märg Rein ja kuiv Henn, kes istuvad koos Erik Dolfi j a Juss Pihü"ga. Viimasel on jü hü head, karjääri ennustav direktori välimus."; ,' Arutelu katkestab kangesti lü-kuvate liikmetega, kaamelivärvi mantlis sakalaanuse nagu õlitatud tere-jkummardus. \,There. Thulin justh Saksamaalt." „T©re Paul Stanley Jänes. Seda on näha juba su lipsust ja sallist, et sa sealt tuled" ; Samas pöördul) jutulõng Tar-tu pikemale tudengile Ralf • Viksten'ile. ' Viki otsinud Tähtvere kandist omale korterit. Käib seal ringi ja Toomas Puiste lõpetas 29. mail 1977. a. Windsori (Ontarios) ülikooli õigusteaduskonna LL. B. kraadiga. Värske õigusteadlane on sündinud Saksamaal Tailfin-genis (Wttbg) 11. juulil 1945. a. Alg- ja keskhariduse omas Sud-bury's, lõpetades 1963. a. Sudbu-ry High-Schooli. Alustas õpinguid Toronto Ülikoolis ja lõpetas 1973. a.. Sudbury's (Ont.) Laurentian ülikooli Poliitilise teaduse alal (Politioal Science) B. A. kraadiga. Asus praktika-aastale advokaadifirma Douglas Muiri juurde Burltngtoni, Ontarios, et eitteval-mistuda vandeadvokaadi kuitseeik-sameile Torontos 1978. a. Akadeemiliselt kuiilub T. Piliste Korp! Frat. Tartuehsise perre. võtta magusroaks mannapuder jõhvika kastmes või õimad vahu- .. , , , ^ ^ koorega, kui anu pUk'peatus roa naeb, et uhes aias eit kohendab L^^j^^^usel - Üliõpilane". Telli-põõsast^ s. Ralf M s i m d siis liht- sin selle. Ma ei tea, kas seies sil-sal^ üle plangu, et kas vaha tuha L^^pi^j^gg^ oteuStamises dii annus on?.Eit vaadanud üles ja W t a . omamoodi.suuimebtilustÄ,sest nud: .Xiüla nuurarr, es ole sim L i en kuulnud, et m t e d söövad pni 1>uba.^ Ratsuta aga oma obe- iga päeva ,täis iseteadviist terve sega edesi... Nojah, eideke a r - L ^ ^ j ^ . ^^^^^^^ vas muidugi, et inimene, kes joiba tes oma rooga köitis mu ,tähel£- üle plangu ulatub vaatama, istub kindlasti „Obese'* säljas... . Kohvikusse astub lokkipeaga lustaks-ugalaanus, kelle silmad kekslevad ringi kui kanaarialiri-hud. Meie naiskaaslane lausub: „Hfns Mutso. Tsikliga vastu telefoniposte ja omnibust ning kodused lillepi>d... Ah, need ugalaa-nus^." ,,Näete, sealt tuleb viiekordne „P". Tie muidugi ei tea,, keda ma mõtlen: Paul Pimia poeg Paul Pinna, viroonus j a blond rõõmsameelsus. Temaga koos tulevad veel Leo Kalvik, kelie isa on Oru lossi valitsejia ja see sileda näoga poiss on tragi arstiteadlane H i l lar Prima. „Par€ima)t kätt on esti-custe laud, mille ümber istuvad Herman, Puusepp, Hensio Jõgeva ja Juhan Laikoja. ,^Kuid sealt tuleb ju Valter Prügi. Tunnustatud ja tuntud näitleja Võru 'Kandlesit... Ning seal on sile j a sirge poiss Jaan Sepa. Alati abivalmis kavaler ja rüütel." . , Rikastusin ühe väikese koge-j musega üliõpilaskonna söögi-1 saalis, Uurisin sööglkaa-rtüt, kas panu ukse kõrval Mms istuv noormees. Ta ei võtnud leiba oma ees olevalt' leivataldrlknlt, vaid teises lauaotsas olevalt Ja ta käsi käis lakkamatult poole-küünra kõrguse ieivariida juures. es oli tal (terve portsjon suppi, i^jooniki välimus ikinnitas, et ta majanduslik olukord ei olnud keäkminegi. Panm fteda kogu aeg 'ähele ja veendusin, et ta lihtsalt i julenud oma ees olevat leiva-taldrikut tühjaks süüa, vaid jao^ tas 'tähelepanu äratamatult oma apluse kahe taldriku vahel. Peale supi ta muud ei söönud. Olen kuulnud, et Tartus elab terve rida tudeiigdd, kes elatavad endid ainult stipendiumist (75 krooni semester). Vahepeal toodi muile „ül{9pilane". See oü mannapuder jõhvika kastmega... Imestasin. Siis aga avastasin, et pudrus olid mõned rosinad. Nü ma siis arutasin, oma vaimus, et üks päris rtavaline puder võib olla „Üliõpilane", kui ainult rosinaid sisse pamia.** (Järgneb) Sakslased ja juudid — seda teemat; ön käsitletud juba sadade viisi ja veelgi pole lõppu näha, See on olenev asjaolust, et juudi^ küsimus on toonud seni suurt 'kasu n i i üksikisikuile kui ka ter-veile rahvakihtidele ja riikidele. Sellest on r a ^ e loobuda. Kiü mõnelt poolt on jälle vaja avaldada survet sakslastele, eriti saksa majanduselie ja välispoliitikale, siis võetakse appi — kiü muu ei aita — juudiküsimus.- Kõne a i olev raamat (Heinrich Härtle: Deutsöhe und Juden, Druffeli kirjastus, 1976) käsitleb teemat seni väga vähe kasutatud seisukohalt. Ilmselt .tunneb autor sümpaatiat rahvussotsiallisitide vastu ja püüab näidata, et antisemitism on levinenud üle maiail-ma isegi väikese arvu juutide seas ega olnud saikslaštele võõras juba enne Hitleri võimule tulekut. ' Kõik see on teada. Raamatoi muudavad huvitavaiks muud asjaolud, mis ei seisne alati ühenduses anitisemitismiga ega saksa parempoolsete ekstremistide ja nende tegudega. Mõni näide sellest, Nümbergi-proteessis oli USA prokuröri abiks Robert Kempner. endine saifcsa kSrgem rügiametnik, praegu poliitiline kirjanik ja kirjastaj a I^äne^Saksamaa)!. Ta asub nüüd seisiikohail, et Rosenbergi poleks tulnud tölM kasutatavate dokumentide põhjal surma mõista. Samas protsessis tõi Rosenbergi kaitsja esile, et Rosenberg pole osa v Ä u d «ühestki juutide vastu ettevõetud sarainust voi nende vastu suunatud seaduse kooistamfeest ja kehtima panemisest.- .. Tema sooviks öli juutide välja-saatmine Saksamaalt ja neile uue elukoha andmine. Madagaskari saarel. Lütlaste prokuratuur ei saanud nende tõsiasjade vastu midagi ette tuua. Tuntuimate antisemiitilike juutide hulka kuuluvad viinläne Tre-bitsch, Otto Weininger j a rabi dr. Leo Baeok. E r i t i vümane juhib lugejate, ja kuuia-jate tähelepanu tõsiasjale, et suurimate aotisemü-tide hulka, kuulus-.; Stalin, kelje eesmärgiks oli juudiusu hävitamine^ , Rahvuslikult mõtlevad: juudid, nagu dr. Goldmanh, seletavad veel tänapäevail, et sündide alaline vähenemine ja segaabielud juutide seas Salisamaal oleksid ' ajajooksul juutlust ka ikna H i t - lerita vähendanud ja lõpule kaotanud. E i tohtivat samuti unustada, et juudid kuulüitašid oma keskorganisatsioonide kaudu Safcsairriaale sõja (24. märtsil 1933) kaua • enne maailmasõija puhkemist- et juutide väljaräaida-mist rahulikul teöl enne sõda tar kistas juutide maailmajuhi prof. ChaiinWei2marmi eitav seisukoht selles küsimuses, mis ajas nurja juba valminud kdkkuleppe allakirjutamise inglaste ja sakslaste poolt. Nende j a paljude muude sellis- . fe faktide olemasollu ei välienda L muidugi sakslaste, eriti Hitleri ja tema kaastööliste, süüd juudi rahva vastu, vaid aitab ainult toonast olukorda selgitada, j a seda on vaja, et aru saada praegusaja sündmuste käigusti (EPL) OSKAR ANGELUS TURU — Soamla^ed ei lähe tänavu suvel heerlngapüügile. S e l - lekohane otsus tehti Rymattylä nimelises kalastusettevottes,^ oh viimastel aastatel cünud ainsaks soome heerihgapüügi teostajaks. • ^ Põhjuseiks on asjaolu, et Norraga sõlmitud kaflasituslepingu järgi ei või heeringaid püüda Norra merealai ega Põhjamerel, kus Euroopa majandusühing pani maksma heeringapüügi keelu, k u na suure püügi tõttu on karta selle kaMiigi täielikku lõppemist. Kuigi esialgne keeld maikBab kuni 1. juulini, siis praegu peetakse nõu, kas seda mittepiikehdada k u ni aaisfca lõpuni -1 Viira-astel aastatel on- Rymätty-lä ettevõtte laevad püüdnud 7.000—16.000 tünni heeringaid,' kiisjuiires igas tünnis on 100 kg. Sõome-^ Turu tööstuste heeringa-kala mitmesuguses • vormis õn hinnatud ka Toronto eestlaste hulgas, 'kuna need on saadaval siinseis soomlaste ärides. ' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-06-23-07
