Vaba eestlane , August 30, 1979

              tn
4
OL2
VABADE EESTLASTE MMLEIANWA
^hvardas tumedate rajupavedegä
Ühendriikide ja N. Lüdu valielisi
vahekordi. Moskva kuulsa Bols-
I iioi balletitrupi liige Ludmilla Vla-sova,
kes ameeriklaste arvates
kavatses oma mehe Alexander
(Godunovi eeskujul äira hüpata ja
Ühendriikides asüüli paluda, kuid
keda venelaiste! oli õnnestunud
New YorgilennuväljälMöskvasse
piirduvaliB vene leraiuWle viia, te-
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecuniseth St Torontos.
il Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
C, Toronto 3, Ont. M8J 2M?
TELSFONTO: toimetus 364-7521, taUtus (telliiüised, kuulutiüs^,
ekspeditfficoa) 3M-7675
TEmmmNNAD Kanadas: aastas $32,-, poolaastas $18.- Ja
veerandasstas $9.50, kiripostiga aastas $5§.—, poolaastas $28—
ja veerandaastas $15r-.
TEIXIMISmMAB v ä l j a gi
tas $19.- Js veerandaastas $10.50. Kiripostiga USA-sr aastai
$58.—, poolaastas $30.— ja
S^Nl^OSTKJA tilemere-maadesse: aastas $69—,
$34.50 ja veerandaastas $18.—.
Aadressi muudatus 40 c. — tJksiknumbH hind 40 e.
Püblish^ by Ftee Estonian Publisher Ltd., 135 TecimsÄ St.; j
Torcmto 3, Ont. M6J 2H2
New Yorgi lennuväljal lõppes oma tahet avaldada ning ta vaw
irahulikus meeleolus draama, mis lis tagasisõidu N. Liitu. See on
gi Ühendriikide ja vene võimude
Juuresolekul teatavaks, et tal po­le
mirigit kavatsust Ameerikasse
jääda ning ta tahab minna kodu­maale.
Pärast seda deklaratiivset i
seisukohta tõnsis "JSjS tundi amee­riklaste
poolt kinn^ peetud vene
reisilemmk õhku ja tüli tekitanud
baleriin asus pikale kodu-teekon-väike
troost ja lõhnab näo päas^
mise järele. ICogu loos jäävad
paljud momendid tumedaks jä
vilijavad algelisele ja primitiivse­le
asjaajamisele Ludmilla Vlasova
abistamiseks. Kuni seni ajani e!
oie selgunud kuidas õnnestus ve­nelastel
toimetada yiasovat
Moskvasse startivale vene lennu­kile
kui ta oli avaldanud söovi
Ühendriikidesse oma melae juur­de'jäämiseks.
: . " '
Ludrtiflla Vlasova, Ja Alexander
Leszek Kolakovski oli poola teisitimõtlejate tähtsa maid ideolooge, kes Jäi ilma oma professori kohast
Ja saadeti maalt välja. Tänapäeval on ta läänes tähtsamaid autoriteete sotsialismi teooria ja marksis­mi
krütika alal, tema üle on kirjutatud ka rootsi sotsiaaldemokraatide a^
Hiljuti on Kolakovski, kes töötab Ometi ;pole usunditel teaduslikke võrdõiguslikuma ühiskonna poole,
Oxfordis, avaldanud kolmeosalise pretensioane, need toetuvad ümu- kus katsutakse kombineerida esin-marksismi
ajaloo. Esimene osa tusele. Aga usündisarhased ideö-
,>AsUtajad" käsitleb marksismi ai-; loogiad kipuvad hävitama piirid
. likaid ja Marxi ning Engelsi teo- kirjelduste
Godunovi lugu on järjekordseks ggijj^ Teine^^^^ö^^ Marksism kaotab püfid' selle va-tõendiks
Iqiivõrd erinevad OB ^^^b marksismi Esünese maaüma-1 hei, mis on, ja selle vahel, mis
kommunistlik ida ja demokraat-! sõjani Ja kõhnas ,,Kokkuvarisem^ peaks olema. Marksism väidab
Mk lääs. Ehkki ühendrükide ja n^c^are^^^ tänapäevani.
N. Ijidu vahelise ;kultuutisideme-r
te süvendamise raamides liiguvad j Kolakovski - on väga krütiline
siinsel mandül ringi igasugused oma teose kolmandas osas.
idast saabunud kultuurilisa tru- , ^.^^ .., . ^ ^ ,. , ^ . ^ .,
pid ning delegafeiot.rid, „„ Kga Wteutei &em^^^^
olevat teaduslik teooria.
Tegelikult on see ideoloogia, mis
põhjeneb lootustele, fantaasiale
Ja ootustele'
Silmakirjalikkus ja enesetapmi­ne
on vasakpoolsusele vajalik ole­lemiseks.
Praegu on i^tellektuaal-
Kogu seda lounmalist lugu võib
lühidalt kokku võöta vanade eest­laste
vanasõnasse: ,,Palju kisa,
vähe villa". Jääb arusaamatuks,
miks Ühendriikide võimud seda
mängu üldse hakkasid mängima
ja kõva käe poliitikat lavastama,
kui selle vahejuhtumi lõpptule­mused
olid juba sellesit momen-dist
peale selged kui venelastel^ iima^jääjad nihg ta püiiab kõigiti I Ä ' . ,,Ei ole mingit ühendust m-1 pärijad on kas omavahelise sõja
innestustantsitari vene lennuki selliseid vahejuhtumeid vältida. 11^^^®^^"^!^^^^^ ja intelligentsi va- piiril või sõdivadki juba. Valelik-
Kuid kes ei tahaks vanglamüüri^,
de vahelt põgeneda,: kui selleks j Arenguriikides kasuta^ Marxi
võimalused avaiievad?! 'nime need, kes on kmünud, et
Kuid Ludmilla Vlasova ja Alex- marksism tähendab võimu ülevõt-ander
Godunovi vahejuhtum näi-' niist rahva nimel.
nende truppide iiiloned tugeva vasakpoolsete ideob^^
kontrolH ja järelvalve all ning iga' Marcuse. suhtes, ^ma teooriate
nende samm on registreeritud. N . i f «f^^^^ kujmidaks Stalinist
Liidule on see suureks löögiks ja bullema despootia. Marcuse tahtis 1 se vasakpoolsuse ideaalruk - N.
prestiizWkaotuseks kui kuulsate i ^ ^ ^ ^ ^ valitseda „eliidiga, mis j Liit - kaotanud oma veetluse. See
tantsurühmade staarid, kultuuri- i ^^^neb revolutsionäärsetest üli-; pole enam ideaalne mudel. Ka Hl^
tegelased, kirjanikud ja teadlased ^^^^^s^» ^""J^^kam^ tahi- - na ja Kuuba pole suutnud tõusta
ära hüppavad ning vabasse maa- meestest ja USA räbalproletariaa-: marksistide ideaalriigiks.; Marxi
düslikku demokraatiat avaliku
kontrolliga produktsioordvahendite
kasutamise iile. See tähendab mui­dugi
kasvavat bürokraatiat, aga
see hind tuleb-maksta.
Sotsialism ei tähenda kõikide
konfliktide lõppehiist, see tähen­dab
instituutide loomist, mis lasek­sid
/ inimestel võimalkult suurel
määral neid puudutavate otsuste
tegemisest osa võtta. See tähen-;
dab,' et meil on õigus katsetada,
aga ka õigust loobuda katsetus­test,
liiis ei toimi. Meü ei tohi olla
tugevat ideoloogüist kohusetunnet
mingi abstraktse idee vastu, kui­das
ühiskond peab tolmuna: Ja
meie ei tohi selle idee nimel
kaitsta suuri majanduslikke ja,
sotsiaalseid kulutusi
pardale viia. KGB teadis, et ta e!
ttöhiÜhegi hinna eest täntsitari
lennukist välja lasta ning võinial-dada
tal ameeriklastega nelja sil­ma
all kõneleda ja ta pidas oma
seisul^hasinii Jaua_^^^
kuni Ühendriikide valismmistee- '
riumi esindajad nõustusid vene­laste
ettepanekuga ja kohtusid
tantsitariga vene agentide Juures­olekul
lennuki kõrvale toodud
omnibuses. Mis jäi sel juhul vae­sel
tantsitaril üle teha? Talle oli
Jäötud ainsaks võimaluseks aval­dada
soovi N. Liitu tagasi minna,
kiiha ta ei teadnud, kas Ühend-rilMde
võimud päästavad ta KGB
küüsist. või .lastakse.ta viia.N.
. Liütu.v
ühendüiikide võimud kinnitasid
päräset kohtumist tantsitariga, et
le 'oli aqtud; võimalus
Ka Mao saab oma jao — tema,ga
võrreldes on isegi Stalm silma­paistev
ei ole ikka veel selge, müHse süs­teemiga
siinsetel inimestel tuleb
tegeleda N. Luduga suhtlemisel.
LudmfllallasovE^tagu-ei saa küll, ^^^^^ ^ j^^^j j^.
yprrrm^Bsmäx^ kapWistliku ühiskonna
se^lraagüise pogenemsega^ve^^
kalalaevalt ja tema valjaandrmse- ideoloogiate relvaks?
S ^ ' J ^ t e ^ ^ ^ » ^ 3 ^ l on mõttetu vaielda selle üle, kes
reländmistest loobuda ja haka!ta "^'-X'^, "^Tt N.: LUduga suhtlemisel rakenda- ^'^"'^'^^ sümakirjateenreid. Mark-ma
tõeliselt ranget Ja Õiglast po- sismil, nagu kõigu ideploogiail, mis
, väidavad lahendavat kõiki : sot-
' 1 siaalsed, poliitüisi ja filosoofilisi
KA.' probleeme, on sarnasusi usundiga.
¥. lp. häirra peatoimetaja!
Dr. Ants Pallopi aitlklkel „Ame&-
rika Häälest" Teie lp. lehe 26.
juuni väljaandes nieenUitab Eric
Sevaireidi sõnu David Halbersta-mi
bestselleri „The Powens i^at
Be-' köihta: „I have read with
inierest (his) account... His ma-terial
ise very well. wrltten, aaid
som® öf it is true."
õiged on näit. dr. Pallopi tsi-
' taadid ,,Am. Hääie'^ porogramimi-lehelt,
ülejäänust pshm iahkesti
avaldada mu konime(ntaajid vaid
nende kolme ebatJõe kohta, mis
otseselt puudutavad minu isikut:
,1. Puudub igasugune faktüine
, alus diT. Pallopi väitele, millakoha-selt
ma cüeyalt ikunagi 1978. a.
pöördunud Eesti Raiivuskomitee
tJhendriiikides poole abipalvega,
kuma mind ähvardanud vallanda­mine
Eesti Osakonna juhataja ko­halt,
kuid BRKÜ juhatus jätnud
„tõötruu informatsiooni" puudu-dagi
sellist ei ole kunagi toimiu-mid.-
Palusin EIlKÜ-lt seletust. Olen
Teüe, hr. peatoimetaja, teadmi­seks
siia juurde lisanud yaigus-koopiad
nii oma arupärimisest
kui ka EBKÜ esimehe, hr. Juhan
ŠImonsoni vastusest. Püsagu vii­masest
tsiteerida vaid üks lause:
„Lubage kinnitada, et ERKU oma
juhatuskoosolekull ei ole seda 'kü­simust
amtaitud".
Jääb küsida: müiiseid allikaid
on kasutanud dr. Pallop ja mida
ta taotleb ühe sellise väljamõeldi­se
trükkisaatmisegä? .
2. Dr. PaJÜopi versioon „ümb©r-paigutustest",
mis toimusid Eesti
Osakonnas (muide, juba novemb­ris
1978, mitte jaanuaris 1979, na­gu
väidab .dr. P.), on leebelt öel­des
väga omapalgeline. Ta: jätab
targu mainimata tolle iihe ja ain­sa
teguri- m i l l e tagajärjel too­kordse
toimetaja kõht vabanes
ja milest ümbeipaigutused alga­sid,
nimelt, viie toimetusliikme
ametliku (kaebuse (grievance) too­kordse
toimetaja vastu. Ka selle,
sel asjas seisukoha võtmata. Mi- ©t mina kohe seepeale palusin md
ümber paigutada juhaitaja kohalt
toimetaja kohale; jätab dr. P.
mainimata. Seevastu kirjutab tä
, pikalt mingisugusitiest ,yvastasti-kustest
kaebustest". Tõeks jääb,
et Osakonnas oli vaid üksainus
ametlik kaebus, et see pani aluse
ümbeipaigiutustele ja et see ei
olnud mtmi vastu.
3. Veel isiklikumaks muutuvad
dr. P. insinuatsioonid minu vastu
lõigus, kus ta kõneleb „ . . . kae­bustest
neilt, kes saateid pidevalt
kuulavad USA-s, Kanadas ja
Rootsis, et need ei ole enam era­pooletud
(sic!) uudiste allikas,
vaid teeb ise propagandat kodu­maa
ametlike esindajatega suht­lemiseks''.
ŠeUised kaebused har
kanud dr. P. järgi E.. Osakonda
kokku voolama • ,^öödünud aas^
ta suvel", kui olin olnud Osakon­na
juhatajaks poolteist aastat. /
Osakonnal on täielik, mitu aas­tat
tagassiihiriev • kuulajakirjade
register. Selles leidub palju soo­ve,
tunnustust ja vahel seikfca ka
kriitikat — kuulajaüt' niitte üks­nes
; Eestist, vaid ka Soomest,
Rootsist, Inglismaalt, USÄMSt, Ka-kus
— kommunismi kõige efektiiv­seim
relv — on kaotamas oma
efektiivsuse. ,
Demokraatia pole ühendatav ma­janduslike
turutingimuste puudu­misega.
Need oh tähtsamad kui
omandi ära jagamine. Kui turutin-gimušed
ei toimi, siis pole inimes­tel
õigust otsustada nii valmista­jana
kui tarbijana. Sotsialism, mis
hävitab turu, on dešpootne.
Majanduslikult pole. tähtis, kes
omab produtseerimisühikud — ük­sikisik,
mingi kollektiiv või töö­lised.?
• ,
Tööliste täielik kontroll vabrikus
tähendab vana liberalismi tagasi­tulekut.
Aga 'kui riik omab kõik^
siis ei saa töölised ju vabrikut
kontrollida. Need kaks põhiniõtet
käivad' teineteisele vastUv Tegelik
kuses on ainult kompromissid või­malikud.
VANCOUVER (VE) — Ühendur
Kanada ajakirjanduses on vii­masel
ajal pühendatud rohkesti
tähelepanu nendele meestele, kes
käisid Hispaania kodusõjas nõn- -
danimetatud ,.yabariiM.a.ste" poo­lel
võitlemas. Nendega avaldatak­se
jutuajamisi ning lastakse neü
rääkida oma muljetest, elamus­test
ja rasketest võitlustest His­paania
fashistidega. Hurjutatak­se
ka Kanada tolleaegset valit­sust,
kes oli kanadalaste Hispaa­niasse
sõtta minemise vastu, pool­dades
seUeš kokkupõrkes Kana­da
erapooletut hoiakut
Omaaegsed Hispaanias käinud
sõjamehed räägivad kuidas neile
sai selgeks, et fäshism on toores
ja jõhker valitsemissüsteem, mil­le
vastu tuli võidelda, et kaitsta
demokraatiat. Keegi ei räägi aga
sellest,miks sellest „demokraatia"
kaitsmisest nii väga huvitatud
olid kohalikud kommunistlikud
parteid, kes organiseerisid punase
Rahvusvahelise Brigaadi ning
hoolitsesid ka selle eest, et noori
kanadalasi läheks Fräneo vasitu
võitlema. Nendest vanade sõja­veteranide
juttudest ja interv­juudest
ajalehtede veergudel ei
selgu, miks oli nii kangesti vaja
kaitsta pahempoolset ,,demokraa-tiat'*,
mis oli libisenud konmiu-nistide
konitrolli alla ja kujune­mas
punaseks diktatuuriks ja
millega erines see dUrtaator
Franeo fashistlikiist diktatuurist.
Kuid tolleaegsed kodusõja me­hed
on praegugi veel kinraasi täis
ia mõned neist kinnitavad, et nad
teeksid selle sõja uuesti läbi ku­na
see võitlus oli Õige. Kui meie
ses Vietnami põgenike problee­miga
avaldas kohalik õhtuleht
silmapaistvalt eesti ajakirjaniku
Andres Joasaäü lugejakirja. Aval­dame
selle lühendatult..
„üillatavalt vähe on räägitud
kommunistlikust agressioonist oleksime võitnud, siis oleks maa­ühenduses
.põgenikega Kaug- ilmas eksisteerinud nüüd hoopis
Idast... Uus ^õna „paadirahvas" teistsugime pallimäng,'' arvab
on kasutusele tulnud, kuid prob- Üks neist veteranidest, kelle arva-leem
ei ole uus. j tes on nüüd aeg ka küpse nõuda
Mina olen ka ,üks ,,paadirahva" Kanada, uuelt valitsuselt Hispaa-
Kui öelda, et sotsialism on ühis­kond,
kus riik omab kõik, siis
omab riik ka inimesed — nagm
N. Liidus toimub.
Sotsialism pole ju mingi täiuslik
ühiskond,. mis radikaalselt erineb
kapitalistlikult. Sotsialism ei tä­henda
mingit lõplikku lahendust j
taolist ei ole ju olemas. Sotsialism
kujutaks endast pigemini liikumist
nadast ja mujalt. Mitte ainustki
sellist kaebust, mülistest kõneleb
dr. Pallop, ei ole Osakond saa­nud.
Mui on ra^e vältida mul­jet,
et dr. Pallop on sün laskunud
tegevusse, mida nimetatiaikse po-liitüiseks
mustamiseiks. • Vaevalt'
on mul 'töfvls siiri nüdagi lisada,
kuna mind tuntakse Vaba Maaü­ma
.eestlaskonnas kahtlemata pa-rernihi
kui dr.p. näib eeldavat.
Lugupidamisega
IIMAR MIKIVER
Ameerika Hääle Eesti Osakond
Toimebaja
hulka 'kmiluvaist, ehkki olen ela­nud
Kanadas üle 30 aasta ja ma
tuliin PõhjarEuroppast. Põhjus on
iseesama: põgenemine kommunis-
' mi:eest.V;:
Me ületasiime Balti mere Ees­tist
Rootsi 1944, a. sügisel.; Meid
oli ülle 400 inimese vanal kolme-mastüisel
purjakal..;
A. Joasälu kirjeldab Baiti riiki­de
saatust sõja ajal ja nendib, et
„suuirem osa inimesi oleks lahku­nud
kui oleks jatkimud paate".
,>Sellest saadik on mitmeid rii­ke
langenud kommunistliku kons­piratsioon
söödaks ...
See on kurb tõde mida üks 'ka­nada
ametikandja hüjuti väljen­das:
miaaümas on tohutult maid
nia kodusõja punase poole vete­ranidele
samasuguseid õigusi na­gu
need bn aiitud kõigUe teistele
sõjaveteranidele. Eelkõige tahe­takse
saada aga avalikku unus­tust,
et Hispaania kodusõjas pu­nasel
poolel võitlemine oli tähti$
ja põhiliselt õige.
Esmajoonies peaksid need oma­aegsed
veteranid siiski selgitama
ühe lihtsa küsimuse — miks oli
ühe diktaatori eest õigem võidel­da
kui? teise (üktaattori eest? Kui
nendele Kanada omaaegsetele sõ­jameestele
isegi veel praegu selge
ei ole, et nad võitlesid Hispaanias
Stalini puns^ terrorireashümi le­vikule
kaasaaitamise eest, siis ei
ole jiad ajaloost midagi õppmud.
kust põgeneda ja nü vähe järele Yõl lootsid nad tõesti sihilikult
jäänud kuhu minna. Agressioon, «teistsugusele pallimangule*V maa-mis
algas Baltikumis üks inim- ilmas,mis oleks muutnud kogu
piõlv tagasi kestab edasi. Kas seda vaba maailma üheks suureks or-peatatakse
kunagi?" jalaagriks? ^
Näib, et Ameerika Ühendriigid
on presidendi valimisel takerdu­nud
seaduse küüsi, m i s annab
presidendiks valitud isikule või-maiuse
veel teistkordselt Valges­se
Majja kandideerida. Ja nagu
kogemused kinnitavad ei dfe
ükski president rahul ätaült ühe
Aidake kaasa
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säUitamisele!
>'al)tsen}
vanüsell
seatud
kide rai
kogu va
line pj
kaasa c|
taks
mees h|
valitseijl
mä, mi(
tagasi J
Seda
gu ka p|
se ajal.
toimuval
sed, sül
tõsiselt
konda d
dada, ni
ühele või
legä me^
valgeid,
Majast i |
sid pre
rimiseksi
tõstmis
meeste
Kuid
peab rai
ratüuri
poliUUis
tega ja
vad nõt
sidendi
ninjv lee|
ajal teh|
kaugelt
asjatiuK
on seh
osades
vajab OI
seks lisal
rahvaniil
mänji^i
seerimisl
parteid
ringkoni
vad mUl
mees" Il
KogiT
oleks ji^
poleks
mõelda
selc ninj
list aegjj
pulnarsil
seb mõ(
rastavai
tundub
Mississij
Mark 11
surub ij
laeva p(
asenicl
oma tö(
oma nõi
le hakai
ja lisi
mida et
välismii
vanud
Youngi§
Andrel
tlhertdri
pfTotsed^
gi ühe
nimeta
del kõi
juhtival
seid inij
neid isij
' valimist!
kes tul(
kampa!
suure t(
Selle
vad se
protsed^
ole siis
' mokrai]
vaüt
^ Ott hak?
neeriihJ
mad 01
lk. 3)