Vaba eestlane , August 16, 1977

              •VABA EESTLANE tessipä/sval. 16. augustE 1977 Tu^ay, Mgus^ Nr. 60
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O, Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 36^7521, talitus (tellimised, kud^^
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.—, poolaastas $I6.~ ja
.veerandaastas $9.— kiripostlga aastas $48.—, poolaastas $25.50'
ja veerandaastas $13.5©.
TOLLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.-, poolaas­tas
$17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53,—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.S0 ^
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumb^ hind 35 c.
* -
Pubiished by Free Estonian Pubüsher, Ltd., 135 Tecumseth
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Maaihnas ei leidu ühtegi sellist
kommunistlikku rükij mis nii her­meetiliselt
raudse rimba taha
oleks surutud kui Kambodzha. Pä­rast
seda kui sealne demokraatlik
rezhiim Hiina jl N. Ludu poolt
relvastatud punaste löögiüksuste
survel kokku varises, mis oli suu­relt
osalt tingitud ka Ühenriikide
ja teiste lääneriikide kahetsus­väärsest
ükskõiksusest Kambodz­ha
seadusliloi valitsuse toetamisel,
imbub Kambodzhast ja seal valit­sevast
olukorrast väga vähe infor­matsiooni
välismaailma ning need
vähesed teated on olnud masenda­vad,
kõneledes kohutavast terro­rist
ja miljonite inimeste julmast
hävitamisest punaste teiTorištide
poolt.
Nüüd on Kambodzhast põgene­nud
isikute andmetel Ühendriiki­des
välja ilmunud raamat „Mür-der
of a Gentle Land" (Ühe leebe
maa mõrvamine), milles vapusta­va
detailsusega kirjeldatakse
Kambodzha linnade massilist eva­kueerimist
pärast kommuiiistide
võimule tulekut 1975. aasta april­lis
ja ühe miljoni inimese hukku­mist
evakueerimise läbiviimisel
ebainimlikkudes tingmustes. Raa­matu
koostamisega ja andmete ko­gumisega
on palju vaeva näinud
selle autorid John Barron ja Ant-hony
Paul, (kes viibisid pikema aja
jocksul materjalide hankimiseks
Kagu-Aasias. .
. Mis^uhtus pärast kommunistide
võimuletulekut Kambodzhas, seda
võib võrrelda Stalini tapatalgutel
ga ja niüjonite põllumeeste sur-nuko
näljutamisega kolhooside ra­ja
nüseJ Venemaal. Sealjuures on
siiski üks suur erinevus: kui Vene­maal
teostati kulakute ja kodan­laste
mõrvamist kommunistliku
parte! sildi all ja üldtuntud kom­munistide
juhtimisel, siis Kam­bodzha
elanikkond ei tea, kes on
praegu võimul olevad isikud ja kes
on praeguse terrori teostajad.
Kõik Kambodzhas toimuvad kor­raldused
antakse müstilise orga­nisatsiooni
Ängka Loeu nimel,
kuid kellegil. pole aimu, mida see
organisatsioon endast kujutab, kes
on selle taga, ja millised on side-hied
Khmer Ronge kommunistide
klikiga. Kahtlemata on aga kindel,
et linnade tühjendamine elanikest
ja sellega seotud kümneid tuhan­deid
inimesi ohvriks nõudvad sur-mamarsid
olid kõik detailselt ette
planeeritud, sest linnade tühjenda­mine
algas kohe pärast pealinna
Phnom Penhi langemist. Inimesed
aeti dzhunglitesse, kus nad pid
hakkama paljaste kätega rajama
külasid ja riisipõlde, mis pidid
olema aluseks uuele Kambodz-hale".
Kogusummas aeti nende aktsioo­nidega
linnadest välja 3,5 miljonit
inimest, umbes pool elanikkonnast
Arvatakse, et selle suure hävitava
operatsiooni eesmärgiks oli hävi­tada
endine ühiskond ja endisec
tõekspidamised, mida kinnitab^ ka
see fakt, et seoses inimeste linna
dest väljasaatmisega ja massilise
mõrvamisega põletati ja punistäti
ka kõik endised raamatud, välis­maalt
toodud masinad ja tarbe­riistad.
Raamatu autorite andme­te
põhjal pandi erilist rõhku intel­lektuaalide
järjekindlale mõrva­misele,
kuna 1976. aasta lõpuks
olid hävitatud peaäega kolk isi­kud,
kelledel oli keskkooli või kõr­gem
haridus.
Lõuna-Ameerika Läti Liidu esimene asutamiskongress peeti kevadel Sao-Paulos, BrasüMäs piiskop
Grünbergi mälestuseks ehitatud majas. Asutamisest võtsid osa kaks esindajat Argentünast, 18 Brasü-
•liast ja 10 Venetsueelast. , • ' •
Kongressist võtsid osa mitte ai­nult
valitud' saadikud, vaid arvu­kalt
inimesi kohapealseist organi­satsioonidest
ja kogudustest. Kong­ress
algas jumalateenistusega mil-e
pidas õp. J. Mekss, kes vaikse
hetkega mälestas surnud oFgani-satsioonide
esimehi Tervitades
kongressi, mis peaks tooma suuri
muudatusi Lõuna-Ameerika lätlas­te
organiseeritud ellu, ütles õpeta­ja
Kristiise: sõnad: „Kui nad vai­kivad,
siis kivid kisendavad" ja
lisas,
Eeltoodud andmete põhjal, mis
on mitmsekordselt ja rlsti-rästl
kontrollitud, on Kambodzhas või­mule
tulnud grupp haiglasi terro­riste,
kes on kujundanud endisest
leebest ja sõbralikust maast maa­pealse
põrgu. Näib, et 20. sajand
ning kultuuri ja tehnoloogia areng
ei ole maailmas midagi muutnud
ning et praeguste Kambodzha tü­rannide
ja terroristide kõrval on
ta tarite valitseja Dzhengis-khan ja
hunnide juht Attila algajad õpipoi­sid.
• Jääb ainult imestada, kus on
nüüd kõik need demonstranäid ja
kambodzha rahva ,.õiguste" kaits
jad, kes korraldasid Üiiendriikides
demonstratsioone ja meeleavaldusi
kui ameeriklased andsid oma len­nuväega
Kambodzha välitsusväge-dele
piiratud abi. Kommunistidele
moraalse toetuse andmiseks ilmu­vad
läänemaailmas alati tänava­tele
demonstrantide ja mürgelda­jate
jõugud, kes püüavad mõjuta­da
valitsust jV poliitikuid kuid
kommunistide terrori all kannata­vaid
miljoneid inimesi suvatsevad
väga vähesed toetada. Kambodzha
rahva traagiline saatus ja lääne­maailma
ükskõiksus miljonite
süütute inŠMeste kurva saatuse
suhtes on järjekordseks tõendiks
läänemaaüma nõutusele, ükskõik­susele,
saamatusele ja ideoloogili­sele
allakäigule.
K.AV
et meie aktiivsus peaks olema
nü tugev, et seda oleks kuulda
meie kodumaal, et inimesed se^
teaksid, et vabaduses elavad lät­lased
on valmis igasugust ohvrit
kandma, et ka need, kes praegu
orjuses, saaksid kord vabadena
te nünel tervitas prof. dr. S. La-dusans.
Läti Abistamise ühingu
nimel Karlis Minders, Düiina Kot­kaste
poolt P. Lavans, Balti Rah­vaste
õiguste komitee niniel kap^
ten Roberts Pontshuka. Osa kirja­like
tervitusi loeti ette.
Kongressi jiüiatajaks valiti Ve-netsueela
esindaja Vili Ä. Vitoluj
Eigeteks Argentiina esindajad II-
' vargu Zoltu ja Brasiiliast Jeka-bu'
Mekshu, protokollijaks Zigri-du
Ginterium ja Guntaru Cedu-
Seda ei luba* lätlased välismaal ai­nult
sõnadega; vaid näitavad ka
tegudena..
Venetsueelas elavate lätlaste ja
BLPA (Brivas Latvishu Pasaules
Apvienibas) nimel tervitas kong­ressi
A. Vitols, kes ütles, et ta
loodab, et umbes 10 000 lätlast
Lõuna-Ameerikas otsiksid Ja ka
leiaksid võimalusi isamaa vabas­tamiseks.
' Lõuna-Ameerika noorteühiiigu
poolt tervitas uut organisatsiooni
Guntars Cedulis, Argentiina lätlas­te
poolt Ilgvars Zolts, Nova-Odessa
koguduse poolt Rudolf Kivitis,
Sao-Paulo luteri koguduse nimel
tõi tervituse Alfons Skalbe, teise
Nova-Odessa luteri koguduse tervi­tusi
andis üle Andrejs Bruns. Lõu­na-
Ameerika pressi poolt tervitas
õp. A. Ara js, Brasiilia katoliiklas-
Kongressi mõtte algataja J.
Mekss tutvustas koosolijaid, kong­ressi
ajalooga,; mis sai alguse juba
1968. aastal, siis kui ta ise oli võt­nud
osa volinikuna BLPA koosoie-
[ust. 1969. a. Brasiilia Läti Liit te­gi
ettepaneku,' et BLPA koosole­kuile
saadaksid kordamööda Ar­gentiina,
Brasiilia ja Venetsneela
oma esindajad, üleskutsele ei rea­geerinud
aga Argentiina lätlased.
1974. aastal aga sündis mõte orga­niseerida,
Lõuna-Ameerika Läti
Uit, kus iga maa keskorganisat­sioon
oleks esindatud. Pärast, mit­mekordset
kirjavahetust on see
idee saanud nüüd reaalseks. Tema
algatuse teostamisele olid suureks
abiks Venetsueela delegatsiooni
juhataja Vilis Vitols.
Kongressil esindas Argentiinat
Brigltta Dumpe ja Ilgvars Zälts,
Venetsueelat. yilis A. Vitols, Marta
Vitols, Valentiina Vitols, Andris
Berzins ja Peteris Vanags. Kong­ressi
liikmete hulgas oli nimeta­misväärselt
palju noori. Osavõt­jaid
oli veel mitmest lätlaste kes­kusest.
Venetsueela delegatsioon
oli toonud kaasa ka uue liidu põhi­kirja
projekti, mis üldjoones oli
väga sarnane ALA (Ameerika Läti
Liit) põhikirjale ja mis väga so­bivat
Lõuna-Ameerika oluviisile ja
olukorrale.
Pärast. pikemaid läbirää;kimisi,
võeti põhikiri vastu. See registree­ritakse
Venetsueelas, sest Brasii­lia
seadused ei nõustu organisat-.
siobnidega, mis ei asu Brasiilias
ja mille liikmed ei oma Brasiilia
kodakondsust. Uue liidu jühata-jäks
yaliti Vilis Anši Vitolu, ase­täitjaks
Ansis Berzinsh, sekretä­riks
Marta Vitols, laekuriks Peteri
Vanags ja juhatuse liikmeks Leo­pold
Klishans. Brasiüia juhatuslii-ge
selgub tulevikus. Liikmemaks
on $5.00 Venetsueela rahas. Lepiti
kpkku, et järgmine kongress toi­muks
1979. aastal.
Läbirääkimistel oli kõne all
veel majanduslikud probleemid.
Venetsueelas bn juba selline kok­kulepe
olemas, et üritustelt lä­heb
10% seltskondlikeks vaja-
• teteks. /
Arutati ka kooli küsimust. Venet­sueelas
juba töötab algkool El za
Bolshaitise juhatused ka keskkool
on olemas. Ka. Brasülias on mõte
läti kooli organiseerida ja selle
.eest lubas hoolt kanda Daina Gut-mane,
kuna majanduslikud mured
võtab omale Sao Paulo kiriku ko­guduse
naiskomitee.
Kongressi ; toitiustamise eest
hoolitses majandusteadlase Minde-ra
perekond. Pärast liidu juhataja
Vitols ja laekur Vanags külastasid
600 kmi kaugusel olevat Varpa ko-ioniid,
kuhu asusid lätlased elama
juba pärast Esimest maailmasõda.
ELLA ÄNDERSONS
arreteerimised
Druzhkovkas, Donetski oblastis,
toimunud kohtuistungü mõisteti
kaks ukrainlast dissidenti, kirjanik
M^kola Rudenko ja kooliõpetaja
Oleg Tihhij, p&em'aks ajaks vangi.
Rudenkot karistati 7-a. kinnipida­misega
crjalaagris ja seejärele 5
a. asumisele saatmisega. Tihhij.sai
IC aastat ja ka 5 a. asumist. Mõ­lemaid
süüdistati vormiliselt
nõuk. vastases propagandas. Tege­likuks
vangistamise põhjuseks oli,
et nad kuulusid ukraina gruppi,
mis jälgis Helsingi konverentsi
deklaratsiooni täitmist.
Mõlemad orjalaagrisse saadetud
aiTeteeriti veebruaris. Neile lisaks
arr^steeriti aprillis nende kaks
kaaslast Marinovitsh ja -Matuse»
Conn. Eesti Meeskooril täitus
kevadel 25 a. lauluharrastust. Seda
tähistati si5uka ja tujuküllase
kontsertballiga Wiilimanticus Poo­la
Maja avaras, saalis, niida oli
tulnud kaasa elama rohkearvuline
eestlaskond Connecticutist ja väi-jastpoölt,
et avaldada tunnustust
koorile ja selle juhile Ants Laane­le,
kes koori asutamisest alates on
hoidnud Conn. Eesti Meeskoori
laulu kõlamas. Nn Imjunes see
kontsert ka Ants Laane austamis-õhtuks.
Omapoolse osa ja elamuse
pakkusid õhtule solistidena 'tenor
Hillax Saareste New Yorgist ja ko­halik
koloratuur-sopran Regina
Kaar. Klaverü saatis neid mag.
Frederike Tanner. ^
vitsh. Neile pole semni ühtki süü­distust
esitatud.
^- •.-.VES:'.
MOSKVA Kuigi N. Ludu juhtkond on ümselt häiritud ja tasakaalust välja löödud ühendriikide
president Jimmy Carteri inimõiguste polütika pärast, ei ole venelased kaotanud lootust detent^ polii­tika
vüjelemiseks ning selle arvel soodsate krediiti de, läänemaailma masinate Ja kaupade ning Ühend-rükide
tehnoloogia omamiseks, ühendriikide presidendile ja Valgele Majale suiTe avaldamiseks oa
Kreml organiseerinud kõik oma vanad Ja mõjuvõimsad sõbrad ÜhendriiMdes ja teistes laeriikides,
et sundida Carterit järelandmistele.
Äsja partei peahäälekandjas
„Pravdas" avaldatud poliitbüroo
välispoliitilise nõuandja Georgi
Arbatovi artikkel- laseb oletada, et
venelased katsuvad uue taktikaga
Valge Maja mõjutada ning endile
ühendriikides suuremat toetust ja
poolehoidu võita.
Selle uue taktika raamides on
loobutud Carteri otsesest ründa­misest
ning katsutakse leebe too­niga
alla kriipsutada presidendi
tahet N. Liiduga kokkulepete
saavutamiseks ning väidetakse,
et„detente poliitikat ootab mis
-tulevik".
Arbatov katsub ühendriildde ja
N. Liidu juhtkondade vahel mängi­da
mingisugust vahetalitajat ja
mainib, et Carteri seisukohad ja
väljendused mõjuvad häirivalt
Moskvas, kuna N. Ludu juhtkond
ei tea, kuhu Carter oma inimõi­guste
ja relvastuse vähendaniise
poliitikaga välja tüürib. Polütbü-roo
propagandakirjanik väidab, et
Carter peaks lähemalt selgitama,
kuidas tema uus relvastamise po­liitika
on kooskõlas tema relvastu­se
kontrollimise ettepanökutega
ning kinnitab lisaks, et Ühend-riikid
peaksid oma kaubavahe­tust
N. Luduga tunduvalt suu­rendama
kui nad tahavad, et N.
Lüdu juhid oleksid vastutuleliku-mad
nende ettepanekutele.
Ühendriikide ajaleht, „Nevv York
Times-* asub president Carterit
kaitsma ja märgib oma juhtkirjas,
et Ameerikas on läbi löönud arva­mine,
mille kohaselt ühendriikide
ja N. Liidu vahekordade jahenemi­ses
on täielikult süüdi president
Carter. Leht mainib, et kui 1950-
nendatel aastatel valitses Ameeri­kas
arvamine, et N. Liidu suhtes
tuleb-' olla kam ja. kõvakäeline^
siis 1970-nendalel aastatel sõhniti
venelastega igasuguste kombinat­sioonide
abü mitmeid lepinguid,
kusjuures tähtis oU ainult kok­kulepete
saavutamine kuid nen­de
kvaliteedile ei pandud mingit
rõhku.
Ajaleht kinnitab, et kui venelastele
ameeriklaste ettepanekud ei meel­di,
sus ei õle sellega .midagi kat­ki.
Sealjuures on aga häiriv palju­de
ameeriklaste hoiak, kuna nende
arvates tuleb president Carterit
vaadelda kui saamaitut me^t kui
ta ei saavuta Moskvaga kiiresti
Nüüd, kus Ühendrükfde ja N.
Liidu detente laev ujub madalas
vees Ja kardab iga minut karide­le
sattumist^ on venelased Jälle
suure hooga hakanud rääkima
kahe suurriigi vahelisest kauba­vahetusest
ning väidavad kui
palju kasu on seUest nii amee­riklastele
kui ka venelastele.
Kuidas see ' paljuküdetud ^ ja
taevani ülistatud kaubavahetus te­gelikult
välja töötab, selle kohta
allpool väike isaloomustav lugu.
1975. aastal räägiti palju trakto­rite
puudusest maailmaturul Ja
venelased haistsid oma traktorite
turule saatmisega häid äritegemi­se
võimalusi, lo6tes sisse tungida
ka Ühendriikide tm'ule; 1975. aasta
mais oli Belanis traktorite tehas
Minskis jõudnud oma organiseeri­mistöödega
nii kaugele, et vabrik
oli võinleline välja laskma 301)
traktorit päevas.
Nõukogude traktorite esindajaks
Ühendi'iikides oli Satra Corp., New
Yorgis, mille direktor AgopChale-kian
kinnitas, et ta kavatseb im-porteerida
1975. aastal 3000 vene
traktorit ja viia seda arvu 197().
aastal 8000 traktoritele.
Asi ei töötanud siiski sellisel
kujul välja kui Saträ Corp. oli se­da
planeerinud. Vahetalitaja nõu­dis
venelastelt tugevama jõulise­maid
traktoreid, mida talle esialgu
lubati, kuid need jäid tulemata.
Sellest tingituna olid ameeriklased
sunnitud oma importi vähendama
300ö-lt traktorilt 1300; traktorile
kusjuures tegelikult 1975. aasta!
apieerika farmeritele müüdi ai-hult
umbes 600 traktorit.
järgmisel aastal müüdi Amee­rikas
800 kurn 900 vene traktorit
kuid tugevamad masinad jäid ik-lia
tulemata. Möödunud aasta
märtsis müüs Satra oma vene
traktorite äri Milwaukees asuvale
Belarus Mafchinery Inc.-le, mis
kuulub sajaprotsendiliselt N. Lii­du
väliskaubanduse ministeeriu­mile.
See aga asja ei paranda ku­na
venelased võivad kõige pare­mal
juliul müüa,aastas 800, trak­torit,
mis on vähem kui 1 protsent
Ameerika traktorite turust.
See traktorite lugu näitaib, et ve­nelased
on rajanud oma kaubava­hetuse
väga lihtsatele alustele —
meie müüme teile lihtsalt seda,
mis meil käepärast juhtub olema
kuid nõuame teilt kvaliteetkaupu
ja komplitseeritud masinaid, mi­da
meie ise ei suuda valmistada.
Ja kui ameeriklased sellise kauba-
V. usegä ei nõustu, siis on, nad
koostöö mineerijad ja detente po­liitika
lõhkujad. See on tänapäeva
poliitika, millest aga kahjuks pal­jud
läänerükide poliitikud jj^ rii­gimehed
aru ei taha saada;
Äsjane Kanada lennuväljade len­nuliikluse
kontrollijate streik, mil­le
parlament eriotsusega likvidee­ris,
oli jällegi üks omamoodi etapp
Kanada streikide laine konarlisel
teel. Kaos, mUle tekitasid streiki­jad
Kanada lennuliikluses oli ma­sendav
ja tekitas suiu-i majandus­likke
kahjusid, rääkimata lennu-reisijate
kannatustest, kes ootasid
(Järg. lk. 3)
\
Nr. 60
NÄI
20. Ja 21.
dr. Pahapi
Eestlas
NEW Y(
voolu katl
maaihnalii
14. juunil
kuritegelike
nas, kes r|
Imestust
valitsus ei I
vool nüj
pidama sõi
testanud ü |
gunesid
ke massid^
oli suuri r;
ööl süski
duslikult
saanud. Kii
kus eestli
koju liikh
Kii
23 WEf
RexI
lennnvälj
Mkvidee
maiusi,
see su
Kanadal
kuna 1
kalitlem
kes vaa
vaatemä]
nikbDL l
süsteem
missüstc
ise
Kwi p|
sus sel
väga väi
lamendij
se, süs
Kanada]
kelle M
streikida
see oM
käega
valitsnsl
liikluse
nende
väga p|
natab
katiaä!
saab Sl
:::''See:.
litsus
Õigust
jandusl
sellist
mata
strögij
Kans
Lang,
eluiis
giame^
ta. Sel
on mi
raalid^
koesse
fcsr Pl
rügiai
on tel
nendel
sid.
Sellist
ainultl
gasi
miU(
võrdl^
ta jaks
Kai
mini!
susi
kuid
Langi
miselj
transi
ted jj
iiidsi
võib
ole n|
•: daja.
legi;
keeril