1978-03-14-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ioiLal -Liurary 56255'..
Geii.pAcquisitions Sectloaa?'
Ottawa^Onta \
Second class mail regis-
-r- 1089.
,,f : .« >' »^,.->'' ;V-j
• ILMUB ,
I IGAL TEISIPÄEVAL'
i JA NEUAPÄIÖVAL
T L H Ä Ä U u J
Kr. 3® <2463) I K ^ Teisipäeval, 14. märtsU 1918 - Tnesday, March 14,1978 Üksiknumbri^iiud 35 eesiM
BELGRAD — Belgraäs londis mööiuffiu^ nädala! lõppfaasi Euroopa Julgeolekukonverentsl Järetom-vereats
kui osavõtvatel riiMdel õnnestus Maltat sundida oma nõudmiste tagasivõtmisele ja ühisele ko-miiaiceele
allkirjutäinisele. Komünikee koostamisel tehti venelastele suuri Järelandmisi Ja Jäeti sellest
^ välja inimõiguse küsimused, mida'osavõtvale maade MÕied esindajad oma lõppsõnavõttuies siisM
asutasid;
ühendriikide peadelegaat A.
(k>ldberg kiimitäs lõpukõnes,
et ühendriikide valitsus jätkab
oma inimõiguste rakendamise
nõudmise poMikat vaatamata sellele,
etBeda ei ale Bfelgradi konverentsi
lõptikomlinüjees mainitud.
Goldberg avaldas kahetsust, et
Nv Liidu delegaadid keeldusid
iEimõiguste probleemide käsita-naisesi
konverentsi lõpukokku-
• võttes. •
Ta ütles, et konverents lükkas
llmber N. Lüdu väite^, millede kohaselt
inimõiguste käsitamine tähendab
teiste riikide sisemistesse
asjadesse sekkumist. r
ida ja lääne vahelist liikumist ning
inimõiguste rakendamist N. Ludus.
Ta puudutas ka N. Liidu dissidentide
küsimust, leides, et N .
L i i t ei kohtle neid õiglaselt.
Dissidentidest mainis ta eriti Anatoli
Shtsharanskit, kinnitades, et
Kanada on vahnis ta vastu võtma
kui N. Liit lubab täi maalt lahkuda.
Samuti tegi ta ettepaneku, et
venelased vabastaksid vanglatest
kõik dissidendid ning annaksid neile
võimaluse teistesse maadesse
siirduda.
N. Liidu peadelegaat Vorontsw
mainis Cafikule vastuseks, et Sht-sharanski
ei ole teisitimõtleja
Kanada esindajal mitmekultuuri vaid spioon, kelle tegevuse
minister Normal Cafikul oli kokku- vene võimudel on dokumente,
saamine N / Lüdu peadelegaadi
JuM Vorontsöviga. Minister Cafik
tõstis esile Balti riikidest pärit
Kanada iodanikke, kes-taotlevad j
oerekondade ühendamist, vabat i
' mis näitavad,. et; ta tegutses
Ühendriikide CIA kasuks.,
Vorontsov nõudis ühtlasi seletust,
miks läänerügid- hindavad nõukogude
ühiskonda ainult üksikute teisitimõtlejate
järele. Ta süüdistas
lääneriike, et need on nurja; ajanud
Belgradi konverentsi, sidudes
inimõigused inimyöntaktide küsimusega.
Vorontsovl: arvates on
inimõiguste 'küsimus ideoloogiline
ning see tekitab põhimõttelisi
konstitutsioonilisi probleeme N,
Liidus. •
Konverentsi lõpetades otsustati
jär^me Euroopa julgeölekukoh-verentsi
järelkonverents korraldada
Hispaania pealinnas Madrüdis
11. novembril, .1980: aastd
Aktuse külalisi Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel Montrealis. Foto: E. Sügise
MOSKVA —• N . Liidu võimud
võtsid, kodakondsuse -kindral
PjQtr Grigoreiikolt-kes oli npiiko-,
gude; timtuimald dissidente, nõudes
inimõiguste rakenflamist N.
Liidus. Grigorsinko : llahkus , N .
Liidust -välimaaleImue^^^ kunkis,
n^eaitüdas. Ameenka Ühendriiki-
Möödunud pühapäeval pidas kiUamängude ja Võidupüha püliitsemSsej komitee koos maakondade
esindajatega erakorralise koosoleku, Ims olid arutusel nendele üritustele ette tuhiud talds-tused
küna ettenähtud maa-äla ömaniloid olid edasilükkamatute asjaolude tõttu smmitud B©-
virs.;Elbow üürimise kokkuleplBe selleks :^otstarbeks, tühistama. ^ , '
Möödunud pühapäeval algusega kel 11 ei. aasdis Kanada Ä -
lik televisiooni saatejaam CBC ülekanadallses ulatuses edasi Toronto
Vana Andrese kiriku 100. aastapäeva plduliloi Jumalatee-nistüse,
mis toimus teatavasti nädal aega varem jumalakoda kar
sutavate eesti Ja läti koguduste ja õpetajate üliisel kaastege-
'Sa^d^oiiüMiselft hästi õnnesi^^
nud. Selle raamides ilmusid ^aate
jälgijate silmade ©tite lähivõt-deš,
fces : eM> ta poeg. S^da|ted. kiriku lomstipärasest arhj^
võimalust kasutasid kommunist- tötatüurist, tseremooniast- laiige-
Itkud võimud temalt 'kodakonds
u s ära^võtmiseks, ipiUe tulemu-;
ema kindralU ei ole bnam võimal
i k N. Liitu ^tagasi fpöOTduda.
Girigoreinikö oli üks Teise maail-masõia
kangelasi, keda oli vääristatud
paljude kõrgete nõukogude
aumänkidega,, kuid ta muutus
võimudele tülikaiks ;küi ta
hakkas nõudma inimõiguste rakendamist.
Ta arreteeriti 1Ö64.
aastal -ja saadeti^ vahnuhai^lasse,
Jms ta viibis 14 kuud. 1969. aastal
arreteeriti ta uuesti j a hoiti vai-
-muhaiglas kinni viis aastat.
nute mälestustahvli juures, õpeta-.
ja J . Gaüitise sõnavõtust, õpetaja
A.Taulijutlusestj koguduse nõukogu
esimeeste A. Roosti j a J .
Petersoni pühakirja lugemisest
ning mõlemate koguduste kooride
ettekannetest,
,' kusjuures.. televisioonikaamera
peatus pidevalt iiksikute lauljate
nägudel, et anda edasi nen-
. de elamuslikku.
laulule.
OTTAWA iKonservatiivide
parteisse kuuluv Kanada parla-mendüüge
Otto Jelinek tegi ava-jev
— nõunik, kapten Igor Barde-jey
— mere- j a lennuväe atashee,
Marat Reva — saatkonna 1. sekretär,
Boris Soukharev — saatkonna
1. sekretär, Gennadi Zolo-toy
— saatkonna 1. seikretär, k c l -
Itn. Valentin Povetiev — sõjaväelikult
teatavalcs 14 N , Liidu Ottä- 'iise atashee abi, koi.^^^^E^
wa saaitkonna liiget, kes temale Aleksaojan — sõjaväelise atashee
^al)Unud i n f o r m a t s k ^ abi, Andrei Plavinski feauban-
.tegelevad spioiÄhigä.' Jelineki duse atashee, Sergei Ivanov —
nimekirjas on järgmised : N . L i i - saatkonna^^^ 3^^ sekretär, Vitali
du saatkonna liikmed: Albert Tkatsiienkö, — kaubanduse ataš-
Bnguibarov — kauband,usnounlk, hee, Nikolai Krioutshenov - - atas-
Bmitri Ivanov — nmmifc teaduse hee, Vladimir S k o t e^
ja t t o ) l o o g i a alal^, d r j V . ' M ne sekretär.
, ' . EELK PEETRIKOGUPÜS TORONTOS ;
Suurel neljapäeval, 23. märtsil kell 8.30 õhtul Peetri
(YorkGycle)
iigliskeeles eestikeelsete seletustega
Pääsineks Mrikukorjandus
Vana Andrese kirik õnnistati
jumalaköjana 17, märt-šü 1878.
aastal ning selle ehitamise teostas
ainult eö-lükmeline shoti immigrantide
kogudus. K i r i k mahutab
900 inimest ning on varusta-;
tud kahe torniga, milledest üks
on 122 ja teine 78 jalga kõrge.
Kirilm ehitamine läks sada aastat
tagasi koos Immdi ostmisega
maksma dollarit. •
Eesti j a läti kogudused ostsid
selle kiriku Ameerika Luteri K i riku
abiga 1951. aastail, makstes
kiriku eest 145.00 dollarit.
Möödunud püliäpäeval tolmus
Vana Andrese kirikus kannaitus-
.ajia kontsertHJumailateenistus, mida
sisustasid Musica Divina koor
ja orkester Lembit Avessohi j u hatusel.
Koor j a orkester kandsid
ette Kulilau kantaadi „Gott sei
mir gnädig'', Haydnl „Missa St.
Nicolai, Ghaffraifchi ,,Sinfonia A.
Dur" ning Hovhannese „Psalms
ja Puga/C
Ettekanded oHdMslii läbitöötatud
ja pakkusid rohkearvulisele
kuulajaskomiale sügava elmu-t
Eesti Teadusliku Seltsi (ErS)
Lõuna-Rootsi . Osakonna aasta
üldkoosolek Eesti Majas Lundis
valis uueks esimeheks prof. Indrek
M:artinsonL Osakonnal on 73
liiget, neist 3 auliiget. üldkDOS-olekul
kõneles dotsent ELmär Ny-man
Stokholmist ee,9tiHrooMaste
kohanemisest Rootsis.
Kokkutukiud maakondade esindajaile
andis killamängude ja
Võidupüha korraldamise komitee
esimees R. Kreem informatsiooni
tekkinud olukorrast. Devirs, E l -
bow omanikel tuleb teha; Oiitario
Temshoiuvaiitsuse nõudel väga
suuri muudatusi j a ümberehitusi,
mis võitab'rohkem aega kui esi-.'
aigul. osati arvata.
Nüüd on autud olukorras jäänud
paar alternatiivi, mis E .
ilreem koosolijaile andis amt-taiseks^
ja seisukoha '.võtmiseks.
Üks oleks mängude viimine tulevaile
aastale, kuid siis on mai
lõpul Torontos Põhja-Ameerika
eesti laulupidu, mis. teeks raskeks
teise suure ürituse korraldamise.
K u i aga jätame edasi' 1980-
le, siis on Rootsis ESTQ-80, mis
vaevalt laseb kedagi kaugemalt
killamängudele tulla. Ta arvas, et
peame ühe teise aja leidma,, mis
pole Võidupühaga seotud.
Ta oli vahepeal juba ' leidnud
teise võimaluse 27. mail Trenti
ülikooli maa-aladel, kuid siis selgus,
et samal ajail toimub St.
Catharinesis noorte kevadpäev ja
koolinoorte lauilupidu. Kõne all
on veel 3. juumi ja 12. aug. nädalalõpud.
Või siis - jätta sündmus
veelgi (kaugemale sügisele.
Ta oli vahapeail juba leidnud
maa-alasid, mis sobivad selle
ürituse korraldamiseks ja pidas
ise sobivaimaks Trenti ülikooli
ehitusi ja ümbrust, ^
mis ašiub Peterborough'i linnast
väljas, looduse rüpes, mäe nõlvakul
ja jiõe ääres ja kus osa hooneid
on eesti ehitusettevõtte (Va-ramäe)
poolt ehitatud. Lisaks
ruumidele on võimalik kasutada
i üht väljakut kooü: ehituste lähe.
' duses. Seal on palju eeldusi, na-
'gu saunad, uijumisvõimalused,
sööklad ja soodsahinnalised ööbimisvõimalused.
Ta on viimaseil
eesti üritusil uurinud rahva hoiakut
selle, asukoha
leidnud, ©t ööbijaid oleks 85—
90% ulatuses, ülikooilil on olemas
tantsusaalid. K u i oleks palju ööbijaid,.
vÕikS' piihapäevahommikul
korraldada seajlses auditooriumis
jumalateenistuse.
Diskussiooni osas võeti elavalt
sõna.; Mitmed leidsid, et killa-mängud
ei tarvitse siiski mitte
tänavu. ära jääda, vaid võllisid
toimuda LabourDay*!, tänavu 2.
septembri nädäialõpul.
. Siis • olek^; suur/piBlila^ste, aeg
juba läbi j a inimesed tuleksid
heameelega kokkUi et uut hoo-
• aksts-
Koha osas nimetati mitut võimalust,
kuni lõpuks lepiti k Ä u , et
komitee kuu!lail?:s veel üht m a a ala
saamise võimalust jaanipäevasele
killamängude j a Võidupüha
ürituseks. K u i i see pole aga
läbiviidav, siis leida .maa-äla 2.
sept. nädalalõpuks. Viimasel veidi
kaugemal oleval aj ai on see
hea omadus, et see annaks maar
kondadele, kes pole veel organiseerimistööga
alustanud, röhl<:e(m
aega nü.organiseerimisel^ kui ka
oma väljapanekute üle mõtlemiseks.'
Kõne all oli veel majanduslikke
küsimusi ja selgus, et
Eesti Liit Kanadas oli laenanud
nende päevade korraldamiseks
omalt poolt 500 dollarit. |
Puudutati ka organisatoorseid va-'
vahekordi teiste organisatsiooni-!
dega, kes olid kaasas Võidupüha
osa tähistamisega, kusjuures leiti,
©t M - sündmust ei saa Võidupühal
teha, siis pole maakondli-ikud
esindajad enam seotud nendega,
sest: jääksid ainult ^ killa-mängud.
' |
OB BO
. TEL ÄViV —-Palestiina terroristid-soorlM mÖödmiud Sam-päeval
Iisraelis iihe oma ulatuslikumaid ja ohvriterikkamaid
rünnakuid, vallutades reisijate bussi, mille nad lasid hiljem õhku.
Terroristidel tekkis Tel Ävivi lähedal politseivõimudega äge
tulevahetus, mille tagajärjel 9 terroristi said surma, lama 2 vangistati.
Terroristide kuulide ja bussi põlemise ohvriks langesid
37 inimest, kiima Hgeiimle 80 nnime^^
Liibanonist välja saadetud terroristid
maandusid kummipaati-i
dei Iisraeli rannikul. Iisraeli või-'
mud mainivad, et terroriste o li
11 ning nad maandusid kahes
kummipaadis.
Araablased vallutasid esialgu
ühe sõiduauto, millest nad hak-
• kasid metsikult. möödujaid t i i -
Teel Tel Ävivi poole vallutasid
nad ühe iisraeli, turistide biisBi
ning tulistasid. automaatrelvadest
igat vastutulevat sõidukit..
;Tel Avivi lähedal valutasid -nad
veel teise bussi j a simdisid selle
see olevad turistid, nende,hulgas
30 last minema varmi vallutatud
bussi. Sõites Tel Avivi poole im-nasid
nad Egiptus^ presii^ept Sa-datijä
Iisraeli peaminister Begi-ni
ning surmasid mitu reisijat.
Iisraeli politsei- j a sõjaväevõl-mud
seadsid enne Tel Avivi teel
üles barrikaadid ja peatasid bus-
.si..
Politseinikud tulistasid
rattakummid tühjaks, mille järele
algas äge tulevahetus terroristide
ning Iisraeli politseinike
ja sõdurite vahel.
. :., 8. APRILLm 1978 EEST^
Teatrietendus 0. Luts'u „Kevade" kell 1800. Noortepidu Mreva
eeskavaga kell 20.00. Tantsuks noorteorkester „0rpheus". Einelaud.
Pääse: $4.0Q 18 Ja alla $2.00. Müügil kooliõhtutel ja laup.
homM. 10—12.30 Eesti Majas, neljap. õ. Keele tän. koolimajas,
. 1 õpilastelt ja Abistamiskomitees
• T.E.S. TÄIENDUSKOOLID
Sl
nn.
Pääsmete eelmiiük algab 3. aprilia
j. Buss plahvatas lõpuks põlema ja
mõnede reisijaite informatsiooni
kohaselt tekkis tuli terroristide
käsikranaadist. Tulevalietuse ajal
oli bussis 71 inimest, kelledest 30
said surma ja «paljud haavata.
Iisraeli võimud tõotasid |terro-riaktsiooni
eest Palestüna araablastele
veriselt kätte maksta ja
peaminister. Begüi oli sunnitud
isegi oana reisi Washingtoni rnit-mefcs
päevaiks edasi liikkama,|0t
arutada erakorralisel valitsuse
koosolekul vajalikkude sasnmude
1 tarvitusele võtmist.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 14, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-03-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780314 |
Description
| Title | 1978-03-14-01 |
| OCR text | ioiLal -Liurary 56255'.. Geii.pAcquisitions Sectloaa?' Ottawa^Onta \ Second class mail regis- -r- 1089. ,,f : .« >' »^,.->'' ;V-j • ILMUB , I IGAL TEISIPÄEVAL' i JA NEUAPÄIÖVAL T L H Ä Ä U u J Kr. 3® <2463) I K ^ Teisipäeval, 14. märtsU 1918 - Tnesday, March 14,1978 Üksiknumbri^iiud 35 eesiM BELGRAD — Belgraäs londis mööiuffiu^ nädala! lõppfaasi Euroopa Julgeolekukonverentsl Järetom-vereats kui osavõtvatel riiMdel õnnestus Maltat sundida oma nõudmiste tagasivõtmisele ja ühisele ko-miiaiceele allkirjutäinisele. Komünikee koostamisel tehti venelastele suuri Järelandmisi Ja Jäeti sellest ^ välja inimõiguse küsimused, mida'osavõtvale maade MÕied esindajad oma lõppsõnavõttuies siisM asutasid; ühendriikide peadelegaat A. (k>ldberg kiimitäs lõpukõnes, et ühendriikide valitsus jätkab oma inimõiguste rakendamise nõudmise poMikat vaatamata sellele, etBeda ei ale Bfelgradi konverentsi lõptikomlinüjees mainitud. Goldberg avaldas kahetsust, et Nv Liidu delegaadid keeldusid iEimõiguste probleemide käsita-naisesi konverentsi lõpukokku- • võttes. • Ta ütles, et konverents lükkas llmber N. Lüdu väite^, millede kohaselt inimõiguste käsitamine tähendab teiste riikide sisemistesse asjadesse sekkumist. r ida ja lääne vahelist liikumist ning inimõiguste rakendamist N. Ludus. Ta puudutas ka N. Liidu dissidentide küsimust, leides, et N . L i i t ei kohtle neid õiglaselt. Dissidentidest mainis ta eriti Anatoli Shtsharanskit, kinnitades, et Kanada on vahnis ta vastu võtma kui N. Liit lubab täi maalt lahkuda. Samuti tegi ta ettepaneku, et venelased vabastaksid vanglatest kõik dissidendid ning annaksid neile võimaluse teistesse maadesse siirduda. N. Liidu peadelegaat Vorontsw mainis Cafikule vastuseks, et Sht-sharanski ei ole teisitimõtleja Kanada esindajal mitmekultuuri vaid spioon, kelle tegevuse minister Normal Cafikul oli kokku- vene võimudel on dokumente, saamine N / Lüdu peadelegaadi JuM Vorontsöviga. Minister Cafik tõstis esile Balti riikidest pärit Kanada iodanikke, kes-taotlevad j oerekondade ühendamist, vabat i ' mis näitavad,. et; ta tegutses Ühendriikide CIA kasuks., Vorontsov nõudis ühtlasi seletust, miks läänerügid- hindavad nõukogude ühiskonda ainult üksikute teisitimõtlejate järele. Ta süüdistas lääneriike, et need on nurja; ajanud Belgradi konverentsi, sidudes inimõigused inimyöntaktide küsimusega. Vorontsovl: arvates on inimõiguste 'küsimus ideoloogiline ning see tekitab põhimõttelisi konstitutsioonilisi probleeme N, Liidus. • Konverentsi lõpetades otsustati jär^me Euroopa julgeölekukoh-verentsi järelkonverents korraldada Hispaania pealinnas Madrüdis 11. novembril, .1980: aastd Aktuse külalisi Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel Montrealis. Foto: E. Sügise MOSKVA —• N . Liidu võimud võtsid, kodakondsuse -kindral PjQtr Grigoreiikolt-kes oli npiiko-, gude; timtuimald dissidente, nõudes inimõiguste rakenflamist N. Liidus. Grigorsinko : llahkus , N . Liidust -välimaaleImue^^^ kunkis, n^eaitüdas. Ameenka Ühendriiki- Möödunud pühapäeval pidas kiUamängude ja Võidupüha püliitsemSsej komitee koos maakondade esindajatega erakorralise koosoleku, Ims olid arutusel nendele üritustele ette tuhiud talds-tused küna ettenähtud maa-äla ömaniloid olid edasilükkamatute asjaolude tõttu smmitud B©- virs.;Elbow üürimise kokkuleplBe selleks :^otstarbeks, tühistama. ^ , ' Möödunud pühapäeval algusega kel 11 ei. aasdis Kanada Ä - lik televisiooni saatejaam CBC ülekanadallses ulatuses edasi Toronto Vana Andrese kiriku 100. aastapäeva plduliloi Jumalatee-nistüse, mis toimus teatavasti nädal aega varem jumalakoda kar sutavate eesti Ja läti koguduste ja õpetajate üliisel kaastege- 'Sa^d^oiiüMiselft hästi õnnesi^^ nud. Selle raamides ilmusid ^aate jälgijate silmade ©tite lähivõt-deš, fces : eM> ta poeg. S^da|ted. kiriku lomstipärasest arhj^ võimalust kasutasid kommunist- tötatüurist, tseremooniast- laiige- Itkud võimud temalt 'kodakonds u s ära^võtmiseks, ipiUe tulemu-; ema kindralU ei ole bnam võimal i k N. Liitu ^tagasi fpöOTduda. Girigoreinikö oli üks Teise maail-masõia kangelasi, keda oli vääristatud paljude kõrgete nõukogude aumänkidega,, kuid ta muutus võimudele tülikaiks ;küi ta hakkas nõudma inimõiguste rakendamist. Ta arreteeriti 1Ö64. aastal -ja saadeti^ vahnuhai^lasse, Jms ta viibis 14 kuud. 1969. aastal arreteeriti ta uuesti j a hoiti vai- -muhaiglas kinni viis aastat. nute mälestustahvli juures, õpeta-. ja J . Gaüitise sõnavõtust, õpetaja A.Taulijutlusestj koguduse nõukogu esimeeste A. Roosti j a J . Petersoni pühakirja lugemisest ning mõlemate koguduste kooride ettekannetest, ,' kusjuures.. televisioonikaamera peatus pidevalt iiksikute lauljate nägudel, et anda edasi nen- . de elamuslikku. laulule. OTTAWA iKonservatiivide parteisse kuuluv Kanada parla-mendüüge Otto Jelinek tegi ava-jev — nõunik, kapten Igor Barde-jey — mere- j a lennuväe atashee, Marat Reva — saatkonna 1. sekretär, Boris Soukharev — saatkonna 1. sekretär, Gennadi Zolo-toy — saatkonna 1. seikretär, k c l - Itn. Valentin Povetiev — sõjaväelikult teatavalcs 14 N , Liidu Ottä- 'iise atashee abi, koi.^^^^E^ wa saaitkonna liiget, kes temale Aleksaojan — sõjaväelise atashee ^al)Unud i n f o r m a t s k ^ abi, Andrei Plavinski feauban- .tegelevad spioiÄhigä.' Jelineki duse atashee, Sergei Ivanov — nimekirjas on järgmised : N . L i i - saatkonna^^^ 3^^ sekretär, Vitali du saatkonna liikmed: Albert Tkatsiienkö, — kaubanduse ataš- Bnguibarov — kauband,usnounlk, hee, Nikolai Krioutshenov - - atas- Bmitri Ivanov — nmmifc teaduse hee, Vladimir S k o t e^ ja t t o ) l o o g i a alal^, d r j V . ' M ne sekretär. , ' . EELK PEETRIKOGUPÜS TORONTOS ; Suurel neljapäeval, 23. märtsil kell 8.30 õhtul Peetri (YorkGycle) iigliskeeles eestikeelsete seletustega Pääsineks Mrikukorjandus Vana Andrese kirik õnnistati jumalaköjana 17, märt-šü 1878. aastal ning selle ehitamise teostas ainult eö-lükmeline shoti immigrantide kogudus. K i r i k mahutab 900 inimest ning on varusta-; tud kahe torniga, milledest üks on 122 ja teine 78 jalga kõrge. Kirilm ehitamine läks sada aastat tagasi koos Immdi ostmisega maksma dollarit. • Eesti j a läti kogudused ostsid selle kiriku Ameerika Luteri K i riku abiga 1951. aastail, makstes kiriku eest 145.00 dollarit. Möödunud püliäpäeval tolmus Vana Andrese kirikus kannaitus- .ajia kontsertHJumailateenistus, mida sisustasid Musica Divina koor ja orkester Lembit Avessohi j u hatusel. Koor j a orkester kandsid ette Kulilau kantaadi „Gott sei mir gnädig'', Haydnl „Missa St. Nicolai, Ghaffraifchi ,,Sinfonia A. Dur" ning Hovhannese „Psalms ja Puga/C Ettekanded oHdMslii läbitöötatud ja pakkusid rohkearvulisele kuulajaskomiale sügava elmu-t Eesti Teadusliku Seltsi (ErS) Lõuna-Rootsi . Osakonna aasta üldkoosolek Eesti Majas Lundis valis uueks esimeheks prof. Indrek M:artinsonL Osakonnal on 73 liiget, neist 3 auliiget. üldkDOS-olekul kõneles dotsent ELmär Ny-man Stokholmist ee,9tiHrooMaste kohanemisest Rootsis. Kokkutukiud maakondade esindajaile andis killamängude ja Võidupüha korraldamise komitee esimees R. Kreem informatsiooni tekkinud olukorrast. Devirs, E l - bow omanikel tuleb teha; Oiitario Temshoiuvaiitsuse nõudel väga suuri muudatusi j a ümberehitusi, mis võitab'rohkem aega kui esi-.' aigul. osati arvata. Nüüd on autud olukorras jäänud paar alternatiivi, mis E . ilreem koosolijaile andis amt-taiseks^ ja seisukoha '.võtmiseks. Üks oleks mängude viimine tulevaile aastale, kuid siis on mai lõpul Torontos Põhja-Ameerika eesti laulupidu, mis. teeks raskeks teise suure ürituse korraldamise. K u i aga jätame edasi' 1980- le, siis on Rootsis ESTQ-80, mis vaevalt laseb kedagi kaugemalt killamängudele tulla. Ta arvas, et peame ühe teise aja leidma,, mis pole Võidupühaga seotud. Ta oli vahepeal juba ' leidnud teise võimaluse 27. mail Trenti ülikooli maa-aladel, kuid siis selgus, et samal ajail toimub St. Catharinesis noorte kevadpäev ja koolinoorte lauilupidu. Kõne all on veel 3. juumi ja 12. aug. nädalalõpud. Või siis - jätta sündmus veelgi (kaugemale sügisele. Ta oli vahapeail juba leidnud maa-alasid, mis sobivad selle ürituse korraldamiseks ja pidas ise sobivaimaks Trenti ülikooli ehitusi ja ümbrust, ^ mis ašiub Peterborough'i linnast väljas, looduse rüpes, mäe nõlvakul ja jiõe ääres ja kus osa hooneid on eesti ehitusettevõtte (Va-ramäe) poolt ehitatud. Lisaks ruumidele on võimalik kasutada i üht väljakut kooü: ehituste lähe. ' duses. Seal on palju eeldusi, na- 'gu saunad, uijumisvõimalused, sööklad ja soodsahinnalised ööbimisvõimalused. Ta on viimaseil eesti üritusil uurinud rahva hoiakut selle, asukoha leidnud, ©t ööbijaid oleks 85— 90% ulatuses, ülikooilil on olemas tantsusaalid. K u i oleks palju ööbijaid,. vÕikS' piihapäevahommikul korraldada seajlses auditooriumis jumalateenistuse. Diskussiooni osas võeti elavalt sõna.; Mitmed leidsid, et killa-mängud ei tarvitse siiski mitte tänavu. ära jääda, vaid võllisid toimuda LabourDay*!, tänavu 2. septembri nädäialõpul. . Siis • olek^; suur/piBlila^ste, aeg juba läbi j a inimesed tuleksid heameelega kokkUi et uut hoo- • aksts- Koha osas nimetati mitut võimalust, kuni lõpuks lepiti k Ä u , et komitee kuu!lail?:s veel üht m a a ala saamise võimalust jaanipäevasele killamängude j a Võidupüha ürituseks. K u i i see pole aga läbiviidav, siis leida .maa-äla 2. sept. nädalalõpuks. Viimasel veidi kaugemal oleval aj ai on see hea omadus, et see annaks maar kondadele, kes pole veel organiseerimistööga alustanud, röhl<:e(m aega nü.organiseerimisel^ kui ka oma väljapanekute üle mõtlemiseks.' Kõne all oli veel majanduslikke küsimusi ja selgus, et Eesti Liit Kanadas oli laenanud nende päevade korraldamiseks omalt poolt 500 dollarit. | Puudutati ka organisatoorseid va-' vahekordi teiste organisatsiooni-! dega, kes olid kaasas Võidupüha osa tähistamisega, kusjuures leiti, ©t M - sündmust ei saa Võidupühal teha, siis pole maakondli-ikud esindajad enam seotud nendega, sest: jääksid ainult ^ killa-mängud. ' | OB BO . TEL ÄViV —-Palestiina terroristid-soorlM mÖödmiud Sam-päeval Iisraelis iihe oma ulatuslikumaid ja ohvriterikkamaid rünnakuid, vallutades reisijate bussi, mille nad lasid hiljem õhku. Terroristidel tekkis Tel Ävivi lähedal politseivõimudega äge tulevahetus, mille tagajärjel 9 terroristi said surma, lama 2 vangistati. Terroristide kuulide ja bussi põlemise ohvriks langesid 37 inimest, kiima Hgeiimle 80 nnime^^ Liibanonist välja saadetud terroristid maandusid kummipaati-i dei Iisraeli rannikul. Iisraeli või-' mud mainivad, et terroriste o li 11 ning nad maandusid kahes kummipaadis. Araablased vallutasid esialgu ühe sõiduauto, millest nad hak- • kasid metsikult. möödujaid t i i - Teel Tel Ävivi poole vallutasid nad ühe iisraeli, turistide biisBi ning tulistasid. automaatrelvadest igat vastutulevat sõidukit.. ;Tel Avivi lähedal valutasid -nad veel teise bussi j a simdisid selle see olevad turistid, nende,hulgas 30 last minema varmi vallutatud bussi. Sõites Tel Avivi poole im-nasid nad Egiptus^ presii^ept Sa-datijä Iisraeli peaminister Begi-ni ning surmasid mitu reisijat. Iisraeli politsei- j a sõjaväevõl-mud seadsid enne Tel Avivi teel üles barrikaadid ja peatasid bus- .si.. Politseinikud tulistasid rattakummid tühjaks, mille järele algas äge tulevahetus terroristide ning Iisraeli politseinike ja sõdurite vahel. . :., 8. APRILLm 1978 EEST^ Teatrietendus 0. Luts'u „Kevade" kell 1800. Noortepidu Mreva eeskavaga kell 20.00. Tantsuks noorteorkester „0rpheus". Einelaud. Pääse: $4.0Q 18 Ja alla $2.00. Müügil kooliõhtutel ja laup. homM. 10—12.30 Eesti Majas, neljap. õ. Keele tän. koolimajas, . 1 õpilastelt ja Abistamiskomitees • T.E.S. TÄIENDUSKOOLID Sl nn. Pääsmete eelmiiük algab 3. aprilia j. Buss plahvatas lõpuks põlema ja mõnede reisijaite informatsiooni kohaselt tekkis tuli terroristide käsikranaadist. Tulevalietuse ajal oli bussis 71 inimest, kelledest 30 said surma ja «paljud haavata. Iisraeli võimud tõotasid |terro-riaktsiooni eest Palestüna araablastele veriselt kätte maksta ja peaminister. Begüi oli sunnitud isegi oana reisi Washingtoni rnit-mefcs päevaiks edasi liikkama,|0t arutada erakorralisel valitsuse koosolekul vajalikkude sasnmude 1 tarvitusele võtmist. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-03-14-01
