1987-04-02-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk: 2 VABAEESTLANE
RABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
V A B A £ E S T L A N E
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane,
20 A Willüwdale Ave., WilloÄ^dale, Ont. M2N 4y2
FRE TONI
PUBLISHER: Frce Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdalc Ave, Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoimetajas Arvi Tinits. Toimetaja: Olaf Kopvillem
Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsiooril) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni
Tenimishiiiiiad Kanadas: ajalehe ta^ aastas $60.—, poolaastas
$34.-- ja veerandaastas $1^ kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt S l r i , ^ ^ $3L—
TelHmisliinnad väliaspoöl Kanadat: aastas $80.—, poolaastas
$44.—- ja veerandaastas $23.—. 1 klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA Sl 15.—, $62,—, $32.—, mujal
välismajal $140.^, $75.—
Aadressi muudatus $1^^^^^ ---^^^^^^^ v
Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—.
Kuulutusi voetakse vastu nädala esime reede
homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni toisip;, homm.
kella iO-ni:yM^ tööaega: Leida Marley 223-0080.
iiiuHniiiiunniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiHiiii^
Kas võisid need kodumaal ühispangana Ontarios tsSiekkide
aktiivselt tegutsenud ühisteg^la- väljakirjutamise õiguse. Suur
§ed ja parigamehed 1954. aasta!
Toronto Eesti Ühispanka asutades
arvata, et 33 aasta pärast OE
eesiti rahaasutuse äriseis 30 miljonit
dollarit ning eestlased on
toonud sinna hoiustena 28,5 üha kasvavas tempos kinnitavad
railjonit dollarit? Vaevalt küll. vastavad arvud kui esimese
Küifi ometi on see tõsi, uagii viie tegevusaasta lõpul Toronto
kinnitavad panga aruannete Eesti Ühispanka
panga
toimus viiendal tegevusaastal,
kOrviitl isiklike
ia andrtia ka kin-arengut
veebruarikuu kokkuvõtted, ulatusid ainult 806.i
Väikesest tagasihoidiikust dollarile, siis panga 15. aasta-itusest
ja esialgsest käsi- konstateeriti juba^ et
kohvri pangi^t on arenenud hoiused olid tõusnud 5.415.000
Toronto eesti ühiskonnale üks dollarüe, 20. aastapäeval 10,5
diume ja muid hüvitusi.
Lühidalt: Toronto Eesti Ühispank
on tegutsenud oiiiaehiea
tugevam alüssammas, mis on miljonile dollarile, 25.
pakkunud ^laenusid võimalikult vai 19,9 miljoni dollarile,
soodsatel tingmiüstel majandus- aastapäeval ligemale 24,2 miljo=
ükku abi vajavatele eestlastele iil dollarile ja nüüd 28,5 miy.
ning on püüdnud maksta võima- dollarile^ Need arvud ei näita
Mkultkõi^id intresse hoiustelt, mitte ainult edasipüüdliku ja
Lisaks seUele on Eesti Ühispank t^^ eesti rahvusgrupi majan-itoetanud
oma ülejäägist eesti duslikku ediikäiku vaid naelutavad
kinni ka selle usalduse,
mille eestlased on
rahaasutusele.
äsja.
vaatas panga
kestel ühistegelikeleprintsüpi- juhatus oma aruandeid esitades
dele ja altruistlikele idciaalidele optimistlikult tulevikku ja kõiki
tugineva rahaasutusena, kelle eeldusi arvesse^^^v võib
primaarseks eesmärgiks on konstateerida, et eesti
olnud oöia liikmete huvide rahvusgrupi usaldus oma
silniaspidmnine ja nende teeni- f ah vastu on muüt-mirie.
matult
Kahtlemata oli Toronto Eesti vaataipata sellele tuleb panga
Ühispanga r^yamine ülimalt juhtkonnal tulevikus siiski
Tiskahtne ja suurele optimismile paratämatu^^^^
rajatud ettevõte, eriti kui meie rahvusgrupi koosseisu^
arvesse vptta, et põgenikena muvaid muudatusi, mida edasi-vahast
maailmast uude maailma ruttavad aastad kaasa toovad,
saabunud eestlased ei omanud Panga liikmete koosseis on püsi-kapitali
ega varandusi vaid hak- nud väikeste kõikumistega
kasid alles siin oma elu rajamise enam-vähein ühel ja samal
Ja laste koolitamise kõrval sääs- tasemel — 5000 piirides, kuid
tusummašid koguma. Pealegi kui peakoosolekul ette loeti 66
olid Torontos tegutsevad surma läbi lahkunud liikme
Kanada suurpangad^fägä hästi nime4^
organiseeritud ja sirutasid igal paratamatult järeldama, et
tänavanurgal oma käe üustul- meie rahvusgrupi vanemate
imka Järele, kellel oh hoiuseid aastakäikude elu-iga hakkab
panikä panna, või kes tahtis kiiresti lõpule lähenema ja
muid r^anduslikke operatsioo- lahkunud lükmete asemele peane
sooritada, vad astuma uued nooremad
Kuid rahvuslikele ja ideelis- generatsioonid,
tele alustele rajatud rahaaisutuš Panga liikmete arvu suuren-hakkas
peagi rahva usaldust dämine või vähemalt praegusel
võitma ning; cakendas esimese .te
0 -5 s©i#::
/J"
Vaade saalile Eesti Majas kus
meie poliitika" hulk rahvast
Liivamägi, Hans Meret,
is
numbris.
raames loengule „Sõjakurjategij^d ja
kohale tuli. Mdil vasakult (2. reas) Henn Ründva, siis esireas
tegemas; II reas paremal Boris
.Artikkel meie lehe^ järgmises
••;-\;Foto:-.T.;Säägi^
jujogi,
panga juhtkonna ja ametkonna
üheks suuremaks ülesandeks.
Kuna nooremate siin üles kasvanud
generatsioonide aktiivsele
elulavale ilmumisega rahvuslikud
motiivid meie ühiskonnas
üha rohkem tagaplaanile vajuvad,
siis tuleb eesti rahaasutusel
hoolitseda selle eest> et ta soodsate
tingimustega ja paindliku
teenindusega nooremaid
Mikmeid ligi tõmbab. Seda küsi- '
must puudutatakse _ka Eesti
ühispanga ajakirja,,Ühispanga
Uudiste" viimases numbris, kus
eriti juhitakse tähelepanu nendele
moodsatele tehnoloogiliste-le
uuendustele, mida pangandu°
ses üha suuremal määral raken=
datakse ja millega ka Eesti
Ühispank peab jõudumööda
kaasa minema.
On selge, et väiksemad raha-:
asutused, millede hulka kuulub
ka Toronto Eesti Ühispank, ei
suuda kõigi tehnoloogiliste
vahendite rakendamisel suurpankadega
täielikult sammu
pidada, kuid panga juhtkond
mõtleb ilmselt tõsiselt kõigile
uendele probleemidele ja teeb
võimaluste piirides oma parima,
millest peaks tulevikus piisama
ka kõige nõudlikumate liikmete
rahuldamiseks. Uute vahendite
• rakendamine peaks arenema
seda sujuvamalt, et panga juhtivad
organid ja ametkond on viimastel
aastatel tublisti noorenenud,
mis peaks kaasa aitama
ajaga sammu pidamisei.
Kuid meie ei saa unustada, et
kuigi viimasel ajal räägitakse
panganduses ja ärimaailmas
keerulistest ja komplitseeritud
rahamasinatest, jääb masin ikkagi
masinaks ja üheks tähtsamaks
teguriks ka panganduses
jääb elav inimene — Eešti
Ühispangas sõbralik ja kompetentne
pangaametnik ning vas-
: tutulelik ja arusaav juhatuse või
iriõni teise panga-organi liige.
Ning see on kindlasti Toronto
Eesti Ühispanga suuremaks
trumpkaardiksuute eesmärkide
poole rühkimisel — 40 miljoni-
'äriseisu • • •
ja sõjasüüdlaste jälitamise
keskuse Toronto esindaja Sol Littman oma kirjas
•le väitis, et Kanadas asuvat
sõjakurjategijat. Ta nõudis nende asukoha selgitamist ja^^^^
oma sünnimaale karistamiseks tagasisaatmist. Kuna Kanadas
seadused oma kodanike teistes riikides
kuritegu# üte kohtu mõistmiseks või
deporteerimiseks, siis otsustas valitsus moodustada selle 1984,
a. detsembrikuul saadud kirja tõttu erikomisjoni, mille
pädevusse kuuluks sõjaajal Kanada kodanike poolt toime
pandud kuritegude juurdlus ja nende karistamiseks ettepanekute
tegemine. Komisjon moodustati juba 1985. a. veebruarikuul
Deschenes'^ komisjoni riime alL
Esialgselt ei olnud Sol Littmanil — näheks
esitada mingisuguseid nimekirju
ega põhjendavaid süütõendeid —
need lubati tuua hiljem. Kreml
leidis õige aja saabunud olevat
Balti riikidest ja tda-Euroopast
pärinevate immigrantide kimbutamiseks
ning asus agaralt fabritseerima
süütõendeid ja nimekirju
Balti riikidest ja Ukrainast päritolevate
Kanada kodanike kohta.
Komisjon, mille tegevuseajaks;
oli esialgselt ette nähtudüks aasta,
ei suutnud oma tööd lõpetada
määratudajaks põhjusel, et Kreml
esitas pidevalt lisanimekirju mis
pikendasid komisjoni tööd. Nende
läbi vaatamiseks ^aadi valitsuselt
mitmel korral pikendust. Kuigi
enamik süüdistusi olid aluseta ja
puudulikud ning sel põhjusel
Kanada kohtutes mitte-yastuvõe-tavad,
tegi komisjon oma juurdlused
põhjalikult Kremli rahuldamiseks,
sest enamik süüdistustest õli
esitatud Kremli Ottavvas asuva
konsulaadi kaudu. Deschehes'
komisjon sütitas uuesti vana põlise
vihavaenu ukraina ja juudi
rahvusgruppide vahel, mis on
kestnud sajandeid ja mille põhjuseks
olid vanad majanduslikud •
usulised ja poliitilised erinevused.
Dešehenes esitas oma juurdluste
kokkuvõtte pariamendile möödunud
aasta lõpul, kuid mitmesugustel
põhjustel viivitati selle avalda^
niisegä ja see langes ajale, kui
maailma ajakirjanduse esikülgedel
domineeris praegu Iisraelis
asetleidev kohtuprotsess endise
USK kodaniku, ukraina päritoluga
John Denijanjuki vastu, keda
süüdistatakse Treblinka koondus
laagris 900:000 juudi mõrvamisele
kaasa aitamises.
Deschenes' juurdluste kokkuvõttest
selgub, et see on toimetatud
936 peale Teist maailmasõda:
Kanadasse asunud immigrandi
kohta, millest 698 juurdlust ön
muudel asjaoJudeJ -
,,surm''või „asunud elama
riiki". 218 isiku kohta oleks
edaspidine juurdlus vajahk nende
süütuse kindlaks' tegemiseks ja
ainult 20 kohta: on kindlad süü-tõendid
olenias vastava kohtuprotsessi
läbi viimiseks.
Kohtunik Deschenes tegi mitmeid
ettepanekuid kriminaalkoodeksi
muutmiseks, mille hulgas
oli senise deporteerimise-seaduse
kergemaks muutmise protseduur,
kohtupidamise korraldamise võimaldamine
sõjakuritegudes süüdistatud
isikute üle Kanadas ja
Kremli poolt saadetud süüdistusmaterjali
arvestamine. Viimase
soovituse üle protsessid kõik rahvusgrupid
ja eriti ägedalt ukrainlased,
kes väitsid Kremli poolt
esitatud materjalide võltsingut.
Näitena toodi ette Demjanjuk'i
Moskvast saadetud saksa sõjaväe
isikutõendit, millele on monteeri-
; tud venelastele omase lohakusega
tema varemalt vene sõjaväkke
kuulumise ajast ja vene sõjaväe-vormiriietuses
ülesvõte. Selliste
võltsitud andmetega toimub järjekindel
süütute inimeste kiusamine
Kremli poolt. Ukraina
„Galiitsia" SS diviisi vastu esitatud
inimõiguste rikkumise süüdistuse
leidis kohtunik Deschenes
alusetu. Kohtuminister Hnatyshyn
lubas aruannet pariamendile esitades
kohest' kriminaalseaduse
muutmist 20 kindlakstehtud söja-kurjategija
kohtulikule vastutusele
võtmiseks, mis peaks toimiima
Kanadas. '
Tähelepanemata jäeti valitsuse
pooh kohtuniku soovitus kahtlusaluste
deporteerimiseks kohtu-^
mõistmiseks teistesse riikidesse.
Kohtunik oma aruandes pii
kriitiline juudi organisatsioonide
ja eriti Sol Littmani suhtes liialdamise
pärast Kanadas varjupaika
leidnud sõjakurjategijate arvu
(Järg lk. 3)
Nr.:26::
Filippiinide naispresident €orä-zon
Aquino on sunnitud kogema,
et võimule tulla on lihtsam
kui valitseda. Pärast diktaatorlikult
valitsenud president Mar-cose
kõrvaldamist tundus Mar-cost
asendanud naispresidendile
tulevik roosiaias jalutamisena:
rahvas kaaluvas enamuses oli
uue presidendi selja taga,
masside üldise elujärje parandamiseks
plaanitseti suuri reforme
ning kokkulepped kommunistlike
partisanidega paistsid
olevat käeulatuse kauguses.
Kuid nüüd näib, et uus president
pole oma asjaga kübetki
kaugemale jõudnud kui Marcos
^ sotsiaalsed reformid on jäänud
kaustakaante vahele seisma
ning; läbirääkimised kommunistidega
katkesid kui punased
nõudsid endile suuri õigusi ja
oma „privaatse armee*' säilitamist,
millega Aquino ei saanud
nõustuda.
Nii nagu kaugema silmaringiga
vaatlejad juba Aquino võimule
tulekul ette nägid, võivad
talle kõige suuremaks komistuskiviks
kujuneda kommunistid.
Pärast seda kui punased oma läbirääkimised
Aquinoga kompromissi
saavutamiseks katkestasid,
on nad alustanud mitmes
sektoris uusi pealetunge, mis on
nõudnud valitsusvägede sõdurite
ja tsiviilelanikkonna hulgast
sadu ohvreid. Tundub, et Aquino
on kommunismivastases võitluses
samas olukorras nagu
tema eelkäija Marcos — valitsuse
väed on nii arvuliselt kui ka
relvastuselt ülekaalus, kuid nad
ei suuda kontrollida kõiki
piirkondi raskel metsaga ja
mägedega kaetud maastikul.
Üheks mooduseks kommunistide
vastase võitluse tõhustamisel
oleks kohalike elanike relvastamine
ja nendest eriüksuste
moodustamine. See oleks midagi
umbes meie omaaegsete
rahva kaitseorganisatsioohide
Kaitseliidu ja Omakaitse taolist.'
President Marcos alustas sellega,
rajades erilise Tsiviil-Kodu-kaitse,
kuidselle lõplik väljaehitamine
jäi Marcose võimult tõrjumisel
pooleli. President Aquino
kindralid jätkasid siiski seda
tööd ja rajasid veel kaks relvastatud
omakaitse-organisatsiooni
— Masside Ülestõusu ja Ühinenud
Rahva Rahuorganisatsioo-ni,
kelledest oli valitsusvägedele
suur abi kommunistide vastu
võitlemisel rasketes maastiku-tingimustes.
Peagi aga selgus, et president
Aquinole need organisatsioonid
ei meeldinud. Inimõiguste eest
võitlevate aktivistide protestide
tulemusena tegi Aquino korralduse
nende oniakaitse-gruppide
desarmeerimiseks ja laiali saatmiseks,
nõrgestades sellega tunduvalt
kommuristide vastu võitlevaid
jõudusid. Selline naiivne
otsus oli omakorda punase rätiku
näitamine armee kindralitele,
kes nõudsid presidendilt tehtud
otsuse tühistamist. Ja
lõpuks oli Aquino sunnitud sõjaväelaste
survele järele andma
ning uuesti omakaitsegruppide-le
õiguse lubama relvade kandmiseks
ja kommunistide vastu
välja astumiseks.
President Aquino edasi-tagäsi
kemplemine rahvale relvade
andmiseks punaste löögi-meeste
ja terroristide vastu võitlemiseks
on kõige paremaks
tõendiks, et; isegi nendes
maailmanurkades, kus kõmmuni
JP
Uk
su
m
eg
ne
da
mi
na
ar
ni
G
mi
tei
pe
aj
ti
ke
K.
du
ai
ju
ko
di
pr
nis
tes
•M
ai
Ai
10
ise
• •
VII
võ
on
ay
nn
kä
te
se
T
ko
ül
po
en
se
an
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 2, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-04-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870402 |
Description
| Title | 1987-04-02-02 |
| OCR text | Lk: 2 VABAEESTLANE RABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA V A B A £ E S T L A N E VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 20 A Willüwdale Ave., WilloÄ^dale, Ont. M2N 4y2 FRE TONI PUBLISHER: Frce Estonian Publishers Ltd. 120 A Willowdalc Ave, Willowdale, Ont. M2N 4Y2 Tegevtoimetajas Arvi Tinits. Toimetaja: Olaf Kopvillem Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsiooril) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni Tenimishiiiiiad Kanadas: ajalehe ta^ aastas $60.—, poolaastas $34.-- ja veerandaastas $1^ kiripostiga lisandub postikulu — vastavalt S l r i , ^ ^ $3L— TelHmisliinnad väliaspoöl Kanadat: aastas $80.—, poolaastas $44.—- ja veerandaastas $23.—. 1 klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — USA Sl 15.—, $62,—, $32.—, mujal välismajal $140.^, $75.— Aadressi muudatus $1^^^^^ ---^^^^^^^ v Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—. Kuulutusi voetakse vastu nädala esime reede homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni toisip;, homm. kella iO-ni:yM^ tööaega: Leida Marley 223-0080. iiiuHniiiiunniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiHiiii^ Kas võisid need kodumaal ühispangana Ontarios tsSiekkide aktiivselt tegutsenud ühisteg^la- väljakirjutamise õiguse. Suur §ed ja parigamehed 1954. aasta! Toronto Eesti Ühispanka asutades arvata, et 33 aasta pärast OE eesiti rahaasutuse äriseis 30 miljonit dollarit ning eestlased on toonud sinna hoiustena 28,5 üha kasvavas tempos kinnitavad railjonit dollarit? Vaevalt küll. vastavad arvud kui esimese Küifi ometi on see tõsi, uagii viie tegevusaasta lõpul Toronto kinnitavad panga aruannete Eesti Ühispanka panga toimus viiendal tegevusaastal, kOrviitl isiklike ia andrtia ka kin-arengut veebruarikuu kokkuvõtted, ulatusid ainult 806.i Väikesest tagasihoidiikust dollarile, siis panga 15. aasta-itusest ja esialgsest käsi- konstateeriti juba^ et kohvri pangi^t on arenenud hoiused olid tõusnud 5.415.000 Toronto eesti ühiskonnale üks dollarüe, 20. aastapäeval 10,5 diume ja muid hüvitusi. Lühidalt: Toronto Eesti Ühispank on tegutsenud oiiiaehiea tugevam alüssammas, mis on miljonile dollarile, 25. pakkunud ^laenusid võimalikult vai 19,9 miljoni dollarile, soodsatel tingmiüstel majandus- aastapäeval ligemale 24,2 miljo= ükku abi vajavatele eestlastele iil dollarile ja nüüd 28,5 miy. ning on püüdnud maksta võima- dollarile^ Need arvud ei näita Mkultkõi^id intresse hoiustelt, mitte ainult edasipüüdliku ja Lisaks seUele on Eesti Ühispank t^^ eesti rahvusgrupi majan-itoetanud oma ülejäägist eesti duslikku ediikäiku vaid naelutavad kinni ka selle usalduse, mille eestlased on rahaasutusele. äsja. vaatas panga kestel ühistegelikeleprintsüpi- juhatus oma aruandeid esitades dele ja altruistlikele idciaalidele optimistlikult tulevikku ja kõiki tugineva rahaasutusena, kelle eeldusi arvesse^^^v võib primaarseks eesmärgiks on konstateerida, et eesti olnud oöia liikmete huvide rahvusgrupi usaldus oma silniaspidmnine ja nende teeni- f ah vastu on muüt-mirie. matult Kahtlemata oli Toronto Eesti vaataipata sellele tuleb panga Ühispanga r^yamine ülimalt juhtkonnal tulevikus siiski Tiskahtne ja suurele optimismile paratämatu^^^^ rajatud ettevõte, eriti kui meie rahvusgrupi koosseisu^ arvesse vptta, et põgenikena muvaid muudatusi, mida edasi-vahast maailmast uude maailma ruttavad aastad kaasa toovad, saabunud eestlased ei omanud Panga liikmete koosseis on püsi-kapitali ega varandusi vaid hak- nud väikeste kõikumistega kasid alles siin oma elu rajamise enam-vähein ühel ja samal Ja laste koolitamise kõrval sääs- tasemel — 5000 piirides, kuid tusummašid koguma. Pealegi kui peakoosolekul ette loeti 66 olid Torontos tegutsevad surma läbi lahkunud liikme Kanada suurpangad^fägä hästi nime4^ organiseeritud ja sirutasid igal paratamatult järeldama, et tänavanurgal oma käe üustul- meie rahvusgrupi vanemate imka Järele, kellel oh hoiuseid aastakäikude elu-iga hakkab panikä panna, või kes tahtis kiiresti lõpule lähenema ja muid r^anduslikke operatsioo- lahkunud lükmete asemele peane sooritada, vad astuma uued nooremad Kuid rahvuslikele ja ideelis- generatsioonid, tele alustele rajatud rahaaisutuš Panga liikmete arvu suuren-hakkas peagi rahva usaldust dämine või vähemalt praegusel võitma ning; cakendas esimese .te 0 -5 s©i#:: /J" Vaade saalile Eesti Majas kus meie poliitika" hulk rahvast Liivamägi, Hans Meret, is numbris. raames loengule „Sõjakurjategij^d ja kohale tuli. Mdil vasakult (2. reas) Henn Ründva, siis esireas tegemas; II reas paremal Boris .Artikkel meie lehe^ järgmises ••;-\;Foto:-.T.;Säägi^ jujogi, panga juhtkonna ja ametkonna üheks suuremaks ülesandeks. Kuna nooremate siin üles kasvanud generatsioonide aktiivsele elulavale ilmumisega rahvuslikud motiivid meie ühiskonnas üha rohkem tagaplaanile vajuvad, siis tuleb eesti rahaasutusel hoolitseda selle eest> et ta soodsate tingimustega ja paindliku teenindusega nooremaid Mikmeid ligi tõmbab. Seda küsi- ' must puudutatakse _ka Eesti ühispanga ajakirja,,Ühispanga Uudiste" viimases numbris, kus eriti juhitakse tähelepanu nendele moodsatele tehnoloogiliste-le uuendustele, mida pangandu° ses üha suuremal määral raken= datakse ja millega ka Eesti Ühispank peab jõudumööda kaasa minema. On selge, et väiksemad raha-: asutused, millede hulka kuulub ka Toronto Eesti Ühispank, ei suuda kõigi tehnoloogiliste vahendite rakendamisel suurpankadega täielikult sammu pidada, kuid panga juhtkond mõtleb ilmselt tõsiselt kõigile uendele probleemidele ja teeb võimaluste piirides oma parima, millest peaks tulevikus piisama ka kõige nõudlikumate liikmete rahuldamiseks. Uute vahendite • rakendamine peaks arenema seda sujuvamalt, et panga juhtivad organid ja ametkond on viimastel aastatel tublisti noorenenud, mis peaks kaasa aitama ajaga sammu pidamisei. Kuid meie ei saa unustada, et kuigi viimasel ajal räägitakse panganduses ja ärimaailmas keerulistest ja komplitseeritud rahamasinatest, jääb masin ikkagi masinaks ja üheks tähtsamaks teguriks ka panganduses jääb elav inimene — Eešti Ühispangas sõbralik ja kompetentne pangaametnik ning vas- : tutulelik ja arusaav juhatuse või iriõni teise panga-organi liige. Ning see on kindlasti Toronto Eesti Ühispanga suuremaks trumpkaardiksuute eesmärkide poole rühkimisel — 40 miljoni- 'äriseisu • • • ja sõjasüüdlaste jälitamise keskuse Toronto esindaja Sol Littman oma kirjas •le väitis, et Kanadas asuvat sõjakurjategijat. Ta nõudis nende asukoha selgitamist ja^^^^ oma sünnimaale karistamiseks tagasisaatmist. Kuna Kanadas seadused oma kodanike teistes riikides kuritegu# üte kohtu mõistmiseks või deporteerimiseks, siis otsustas valitsus moodustada selle 1984, a. detsembrikuul saadud kirja tõttu erikomisjoni, mille pädevusse kuuluks sõjaajal Kanada kodanike poolt toime pandud kuritegude juurdlus ja nende karistamiseks ettepanekute tegemine. Komisjon moodustati juba 1985. a. veebruarikuul Deschenes'^ komisjoni riime alL Esialgselt ei olnud Sol Littmanil — näheks esitada mingisuguseid nimekirju ega põhjendavaid süütõendeid — need lubati tuua hiljem. Kreml leidis õige aja saabunud olevat Balti riikidest ja tda-Euroopast pärinevate immigrantide kimbutamiseks ning asus agaralt fabritseerima süütõendeid ja nimekirju Balti riikidest ja Ukrainast päritolevate Kanada kodanike kohta. Komisjon, mille tegevuseajaks; oli esialgselt ette nähtudüks aasta, ei suutnud oma tööd lõpetada määratudajaks põhjusel, et Kreml esitas pidevalt lisanimekirju mis pikendasid komisjoni tööd. Nende läbi vaatamiseks ^aadi valitsuselt mitmel korral pikendust. Kuigi enamik süüdistusi olid aluseta ja puudulikud ning sel põhjusel Kanada kohtutes mitte-yastuvõe-tavad, tegi komisjon oma juurdlused põhjalikult Kremli rahuldamiseks, sest enamik süüdistustest õli esitatud Kremli Ottavvas asuva konsulaadi kaudu. Deschehes' komisjon sütitas uuesti vana põlise vihavaenu ukraina ja juudi rahvusgruppide vahel, mis on kestnud sajandeid ja mille põhjuseks olid vanad majanduslikud • usulised ja poliitilised erinevused. Dešehenes esitas oma juurdluste kokkuvõtte pariamendile möödunud aasta lõpul, kuid mitmesugustel põhjustel viivitati selle avalda^ niisegä ja see langes ajale, kui maailma ajakirjanduse esikülgedel domineeris praegu Iisraelis asetleidev kohtuprotsess endise USK kodaniku, ukraina päritoluga John Denijanjuki vastu, keda süüdistatakse Treblinka koondus laagris 900:000 juudi mõrvamisele kaasa aitamises. Deschenes' juurdluste kokkuvõttest selgub, et see on toimetatud 936 peale Teist maailmasõda: Kanadasse asunud immigrandi kohta, millest 698 juurdlust ön muudel asjaoJudeJ - ,,surm''või „asunud elama riiki". 218 isiku kohta oleks edaspidine juurdlus vajahk nende süütuse kindlaks' tegemiseks ja ainult 20 kohta: on kindlad süü-tõendid olenias vastava kohtuprotsessi läbi viimiseks. Kohtunik Deschenes tegi mitmeid ettepanekuid kriminaalkoodeksi muutmiseks, mille hulgas oli senise deporteerimise-seaduse kergemaks muutmise protseduur, kohtupidamise korraldamise võimaldamine sõjakuritegudes süüdistatud isikute üle Kanadas ja Kremli poolt saadetud süüdistusmaterjali arvestamine. Viimase soovituse üle protsessid kõik rahvusgrupid ja eriti ägedalt ukrainlased, kes väitsid Kremli poolt esitatud materjalide võltsingut. Näitena toodi ette Demjanjuk'i Moskvast saadetud saksa sõjaväe isikutõendit, millele on monteeri- ; tud venelastele omase lohakusega tema varemalt vene sõjaväkke kuulumise ajast ja vene sõjaväe-vormiriietuses ülesvõte. Selliste võltsitud andmetega toimub järjekindel süütute inimeste kiusamine Kremli poolt. Ukraina „Galiitsia" SS diviisi vastu esitatud inimõiguste rikkumise süüdistuse leidis kohtunik Deschenes alusetu. Kohtuminister Hnatyshyn lubas aruannet pariamendile esitades kohest' kriminaalseaduse muutmist 20 kindlakstehtud söja-kurjategija kohtulikule vastutusele võtmiseks, mis peaks toimiima Kanadas. ' Tähelepanemata jäeti valitsuse pooh kohtuniku soovitus kahtlusaluste deporteerimiseks kohtu-^ mõistmiseks teistesse riikidesse. Kohtunik oma aruandes pii kriitiline juudi organisatsioonide ja eriti Sol Littmani suhtes liialdamise pärast Kanadas varjupaika leidnud sõjakurjategijate arvu (Järg lk. 3) Nr.:26:: Filippiinide naispresident €orä-zon Aquino on sunnitud kogema, et võimule tulla on lihtsam kui valitseda. Pärast diktaatorlikult valitsenud president Mar-cose kõrvaldamist tundus Mar-cost asendanud naispresidendile tulevik roosiaias jalutamisena: rahvas kaaluvas enamuses oli uue presidendi selja taga, masside üldise elujärje parandamiseks plaanitseti suuri reforme ning kokkulepped kommunistlike partisanidega paistsid olevat käeulatuse kauguses. Kuid nüüd näib, et uus president pole oma asjaga kübetki kaugemale jõudnud kui Marcos ^ sotsiaalsed reformid on jäänud kaustakaante vahele seisma ning; läbirääkimised kommunistidega katkesid kui punased nõudsid endile suuri õigusi ja oma „privaatse armee*' säilitamist, millega Aquino ei saanud nõustuda. Nii nagu kaugema silmaringiga vaatlejad juba Aquino võimule tulekul ette nägid, võivad talle kõige suuremaks komistuskiviks kujuneda kommunistid. Pärast seda kui punased oma läbirääkimised Aquinoga kompromissi saavutamiseks katkestasid, on nad alustanud mitmes sektoris uusi pealetunge, mis on nõudnud valitsusvägede sõdurite ja tsiviilelanikkonna hulgast sadu ohvreid. Tundub, et Aquino on kommunismivastases võitluses samas olukorras nagu tema eelkäija Marcos — valitsuse väed on nii arvuliselt kui ka relvastuselt ülekaalus, kuid nad ei suuda kontrollida kõiki piirkondi raskel metsaga ja mägedega kaetud maastikul. Üheks mooduseks kommunistide vastase võitluse tõhustamisel oleks kohalike elanike relvastamine ja nendest eriüksuste moodustamine. See oleks midagi umbes meie omaaegsete rahva kaitseorganisatsioohide Kaitseliidu ja Omakaitse taolist.' President Marcos alustas sellega, rajades erilise Tsiviil-Kodu-kaitse, kuidselle lõplik väljaehitamine jäi Marcose võimult tõrjumisel pooleli. President Aquino kindralid jätkasid siiski seda tööd ja rajasid veel kaks relvastatud omakaitse-organisatsiooni — Masside Ülestõusu ja Ühinenud Rahva Rahuorganisatsioo-ni, kelledest oli valitsusvägedele suur abi kommunistide vastu võitlemisel rasketes maastiku-tingimustes. Peagi aga selgus, et president Aquinole need organisatsioonid ei meeldinud. Inimõiguste eest võitlevate aktivistide protestide tulemusena tegi Aquino korralduse nende oniakaitse-gruppide desarmeerimiseks ja laiali saatmiseks, nõrgestades sellega tunduvalt kommuristide vastu võitlevaid jõudusid. Selline naiivne otsus oli omakorda punase rätiku näitamine armee kindralitele, kes nõudsid presidendilt tehtud otsuse tühistamist. Ja lõpuks oli Aquino sunnitud sõjaväelaste survele järele andma ning uuesti omakaitsegruppide-le õiguse lubama relvade kandmiseks ja kommunistide vastu välja astumiseks. President Aquino edasi-tagäsi kemplemine rahvale relvade andmiseks punaste löögi-meeste ja terroristide vastu võitlemiseks on kõige paremaks tõendiks, et; isegi nendes maailmanurkades, kus kõmmuni JP Uk su m eg ne da mi na ar ni G mi tei pe aj ti ke K. du ai ju ko di pr nis tes •M ai Ai 10 ise • • VII võ on ay nn kä te se T ko ül po en se an |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-04-02-02
