1987-04-02-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
IÄ:6 VABA EESTLANE neljapäeval, 2. aprillil 1987 - April 2, 1987
.:.r
0 0
6.-8. märtsini toimusid Minneapolises
esimesed maailma-meistrivõištlused
sisekergejõustikus.
Osavõtjaid oli ligemale
viissada i90^st riigist ja pealtvaatajaid
üle 20 tuhahdev Tihedas
konkurentsis uuendati mitmed
maailmarekordid. Võistluste täielikku
õnnestumist rikkus õnnetus
kahe parimaga 60 m tõkkejooksus,
millega Kanada kaotas
vähemalt hõbemedali. Ameeriklane
Fosteij komistas teisel tõkkel
ja kukkus peale ta kõrvalrajal
jooksvale kanadalasele McKoyle,
mille tagajärjel mõlemad maandusid
jooksurajal mitmesuguste vigastustega,
j Korraldajad tahtsid
jookse korrata, kuid McKoy loobus
sellest \jigastuse tõttuv Fõster
diskvalifitseeriti. Hallides on rajad
kitsama(|, jopksjad üksteisele
läiiemal ja seetõttu sellelaadiliste
õnnetuste oht suurem.
Esimeste siše-maailmameistrite
mimestikon järgmine, koos võidu-resultaatidega:
MEHED: 60 m - - B . Johnson,
Kanada, 6,41 (uus maailmarekord,
edaspidi lühendatult
m.r.); 20Ö m — K. Baptiste,
USA, 20,73; 400 m - A.
McKay, USA, 45,98; 800 m - J:
L.B^rbo4,Bras, 1.47.48; 1500
m — M. 0'Sullivan, Iiri,
3.39,04; 3000 m - F. Ö'Mara,
Iiri, 8.03,32; 60 m t õ k . - - - T.
Campbell,-IJSA,:7,5!;- 5
— M . Schennilov, N. Liit,
18.27,29 (uus m;r.); kaugus^ L.
Myricks, USA, 8.23; kõrgus ~ I.
Paklin,N. Uit, 2.38; teivas - S.
Bubka, N. Liit, 5.85; kolmik —
M.;€onley, USA, :17.54;-kuul---
U, Timmermann, Ida-Saksa,
22.24,5 (poolteist sm vähem kui
•NAISED: 60 m — N.. Gooman,
Holland, 7,08 (teine A.Issajenkö,
Kanada, sama aeg); 200 m — H.
Drechsler, Ida-Saksa, 22,27 (uus
m.r.); 400 m - S.
I-Saksä, 51,66; 800 m
Wachtel, l.Saksä, 2.Ö1,34; 1500
m — D. Melinte, Rumeenia,
4.05,68; 3 Ö Ö 0 m - ^ Tv
Somolenko,N. Liit, 8.46,52; 60
m tõk. — C. Oschkenat, I.-Saksa,
7.82; 3Ö(K) m käik - 0. Krishtop,
N. Liit, 12,04,47 (uus m.r.) -
kolmas A: Peel, Kanada; kaugus
— H; Drechsler (ainuke tppelt-voitjal
7.
Märtsikuu alguses Falunis peetud
Rootsi suusamängudel, mis
kuulusid ka Maailmakarika
võistluste sarja, juhtus midagi,
mis pani kogu suusamaailma jah-muma.
30 km murdmaasuusatamise
võitis ülekaalukalt Pierre
Harvey Quebecist, lüües kõiki
psavõtnud kuulsusi, oeride hulgas
mõned päevad vareni Soomes
Lahti mängudel sama ala võitnud
venelane Prekurov, Rootsi ,,äss
Morgen ja mitmed teised. See oli =
tükk suusatamise -ajalugu — esimene
kuldmedal murdmaasuusatamises
Kanadale!
Harvey on oma platseeririguid
suurvõistlustel pidevalt ülespoole
nihutanud, k ini lõpuks saavutas
oma ihaldatud eesmärgi — esikoha.
Lahti mängudel oli tal ka häid
väljavaateid medalile, Ölle^ poole
maa peal teisal köhal. Kuid jõudu
ei jätkunud kogu distantsijäoks ja
tal tuli leppida seitsmenda kohaga
Kuid Falunis pidas ta vastu
lõpuni. Seni oli ta parim saavutus
maailmakarika võistlustel neljas
koht.
Nr. 26 Nr. 26
Käija Parvel kuues
Kostadinoya^ Bülg., 2.05 (uus
iti.r.); kuul — N . LissovskajSv N .
Liit,:20.5Z.. •
Peale ülaltoodud maailmarekordite
saavutas uue tippmargi 60 m
tõ ke t e e e 1 j o o ksu s õ n net u
ameeriklane Foster ajaga 7,46
sek, kärpides sellega 0,01 sekundit
kanadalase McjKoy endisest
rekordist. Kah teatud lohutus
kaotsiläinud kuld- või hõbemedali
EERIK LAIDSAAR
O
JUTUSTUSI SÕDURIELUST
eest.
Kui rääkida "fiaskodest, siis
peab vist esimesena mainima
Rootsi kõrgushüppajat Sjöbergi,
kes hiljuti^ püstitas 2.41-ga maiail-marekördi.
Nüüd ei saanud ta
jagu algkõrgusest 2.32, samuti ta
sõber, endise rekordi 2.40 omanik,
sakslane Thränhardt. Teine
õnnetu maailmarekordimees oli
1500 m tippmargi 3.35,6 omanik
iirlane Goghlan/ kes ka pooleldi
omaenda süüläbi ei pääsenud
poolfinaalist edasi lõppjooksu.
Ootamatu oli ka alles niõned
nädalad varem Euroopa meistriks
tulnud hollandlase Druppersi viimane
koht 800 meetris;
Kuldmedalite arvult olid võrdselt
esikohal Ida-Saksa ja N . Liit
(mõlemal kuus), neile järgnes
viie
;pierre Harvey-
Kanada.
i seni ainsana maailmakarika-võistlustel
medali saanud Angela
Schmidt-Foster Midlandist (pror
nks naiste 5 km-s, jaanuarikuus
Albertas).
Veebruari viimasel nädalal asusid
Soome talispordikesküses
Lahtis neljandat korda stardijoonele
maailma tugevamad naislas-kesuusatajad,
et võistelda järjekordselt
maailmameistritiitlite
pärast. Neljandat korda tegi
suurvõistlused kaasa Käija Parve
Eestist N. Liidu esinduse liicirina
ja MM-i favoriidina, kui viiekordne
maailmameister. Ta esimene
kuldmedal tuli 1984. a.
Chamonix's teatesuusatamises.
Selgituseks — võistlus koosneb
kahest alast: suusatamine ja laskmine
(püsti ja lamades). Iga
möödalasu eest tuleb teha üks
trahviring ajalisaga.
Esimene võistlus toimus 10 km
distantsil, kus starti tuli 48 naist.
Parvele said saatuslikuks kaks-möödalasku
ja seetõttu läks
esikoht kõige kiiremale suusatajale,
Sänna Grönlidile Norrast.
,,Kuid ka hõbemedal in: hea
medal" ütles Käija võistlustüle-'
muste selgumisel.-
Järgmisel päeval oli k^vas 5
km, kus Parvel tuli kaitsta muliü
Võidetud tiitlit. Seal käis ta käsi
halveniini.^ Kaks möödalasku lamades
ja üks pustitiirus tähejndas
kolme trahviringi jar neljandat
ist jäi ipuüdü 2,3
Tänavustel N. Liidu sisemeistrivõistlustel
vibulaskmises oli
Eesti esindatud kahemees- ja
kahe naislaskurigä. Parimaks
saavutuseks jäi Kersti Veeri neljas
koht, kusjuures tal pronksme^
lai
Kuldmedal ei jäänud siiski tulemata.
See tuli 3 X5 km 'teatesuu-sätainiises,
kus Pairve sei äastd
ankruhaise osas N. Liidu trios. ]
Seegä; on Eesti parima
naisspörtlase kontos praegu 6
maailmameistritiitlit (neli teatesõidus
ja kaks individuaalselt) ja
kaks MM-i hõbemedalit.'
Eesti A-klassi nekiude võrkpal-likarika
võitis tänavu Viljandi
naiskond, kaotamata ühtki viiest
kohtumisest. Järgriesid Tartu 4 ja
Tallinna Kalinini rajoon 3
võMuga. Viimaseks jäänud
naiskond kaotas kõik mängud.
MM-võistlüsed samal alal
meestele toimusjidvbidi varem
Lake PlacidisUSA-S; Seal võidutsesid
idä-saksläsed.Fr^nk-Peter
Rötsch kõigiaegade kojmajida laskesuusatajana
võitis ühel aastal nii
20 kui 10 krri; Kolmanda
omandas;ta4x7,5 km teatesuusatamises,
kus ,,hõbe'Mäks N. Liitu
ja „
purjus on aga i^ension, kellele kui harjumatule
yiinavõtjale alkohol kiiresti pähe hakkab.
Kui kaks pudelit tühjaks on saanud» haa^
rab Peilsion nad pihku ja viskab vastu seina
puruks. Kui ruumis selle
jäävad ja pooleldi iinestavalt. pooleldi küsivalt
Pensionil poole yaat£ivad,;Viipab see
|a toriseb: '
— Näit V lik purustust.. .öö.
talutavad ta vooai
küsid kõlisedes' sissepoole.
Veel enne kui õnnetu Romeo olukorris õieti
orintecruda suutis, kerkis kui maa alt ta kõrvale
aluspükstes tüse talutaat, kelle käes ilutses
priske vemmak Alles nüüd
jooksma hakata.
' Kuid oli nagu veidi hilja, vanamees oli poisil
kannul kui takjas ja raske venimal tantsis'
päris kohutava reeglipärasusega Äntsbergi ist'-
mekoha vastu, enne kui surmahirmus põgenik
ähkiva tagaajaja enda kannult maha suutis ra-'
Noh, kelle müts see
mu . . .
• I •
lonil mööüüö joomaontu siism
a> kui maha arvata ränk peavalu ja
üpris sant olemine järgmisel päeval Asja algatajal,
kingsepp Ahtspergil läheb pisut räbala-mini..\\
;•'.
Kui teised õhtul pärast napsitamist magama
heitsid, otsustas tema veel pisut ringi vaadata^
kustpoolt maailm lahti on. Ja kuna tal kuskil
läheduses juba olid Ipodud oma pisikes
teid, mõtles mees, mis sest ikka on, k^
minna ja veidi jalutada, et öö M
"a mis need tüdrukudki siis ilmaaegu magav^^^^
Vaaruval] sammel leidis mees tee külla ja
Jõudis ,>kallima'* akna taha. Aritspe
das sõrmega lasakesi vastu klaasi»
Vastust aga ei tulnud.
Antsperk trummeldas kovemim,
: Sama-tulemus.
Siis võttis meeis abiks sõrmenuki
tas nendegav Aga mine v^ nüiid tagant«r
jätele veel kinni, kas olid ta sõrmenukid liiga
kõvad või jälle klaas liiga habras, aga katki läks
Hommikul Antsperk on näost kaame nagu
äsjalufcgatud sein. Teised imestavad, miks ta
töötab'seistes,-
— Ei saa istuda, mulle lööb
paise, seletab Antsperk.
Pension oma kassiahastuses peaga l^iab küll
nou,et istugu Antsperkv hõkk, nii, et see paisega
jalg, hõkk, sirge on, kuid Antsperk ei
ddi erine lõunatundinmup rossu-oaasi
ruumi veltveebel Poolik, kes on sel päeval staabis
korrapidaja. Tal on käes sõdurimüts.
Ta vaatab Antspergile mesimagusa näoga
ja küsib oma siirupisel hää
- Kelle müts see.on?
mütsi i
seda eset esmakordselt oma elus. Kuid samas
punastab ta üleni — mütsi voodririhmal seisa
selge sõnaga ta enda kirjutatud nimi: P. Antsperk.
Jah — kuidas sa ütled, et see müts pole
. s i n u ? ; . : ' : ' v - - -
Pealiku kahjurõõmus pilk seirab õnnetut pa-avama
väli.
Kus Te öö
eb mõttekriips, koolon ja õ>hkjamise-ning
siis sam
liga nukralt staabi
Teised melied,^^^^k^^^ seltsilise öistest seiklustest
midagi ei tea, on algul veid^
Siis aga orienteeru takse olukorras otšernäid ja
kergejalgne Löör lippab šamuti^^^^^^s^^
et • hankida va j alisi luureandmdd.
Kompanii kirjutajat kohates kuuleb ta,
imikul käinud staabis üles
hiiglaviharie ja kaevanud, et keegi sõdüreist
löönud öösd ta akna sisse. Kui tema^^J
nud, pistnud märatseja põgenema/ kuij^
juures mütsi. Mees palun
ist ja kaitset ÖöhuigustevaštUi
\ Sdle üudistepagas
vibPpssu-baasi tagasi, kus ta uüdishi^^
vaid kolleege olukorraga tutvusta
Kõik jäävad ootama Antspergi naasmist.
Varsti liiees tulebki veel enam mossis kili
lahkudes.-";':- - ;:-'-;^-:- :::"'^^
^^^^^^ — kuidas läks? f^iš öeldi^^ M^^^^
tegi? kõlavad küsimused läb isegamini.
Vastuseks Antsperk naeratab vaid iiu
ja tõstab kolm sõrme
kfrj
f eale loengute päkuvad^^^4^
ökoloogiale pühendatud kultuurij
võimalik näha üht kunstinäitust.
Loengutest oli ühes eelmises
lehenumbris juba pikemalt juttu, V
mainigem vaid, et lektoriteks on nt
keemiadoktor Mare Taagepera, pej
kirjandusprofessor Mardi Valgemäe,
Toomas Ilves ja Tiina Kirss.
Kuid veel enne loenguid ja enne tu^
reedel, 17-ndal aprillil kõlavat Li
Evi Evarti avasõnagi näevad kui- kc
tuuripäevadest osavõtjad videoek- Hj
raanil tervet rida filme Eestist:
Lennart Merelt kolme, ja neile li- p
5 > saks Mark Soosaare
meest". Priit Pärna ,,Lahutust*',
ning Ago-Endrik Kerge ,,Pisu- P
hända'". Lennart Mere filmidest
tulevad näitamisele ,,Veelin- n
nurahvas",,,Linnutee tuuled" jä
. „Kalevä hääled" — raamatu
Hõbevalge" põhjal valminud ]
film. „Veelinnurahvas" sai valmis
1970-ndal aastal, ,,Linnutee
tuuled" 1978 — nagu Lennart
Meri ise kirjutas, kujunes filmi
teljeks müütiline Linnutee, mine^ {j
vikust olevikku ulatuv kultuurisild.
. . Püstkoja koldest tõusev
sammas, olgu suitsu või hinge-õhusammas,
ulatub tipuga taevasse.
Linnuteele. . ; Film tehti
koostöös ungarlaste ja soomlastega
ning vahendab nagu ,,Veelin-nurahvaski"
pilte soome-ugri
rahvate materiaalsest ja vaimsest }|
kultuurist. Lennart Meri rõhutab
vajadust säilitada erinevate kultuuride
kogemused suhtlemiseks
ümbritseva maailmaga, rääkides
nõnda aimefilmi vahendusel esmakordselt
ka kultuuri ökoloogiast.
Filmiprogrammile järgneb
kultuuripäevade avamine, ja siis
esitab Golumbia ülikooli poliittea-du$
e doktorant Riina Kionka
trompetisoolona Tallinnas elava
helilooja Hillar Kareva ühe pala.
Ja algab luuleteater, Doris
Kareva luule põhjal. Doris Kareva
on sündinud 1958-hdal Tallinnas
ja õppinud Tartu Riiklikus UH-koolis
inglise filoloogiat. Ta on
avaldanud viis luulekogu; „Päe-vapildid"
1978, , ,Ööpildid"
Puudutus''^^^^^^l^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 2, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-04-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870402 |
Description
| Title | 1987-04-02-06 |
| OCR text | IÄ:6 VABA EESTLANE neljapäeval, 2. aprillil 1987 - April 2, 1987 .:.r 0 0 6.-8. märtsini toimusid Minneapolises esimesed maailma-meistrivõištlused sisekergejõustikus. Osavõtjaid oli ligemale viissada i90^st riigist ja pealtvaatajaid üle 20 tuhahdev Tihedas konkurentsis uuendati mitmed maailmarekordid. Võistluste täielikku õnnestumist rikkus õnnetus kahe parimaga 60 m tõkkejooksus, millega Kanada kaotas vähemalt hõbemedali. Ameeriklane Fosteij komistas teisel tõkkel ja kukkus peale ta kõrvalrajal jooksvale kanadalasele McKoyle, mille tagajärjel mõlemad maandusid jooksurajal mitmesuguste vigastustega, j Korraldajad tahtsid jookse korrata, kuid McKoy loobus sellest \jigastuse tõttuv Fõster diskvalifitseeriti. Hallides on rajad kitsama(|, jopksjad üksteisele läiiemal ja seetõttu sellelaadiliste õnnetuste oht suurem. Esimeste siše-maailmameistrite mimestikon järgmine, koos võidu-resultaatidega: MEHED: 60 m - - B . Johnson, Kanada, 6,41 (uus maailmarekord, edaspidi lühendatult m.r.); 20Ö m — K. Baptiste, USA, 20,73; 400 m - A. McKay, USA, 45,98; 800 m - J: L.B^rbo4,Bras, 1.47.48; 1500 m — M. 0'Sullivan, Iiri, 3.39,04; 3000 m - F. Ö'Mara, Iiri, 8.03,32; 60 m t õ k . - - - T. Campbell,-IJSA,:7,5!;- 5 — M . Schennilov, N. Liit, 18.27,29 (uus m;r.); kaugus^ L. Myricks, USA, 8.23; kõrgus ~ I. Paklin,N. Uit, 2.38; teivas - S. Bubka, N. Liit, 5.85; kolmik — M.;€onley, USA, :17.54;-kuul--- U, Timmermann, Ida-Saksa, 22.24,5 (poolteist sm vähem kui •NAISED: 60 m — N.. Gooman, Holland, 7,08 (teine A.Issajenkö, Kanada, sama aeg); 200 m — H. Drechsler, Ida-Saksa, 22,27 (uus m.r.); 400 m - S. I-Saksä, 51,66; 800 m Wachtel, l.Saksä, 2.Ö1,34; 1500 m — D. Melinte, Rumeenia, 4.05,68; 3 Ö Ö 0 m - ^ Tv Somolenko,N. Liit, 8.46,52; 60 m tõk. — C. Oschkenat, I.-Saksa, 7.82; 3Ö(K) m käik - 0. Krishtop, N. Liit, 12,04,47 (uus m.r.) - kolmas A: Peel, Kanada; kaugus — H; Drechsler (ainuke tppelt-voitjal 7. Märtsikuu alguses Falunis peetud Rootsi suusamängudel, mis kuulusid ka Maailmakarika võistluste sarja, juhtus midagi, mis pani kogu suusamaailma jah-muma. 30 km murdmaasuusatamise võitis ülekaalukalt Pierre Harvey Quebecist, lüües kõiki psavõtnud kuulsusi, oeride hulgas mõned päevad vareni Soomes Lahti mängudel sama ala võitnud venelane Prekurov, Rootsi ,,äss Morgen ja mitmed teised. See oli = tükk suusatamise -ajalugu — esimene kuldmedal murdmaasuusatamises Kanadale! Harvey on oma platseeririguid suurvõistlustel pidevalt ülespoole nihutanud, k ini lõpuks saavutas oma ihaldatud eesmärgi — esikoha. Lahti mängudel oli tal ka häid väljavaateid medalile, Ölle^ poole maa peal teisal köhal. Kuid jõudu ei jätkunud kogu distantsijäoks ja tal tuli leppida seitsmenda kohaga Kuid Falunis pidas ta vastu lõpuni. Seni oli ta parim saavutus maailmakarika võistlustel neljas koht. Nr. 26 Nr. 26 Käija Parvel kuues Kostadinoya^ Bülg., 2.05 (uus iti.r.); kuul — N . LissovskajSv N . Liit,:20.5Z.. • Peale ülaltoodud maailmarekordite saavutas uue tippmargi 60 m tõ ke t e e e 1 j o o ksu s õ n net u ameeriklane Foster ajaga 7,46 sek, kärpides sellega 0,01 sekundit kanadalase McjKoy endisest rekordist. Kah teatud lohutus kaotsiläinud kuld- või hõbemedali EERIK LAIDSAAR O JUTUSTUSI SÕDURIELUST eest. Kui rääkida "fiaskodest, siis peab vist esimesena mainima Rootsi kõrgushüppajat Sjöbergi, kes hiljuti^ püstitas 2.41-ga maiail-marekördi. Nüüd ei saanud ta jagu algkõrgusest 2.32, samuti ta sõber, endise rekordi 2.40 omanik, sakslane Thränhardt. Teine õnnetu maailmarekordimees oli 1500 m tippmargi 3.35,6 omanik iirlane Goghlan/ kes ka pooleldi omaenda süüläbi ei pääsenud poolfinaalist edasi lõppjooksu. Ootamatu oli ka alles niõned nädalad varem Euroopa meistriks tulnud hollandlase Druppersi viimane koht 800 meetris; Kuldmedalite arvult olid võrdselt esikohal Ida-Saksa ja N . Liit (mõlemal kuus), neile järgnes viie ;pierre Harvey- Kanada. i seni ainsana maailmakarika-võistlustel medali saanud Angela Schmidt-Foster Midlandist (pror nks naiste 5 km-s, jaanuarikuus Albertas). Veebruari viimasel nädalal asusid Soome talispordikesküses Lahtis neljandat korda stardijoonele maailma tugevamad naislas-kesuusatajad, et võistelda järjekordselt maailmameistritiitlite pärast. Neljandat korda tegi suurvõistlused kaasa Käija Parve Eestist N. Liidu esinduse liicirina ja MM-i favoriidina, kui viiekordne maailmameister. Ta esimene kuldmedal tuli 1984. a. Chamonix's teatesuusatamises. Selgituseks — võistlus koosneb kahest alast: suusatamine ja laskmine (püsti ja lamades). Iga möödalasu eest tuleb teha üks trahviring ajalisaga. Esimene võistlus toimus 10 km distantsil, kus starti tuli 48 naist. Parvele said saatuslikuks kaks-möödalasku ja seetõttu läks esikoht kõige kiiremale suusatajale, Sänna Grönlidile Norrast. ,,Kuid ka hõbemedal in: hea medal" ütles Käija võistlustüle-' muste selgumisel.- Järgmisel päeval oli k^vas 5 km, kus Parvel tuli kaitsta muliü Võidetud tiitlit. Seal käis ta käsi halveniini.^ Kaks möödalasku lamades ja üks pustitiirus tähejndas kolme trahviringi jar neljandat ist jäi ipuüdü 2,3 Tänavustel N. Liidu sisemeistrivõistlustel vibulaskmises oli Eesti esindatud kahemees- ja kahe naislaskurigä. Parimaks saavutuseks jäi Kersti Veeri neljas koht, kusjuures tal pronksme^ lai Kuldmedal ei jäänud siiski tulemata. See tuli 3 X5 km 'teatesuu-sätainiises, kus Pairve sei äastd ankruhaise osas N. Liidu trios. ] Seegä; on Eesti parima naisspörtlase kontos praegu 6 maailmameistritiitlit (neli teatesõidus ja kaks individuaalselt) ja kaks MM-i hõbemedalit.' Eesti A-klassi nekiude võrkpal-likarika võitis tänavu Viljandi naiskond, kaotamata ühtki viiest kohtumisest. Järgriesid Tartu 4 ja Tallinna Kalinini rajoon 3 võMuga. Viimaseks jäänud naiskond kaotas kõik mängud. MM-võistlüsed samal alal meestele toimusjidvbidi varem Lake PlacidisUSA-S; Seal võidutsesid idä-saksläsed.Fr^nk-Peter Rötsch kõigiaegade kojmajida laskesuusatajana võitis ühel aastal nii 20 kui 10 krri; Kolmanda omandas;ta4x7,5 km teatesuusatamises, kus ,,hõbe'Mäks N. Liitu ja „ purjus on aga i^ension, kellele kui harjumatule yiinavõtjale alkohol kiiresti pähe hakkab. Kui kaks pudelit tühjaks on saanud» haa^ rab Peilsion nad pihku ja viskab vastu seina puruks. Kui ruumis selle jäävad ja pooleldi iinestavalt. pooleldi küsivalt Pensionil poole yaat£ivad,;Viipab see |a toriseb: ' — Näit V lik purustust.. .öö. talutavad ta vooai küsid kõlisedes' sissepoole. Veel enne kui õnnetu Romeo olukorris õieti orintecruda suutis, kerkis kui maa alt ta kõrvale aluspükstes tüse talutaat, kelle käes ilutses priske vemmak Alles nüüd jooksma hakata. ' Kuid oli nagu veidi hilja, vanamees oli poisil kannul kui takjas ja raske venimal tantsis' päris kohutava reeglipärasusega Äntsbergi ist'- mekoha vastu, enne kui surmahirmus põgenik ähkiva tagaajaja enda kannult maha suutis ra-' Noh, kelle müts see mu . . . • I • lonil mööüüö joomaontu siism a> kui maha arvata ränk peavalu ja üpris sant olemine järgmisel päeval Asja algatajal, kingsepp Ahtspergil läheb pisut räbala-mini..\\ ;•'. Kui teised õhtul pärast napsitamist magama heitsid, otsustas tema veel pisut ringi vaadata^ kustpoolt maailm lahti on. Ja kuna tal kuskil läheduses juba olid Ipodud oma pisikes teid, mõtles mees, mis sest ikka on, k^ minna ja veidi jalutada, et öö M "a mis need tüdrukudki siis ilmaaegu magav^^^^ Vaaruval] sammel leidis mees tee külla ja Jõudis ,>kallima'* akna taha. Aritspe das sõrmega lasakesi vastu klaasi» Vastust aga ei tulnud. Antsperk trummeldas kovemim, : Sama-tulemus. Siis võttis meeis abiks sõrmenuki tas nendegav Aga mine v^ nüiid tagant«r jätele veel kinni, kas olid ta sõrmenukid liiga kõvad või jälle klaas liiga habras, aga katki läks Hommikul Antsperk on näost kaame nagu äsjalufcgatud sein. Teised imestavad, miks ta töötab'seistes,- — Ei saa istuda, mulle lööb paise, seletab Antsperk. Pension oma kassiahastuses peaga l^iab küll nou,et istugu Antsperkv hõkk, nii, et see paisega jalg, hõkk, sirge on, kuid Antsperk ei ddi erine lõunatundinmup rossu-oaasi ruumi veltveebel Poolik, kes on sel päeval staabis korrapidaja. Tal on käes sõdurimüts. Ta vaatab Antspergile mesimagusa näoga ja küsib oma siirupisel hää - Kelle müts see.on? mütsi i seda eset esmakordselt oma elus. Kuid samas punastab ta üleni — mütsi voodririhmal seisa selge sõnaga ta enda kirjutatud nimi: P. Antsperk. Jah — kuidas sa ütled, et see müts pole . s i n u ? ; . : ' : ' v - - - Pealiku kahjurõõmus pilk seirab õnnetut pa-avama väli. Kus Te öö eb mõttekriips, koolon ja õ>hkjamise-ning siis sam liga nukralt staabi Teised melied,^^^^k^^^ seltsilise öistest seiklustest midagi ei tea, on algul veid^ Siis aga orienteeru takse olukorras otšernäid ja kergejalgne Löör lippab šamuti^^^^^^s^^ et • hankida va j alisi luureandmdd. Kompanii kirjutajat kohates kuuleb ta, imikul käinud staabis üles hiiglaviharie ja kaevanud, et keegi sõdüreist löönud öösd ta akna sisse. Kui tema^^J nud, pistnud märatseja põgenema/ kuij^ juures mütsi. Mees palun ist ja kaitset ÖöhuigustevaštUi \ Sdle üudistepagas vibPpssu-baasi tagasi, kus ta uüdishi^^ vaid kolleege olukorraga tutvusta Kõik jäävad ootama Antspergi naasmist. Varsti liiees tulebki veel enam mossis kili lahkudes.-";':- - ;:-'-;^-:- :::"'^^ ^^^^^^ — kuidas läks? f^iš öeldi^^ M^^^^ tegi? kõlavad küsimused läb isegamini. Vastuseks Antsperk naeratab vaid iiu ja tõstab kolm sõrme kfrj f eale loengute päkuvad^^^4^ ökoloogiale pühendatud kultuurij võimalik näha üht kunstinäitust. Loengutest oli ühes eelmises lehenumbris juba pikemalt juttu, V mainigem vaid, et lektoriteks on nt keemiadoktor Mare Taagepera, pej kirjandusprofessor Mardi Valgemäe, Toomas Ilves ja Tiina Kirss. Kuid veel enne loenguid ja enne tu^ reedel, 17-ndal aprillil kõlavat Li Evi Evarti avasõnagi näevad kui- kc tuuripäevadest osavõtjad videoek- Hj raanil tervet rida filme Eestist: Lennart Merelt kolme, ja neile li- p 5 > saks Mark Soosaare meest". Priit Pärna ,,Lahutust*', ning Ago-Endrik Kerge ,,Pisu- P hända'". Lennart Mere filmidest tulevad näitamisele ,,Veelin- n nurahvas",,,Linnutee tuuled" jä . „Kalevä hääled" — raamatu Hõbevalge" põhjal valminud ] film. „Veelinnurahvas" sai valmis 1970-ndal aastal, ,,Linnutee tuuled" 1978 — nagu Lennart Meri ise kirjutas, kujunes filmi teljeks müütiline Linnutee, mine^ {j vikust olevikku ulatuv kultuurisild. . . Püstkoja koldest tõusev sammas, olgu suitsu või hinge-õhusammas, ulatub tipuga taevasse. Linnuteele. . ; Film tehti koostöös ungarlaste ja soomlastega ning vahendab nagu ,,Veelin-nurahvaski" pilte soome-ugri rahvate materiaalsest ja vaimsest }| kultuurist. Lennart Meri rõhutab vajadust säilitada erinevate kultuuride kogemused suhtlemiseks ümbritseva maailmaga, rääkides nõnda aimefilmi vahendusel esmakordselt ka kultuuri ökoloogiast. Filmiprogrammile järgneb kultuuripäevade avamine, ja siis esitab Golumbia ülikooli poliittea-du$ e doktorant Riina Kionka trompetisoolona Tallinnas elava helilooja Hillar Kareva ühe pala. Ja algab luuleteater, Doris Kareva luule põhjal. Doris Kareva on sündinud 1958-hdal Tallinnas ja õppinud Tartu Riiklikus UH-koolis inglise filoloogiat. Ta on avaldanud viis luulekogu; „Päe-vapildid" 1978, , ,Ööpildid" Puudutus''^^^^^^l^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-04-02-06
