1982-01-26-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Dc. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 26. Jaanuaril 19B2 ~ Tuesday, January 26^ 1982 ^ Nr. 7
, Nad on nüüd küll hakanud vä-sima,
aga see on aidanud neni
arendada individuaalselt omabs-kusi,
meeskonna mängnvõimei
ja kami^adlikkust.
"Praktika aega on Estonial" siiski
üsna raske leida, sest mängijad
elavad laialdasel maa-alal, aga nädalalõpp
toob neid kõiki kokku ja
väljasõidud võistlemistele on sõp-russoojad
ning teevad need sõidud
sellisteks, mis panevad kõiki' murettekitavat
unustama.
Artiklist ei selgu kas „Estonias"
peale treeneri leidub ka teisi eestlasi.
Harry Liivist korvpalli treeneri»
BiEstpnica"«nimeline
parimaid Ontaries
Toronto päevaleht „The Globe and Mail^^ avaldas oma 16. jaaniisi°
n numbri spordiosas veerandleheküljelise artikli „Senior cagers* for?
mula simple and successfnl'^ (Vanemate korviküttide vormel lihtnef ja
edukas). Artikli autor Andrew Jnniper Mrjeldab eestlasest koirvpallitre®»'
meri Harry Liivi tööd.
Toronto „Estoma" on korvpalli
Jõukolle. H. Liiv selgitab, et ta läheneb
korvpallile ja selle meeskonnale
väga professionaalsel tasemel'
ning lisab, et nad teevad, mis neil
tuleb teha, et hoida end tugeva
meeskonnana vormis.
Harry Liiv on 52-aastane treener,
mänedzher, „süüteküünal" ja
agent sellele vanemate meeste
meeskonnale, kes viimastel aastatel
on .saavutanu'd 25-^0 rekordit.
Üks väljaspoolne, isik võtab
kokku ,,Estonia" edu saladuse,
et see olenevat põhjusest, et
Harry otsib omale parimad
mängijad ja kui sul on parimad
mängijad, siis on ka saavutused
parimad ja Ontarios ,,lstoma^^
on parim.
Viimaste viie aasta jooksul on
see meeskond võitnud viis korda
Ontario Amateurfiasketball Asso-ciation
meistritiitli (1976—77 kuni
1980—81) ja ühel korral Cana-
"dian Amateur Baskettball Associa-tidn
meistritiitli (1976—77).
Möödunud aasta märtsikuul Ontario
seenioride meistrivõistlusel
Torontos „Estonia" tegi 4:0 rekor-.
di. Kanada finaalis jäädi kolman-dale
kohale Halifaxi ja Winnipegi
Järel. Liiv ütleb, '
et tal ei ole just parimad mängi-^
jad Ontariosf aga on grupp tugevasti
töötavaid asjasse pühendunud
mehi, kes moodustavad
suurepärase meeskonna.
Nende hulgas ei ole. tähti, just
mängijad kes töötavad koos: Mõned
neist on mänginud koUedzhis
ja ülikoolis ning nüüd, kui nende
mänguvõime peaks hakkama allamäge
minema, on nad muutunud
just paremaks.
Meeskonnal on olnud raskusi,
väärikate vastaste leidmisega. Selleks,
et kogeda mängu tipp-võistle-jatega
Liiv on viinud oma meeskonna
võistlema nädalalõppudel
USA kolledzhifcse ja ülikoolidesse.
• s
MAARJAMAA kirjcastusel ilmunud
raamatud müügil Vaba Eestlase talituses
Jüri Uliiotsa „EesÜast® lepingud võõrastega XHI
sajandü" N -i ---
Ukm Maasimg „Uäu Toonela Jõelt" 5.25
„ „ «Piiridele ^p»yydes« 4^
„poety estoni" — eesti luule antoloogia itaalia keeles 6.3«
Kalju L ^ i k - Peath has a Child's Eyes 4.5®
Salasoo Ja Salo - Välis-Eesti perioodika — 2.7©
V. Salo - Rük ja kirikud ^.7©
Änführung zn der Etnischen Sprach (Esimene katse
eesti keele grammatika ja sõnaraamatu koostamS-seks
H. Stahli sulest aastal 1637) 2.7®
Reedik Willem Wümanni „Valmid" 2.70
H. Salu — Eesti vanem kirjandus 2.70
Blaise Päscal — Mõtted — -— — 2^0 V
Antonio Possevmo-^ Kiri Mantova hertsoglmifil® 8.10
Arno Vihalemma — Kunstnik eesti UrjandosesSdO
Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinnas 0^
Rona Laaman — Üks üsna kerge haigus (lonletosed) 5*50
Kölni E©S4i Rahvuskoondise 30. aastapäeva puhu! lavastati Kadri ?l-helgase
naljamäng Enne ja nüüd". PildU stseen näidendist, kus Noora
(Anita Laev paremal) näitab Agnesele (Lea Küngas) saksa ohvitserilt
ainult naeratuse eest saadud südsukke. Foto: Raoul Laev
Nad on mänginud aga peagu
igal nädalalõpul oktoobris ja novembris.
Toimetusele saadetud
kirjandus
TULIMULD hr. 3 -r- 1981. Eesti
kirjanduse ja kultuuri ajakirjas on
avaldatud: A. Rannit „õhtu- ja
hommikupalve", V. Uibopuu ,,Arbujad
ja muu mets**v E: Niinivaara
„Lümud ja loomad Marie Unde-ri
luulemaailmas", V. Vaeras „Viis
luuletust", A. Willmann „Kolm
võimekat ümberütlejat", D. Papp
„Laada fotograafid", A. Taska
„Fratermtas ja vendlus", E. Palluri
„Vagajutt ja tõsijutt lestast*',
P.H!. Reetš „Täht sütib ehk taevas
su üle v e e l . . A . Rävälä „Luu-letusi'*,
E.V. Saks „Andreas Sune-sen,
Põhja-Eesti unustatud valitseja",
H.Taremäe „Eesti Arhüv
ühendriikides^*, J. Pennar /.Unistus
vabadusest", F. Oinas „Uuri-mus
lapi Rutost*^ ja H. Taremäe
„Joumal of Baltic Studies uues
kuues".
MASS DEPORTATIONS OF PO-PULATION
FROM THE SOVIET
OCCUPIED BALTIC STATES.
Koostanud Endel Krepp. Estonia
Information Gentre ja Latvian
National l^oundation kirjastus.
Stokholm 1981. 40 lk.
Rein Andre, SÜDA RAMBITU-LES.
Mälestusi ja kogemusi. EKK
1981., 200 pluss 24 lk. fotosid.
Teadaanne kala-fahlsportlastele
Toronto Ee^ti õngitsejate ja Jahimeeste
Seltsi korraline aastapea-koosolek
toimub pühapäeval, 7.
veebruaril 1982. a. I algusega kell
12 p. Toronto Eesti Maja väikses
saalis 958 Broadview Ave* Torontos.
Seltsi liikmeskonnale on välja
saadetud koosoleku kutsed ühes
1981. a. majandus-aruannetega. Juhul,
kui kellelegile mingil põhjusel
koosolekukutse ei ole saabunud,
palume käesolev teadaanne võtta
kutsena.
JUHATUS
Spordimärkmeid
Oulu ujumisselts alustas enne
jõulupühi 24 tuniii kestvusega tea^
teujumist ja tegi selles ebaametlikü
maailmarekordi. Meeskond, ujus
24 tunniga 120 km 537 meetrit
Ujujate hulka' kuulus 10 n^st ja
10 meest, kellest igaüks ujus 400
m distantsid, saades selles keskmik
seks 4.46,5.
Burbankis, Kalifornias peetud
murdmaajoöksu-meistrivõistlustel
tuli 9,5 km võitjaks rahvusvaheliselt
tundmatu Adrian Royle ajaga
27,20. T;eine oli maailma kiu-eim
maratonijooksja Alberto Salazar —
27;22, kolmas Jan Hagelbrahd ~
Robert Vellend fälle
võidukas
. Laupäeval, 16. jaan. Abufoyle'is
toimunud võistlusel tuli ta võistlusklassis
esücohale. Vaatamata külmale
jä tuulisele ümale võttis
võistlusest osa üle 200 suusataja,
neist ligi 40 võistlusklassis. ;Dave
Bedel Ottawast tuü teiseks ja Kei^
Hawthorn Bracebridge'ist kolmani-daks.
Tänavuse Muskoka loppeti
võitja Ban Miallett jäi koguni vüen-daks..
Noorte meeste klassis jäi Allan
Mägi, kes ei olnud päris terve, kahe
Ottawa suusataja järele kolmandaks.
Tuleval nädalal sõidavad Robert
Vellend ja Allan Mägi Edmontoni
Kanada meistrivõistlustele.
Hann^ Kompus'e
,S(USTUTAMATA NÄLG KUNST
JÄRELE..."
Hind $11.—, saatekulu 85 6»
Mäfi^„Vaba Eestlase" talituses
y.
MJmS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST
Cooking Estonian Style"
Hllia Tmimirth |a Viivi Ptirisiid
retsepti Jr Hin^ koos saatekuluga Can. $15.-^
Tellimisi vStafo vsstu ^Vaba Eestlase" taUtns.
Raamatud saadetakse välja Los Ang^esisi
27,41. Naistest pii S km kiireimad
Julie Brown — 15.49, Joan Hansen
15.49 ja Elizabeth Springs
— JI5.50. Kõik pääsevad L\AF
poolt korraldatud meistrivõistlustele
märtsis. * '
Möödunud aastal saadi 1 miili
jooksus 66 aega alla 3.55, mille
saavutasid 21 jooksjat. 12 korda
jooksti 3.50-st kiiremini. Omaaegse
unelmpiiri 4 minutit on nüüd
alistanud |353 miilijooksjat 38 riigist,
neist 115 USA-st ja 68 Inglismaalt.
EMVS'^ i m a. kaondm eestikeelne tnoletuskogu
i v a r l v o sk
EtUKOGU
L Ivask püsib oma luules tugevate sidemetega Lõuna-Eesti vanemate
sümiimullas. Tema nägemuslik luule Soomest, sdlesha-maidiknst
soome-ugrilisest tundest ja mfistikast, aga ka oma
fimbruskonnast mujal maailmas oa tunderikas ja tShelepamierk.
Elufcogusse OQ valitud paremik ta varem ilmunnd kogudelt
329 lk. Hind $19.09 — saatekulu 50 centi
SAADAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES
.1-
gu juba niõnda korda oli päeva
jooksul varem toimunud. Mehed
hakkasid lootma, et nende kartus
oli olnud asjatu.
JÄLITAMINE
•— Siin ei tulnudki kiirlahku-mist,
rääkis Jussi lennuvälja binokliga
uurides. — Mida see õige
peaks tähendama, kas mõtlevad siduda
silmuseid, et nii vaikne on
igal pool?
— Sõlmigu mida tahavad, lõi
kergemas toonis ¥ille. — Küll me
nende silmuseid varsti näeme, ootame
vaid rahulikult.
Meestel polnud vaja kuigi kaua
oodata, kui nad nägid veoautot
mõõda lennurada suure kiirusega
lähenevat. Autokastis olid sõdurid.
Auto sõitis lennuvälja põhjaossa ja
peatus. Sõdurid hüppasid autokastist
ja kogunesd tõusuraja servale.
Kaks ohvitseri seisid sõdurite ees
ja mehed arvasid, et neile antakse
mingisuguseid korraldusi ja käske.
Neil ei näi eriti kiire olevat,
ütles Jussi sõdureid vaadates.
— Aga meil läheb kohe kiireks,
tõdes ViUe.
^ Samas hakkas kuulduma lennuki
mürinat. Jäämere suunast tuli ka^
be-mootoriline lennuk ja laskus
lennuväljale. Kohe lennuki laskumisel
hargnesid sõdurid pikaks
moodustatud ahelikuks.
— Tagaajamine näib algavat,
ütles Ville. — Jõuavad veel enne
kui pimedus takistaks nende tegevust.
Kas ei oleks nüüd aeg käes
lahkumiseks?
Jussi ei olnud siiski veel valmis
lahkuma.
— Teeme veel väikse operatsiooni
enne kui kaome. Meil on
kummalgi ülenormi lihapurk. Ja-
42o
— Noh, veel oleme hinges ja
kuradi heas vormis, ära asjata när-vitse,
ütles Jussi. — Meil on nüüd
sellised rohudki koerte jaoks, et
meil pole vaja neid karta. Tagaajamine
lõpeb äkki ja me ei jää
kedagi ootama.
Jussi arvas, et neid oli võidud
märgata juba varem. MIG-id lendasid
päris madalalt nendest üle.
Ta oli ise tegelenud oma kaameraga,
mistõttu tendureil oli võima-lus.
teda märgata. Kindlasti olid,
lendurid -teatanud asjast ja siis
pandi aeglane luurelennuk asjasse
selgust tooma.
õhtu hakkas õnneks lähenema,
:*mehed ootasid vaid hämaruse tulekut.
— Kummad jõuavad enne, venelased
või pimedus? arutles Jussi.
—: Pea saame seda näha. ~
Nüüd tegi ootamine närviliseks.
Varsti algaksid sündmused, seda
nad teadsid.
' — Tulgu kumb tahes! suurustas
Ville. Venelasi vähemalt võime
näha juba kaugelt, sest maastik on
lahtine lennuväljani. Meü on siiski
varjatud pagutee, kuna need mäe-nupud
annavad head varju, et põrr
gulised siin jahti saaksid pidada.
On ennegi olnud tulikiiret lahkumist
mitmest kohast.'
— On tulnud. On õpitud minema
ja hulkuma kui mustlased. Ja
nüüdki on tähtis ülesanne täidetud
ning lisaks jõutud teha vähe
ka; muudki. See lennuväligi ' on^
nüüd nii täpselt kirja ja pildile
pandud, et uut oleks ^vaevalt veel
avastada kasvõi veedaksime siin
veel nädala.
Lennuväljal oli nüüd kuihmali-selt
vaikne. Mitte mingisugust liikumist
ei olnud näha, kuigi mehed
hoolikalt binoklitega uurisid. Ainult
üks valvur möödus neist, na-tame
need siia nagu paari jalarät-tegi.
livanid usuvad, et meil oli
hakanud tuhne kiire, et ei jõudnud
neid enam kaasa võtta. Usuvad, et
ollakse alles päris lähedal.
— Teeme minugipoolest, rõõmustas
Ville. — Seal mõne künka
taga on sobivalt kõrge koht, läheme
sinna. Sealt on hea binokliga
uurida, mis naabrimehed hakkavad
tegema kui leiavad selle kraami
siit. Kui lahkume kiiresti, jõuame
ka seda veel näha.
Jaah, teeme - seda, nõustus
Jussi. — Ega meil kiiret ole ega
pole mõtet ka kiirustada, tuleb
vaid oodata, et pimedus pea tuleks.
Selle järel võime liikuda libedamalt.
Mehed libistasid end kalju tagakülje
taha ja läksid"oma järgmise
vaatluspunkti poole.' Nad läksid
Iciirkäiguga ja pääsesidki peagi
kõrge kalju nõlvakule. Selle laelt
oli hea võimalus binokliga tuleku-suunda
vaadata.
— Äh-äh-hää! küll oli äge tulemine,
ähkis Ville. — Aga hästi
jõudsime, kuna jälitajad liiguvad
pikkamisi ja ettevaatlikult. Võibolla
kardavad miinisid. Aga kuidas
siis võiks/minna, kui tooksid autoga
üksusi meie ette? :
— Seda nad vaevalt siin saavad
teha, arvas Jussid —^ Ajavad koeradki
jäneseid taga, aga harva nad
jooksu pealt kinni saavad. Saatana
hea koht, siit võib binokliga
näha veel kogu lennuväljad See
põhjala maastik on selle pärast
hea, et siin on neid korralikke
vaatluspunkte.
Hetke pärast oligi eelmises vaat-luspaigas
liikumist näha. Esimestena
liikunud sõdurid nägid meeste
poolt maha jäetud kraami. Nüüd
hakkasid sõdureU käed liikuma ja
varsti oH kogu Üksus kohal. Seal
lehvitati jalarätte ja uuriti konser-vipurke.
Meestel oli kerge jälgida
seda sõdurite tegevust heade' binoklitega.
- r - Seal nad hoiavad oma püsse
kui pühapäevajähimehed, ütles
Jussi; ^ Neid ei olegi rohkem kui
kaheksa meest, imestas ta.
Kaks sõdurit uurisid binoklitega
kaljult ümbrust ja teised hakkasid
kammima ümbruses. Kaljul seisvad
sõdurid osutasid vähe igasse^
suunda. Hetke pärast kogunesid
sõdurid jälle ühele kaljunurgale.
Nüüd üks sõdureist tõstis oma käe
ja mehed kuulsid kaht kauget püs-silasku.
— Kas nüüd läheme? küsis Ville.
— Võisid i olla mineku märguanded
. . .
Vaatame esiteks, mis need
lasud tähendavad, ütles Jussi.
Nüüd hakkas kuulduma lennu-kimootorite
müra ja kustki kÕrval-rajalt
tõusis üles kahepinnaline
aeglane lennuk. See keerles i hetke
lennuvälja põhjaosas ja läks i siis
vähehaaval lääne poole. Mehed
varjusid kalju küljele, ehkki lennukist
ei olnud mingit ohtu, sest
selle lennurada oli mõnesaja meetri
kaugusel meestest. Kaks meest
vaatasid üle lennuki serva maastikku
ega olnud kahtlustki, keda
nad otsisid. Avastamine oli hämaruse
tõttu päris lootusetU| ja hetke
pärast lennuk tegi oma viimase
kaare ja laskus lennuväljale tagasi.
Sõdurid seisid j veelgi kaljul ja
lehvitasid jalarättidega.
— Ei mina teadnudki,' et sc^om-lase
jalahigi haiseb nii hästi, naeris
Ville. — Vaata nüüd, need pä^
ris nuusutavad neid!
tJlcs sõdureist sidus jalaräti oma
püssitäägi külge ja hakkas' sellega
suures kaares, lehvitama.
— Vaata kuradeid, kas mõtle-'
vad alla anda, imestas Jussi. —
Kas see seda tähendab?
Räti lehvitamine lõppes ja sõdur
istus kivile, aga hetke pärast samasugune
lehvitamine algas uuesti;
—- See e! tarvitse olla allaandmise
märguanne, ütles Ville. —'Mulle
tundub, et varsti tuleb l^ohale
Jisaüksusi. Võibolla tellivad lange-varjuüksusi.
— Siis võib heal juhul saada
langevarjusiidi meie jalarättide ase^-
mele, irvitas Jussi. — Ei, kuule,
siia maastikku langevarjuga hüpa-ta?
Siin murdub jalgu kui keppe^
kui nad seda mõtlevad.
Teine veoauto sõitis kolinal lennuväljale
ja peatus eelmise kõrvale.
Auto kastis näis olevat midagi
presendi all. Mehed arvestasid
mida selle all võiks olla. Pea nad
nägidgi seda. Juhiruumist tõusis
sõdur, läks auto taha ja avas presendi.
Kaks koera hüppasid maha,
hoidjad järel.
— Nüüd siis see algab! ütles
Jussi lakooniliselt. — Vaatame
nüüd veel nii kaua kui jõuavad sõdurite
juurde. Selle järel anname
jalgadele tuld.
(Järgneb')
Aidake kaasa
..VABA EESTLASE
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 26, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-01-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820126 |
Description
| Title | 1982-01-26-06 |
| OCR text | Dc. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 26. Jaanuaril 19B2 ~ Tuesday, January 26^ 1982 ^ Nr. 7 , Nad on nüüd küll hakanud vä-sima, aga see on aidanud neni arendada individuaalselt omabs-kusi, meeskonna mängnvõimei ja kami^adlikkust. "Praktika aega on Estonial" siiski üsna raske leida, sest mängijad elavad laialdasel maa-alal, aga nädalalõpp toob neid kõiki kokku ja väljasõidud võistlemistele on sõp-russoojad ning teevad need sõidud sellisteks, mis panevad kõiki' murettekitavat unustama. Artiklist ei selgu kas „Estonias" peale treeneri leidub ka teisi eestlasi. Harry Liivist korvpalli treeneri» BiEstpnica"«nimeline parimaid Ontaries Toronto päevaleht „The Globe and Mail^^ avaldas oma 16. jaaniisi° n numbri spordiosas veerandleheküljelise artikli „Senior cagers* for? mula simple and successfnl'^ (Vanemate korviküttide vormel lihtnef ja edukas). Artikli autor Andrew Jnniper Mrjeldab eestlasest koirvpallitre®»' meri Harry Liivi tööd. Toronto „Estoma" on korvpalli Jõukolle. H. Liiv selgitab, et ta läheneb korvpallile ja selle meeskonnale väga professionaalsel tasemel' ning lisab, et nad teevad, mis neil tuleb teha, et hoida end tugeva meeskonnana vormis. Harry Liiv on 52-aastane treener, mänedzher, „süüteküünal" ja agent sellele vanemate meeste meeskonnale, kes viimastel aastatel on .saavutanu'd 25-^0 rekordit. Üks väljaspoolne, isik võtab kokku ,,Estonia" edu saladuse, et see olenevat põhjusest, et Harry otsib omale parimad mängijad ja kui sul on parimad mängijad, siis on ka saavutused parimad ja Ontarios ,,lstoma^^ on parim. Viimaste viie aasta jooksul on see meeskond võitnud viis korda Ontario Amateurfiasketball Asso-ciation meistritiitli (1976—77 kuni 1980—81) ja ühel korral Cana- "dian Amateur Baskettball Associa-tidn meistritiitli (1976—77). Möödunud aasta märtsikuul Ontario seenioride meistrivõistlusel Torontos „Estonia" tegi 4:0 rekor-. di. Kanada finaalis jäädi kolman-dale kohale Halifaxi ja Winnipegi Järel. Liiv ütleb, ' et tal ei ole just parimad mängi-^ jad Ontariosf aga on grupp tugevasti töötavaid asjasse pühendunud mehi, kes moodustavad suurepärase meeskonna. Nende hulgas ei ole. tähti, just mängijad kes töötavad koos: Mõned neist on mänginud koUedzhis ja ülikoolis ning nüüd, kui nende mänguvõime peaks hakkama allamäge minema, on nad muutunud just paremaks. Meeskonnal on olnud raskusi, väärikate vastaste leidmisega. Selleks, et kogeda mängu tipp-võistle-jatega Liiv on viinud oma meeskonna võistlema nädalalõppudel USA kolledzhifcse ja ülikoolidesse. • s MAARJAMAA kirjcastusel ilmunud raamatud müügil Vaba Eestlase talituses Jüri Uliiotsa „EesÜast® lepingud võõrastega XHI sajandü" N -i --- Ukm Maasimg „Uäu Toonela Jõelt" 5.25 „ „ «Piiridele ^p»yydes« 4^ „poety estoni" — eesti luule antoloogia itaalia keeles 6.3« Kalju L ^ i k - Peath has a Child's Eyes 4.5® Salasoo Ja Salo - Välis-Eesti perioodika — 2.7© V. Salo - Rük ja kirikud ^.7© Änführung zn der Etnischen Sprach (Esimene katse eesti keele grammatika ja sõnaraamatu koostamS-seks H. Stahli sulest aastal 1637) 2.7® Reedik Willem Wümanni „Valmid" 2.70 H. Salu — Eesti vanem kirjandus 2.70 Blaise Päscal — Mõtted — -— — 2^0 V Antonio Possevmo-^ Kiri Mantova hertsoglmifil® 8.10 Arno Vihalemma — Kunstnik eesti UrjandosesSdO Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinnas 0^ Rona Laaman — Üks üsna kerge haigus (lonletosed) 5*50 Kölni E©S4i Rahvuskoondise 30. aastapäeva puhu! lavastati Kadri ?l-helgase naljamäng Enne ja nüüd". PildU stseen näidendist, kus Noora (Anita Laev paremal) näitab Agnesele (Lea Küngas) saksa ohvitserilt ainult naeratuse eest saadud südsukke. Foto: Raoul Laev Nad on mänginud aga peagu igal nädalalõpul oktoobris ja novembris. Toimetusele saadetud kirjandus TULIMULD hr. 3 -r- 1981. Eesti kirjanduse ja kultuuri ajakirjas on avaldatud: A. Rannit „õhtu- ja hommikupalve", V. Uibopuu ,,Arbujad ja muu mets**v E: Niinivaara „Lümud ja loomad Marie Unde-ri luulemaailmas", V. Vaeras „Viis luuletust", A. Willmann „Kolm võimekat ümberütlejat", D. Papp „Laada fotograafid", A. Taska „Fratermtas ja vendlus", E. Palluri „Vagajutt ja tõsijutt lestast*', P.H!. Reetš „Täht sütib ehk taevas su üle v e e l . . A . Rävälä „Luu-letusi'*, E.V. Saks „Andreas Sune-sen, Põhja-Eesti unustatud valitseja", H.Taremäe „Eesti Arhüv ühendriikides^*, J. Pennar /.Unistus vabadusest", F. Oinas „Uuri-mus lapi Rutost*^ ja H. Taremäe „Joumal of Baltic Studies uues kuues". MASS DEPORTATIONS OF PO-PULATION FROM THE SOVIET OCCUPIED BALTIC STATES. Koostanud Endel Krepp. Estonia Information Gentre ja Latvian National l^oundation kirjastus. Stokholm 1981. 40 lk. Rein Andre, SÜDA RAMBITU-LES. Mälestusi ja kogemusi. EKK 1981., 200 pluss 24 lk. fotosid. Teadaanne kala-fahlsportlastele Toronto Ee^ti õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi korraline aastapea-koosolek toimub pühapäeval, 7. veebruaril 1982. a. I algusega kell 12 p. Toronto Eesti Maja väikses saalis 958 Broadview Ave* Torontos. Seltsi liikmeskonnale on välja saadetud koosoleku kutsed ühes 1981. a. majandus-aruannetega. Juhul, kui kellelegile mingil põhjusel koosolekukutse ei ole saabunud, palume käesolev teadaanne võtta kutsena. JUHATUS Spordimärkmeid Oulu ujumisselts alustas enne jõulupühi 24 tuniii kestvusega tea^ teujumist ja tegi selles ebaametlikü maailmarekordi. Meeskond, ujus 24 tunniga 120 km 537 meetrit Ujujate hulka' kuulus 10 n^st ja 10 meest, kellest igaüks ujus 400 m distantsid, saades selles keskmik seks 4.46,5. Burbankis, Kalifornias peetud murdmaajoöksu-meistrivõistlustel tuli 9,5 km võitjaks rahvusvaheliselt tundmatu Adrian Royle ajaga 27,20. T;eine oli maailma kiu-eim maratonijooksja Alberto Salazar — 27;22, kolmas Jan Hagelbrahd ~ Robert Vellend fälle võidukas . Laupäeval, 16. jaan. Abufoyle'is toimunud võistlusel tuli ta võistlusklassis esücohale. Vaatamata külmale jä tuulisele ümale võttis võistlusest osa üle 200 suusataja, neist ligi 40 võistlusklassis. ;Dave Bedel Ottawast tuü teiseks ja Kei^ Hawthorn Bracebridge'ist kolmani-daks. Tänavuse Muskoka loppeti võitja Ban Miallett jäi koguni vüen-daks.. Noorte meeste klassis jäi Allan Mägi, kes ei olnud päris terve, kahe Ottawa suusataja järele kolmandaks. Tuleval nädalal sõidavad Robert Vellend ja Allan Mägi Edmontoni Kanada meistrivõistlustele. Hann^ Kompus'e ,S(USTUTAMATA NÄLG KUNST JÄRELE..." Hind $11.—, saatekulu 85 6» Mäfi^„Vaba Eestlase" talituses y. MJmS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST Cooking Estonian Style" Hllia Tmimirth |a Viivi Ptirisiid retsepti Jr Hin^ koos saatekuluga Can. $15.-^ Tellimisi vStafo vsstu ^Vaba Eestlase" taUtns. Raamatud saadetakse välja Los Ang^esisi 27,41. Naistest pii S km kiireimad Julie Brown — 15.49, Joan Hansen 15.49 ja Elizabeth Springs — JI5.50. Kõik pääsevad L\AF poolt korraldatud meistrivõistlustele märtsis. * ' Möödunud aastal saadi 1 miili jooksus 66 aega alla 3.55, mille saavutasid 21 jooksjat. 12 korda jooksti 3.50-st kiiremini. Omaaegse unelmpiiri 4 minutit on nüüd alistanud |353 miilijooksjat 38 riigist, neist 115 USA-st ja 68 Inglismaalt. EMVS'^ i m a. kaondm eestikeelne tnoletuskogu i v a r l v o sk EtUKOGU L Ivask püsib oma luules tugevate sidemetega Lõuna-Eesti vanemate sümiimullas. Tema nägemuslik luule Soomest, sdlesha-maidiknst soome-ugrilisest tundest ja mfistikast, aga ka oma fimbruskonnast mujal maailmas oa tunderikas ja tShelepamierk. Elufcogusse OQ valitud paremik ta varem ilmunnd kogudelt 329 lk. Hind $19.09 — saatekulu 50 centi SAADAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES .1- gu juba niõnda korda oli päeva jooksul varem toimunud. Mehed hakkasid lootma, et nende kartus oli olnud asjatu. JÄLITAMINE •— Siin ei tulnudki kiirlahku-mist, rääkis Jussi lennuvälja binokliga uurides. — Mida see õige peaks tähendama, kas mõtlevad siduda silmuseid, et nii vaikne on igal pool? — Sõlmigu mida tahavad, lõi kergemas toonis ¥ille. — Küll me nende silmuseid varsti näeme, ootame vaid rahulikult. Meestel polnud vaja kuigi kaua oodata, kui nad nägid veoautot mõõda lennurada suure kiirusega lähenevat. Autokastis olid sõdurid. Auto sõitis lennuvälja põhjaossa ja peatus. Sõdurid hüppasid autokastist ja kogunesd tõusuraja servale. Kaks ohvitseri seisid sõdurite ees ja mehed arvasid, et neile antakse mingisuguseid korraldusi ja käske. Neil ei näi eriti kiire olevat, ütles Jussi sõdureid vaadates. — Aga meil läheb kohe kiireks, tõdes ViUe. ^ Samas hakkas kuulduma lennuki mürinat. Jäämere suunast tuli ka^ be-mootoriline lennuk ja laskus lennuväljale. Kohe lennuki laskumisel hargnesid sõdurid pikaks moodustatud ahelikuks. — Tagaajamine näib algavat, ütles Ville. — Jõuavad veel enne kui pimedus takistaks nende tegevust. Kas ei oleks nüüd aeg käes lahkumiseks? Jussi ei olnud siiski veel valmis lahkuma. — Teeme veel väikse operatsiooni enne kui kaome. Meil on kummalgi ülenormi lihapurk. Ja- 42o — Noh, veel oleme hinges ja kuradi heas vormis, ära asjata när-vitse, ütles Jussi. — Meil on nüüd sellised rohudki koerte jaoks, et meil pole vaja neid karta. Tagaajamine lõpeb äkki ja me ei jää kedagi ootama. Jussi arvas, et neid oli võidud märgata juba varem. MIG-id lendasid päris madalalt nendest üle. Ta oli ise tegelenud oma kaameraga, mistõttu tendureil oli võima-lus. teda märgata. Kindlasti olid, lendurid -teatanud asjast ja siis pandi aeglane luurelennuk asjasse selgust tooma. õhtu hakkas õnneks lähenema, :*mehed ootasid vaid hämaruse tulekut. — Kummad jõuavad enne, venelased või pimedus? arutles Jussi. —: Pea saame seda näha. ~ Nüüd tegi ootamine närviliseks. Varsti algaksid sündmused, seda nad teadsid. ' — Tulgu kumb tahes! suurustas Ville. Venelasi vähemalt võime näha juba kaugelt, sest maastik on lahtine lennuväljani. Meü on siiski varjatud pagutee, kuna need mäe-nupud annavad head varju, et põrr gulised siin jahti saaksid pidada. On ennegi olnud tulikiiret lahkumist mitmest kohast.' — On tulnud. On õpitud minema ja hulkuma kui mustlased. Ja nüüdki on tähtis ülesanne täidetud ning lisaks jõutud teha vähe ka; muudki. See lennuväligi ' on^ nüüd nii täpselt kirja ja pildile pandud, et uut oleks ^vaevalt veel avastada kasvõi veedaksime siin veel nädala. Lennuväljal oli nüüd kuihmali-selt vaikne. Mitte mingisugust liikumist ei olnud näha, kuigi mehed hoolikalt binoklitega uurisid. Ainult üks valvur möödus neist, na-tame need siia nagu paari jalarät-tegi. livanid usuvad, et meil oli hakanud tuhne kiire, et ei jõudnud neid enam kaasa võtta. Usuvad, et ollakse alles päris lähedal. — Teeme minugipoolest, rõõmustas Ville. — Seal mõne künka taga on sobivalt kõrge koht, läheme sinna. Sealt on hea binokliga uurida, mis naabrimehed hakkavad tegema kui leiavad selle kraami siit. Kui lahkume kiiresti, jõuame ka seda veel näha. Jaah, teeme - seda, nõustus Jussi. — Ega meil kiiret ole ega pole mõtet ka kiirustada, tuleb vaid oodata, et pimedus pea tuleks. Selle järel võime liikuda libedamalt. Mehed libistasid end kalju tagakülje taha ja läksid"oma järgmise vaatluspunkti poole.' Nad läksid Iciirkäiguga ja pääsesidki peagi kõrge kalju nõlvakule. Selle laelt oli hea võimalus binokliga tuleku-suunda vaadata. — Äh-äh-hää! küll oli äge tulemine, ähkis Ville. — Aga hästi jõudsime, kuna jälitajad liiguvad pikkamisi ja ettevaatlikult. Võibolla kardavad miinisid. Aga kuidas siis võiks/minna, kui tooksid autoga üksusi meie ette? : — Seda nad vaevalt siin saavad teha, arvas Jussid —^ Ajavad koeradki jäneseid taga, aga harva nad jooksu pealt kinni saavad. Saatana hea koht, siit võib binokliga näha veel kogu lennuväljad See põhjala maastik on selle pärast hea, et siin on neid korralikke vaatluspunkte. Hetke pärast oligi eelmises vaat-luspaigas liikumist näha. Esimestena liikunud sõdurid nägid meeste poolt maha jäetud kraami. Nüüd hakkasid sõdureU käed liikuma ja varsti oH kogu Üksus kohal. Seal lehvitati jalarätte ja uuriti konser-vipurke. Meestel oli kerge jälgida seda sõdurite tegevust heade' binoklitega. - r - Seal nad hoiavad oma püsse kui pühapäevajähimehed, ütles Jussi; ^ Neid ei olegi rohkem kui kaheksa meest, imestas ta. Kaks sõdurit uurisid binoklitega kaljult ümbrust ja teised hakkasid kammima ümbruses. Kaljul seisvad sõdurid osutasid vähe igasse^ suunda. Hetke pärast kogunesid sõdurid jälle ühele kaljunurgale. Nüüd üks sõdureist tõstis oma käe ja mehed kuulsid kaht kauget püs-silasku. — Kas nüüd läheme? küsis Ville. — Võisid i olla mineku märguanded . . . Vaatame esiteks, mis need lasud tähendavad, ütles Jussi. Nüüd hakkas kuulduma lennu-kimootorite müra ja kustki kÕrval-rajalt tõusis üles kahepinnaline aeglane lennuk. See keerles i hetke lennuvälja põhjaosas ja läks i siis vähehaaval lääne poole. Mehed varjusid kalju küljele, ehkki lennukist ei olnud mingit ohtu, sest selle lennurada oli mõnesaja meetri kaugusel meestest. Kaks meest vaatasid üle lennuki serva maastikku ega olnud kahtlustki, keda nad otsisid. Avastamine oli hämaruse tõttu päris lootusetU| ja hetke pärast lennuk tegi oma viimase kaare ja laskus lennuväljale tagasi. Sõdurid seisid j veelgi kaljul ja lehvitasid jalarättidega. — Ei mina teadnudki,' et sc^om-lase jalahigi haiseb nii hästi, naeris Ville. — Vaata nüüd, need pä^ ris nuusutavad neid! tJlcs sõdureist sidus jalaräti oma püssitäägi külge ja hakkas' sellega suures kaares, lehvitama. — Vaata kuradeid, kas mõtle-' vad alla anda, imestas Jussi. — Kas see seda tähendab? Räti lehvitamine lõppes ja sõdur istus kivile, aga hetke pärast samasugune lehvitamine algas uuesti; —- See e! tarvitse olla allaandmise märguanne, ütles Ville. —'Mulle tundub, et varsti tuleb l^ohale Jisaüksusi. Võibolla tellivad lange-varjuüksusi. — Siis võib heal juhul saada langevarjusiidi meie jalarättide ase^- mele, irvitas Jussi. — Ei, kuule, siia maastikku langevarjuga hüpa-ta? Siin murdub jalgu kui keppe^ kui nad seda mõtlevad. Teine veoauto sõitis kolinal lennuväljale ja peatus eelmise kõrvale. Auto kastis näis olevat midagi presendi all. Mehed arvestasid mida selle all võiks olla. Pea nad nägidgi seda. Juhiruumist tõusis sõdur, läks auto taha ja avas presendi. Kaks koera hüppasid maha, hoidjad järel. — Nüüd siis see algab! ütles Jussi lakooniliselt. — Vaatame nüüd veel nii kaua kui jõuavad sõdurite juurde. Selle järel anname jalgadele tuld. (Järgneb') Aidake kaasa ..VABA EESTLASE levikule, sellega aitate kaasa eesti keele säilitamisele! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-01-26-06
