Vaba eestlane , May 12, 1981

              (
Lk. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 12. niaillöSl - Tuesday, May' 12,1-981
n.»ii<'iin»iiiii'iiii
Nr, 36
ritta
7ABÄDE EESTLASTE HMLSKANDJÄ
¥ABA
VÄLJAAM>JÄ: O/Ü Vaba Eestlane, 1S5 Tecumsefch St Tofföažcö-
PEATOIMErTAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Haaafö Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sto. C, Toroato Oat EäöJ 3M7
TEICTONIDrtoim^'364-7521, t a l ^ (teüim^^ kradutasaci,
ekspeditsioofl) 364-767B
TELLIMISHINNAD Saaadas: aastas $38.^. poolaastas $21.— ja
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas ^1^, poolaastas $33^
ja veerandaastas |17.—
TEIiJMiSHINNAD väljaspool S a a ^ aastas $42—, poolaas­tas
l ^ v — ja v©a*andaastas 112^. Eir^jostiga üSA-s: aastas
^.—, poolaastas $35i9 ja veerasdaastas $13.50
LENNUPOSTIGA tilemere-maadesse: aastas $7S.—, poitostas
?38— ja veeraadaastas $20.—
Aadressi miajdatus 50 c. — ü&sikmimbri hisad gö
Pablisbed,by Frce Estwrian Publiäier Ltd., 135 TiK?ums<i^ St,
Torosüt® (M. M6J 2H2
Eesti maastik Fõja-Eestis. Võsu rannas
. Liidus kdhaiseb keskmike eluea pikkus ning suureneb yäikeidste
suremus
KoDimentaarid
Wa«,hli»^mji pofStilistc^ ring-koTWJade^
kestavad ikka teel vaie-tes
«d ^fle üle, kas president Rea-gžTj
talita.^ õieti köi ta tähistas te-favjl^
väljarvcokeehi N, IJito või
ftTKditai} tsj väga mmala välispolii­tilise
sarmmo, mida võib kõrvutada
tTKiTm prt^deni Carteri eksimns-tega
rahvosvahelfeftl fooTmnil.
Edasitagar^i vaietoste ke%t£j on sel-gndtid-,
et väifiminister Alexander
Haig, ke$ on Ijfeeraafeetele ring-kimösiöeie
koi^e vaÄtBjn«ekemaks
meheke WashingtonJs, sõitles kjini
viimaseni ^-aliaveokedö tõhistami^
se ' va^tB knid pidi lõpuks siiski
alfctama valll«ase eoamff^ ja pre­sidendi
tahtele.
Yaülsose enamast mõjotasid
omakorda simred ja v^SJBisjad põl-
!ama|andii«e osariikide estndiised
Washin^onis, kes pide-vah Valgele
Majale meenutasid, et president
Reagan lnha<^ valimiskampaania
ajal teravilp emljargo töhisfada.
Otsest peetakse seega täielikult si-sepoliitiKsekÄ,
seda enam, et
tliendrijMdele president e^a valit­ses
ei f^tsimd N\ Liida valitsusele
Iiri 'Vabariilikn Annee liikme moses inglastest protestamtSde
N. Liidu propagandaväljäannetes leidub pidevalt artiMeid ja pflte, Ä 1^
ajal rakeadatud esmaklassilist arstiabi^ müle osaliseks saavad kõik N. Liidu kodanikud. Vene pr
ei väsi rõhutaniast, kuidas ..Sotsialismimaal" on laste suremus vähenenud ja kuidas inimese keskmist eta^
^ , . , ^ . , <^ ,n. . , . r,^ I - iga oö eeskujulike tervishoidllste tingimuste Ja kõigile kättesaadava arstiabi ning moodsate haiglate abü ^ ™ . omamoodi pgraöoJv^iaiseks
Bobbv Sandsi vabasurm Belfasti kontroll all mng katoliku usku iir- °, , ^_ '^^ , , . . , , \ . . 7 f . , !" . . 7*""™ r , , . 1. « t ^ ,t.i nähteks, et ekspertide anates ei vangla haiglas nallastreigs tagaiair- la sedJ, t.vu^n nevad^ ^en-d^id t*e i•s e j5aör«g™u ^p ikendatud.- N,õ u_kot gude m<i.m 7es t kir,j eld5a, taks.e^ 1t erv^e ,• t ug°eTv-a_ 3»a elurõjõ. msa mimesena, keHe elavaks reklaa- h, akka d^o„U and parast Reasani o•t-
lel on ni./h^.u tanudJ PTro»kh*ja -VIin-m• a^a ik"u- ,k od,a ni«k en^a. ^\ miks on nõukoag ude professi^o naalsed sportlased 3^a olümpiavõitjad. ^ ^ . sugugi nii uke^r^g^e sti Lruh^e^nAdn^ti -
simose'maailmasündmuste-teravas- Oma õigoste ees^ võMeml^eks Midagi pole aga kaugemal tõest luses.JulgeoIekuvahendid vabriku- igapäevase elu röuresid, ülekohut kideiarmerftetaskmse voola ma'
"se tulipunkti Praegu,on veel va- rajasid katoliiklased 1960-nendateS ^uj uggd uusad propagandakirjel' tes on väga viletsad ja piiratud, ja masendavat rniijoöd. Olukorra nagu nad seda loodavad. 1980.
rajane eimastada, millised tagajär- aastatel kodanikeõigoste liikumise, ^used. Läänemaailma uurijad on mille tulemusena ohvreid nõudvad parandamiseks oleks võimalik tea- sasta rekordiline nhma^lk h välja-le,
kuid kahtlemata on Bobby San- lahutasid peamiselt usulised erine« ^^^-^^ tervislikel ^ olukorra kohta et N. Liidus saab liildusõnnetustel lema relvastuse piiramise ar%-elt suutnud teistest maadest oma lei
dist kujunenud iirlaste rahvuslike VTised, süs tulid mango pba rah» ^^^^ materjalid kinnitavad, et surma umbes sama palju inimesi ning seda ei saa poliitbüroo oma ^avflja tarbeid rahuldada. Olukord
ambit^oonide tiivustamisef süm» ^iislikud-elemendid, mis ei taotle^ pat^^.a tervishoid teeb nõ-okogude- kui- Ühendriikides ehkki sealne üraeguse polütilise liini pjures lu- on äiski kahtlasem mai^i turul
boolne kuju ning katoUiklaste vaa- nud ürlastele-katoliiklastele mi«e pidevalt väljakäike
tekohast lähtudes on ta suniiBä ainult paremaid elutingim^^ ja
märtrisurma. võrdseid õigusi inglastega, vaid
Iirimaa sündmuste |a verevala- Inglismaa võimu . murdmist ja
miste kohal kummitavad sajandite Fõhja-Iirimaa Ditmist Lõuna-Iiri-pikkused
tumedad varjud, mis on maaga.
tihedalt seotud inglaste pikaajalise Peagi hakkas selles võitluses
vallutuspolütikaga moödniiud §a- mõjuvõimsat osa mängima Iiri ¥a-fanditel.
Inglai^d alustasid oma bariiklik Armee, kes oma õigusi ei
kanna kinnitamist Iirimaale 300 hakanud taotlema mitte ainult
aastat tagasi kuningas Henry II nõudmistega vaid ka terroriaktsi°
ajal kuid nende Invasioon võttis oonidega. Inglise valitsusel ei jää-snnremad
mõõtmed 17. sajandil n«d l õ p ^ enam muud nõu üle
kuninganna Elisabeth I ajal, mil kui saatis korra ja status qao sai-eriti
Ulsteri nime kandvasse Põh- litamiseks kohale oma sõjaväe- Euroopas ei ole ühtegi riiki, kaasa-
|a-Iuimaale hakkas asuma smire- osad,, kes seni vahetpidamatult on arvatud tsivilisatsioonist mahajää-mal
hulgal inglise ja shotikolonis- võidelnud Iiri Vabariikliku Ar- nud kommunistlik Albaania, kus
te, kes vallotasid snnred maaalad meega, Eiiille liikmeskonda kiralns eluiga oleks nii lühike ja vaikelas-
Ehkki venelased kiidavad^ et nen­de
elanikud saavad paremaid ja
kaloriterikkamaid .toitameid ja
et neU on rohkem haiglaid ja ars­te
inimeste tervishoiu eest hoolit­semiseks
kui Lääne-Euroopas,
kinnitavad" statistilised andmed,
et inimeste keskmine eluiga on
Venemaal kuus aastat lühem
ning imikute suremine kobs^kcF-da
suurem kui läänes.
kuna 1980. aasta põuaperiood mõ-
Jutas thendrükide saake ja vSlja-
\ aated snureks saagiks on ka täna-mootorsõidukite
arv moodustab ai- bada. (
nult kümnendiku" ühendriikide^ au- Nü-siis — praegune olukord ter-tode
arvust. ^ vishoiu alal peab paratamatult! jat- . • - i • J cw % •
Kuid inimese eluaastaid alla kis- kuma. Kui aga arvestada seda, et ^ Z^^^^'^ - kasmad. bhveii^i
kuvate tegurite hulka kuuluvad ka praegu on N. Liidus 25-aastaseid P^^^-J"^^ ^^^^1^ ^ T ^ emharao
vilets toitlustamine, halvad ja eba- inimesi rohkem kui 15-aastaseid. , . „„ "
hügieenilised korteriolud ja primi- süs võib juba ette näha, kuhu see
tiivne arstiabi. suund lõpuks välja vüb.
läks venelastele väga kalliks maks­ma,
kuna nad pidid mnudevt alli­katest
nisu hankimiseks mi^k^^a
See toob kaasa olukorra kus föo- selle eest kallist hinda ja müüqd
võimeliste käte arv väheneb, mis selle augu täitmiseks ning T^j^
ei jätp mõju avaldamata üldisele TäHsvaluuta hankimiseks
majanduslikule ohikörrale. Joni doHäri vaarti^
EhkM Reagan tühistas teravilja
se"aded jr^^aVstk-õhud lorraliku ^^^^^^ väljaveokeelu sisepoliitilisel kaa-ravi
andmiseks, P®^^ tõsiselt hakkama moüe- hrthistel, on seOel siiski erakord-ma,
kas ta saab jätkata praegust selt suured välispoliitilised tpgtjjar-
Ehkki N. Liidus on arvuliselt
kaks korda nii palju arste kui
ühendriikides, on nad patsientide
abistamisel käsist-jalust seotud,
kuna haiglates puuduvad sisse
Arstiabi saamisel tuleb mängu ülespütsutatud relvastuse võidu- jed, Läane-Euroopas ei si^^da aru,
kohalikelt üri pealikutelt, ning tõr- ka näljasurma valinud Bobby te surevus nii suur kui N. Ludus, ka nõukogude kurikuulus ,,pöran- jooksu või tuleb tal paratamatult et kin Valgest Majast räätritt?k<;e
jasid välja suurema osa katoliku- Sands. Ei ole kahtlust, et N. Lüt on daalune majanduselu", kuna ars- hakata tagasi tõmbuma; raskeid sõnu venelaste arvel ning
isulisi iiriasL Iirimaa muudeti Briti valitsus on.katsranud Põh^ praegu jõudnud oma ter\'ihoiu tidele tuleb sageli maksta ravi eest Läänemaailma poliitilised vaatle- nõufakse Euroopa rnkidelf kiiret
sammrsammult Inglismaa koloo^ja-Iirimaa kriisi lahendada poliiti- probleemidega s kriisi keeri- altkäemaksu, mille tagajärjel suu- j ad j ä eksperdid ei pane praegu relvastumist —- millega tnlek? siis
Ullaks ja 1801. aastal kuulutati väi- liste kokkulepetega,^ kuid need po- sesse, mainivad ühendriikide eks- remateks kannatajateks arstiabi erilist rõhku N. Ludus tekkinud ter- seletada Moskva abi?feroiS vpne-
|a lurimaa ja Suurbritannia unioon, le andnud tulemusi — peamiselt perdid ja uurijad Christopher Da- saamisel on vaesemate kihtide liik- \dshoidliste probleemide krüsile. laste tni^nlaua täitmisega ja rikas-
Kuid üri rahvuslased ei leppi- põhjusel, et protestandid ei taha vis ja Murrajr Feshbach. MiUest on med. pidades seda eeskätt nõukogude tami^?»
oud koloniaalriigi staatusega ja võimu katolu^klastega jagada, või tingitud? Davis ja Feshbach ei N. Liidus vaUtsev tervishoiu kriis oma sisemiseks asjaks. Kuid pike> Kuid Reagani poUi^^ka tnetnjad
Briti ülemvalitsusega ning 1873. õigemini kohalikud inglased ei ta- ^^-^^ sellele küsimusele otseselt seab partei keskkomitee polütbü- mas perspektüvis võib nõukogude malnrvnd, et nresidendi s^rr^mv] oli
aastal asntati n.n. home raie liiga, ha peremeheoigusi osaliselt ürias- vastata, kuna nõukogude võimud roo kahtlemata suurte ja tõsiste maal aUakäinud ter\isheid hakata' rahn^v mõfn Idt^-FT^Ton^^i*: nfng
mis taotles Iirimaa muutmist Briti tele ule anda. Iiri Vabariiklik Ar- varjavad neid tagasüööke hoolega probleemide ette. Enneaegsete siir- mängima üsna silmapaistvat rolli snrdrs kn ven^b^d VooH naridel
Impeeriumi autonoomseks osaks, mee on^ hakanud ^rema^^surye ^^j^a neist ega nende põhjus- majuhtumite arvu ei saa alla viia ka rahvusvaheHste küsimuste la- tP^^hoidlJkknsele, N>ed ..eVcücr-
Bnti parament lükkas home ruie'! avaldamiseks korraldama sõjakaid ^^^^ ^^g^-^^^ jj^^ ^^^^^^^ suuremate inves-^ hendamise võitlusväljal. öit^"-ei o^ka aga v.o^fn küvinn-seaduse
1893. aastal tagasi ja pä-' demonstratsioone, meeleavaldusi
rast seda rajati Iirimaal Sinn Felni ja terroriaktsioone, milledele ko-partei,
mis alustas võitlust Iirimaa hale saadetud inglise sõdurid on
täieliku iseseisvuse eest. 1914. aas- reageerinud nende küüsi sattunud
tal võeti küll home rale'l seadus Iiri Vabariikliku Armee liikmete
Briti pariamendis va.štu, kuid Uis- arreteerimisega^ keda kohus on
teri inglased ja inglise orieutatsioo- tembeldanud terroristideks ja ka­iniga
protestandid moodustasid ristanud neid pikaajalise vangistu-o
, ^ ^ ^ ,, teennguteta. Alkoholimuugi piira-
On võimalik amult teatud fakte ^ r,:„jr««i- T - - J ^ ntta sead, a j.a t^e h, a ae..s t, oma\ j.a..- ^m.m^^e jo^l^e^k.s^ ^k, ^i nd^l asti N. Lud^u ela-reldusi
mng Davis ja Feshbach 3i,,„„ie!™,eie tohutult • kahjuUk.
on ilmselt selle too teinud vaga
põhjalikult ning Jõudnud ilmselt
õigete tulemusteni.
Mis puutub väikelaste suremu-tervishoiule
ja haridusele.
Ulsteri Vabatahtliku Politseiväe; sega.
kes andis tõotuse, et ta võitleb ku- Põhja-Iirimaa küsimus jääh sesse, siis on siin üha suurenev
ni surmanL senise staatuse ja usu- kahtlemata veel kauaks ajaks päe- surmajuhtumite ar\^ tingitud väike
liste traditsioonide säilitamiseks. väkorrale Ja võib kaasa tuura isegi lastele antavate
Sinn Felni partei asus iiüüd ak- verise kodusõja ingUse päritoluga teedi halvenemisest
tiivselt tegutsema Iirimaa iseseis- protestantide ja iiri päritoluga ka- elu sündinud laste arvu süurenemi- ära neile vajaliku uimastusaine,
vuse saavutamiseks ja kuigi Briti tolilklaste vahel-Iseseisva Lõuna- sest ja paljudest abortidest. Kogu- mis- aitab neil unustada nõukogude
väed sunisid 1916. aastar toimu- Iirimaa valitsus on katsunud selles t
nud Iiri ülestõusu maha, tulid nen- konfliktis hoida näUlselterapoole- teeb iga vene naine oma laštesün-
«ele — kiTidas reageerivt^d^^^^ n
riklt^sed süs kni veneTas<?d vnnta-mat^
Reapnni f^t^pl^nd
laadisid oferpeerivadf
pidurdada leedu ^
Alkohoolsete jookide müügist | / g o f t f t n i l f « * " I Fo«b .^ündmn^d p G^oljhe töö-saadud
sissetulekud maksavad nl^reoniRaT , ^.^^ orc^m^ritnd va^tn^nnn on
praegu peaaegu täielikult riigi Vaatamata KGB pingelistele ot- 5imnan^id polütilise vnnt^^i>*o nii-väljaminekud,
mis on ette nähtud sinsutele ei ole vene võimud okii- gnd PonT^ kon^nmnfc+ifVinidole
peeritud Leedus veel avastvinud põ- na^aberrirUrfele. e«^«k3ft THr).^qV<;a-de
iiri saadikud Dublinis kokku tut hoiakut kuld see hoiak võib nitamise aastate kestel läbi kuus LugQlQ kiFlutobt
ja kuulutasid 1919. aastal Iirimaa muutuda kur sündmused Põhja-^^^^^^
vabariigiks, mille presidendiks sai Iirimaal liiguvad kriitOisesse faasi.
De Valera. Algas äge partisanisõda Olqkord on seda komplitseeritum,
Briti vägede vastu, mis lõippes sel- et Iiri Vabariiklik Armee saab tun-lega,
et 1921. aasta lõpisl sõlmiti geva toetuse välismaailmast, pea-
Briti võimudega kokkulepe, mille- miseSt Ameerika Ühendriikidest,
™ic .5 ^ö*. ^«1.- * V MootOTpurjek „Alari
mis ei Jäta jalgi jätmata naise „ V. • J J
Ja temale sündivate laste tervis- «MQM Kirja pandUCB
Ukule olukorrale. ^gp. „VABA EESTLASE'' .
,,Aushra'* toimetus. vardnctel vpel mingit mn^i Um
,.Koonikast" on sonini ümumid iw*^?^*^ leiaksid endH»^ T^n.^nk-
46 numbrit, mis kõik on jõudnud ka ^^^^-^ tt^öTi>-te näol fntrpva Ulflise?
Läände. Vümased kaks numbrit, T.=i<»^^^kv-»maa olnknrdi? fnndvad
45 ja 46 saabusid hilinemisega põ- tv>Ki*ms'tvd v^asHerd ei n<n.ef Ida-
00 randaaluselt teekonnalt. Leedu as- ^ak^maa toõris-kond |^r<mpks
jaomastes ringkondades valitses ec^kn|tdf«. Põhi^..p!d «=el-ba
kartus, et saadetised on sattu- mitme^nonv^eJd nina need
nud KGB kätte k^sshiv^d. F^ini«>flnp« ei
„Aushra" alustas Leedus ilmu­mist
hiljem. Sellest on ilmunud
nea «s»k'*l<»'w>d no^^tlf^knid ond<>vää-.
. ^ . . . ^ , . ^ ... ^ - . . "^^^ise tervisliku olukorra hälve- toimetusele, rilrstekss ning ei ole knn^gi vnimis
ga linmaa sai dommioom staatiB- kus s e a l s e d m u r e t s e v a d « o T y , i c . i : . i r ^ r , ; 5 i , ^ w i ^ .....v ^ ^ ^ x » . ^v^.^o. y.^ iwuuuuv* j ». • i -n i
se. Knid samal ajal eraldati admi- inglise ülemvõim» vastu võitlejate- "1^ l ^ U T ^"^ ^P" ''"^ ^ '«"l^'"»^ Paranda- "f"'' r^''""' ^""'J!-
nistratiivselt Iirimaast Iraos Kirde- le relvi ja toetavad neid soorte ra- 1. J ™taud ko- jggi^ ^^^^ ^^is juhtus moo- alused väljaanded kõnelevad oma !T J^-^rT. TTLr!" _
Iin
Suur
Selles piirkonnas arvestatakse seda ideed kannavad kõik iirlased T v ' T ? ! ' f"^"'^^^^^^. Järgmise seUe.üle pagulas-arhiivides ga, kirikutegelaste^a, vaimuUkega ! w 7 ' T , """w'
praegu protestante 1 miljoni ja üle kogu maaUma niag aitavad ^^^^^^^^ veel midagi ei leidu. ' . jne.' märkides nimeliselt isikniid, J^^l^^lLiZi Wm^Tf"-^^^^^^^
katoliiklasi poole miljoni piirides, selle realiseerimnseks jõuda möö
Võim, tööstus ja kaubandus ning da kaasa.
on suures eoa-- . JC.. A.
maa, õhu ja vet, e s,a astamine. M/pl. Alari" vahejuhtum on kä- kes käitumises olnud toored, eba- . . nnr-
L^idus ei hoolita keskkomia säUita- ^KK kirjastusel ilmunud inimHkud jne. Ka hoiatavad ajakir- ^^^'^'^"^^^^ ^^^^^^-^^'^ ^
misest ja suitsuga õhku tõusvate Kalmuse kolmandas mälestus- jad salajaste okupatsioonivõimude wrwrinMli, vi
mürgiste gaaside kontrollimisest, raamatus „Päästa meid ära kur- käsüaste eest neid nimepidi välja -^^^nt^^^^^^^^^
mille tulemilSü^nn IrKltrfc 1^ Tiisli «In^/^r. l l iV 11K + J. j_ * ' . ' ' IMHIHM
ti^$^^$^<5^^j^^^^$<^i^>^^^^^ tööstuslinnades on õhk märgata- nestunud retk.
Lugege (rofcs korda n&fiGli:i$ iffnuvaf
JABA EESTLAST" — slsukom JÖ odavaiFs
eesfi o/afeftf vabas fnaa?/masl
mt^^^^^^^^m^^^^^^i'^^»^-^^^ ^"^^^ õnnetused tööstustes ja lük-mille
tulemusena kõigis N. Lüdu jas", alates Ihk. 115 - üks ebaõn- tmies ja märiddes nende^egusid; di^^ninli^^i^c 'er"^r"!In..Ir^| Tat^^t!^. , , ' Leedulaste katoliiklik frantsiskaa- p„;em!ni än, kaeta­valt
mürgitatud,, mis omakorda Raamat on saadaval tava . t
fl>5WE^*«^ cnfll ei
Kolmandaks suureks inimelude en- tulcogudest. vihikutena, broshüüritult. ' Igat «»q Pnoiq cpsknfnie j^ronAiio. As-neaegseks
hävitajaks on mitmesu- Torontos, 4. maü 1981. numbrit on tiükitud kuni 500 ek- jtstundjid mainivad, et S^ir^^niaal
A.Ä. semplari. . ^ (Järg lk. 3)
.^--^ —u^ö"**""",. "iia <uiuaftuiu« nad 111 d L uu öddudvai lavaustes niae orgamsaisioon on ^.ivrooniKa ' dn,**
põhjustab erakordselt palju- hin- eestikeelse kirjanduse müügikoh- kiriklikud teaied kõik tõlkinud ing- ' KnM Tda^«?«v«jsm
gamiselundite haigusi. tades. ja saab ka laenutada raama- lise keelde ja need välja annud eri- TIO^WM, HMVS