Vaba eestlane , May 12, 1981

              . . V 4 B 4 EESTL4N£°°
vabade' eestlaste ftääiekond/a
ozst
Teisipäeval, 12. Mail i981 — Taesday, May 12,1981
Kmub 2 korda nädafos —*
tefsipoevcif fa flef|opöevol
EV MAAILM Dfo Ants T®i ioeng Tartu Instituudis Jlde ajaloo tuhast
0 vMöödunnd kolinapäey toimus jäijekordne Tartu Insfntoiüidil®en^^ vaga lievltava eH- Juhtivamaid ajaloolasi 19-dal sa- lõhkemas, kui ta ütles mässukat-
T^Ti?w TÜTAwM vnip iiiiknnli- noorema põlve eesti arstiteadlane dr. Anfts T©i, kes vaatles ultralieli, kui uuemat diagnostika va- jandU, prof. Ranke, eessõnas oma set ning kantsleri tapmist kommen-
. . . hendid arstiteaduses.'0savõ4|ald oi! ligi
uurija ütleb, et dieedipidamme on .
peamme põhjus rasvumiseks. Pai- õhtu avas Tartu Instituudi sek-jud,
keskklassi^vanemad^ kes katsu- retär dr; E. Aruja, kes tutvustas f
vad oma tütreid hoiduda rasvumi- noore teadlase senist elukäiku ja
sest, katsetavad mitme dieedi- saayutusi. Dr. A . Toi^on sündinud
moodusega, mis teeb lapsed toidust" Tallinnas 1942. Ta lõpetas Toron-huvitatumaks.
Professor Judith to ülikooli 1966. aastal meditsiini-
Rodin lei^b, et noored lapsed nagu Ilse doktori kraadiga, kärast prak-loomadki
on biloloogiUselt hästi tikaaastat jätkas õpinguid röntge-reguleeritud
ja söövad süs kui nad noloogia spetsialisti saamiseks To­on
näljased. Tema uurimme on näi- ronto ja Harvardi ülikoolides,
danud, et miraese söögiisu on sa- 1971. a. kutsuti oma erialal Har-geü
olenev ka toidu lõhnast, mis ^^rdi ülikooli arstiteaduse fakul-tekitab
isu, mõnele võivat isegi te- teedi liikmeks. Kui Hamiltonis
levisiooni reklaam mõjuda paksuks MacMaster ülikool avas oma arsti-tegevalt.
teaduskonnas röntgenplobgia pro­fessuuri,
kutsuti ta 1974. a. sinna
MADISON — Wisconsini ülikooli professori kohale,
tsiviiiinserferi teaduskonna prof es- Eesti arstiteaduse ajaSoos on dr.
A. Toi übs nooremaid meditsii­ni
professoreid, kes 32-aastaseBt
sellisele positsioonile on jõud-teosele
„Ladina ja germaani rah- teerides:
: sega heliaineid. Need ultraheliM- f^'f ^^^^f^'^ f ,3ee tähendaks euroopaliku tsivi-ned
teevad miljoneid, võnkeid se= ^^^'o-^'^^}^^^^^ ulesamie on oi- hsatsioom lõppu, kui see mõrvari-
. kündis võrreldes tavalise hääle sa- k o h t u » k s mmeviku u^e te 3a röövikute maa (Saksa) peaks
: ja või tuhande võnkesagedusega. instruktsioone tulevaste vaatama. E u w p a H ^ ^ ^
Diapositiividel esitatud näidete kasuks... Ilustikolavad Hitlerit niiditõmbamises ja mässu
hulgas oli mitmeid pilte loote osutuvad õhutamises; süttis Mussoüni ise-arengust;
kus juba 9-nädalaHselt väärtusetuks! Põhjus: Olla kohtu- oma sõnadest üha rohkem põte^^^^
võidakse ära tunda pea, 12- ja mõistmiseks absoluutselt objek- nii, et (vonStarhembergi mälestus,
i veidi vanemana aga ka te{si orga- samahästi kui võimatu te järele) ta suured, tumedad sii­naid.
Sellega on võimalik kuulata õpetuse võtmine mmeviku vi- n^ad ,,pöörlesid Tingi'' k u i
• südämetuksumist ja saab jälgida gadest näib inimlikult lootusetu. täis põlgust jä^^iha.^^;^^^^^^^;^^^;^-::
imiku liikumist emakojas juba en- ^uid kergem on ajaloo-sünd- ,,Hitler on DolKusši tõeline mõr­a
n e kui ema seda ise tunneks. mustest kirjutades järgneda^ Ranke var! Hitler oh süiidi ja vastutav
, . ^ nõuandele seUes, mis ta ütleb jat- seUe kõige eest!''h^^^^
'f^ kasutamine on and- kätes: „Anda edasi seda, mis' oü tagasi saniinudes; Ta^^^H^
und palju diagnostdisi tulemusi . j , „ , g^ ^^^^^ „Pühreri" ^seksuaalselt
neem- F sapmunmuste pures, ^.^j^^ ^^^^^ ^^^.^^^ j^.^^^ hirmuäratavaks
s kus on' suudetud vahet teha, kas tihtilugu kõige huvitavamaid ja ;-hädaohtlikuks hüUuks'^ ning: h i
s küsimuses on pahatahtlik kasvaja paljuütlevamaid kilde biograafilis-metas natsismi ,,vanade, ürgmet-ä
või lihtne ummistus. tes teostes; kui need baseeruvad sas elavate g^rmaani^uguharüde
Ta seletas veel erinevust ront- soliidselt autentsetele andmetele, revolutsiooniks''^ ladinliku tsivili-genvõttega
saadud pildi ja ultrahe- nagu päevikutele, erakirjadele, satsiooni vastL'^^.^^;:
liga saadud ristlõikelise pildi va- isiklikele intervjuudele, arhiivdoku- Saksa rahvüssotslališnii ei saavat
BR. ANTS TOE
sor Vinton W. Bacon on uurinud
kuhu vihmavesi igal aasta Ühend­riikides
kaob, mida tuleb keskmi­selt
30 tolli aastas. Sellest 21 tolli
läheb auramise teel atmosfääri ta- J a on tänaseni tegev MacMaster ^ _ „ . ., „„
gasi, ülejäänud üheksast tollist ai- ülikoolis, kus loeb röntgenoloogiat tehti valguspiltide kaasabil ja sel- hei. Seni ei ole leitud, et see kui- mentidele ja elavatele mälestuste- võrrelda^fashismigar"
nult, kohii kasutatakse inimeste Ja on samal ajal ülikooli haiglas gitas viisi kuidas /ultraheliga vai- dagi mõjuks inimese tervisele, ka ig. . ^õsi mõningaid ühiseid jooni oii
poolt. Kuus tolfi värsket vett jääb diagnostilise ultraheli osakonna ju- gustamisel saadakse pilt inimese mitte imikute juures, kuna- selle ^ks sellistest raamatutest on olemas Kuid fashism juurdub
kasutamata, mis ojade ja jõgede hataja. On avaldanud oma erialal sisikonnast. Ta selgitas röntgeni ja kasutamisel on energia väga nõrk kahtlemata ameerika autori John itaaUa rahvA suurtest kultuurihs-käudu.
voolab ookeanidesse. Kuna olnud nõuandjaks ultraheli vahet Need meetodid on võrreldes röntgeniga. • Toland'i kapitaal-teos „Adolf test traditsioonidest. Fashism tun-ühendriikides
on mitmel pool juba arstiteaduslike vahendite teostuste- suurel maaral teineteist täienda- -Dr. A . Toi esitas oma ettekan- hitler" (Esimene trükk ilmus nustab indiviidi õigusi- tunnustab
tõsine veepuudus, süs tehakse plaa- Inimesena^ tuleks lisada, et ta nud. de väga ladusas eesti keeles, olles. ^^^^^ ^^^^^^^^^ ,5^^. ^,,,^onm väärtust nmg
TänapäevaJ on nii, et kni ront- i^?'^^^^^^^^^ ^ intervjuudest saadud and- tähtsust. . S a k s a m a a l selle vas-gen
ei avasta kõiki, siis saab s^ ' " & S e i ä l e meid 250 isikult, : • tu valitsevat rezhiim,Ä^
da teha.ultraheli a M l simusi ^ Ä e / d f ^ ^ J ^ ^ ^ e s kõik teda (Hitleri te, lihtsalt metsik ha^-ba
NEW YORK - üks New Yorgi nud tähelepanuväärseid tulemusi Dr. A . Toi ütles, et põhimõtte- das teadlasele tänu osavõtjate ja ^^"^ f T^^"^^ individuaal-õigusi.
um-imisfirma Research & Research Hamiltonis. liselt toimib ultraheli sarnaselt ra- Tartu Instituudi nimel rikastamast ^^'f ^"'^ sealse süsteemi juht olevat piira-on
leidnud, et neli kümnest seenior- Järgnev loeng „UltraheU darile, kus raadio .lühilainete ase- instituudi tegevust väga hpvitava Ja sündmusi, mis ühenduses tema- matu isand rahva elu ja surma
eksekutüvist. rügi tuhandes juhti- uuem diagnostika arstiteaduses'* mel kasutatakse väga kõrgesagedu- ettekandega. ^^^^^ ^^^^^ ~ ^^^^ • • •
vas ettevõttes | kardavad, et neid « 1 ;
võidakse röövida. Samuti karde
ne, kuidas seda ookeanidesse voo- oli omaaegselt väga aktiivne ker-lavat
vett inim-tarviduseks kasuta- g^J°"st^k"s ja suusatajana, kuid on
viimastel aastatel olnud edukaks
^* ^ purjesportlaseks, kes on saa^uta-takse^
et ettevõtteid võidakse tule- Shveitse sSjdennukid Mälestussammas
süütajate poolt põleina panna. Kar- harjutavad Ro^tsis
tuse tõttu on 46% kompanüdes or- ' ,
ganiseeritud iugevdatud julgeolek. ^ ^ ^ F _ Shveitsi maa-ala on
Vene suurspiaanei©
Eestlaste protest
veel oluline — isücuüt, 'kes suures pöörates jutu 30-nda juuni (1934)
enamuses veel praegu elavad! ' „puhastus-aktsiooni" verisele ööle
Nopiksin sellest raamatust välja Saksamaal, kus Hitleri nõusolekul
(essentselt refereerituna) selles ja Göringi ja Himmleri \plaanitsu-
(ja võimaluse korral veel vast m.õ- sel mõrvati „vastastena" ligi 20Ö
STOKHOLM (EPL) — Jääho- edaspidises) vestes, m^nedük- süütut kaas-parteüast, ilma igasu-
84Vekse][mmvi£t^ moodsatele sõjalennukeilenii väike, MOSKVA- N . Liidus, Aserbaidz- kj^ängu ajal, kui mängisid N . Liit sikud, sellised episoodid ja detailid, guse kohtuta (peanwsel SA-lased)
nianuhtiüs paneks mõrvareid enne ®^ Shveitsi küsis luba Rootsi valit- haani pealinnas Bakuus, avati Soome, toimus eestlaste protest '^^s teatud isikuid, sündmusi või ning ilma sõrme tõstmata protes-oma
šämmu kaalutlema ' suselj; Põhja-Rootsis harjutuslask- mälestussammas N. Liidu spiooni-, jäästaadiori^^ Stokholmis. Umbes olukordi, näitavad pespektiivis, mis tiks, ei president Hi^^ ega
miste sooritamiseks; Kaks prant- Richard Sorgele, kes oli oma kümmekond eesti noort lehvitasid (^inu arvates) pole veel senini armee juhtide poolt, märkis Mus-
MALMÖ — Malmö kommuunis suse Mirage'i ja üks USA-st oste- iJooruses veetnud mõned aastad kahte suurt eesti lippu kogu män- leidnud avaldamist eesti lugejas- solini põlastades:
oli enne aastavahetust 10.000 koe- tud Tiger-hävitaja lendasid oma Kaukaasias. Richard Sorge oli Tei- gu ajal. konnale, kuid mis ometi „kildude-. „Ainult nood primitiivsed saksla-ra.
Siis tõsteti koeramaksu 100-lt baasist Dubendorfist Vidselisse, se maailmasõja ajal vene tähtsa- — Vaheaegadel tulid rootslased na ajaloo tuhast" aitavad täienda- šed on võimelised sellisteks eba-kroonilt
150-le kroonüe, mispeale Rootsi Lapimaale harjutama õhu- maid ja paremaid spioone, kes te- ja soomlased neile juurde ja küsi- da meie pilti ajastust ja isikuist, inimsusteks!"
700 koera„kadusid'' jäljetult. Arne lahingute pidamist ning rakettide Sutses-Tokios 1933. aastast kuni sid, mis lipp see on, jutustab üks mida ja keda me veel küllalt mäle- itaalia diktaatori põlgus Hitle*
Bladh, kes on Malmö koeriemak- ja kahurite võimsuse kontroUi^^^^ ^ • tame.
sustamise osakonna sheff, alustab Shveitsi Mu-ageld on lennanud <-eeneks oli informatsiooni hankimi-'" — Pärast mängu lõppu riputa- j^jusSOLINI HITLERIST
alates 1. maist ^uurt koertejahti, et samasuguseil eesmärkidel Lapimaa Hitleri rünnakust N. Liidu vas- sid eesti noored kaks lippu välja- ACTFCTT ira TWAT
kadunud kutsusid kätte saada. Sel- soode kohal juba 1977. aa§tal.Pä- sülest ta teatas Moskvale, minekuavause juurde nii,, et vene-leks
mobiliseerib ta'personali jne. rast seda on^^^S han- Sorge kukkus lõpuks siiski sisse J a lased pidid kummardama,: et alt " /
SAKSLASTEST JA NATSISMIST
ri ja Saksamaa vastu oli siis nii
suur, et Viinist naasides ta hak­kas
oma sappi väljendama isegi
avalikes kõnedes.
Kui palju selline jaht läheb maks- kinud Tiger-lennukeid ning Side- Jaapani võimud mõistsid ta spio- läbi pääseda. ^ . Varsti pärast võimuletulekut Nü ühel mälestuspäeva paraadil,
ma, pole teada. winder õhuvõitlusrakette, mida "kerimise eest- surma. Richard — Ma nägin, kuidas mitmed (1933) hakkas Hitler plaanitsema seistes püsti tanki katusel, üks kä-
. « võib Shveitsi kohalt välja tulistatui- Sorge oli isa poolt sakslane ja ema venelased väga vihaselt reageerisid ,,Suur-Saksamaa" loomist. Esijoo- si teatraalselt puusal, teine siruta-
„ . - ^ ~ .^j^^.^^ naaberriikidesse. Ham- Poolt venelane. Ta liitus Saksamaal eesti lippudele. Üks mees,, kes is- ^j. südamel ta oma sünni- tud põhja poole näidates, hüüdis
parfüüm ^1 võrguta tänapäeval relvastatud, kuid rahuarmas- J^ba 1919. aastal kommunistliku tus läheduses, laks naost vihast ühendamise ettevalmistamine „Duce" pateetüiselt: '
mehi enam nuvord, imi seKsi riie- ^^^^ ^^^^^ ^^^^.^ ^^^^.^^^ ^^^.^^ parteiga. Sai hariduse Saksamaal Punaseks. ^ , , „Vateriand'iga". „30 sajandit ajalugu lasevad !-;l''^T^ I i^Tnf^^^^^^ ^öda, toetudes Rootsi abüe. Shveit- kuid siirdus 1924. aastal. N. Liitu, ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^""«s 1^34 toimus Vmis austria meid uhkust tundes suurima üle-
„natside" võimuhaaramiskatse, olekutundega vaadelda teatud idee-miUe-
kestel surmati kantsler del^ ja dolrtriinidele,^^: n^^^^
Dollfussv kdle rezhiimil olid sbö- takse sealpool Alpe (mägesid), ühe
jad vahekorrad Itaaliaga, rahvatõu pooli kes olid primitiiv-k
^ o l i Ä a ^ srRoot7ii;iu;Trir;;LTon7r;^^^^ kus voeti järgmiselaastafvas^^S: ^sto-särk.
- 4 aastal olevat kõige suuremaks ^'^f mitmesugust sõjalist koos- Liidu konimunistlü^u partei liik- yellll!k@ president
südamemurdjaks dzhiinsid, kui^««d meks Ta » s v e « ^
need on pärit mõnest heast fir- Sidewmder'ile lisaks kontroUivad «^a 1930.-40. aastad Saksamaal
^gg^ shveitslased, kas juba 1964. a - "«^ T c p n o n , c r,^«rf . . . . - . - o.
de õhujõududele muretsetud
SYDNEY - Möödunud aastal con-õhuvõitlusrakettide eest hoolit
leiti Austraalias Melbournelst 200 ^^^^^^^ toimunud nii hästi, et
km kaugusel kõrbepiirkonnas ha- ^eed on veel kasutamiskõlblikud.
64. a. nen- ja Jaapanis ning varjas oma tõe- MEXICO CITY — Nikaraaguas ^^^S keUele fashistlik diktaator sed ja kirjaoskamatud päevil, mil'
Jäetud Fal^ '^st tegevust ajakirjaniku sil^i ta- ^^[^^i oleva marksistlUm jõugu (,J1 Duce") oli nagu isalikuks pat- Roomas Õitsesid i|imed nagu Cae-
'fisf hoAlit- ha, juht Danier Ortega.Sa\^edra viibis -^^^^ussi surmast kuuldes, sar, Virgilius, Augustus..."
ametlikul külaskäigul M isiklikult ViinijVetSenejuures^^^^^^^M^
kus sealne president Jose Lopež-^^^triale kaastunnet avaldada ja kivad säärikud ning fashistliloi mii-rukordne
27-kilogrammme Ma- g^j^^^i proovitakse hävitaja-lennu- tiöedps Ületab Portülo ta piduhkult vastu võttis kinnitada Itaalia valmisolekut võit- litsa juhi musta vormi kuld^kard
v . n ^ o v a c soiip v«nihinnalisp ia ^. ^ Mõlemad poliitikud pühendasid ^emiseks Austria iseseisvuse säUi- ning Rooma kotka laialisirutatud
suurema osa ömä deklaratsiooni- tamise eest. Kokkusaamisel Aust-; tiivad, kõrge mütsi „kofcardina".
kamakas. Selle kallihinnaHse ja kite kahurite-' korrasolekut. Rootsi • J -Ji
haruldase kuUatüki, miUele on ni- j^^a ette viidud 55 shveitsi spet- «gaSUgUSeCI piiriÖ
meks pandud „S|aatuse käsi", ostis gialis^ti ja 65 tonni materjali. dest ühendriikide atakeerimisele, asekantsler Ernst Rüdiger von särasid päikeses... y
ühe müjoni M a r i eest üks Las infrapunase otsimise mehhanis- JERUUSALEMM — Jeruusa?-- i, ^gH^•,g poliitika Salvadoris ja NIViTk: Ia, „ - SSttaarhrfhimemhpbTe^rMg'fifgaa onliii DDIuIPceP aasspeftllpeiifidl.- KKuuiiddaass vvõõiiss ttaa aaiimmaattaa no ma ja
Vegase mängupõrgu omanik. ^liga varustatud Sidewinder rake- lemmas poliitilistes ringkondades ^aaguas nähtavasti Mehhü?:o ega ^ud sündmustest masendatud ja oma tookord põlatud imiteerija
TOKIO - Jaapani kellade eks- ^n tegelikult väiksed reaktiiv- mainitakse, et peaminister Begin Nikaraagua juhtidele ei meeldi. Ni- emotsionaalsusest ja vihast • otse saatust 11 aastat hiljem?! . . .
port tõusvat ootusekohaselt sel aas. 1^»^"^^^' mis on võimelised hääle katsub Laane-Saksamaa kantsleri karaagua marksistid on eriti kibes-tal
30% ehk 86 müjonile, AiUega küpsega eriti paindUke kaarte te- «elmut . !>chmidti ründamisega ^^^^^ ^^ ühendriikide vaUtsus kat- ^,
see ületab' Shveitsi toodangu, tehti • S'^^^^'- ™seli 70 km pikkune ja " " f ' , ^'^^PohMist profu- ^^^^^ ^ mUjoni dollarilise abista- •
Jaapani Kellade ja Uuride Tööstu- f km laiune tulistamis-ala pakub ' ^ J ^ "^^^^ Zl^^ T XisP^grammi Nikaraaguale, kuna J u r i KukOSt otto on jälle pahane et peab
rite -OMngu poolt teatavaks. Möö- harjutusteks häid võimalusi, -^iUi-''""L j°J f Rf'll.^ marksistid annavad Salva- 1 ^ , , . „. . ^ ^ j^-^l ^ « ^ 1 Lema
dimud aastal eksporteeriti 66 mil-^"'' «hveitsil omal ei ole. Z"TsZmZJLTl <Öri Pahempoolsetele igakülgset ^J^h. T f Jatae S seepeak
joni Jaapani uuri.^Tänavu tahetak- J - " - ."kestvate laskeharjutuste 'v.'*" '^ZT.LTI abi valitsuse kukutamiseks ja kom- ^ .^tlj^^J^^ ^ ,Kui sSl nS^^ ei
se
de
sia
Singapur ja Filipiinid.
STOKHOLM — Soome „rahva-laulja"
M.A. Numminen, kes on
esinenud-Rootsis kümmekond aas­tat
nii sageli et peab seda oma tei­seks
kodumaaks, ütles äsja antud
intervjuus: ,Keel on inimesele täht­sam
kui töökoht, raha, varandus
või abielu, kuna ilma keeleta ini­mene
pollg võimeline end kaitsma 7. mail toimunud loterii loosimi
laskmist segavad madalad pilved ' i " " " ' ? ' ' - f . ^""^""^'^
seal piirkonnas väga haruldased, ' " f ^""T^"' kuulumise kohta
natside parteisse, kuid samal ajal
-~ ^: — on teada, et Schmidt viibis lojaal-sa
siis ülse' abiellu-lest„
Ihimõiguslase surm". Artikli
lõpus küsitakse: ^^^^^^.^^'^^^^^^^^^^^ • ,^
„Kas Madriidi konverents nime- tuniala iiiimese vahel?"
se Hitleri armee ohvitserina ida- ^ Lamäeval 30 mail kell 3 p l selle kartmatu väikese maa5i. Tean. Ta
nndel, kust^ toimusid surnumad ^haiare" pidulik liurgakivi j,^.
juutide tagakiusamised.ja havita- TRd Qrar gi^oištmist roimaks inimsuse vas- teiste käost, et need taUeselle^^^
misoperatsioonid. Begin süüdistab ^'""^ ^" ^^^"^^ tu?'' ^^^^^^^^^^^ ^ v
ka Schmidti, et see on unustanud ^^^^^ , .. . ,^ to^^ : I
sakslaste süü Juutide hävitamisel. ® ' Imp^ev^l IZ^m- M e s .Cdlesche Žeitüng'';2. 4^ ••.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
Iisraeli p e a m i k r i viha sakslaste " Centre'is Kalev „,unud artikkel;,,Jüri M k
ja Schmidti vastu purskus esile pä- ^s**®»"® võimlejate . pantomiim Kirjanik sisse kolides uuele maja-ühiskonha
vastu. Lihtsalt võttes sel langesid lOO.OOO-dolIarilised ^ast seda kui Schmidt ühes inter- "^««"^ liikumises". Algus kell 8 ^. Protsessid inimõiguste eest Perenaisele:
keel on inimesele kõik". Ta hoiatas peavõidud pileteUe nr. 454774. vjuus mainis, et palestiinlastel on ® ^^^J^P^^^^^'' ^««^^1» ^^-^ võitlejate vastu-on nõudnud oma „Ma olen kirjanik, aga ma kasu
ka SooriiesrRootsi asunuid soom- |25.^"" — ^ - " ' -*- ^ -
lasi, et ärgi nad muretsegu lapsi
kui nad ei mõtle hoolitseda nende
keele eest
ipärast
ee-