1978-09-14-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 68
Wi paSjudele
asutuste esindaja-bma
mineviku Ja
(nnevad eriti suurt
md, kuna Ciiristi
jtilise! abielul salai-
|a võivad olla välised
ja ma jandus^-
reekas.
[sperdiä kalkuiee-
5ju võiks olla sei-laeraadusele
kmj
|s:^l8 kuumv suuF
/astik satuk? k?ii"
imunistlihii partPi
[alla. Juba praegu
kord, kus sellistel
pvastiku Tükidsl
je^eka, UhendriigifJ
te võistelda vene
astikuga, kes osi
Jlmameredel oma
jveohindadega ja
fkaga sitkeks vas-ievastak,
millest
|b Christina Oaas-
|kompaniidele 015
iui selle laevast! •
ata ka kõik need
^vad laevad, mis
ia, jPanama ja
11. Sellest tiilene-
J Kreeka valitsqst
janduse eksperte,
m m^mgisijgKsed
[•istina Oiasslsft
)ielu tõttu saada
)mä kontrolli alia
N. Liida riikiilvu
mis teatavasti
Sa ka vene sõja
isel. See küsimus
ly kuid venelased
imamisel, et nad
5inmse)e peatselt
idi olema jh väga
stina Onassl-kbpsseisrt
kunlvi-
[oskva esiiidusli-
;„liapitalislllk*^
Ideli-äägiii Saksa
lutes, Itihingu-
[ates palju „ko3-
äest" — saksa sõ-jst
inglaste ja
|ing>üiiisest sõj3-
vastn. Paljud
kloolašed on pida-itte
natsi propa-
[smärgiks oli sakutada
suuremaie
istele, kuld nüüd.
ijaloolane xlrthwr
^fessoriks Kailfor-jutamid
raamatii,
et„koImanda
jeles tõsiselt tol-naa
peaminister
kes kartis et
?e vallutab kögJi
i:e, mis lasevad
?himi tekkib kol-e
idee Teheranis
'Uure kohtamisel,
Churcliill, presi-
N. Liidu diktaa-plaanis
anitasid;
ellel kohtumisel
; on vaiinis kogu
ima nmg Ühend-võimalus
eviti ei
unaarmee hakkas
1 kiiremini lääne
S oli Churcfaill to-enelased
jõuavad
de kui ameerjkla^
oma invasiooniga
ndile toime tule-
>tsuStas Chürchiö],
ajpläane,_ kuidas
meeriklaste abita
oopas jõudude ta-
, mis oli tegelikult
õd^ eesmärgiks.
|seks oli siin Saksa-kasutamine,
kuiia
ndunud, et saksa
d ineeleldi võitln-fa
punaarmee vas-tülatsioonidest
lähis
€hürchili väüs-merjde,
et sakslas-
Jjlvad tulevad hboli-
|(la, mis võimaldab
korral neid sõdu-jagada.
Churchilli
immalisel kombel
sõjaväes ning suu-
> javäekontingendid
larmee eest ning
(Jäxgik. 3)
Nr. 68 , S^t©iBber 14, i r a
•.J.
VALVEARST
lö. ja 17. sept. on' valvearstiks
dr. J . Madey, teil ni-mi.
Okupeeritud Eestis on venelaste
ülemvõimu all pidevalt poliitilist
karjääri teinud. Venemaalt tulnud
eestlased, kes on seatisd nii parteis
kui ka valitsuses juhtivatele kohtadele.
Senistele tuntud Venemaa
eestlaste tipp-grapi tegelastele on
Büüd uue mehena lisanunud Vladimir
Käo, kes valiti Eestimaa
Kommunistliku Partei Keskkomitee
pleenumil 29. augustü keskkomitee
sekretäriks ja E K P Keskkomitee
büroo (Eesti poliitbüroo)
Vladimir Eäo on äündmud 1924.
aastal Petrogradis nin^ on N. L i i da
kommunistliku partei liige ala4
tes 1950. aastast. Pärast Teist
maailmasõdasaadeti ta koos teiste
KresnlMe truude Venemaa eestlastega
Eestit välisema. Ta oli esia
l g mitoestöhasesdirditor, kuid
peatselt nimetati ta kergetööstuse
ministriks ja 1965. aastal kohäiiku
tööstuse ministriks. Oma teenete
nünetati t a juba 19^. aastal
Eestimaa Kommunistliku Partei
Keskkomitee l ü k m ^ . •
Lk. ^
Laenu vajaduse korral kasutage
Toronto Eesti Ühispanga madalaM /
laenulntressimSaradd*
HUPOTEEKLAINUD 9.7S% easf «ts
Hntressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on lahtiseö,
P i i S O N A A L L Ä E N U D 10.2% ciastcss
Pcrsonaallaenud on laenuvõtja surma või jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10 000^ ulatuses,
ÜHENDUSES ON JÕUD!
K a n ^ sünnipäeva Dominion Day ahistamisel Montrealis korraldati 21 rahvuse rahvatantsijate
esinemine. Pildil oa J^dviJstatud moment, mil rahvatantsurühmade hindajad on kogunemid
tribüünile hüglasll&ii mmM sümüp^vatedi jtode. Eestlaste i * n a „KMppari" esindajad
Leitham Ja Vaus s®BsavM'piSd keskel ning om ristiga märgitaad. . Foto: E. Sügise
Kalli Pa^k$|iiiy %m 25.060 dolkritise
tipendliiiiii felmi todtmiseks
V Ä N C O U V E R ( V E ) — Noor eestlanna Kalli Paakspwi sai 4ä-,
navn suvel Canada Goimcül tööstipendiunü (25.000 dollarit) fömi
tootmiseks. Filmi käsikh^ja kirjutas Kaffi Paakspuu ise. T a 4©-
gutses ka direktorina. Fümi „Octoher Alms (Oktoobri aimuan-nld)
esietendus toimus 4. sept õhtul National Film Roar^ saalis.
See oli kahel korra! täidetud kutsutud kõlalist^. Samal öl-linastati
ka Kalli Paakspuu varaseim katseline film.
kiilcistcsb Kanadüf
E.E.L.K. ^^eapüskop Koiirad
Veem külastab oktoobrikuu Jõpul
Kanadat. 27. okt. toimub sel puhul
E.E.t.K. Kanadas olevate eesti kirikuõpetajate
päev, kus peapiiskop
annab ülevaate J j . E L . K . praegusest
okikorrast; Samal kokkutulekul
on kavas veel prof. dr. A. Võõ-buse
ett^änne: Piiblitööst ja Montreali
Eesti koguduse õp. H. Laaneotsa
ettekanne Apeerika kontinendi
ulatusega kÄüõpeta jäte
päeva korraldamisest.
Jäi^isel päeval/ 28. okt on et-
' tenähtud, EiE:L.K. - ji)nsistoiriumi
osaline koosolek: - : - \
H©^^^ ametlik ajalookäsitlus õigustahtän^^ M ekspluataatorlik©
klasside hävitamfee vormi, üteldakse pSkeiuas Nõukogude okupatsiooni kirjeldavas dokumendis,
mis ä^a Saabus läände. Võetakse siiski omaks, e i St^ini „isikukultuse'V ajal olevat Mdatud
;keUe väIjasaatmiine:polnipid
Samas MÜÜGIL kandlemuusika,
helilinte — juhised kandlemängu
õppijaile ja 7-me duur-akordiga
^v^ ••KANNEL
V 62, 7th: St., Toronto' 14^' Ont. ^
Insurance
Ägency
a TOSTMORE Dr., Saite 2m
Rexdale, Oni M9V 3Y7
745-4622
(Algus lk. 2)
Samas
väljaisaiadetiid said
võimaluse kodudesse ftagasi pöör-dumisetesv
Siin tehakse õiendus:
,,En'amiis tagasjpöördujaist (kellest
suurema osa mofõdustayad
naised) kuulub sõjajäirgse ^küüdi-tamiskohtiingendi
iinisa, 1^41
küüditaituist valdav osa h i t t ns
täiesti ebaanimlike tinglniiiste
tõttu (transpordil ja väljasaa/b-mispaigas.
Need, fees tagasi pöö
dušid d i d paraügi pea vümseni
kehaliselt j a vainiseltmusrt^^
Väljasaadetud maiterjali äärele
on märgitud, et see on ipühenda-tud
Eesti Vabariigi 60-indale aastapäevale^
' ; .
. Avaldame dokmnendlst'
. vžmaaid osij-
V/^tamistega.-
Baltikumi ,MasvabaS)tamisega"
punaarmee. paolt 1944 sügisel a l gas
sün nõüteogüde oikuipatšiooni
teine jäife. Moskvas K (b) P.
•Keišfekomitee juuires moodustati
eribüroö Eesti, Läti j a Leedu tarvis.
Seda juMis jpraegune Kesk-koniitee
ideoloogiaseilsretär j a po-iütbüroo
lüge Mihhail Suslov/
Büroo ülesandeks oli ,^tööstuse
ja ^Ihimaijanduse taasitamine
Balti lüduväharü*kides j a nende
vabariikide fcomimunistide
tiline feäsvaitamine". Too „taasita-mine"
kujunes eriti põllumajandusele
suureks togöödiaiks, kuna
see tähendas sunnivüsilisit koÜek-tiviseerlmist
ning; tuhandete talupoegade
j a nende pereikonnalilk-mete
küüditamist Siberisse: Analoogiline
protsess oU Nõukogude
Ludus toimunud juba, paarkümmend
aastat varem.
Samaselt teistele Saksa olav
patsiooni aH olnud maadele
süüdistati ka Baltikumi elanikkonda
koostöös sakslastega.
Kõikjal otsiti agarailt „ikolIabo-raitsionisitje**,
Kuhu k a punaarmee
Euroopas ei jõudnud, 'igalt poolt
vedasid bolshevifcud välja niibte j irame^; eri^^^^^ Äperemehi ja
ainult masinaid, itööstusseadmeid nende perdconnaliiikmeid;
ja niait^ale, vaid (ka diassüiselt 19^9 , väljasaaifcmisega murti
inimesi sunnitöölaagritö tarvis,
üsaldusväiärsetel andmjetel M
tasid N^kogude okuipatsioonivõi-mud
kohe pärast punaarmee sissetulekut
Rumeeniast 300.000 ja
600.000 inimest. Selle
juures püüti selgeks teha, et tegemist
olevat sõjavangiidega. Sama
ikordus Baltikumis.
(Djktooibris 1944 võetii miilitsajaoskondades
arvele Ikqgu Balti-laimi
elanikkond. Lisaiks mobiliseeriti
aastakäigud 1911—26, a.
1945 veel monod varastemad aastakäigud
(alates 1908-st). Mobüi-seeritud
jagajti kolme poliitilisse
kaitegöQTiasse: osa suünaitl kohe
vangüaagreisse, osa karistuspatal-jönidesse,
ülejäänud saadeti rindele.:
, • '•
õhtu algaski ,,Passage'V es%^
nüsega. Selles mõneminutilises
fümis c n peaitegeiane un© ukselävel
jaT astub tibtigi u i k i ^ sisse.
Tema j a ta kaaslased Mweldar
vad (kruu^ ijhe v^ogu^^ 1 ^
Jääb sslgumata, »kas see m vajar
lik veevoolu Äesitamiseiks või
lahtipäästmiseks. Mlees jooiksiöb
metsavahel sülitsi koküsu kiusar
tusega, kes teda alistada püüab.
Suurem osa filmist ongi võitlus
. .. - ,orientaalse tkuradikese j a mehe
sõltismatute talunike^^^^:v^^^ vastu-j^^j^. üksik; kähmlus lõpeb
seis kolhoseerimisele.' Järgnevalt
kehifcestaiti Baltiikumis totaalne
kolhoosikord. On teada, et suurem
osa väljasaadetiüst asutati
seekord Siberi Novosibirski piirkonda
ja KasahÄtöni Semipala-tinski
ümbrusse. Kiüüditamisaikt-.
siooni kõrgemaks juihiks o l i julgeoleku
kiridraipolikovnik Ivan Se-rov,
kes oli juhtivalt tegev juba
1941 küüditamiste kavandamisel
I ja läbiviimisel.
mehe lendamisega p o r r i . . . ja lõ-pulfcs
jalutavad mõlemad võitlüs-köhast
eemale, tasavägistena.
Film on vähese dialoogiga, üli-
Eestist küüditati
inimest, 1944—5t 130.ü«(ll) mi-
Ineist: 1949 . 'märtsist
kokku i4i.ÖÕ0 inimest.
1944^9 korraldati
Balti riikides keskmiselt igal
aastal üks küüditamine, algul
suhteliselt väiksemas ulatuses.
' Sõjajärgsetel aastatel o l i Baltimaade
metsades arvukalt relvas^
tatud pairtisane, ikeš eelistasid
iindpnide ,^tsaivendad6*'' elu
alistumisele vihatud okupatsioo-nivõtniüde
omavoilüe.
1944-'55 feuulutati ainuüksi
Eestis välja viis erinevat amnestialt,
kusjuures mõnedes töötati
„October Alms" on sisult „klas-süine".
.
Vananev näitlejanna, keEe mees
on invalüd ratastooUs", leiab
armastuse esimesest pilgust:
tänavamuusik Vancottveri Gas-
••town'išt.:
Tä kutsub muusiku endale külla.
Oma miehele, tjuntud luuletajale!,
ütleb, e(t (ta ootab kedagi aiatööle.
Koomüine moment tekib, k u i luuletaja
peab oma (tütre tuttavat
noormeest aiatööliseks.
Muusik puhub ,;vü^üli" ,
näitlej anna saadab teda klaverü.
Helid paitavad j a kallistavad üksteist.
Mees kuulab muusikat
näeb oma vaimusümis an
misstseeni muusiku ja ita oma
naise vahel aset leidmas ala rohelisel
m ^
Aimtrniine vist lõpebki -ühe
muusikapaia eibbeifcandmisiega, söst
näitlejanna -teaibab Gastownis
muusikule, et nad einam ikcMu
saa.,.''
Filmi iihes stseenis on kaaste-geyädl^
a mitmed Vancouveri
eestlased nad moodustavad
kuulajaskonna, oma niehe luuletusi
ettekandvale näitlejanna^
F i lm on huvitav, ehkki sdsu jät-:
kuvus kannatab pisut ajapuuduse
tõttu — umbes 29-^minutüine,ifceBit-'
irus, ©t see TV programmi sobiks.
tJksikstseenid on kunstiliselt hea
silmaga nähtud ja pälvivad trni-nust)
ust mõlemas fümis. Eriti
paelub tähelepanu taeva poole,
tõusvate puulatvade j a ülessirutatud
käbe sümboolne palve.
1948 kevadel Leedus aga juba
tundiuivält laiaulatuslikum, Kõik ,,ande&tüst" k a ,>mebsavendad0le".
senise ;ülefcas aga 1949 massküü-[ Kuid mehed, kes välja ilmusid,
ditamine. See viidi läbi märtsi j said hairüijkult kõigest mõni kuu
kuus koolivaheajal, ning hõlmas; vabadust nautida, seejärel algas
Baltikumis rohkem kui . 330.000 sõit Siberisse. '
vangi
gusümmas alistusid inglastele täie
relvastusega 2 miljonit saksa sõdurit,
mis ajas Stalini vihale, kuna ta
hakkas ChurchiUi^^^ salajaste
plaanide sepitsemises.
Kuid Churchilli suurejoonelised
plaanid jäid rakendamata. Tõenäoliselt
oH üheks põhjuseks, et pU:
näärmee jäi Euroopas peatuma
sellele liinilf, mis Stalin oli oma
liitlastele lubanud. Väga võimalik, |
et Stalin kartis mglise j a saksa
sõjavägede iihenäamlst ning pidas
kasulikumaks oma vägede edasitungi
pidurdada ja Jääda äraootavale
seisukohale. On ka võimalik
et Churchilli suurel määral mõjutasid
ameeriklaste väga sõbralikud
sidemc(d venelastega. Igatahes
šaksa-briti armee ühised operatsioonid
venelaste vastu, mis oleksid
kahtlemata muutnud palju E u roopa
polütilist püti ning oleksid
tõenäoliselt taastanud ka eesti rahvale
ta vabaduse ja õigused, jäid
kahjuks
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
"INSURANCE"
H82 Bathurst St., 4.kori
(Bathurst-St. Clair)
Telefon konHoris S53-7815 Ja
653-7816
ESTO MÜTOM. FUND, LTID).
I Aktsia hind 8. sept. 17.40
145 King St. W., Room
Toronto, Ont. M 5H 1J8.
.': . Telefon päeval .364-1131^'
õhtul 925-6812
tihe peategelase diktsioon —
näitlejanna —• jätab tugevasti soovida.
Teine peaitegetoe, luuletaja
ratastoolis, unustab, et ta on i n valüd
j a tõstab (kergusiega
põlve üle teise.
Kokkuvõttes peab aga nentima,
et K a l l i Paalkspüul on (talenti ja
oskust fümitöö jätkamises.
• • T.L.
Maksab Kanadas:
Flötist l o y Madalvee Ja ta saatja
Väljaspool
$35.
$19.
M
K I E 3 P 0 8 T I G Ä
$28.
USA-ss
$58*'
$ 3 0 .
LENNUPOSTIGA
Aastas $69,—, poolaastas $34.50, veerandaastas $18.—
üksiknumbri hind 40 ceMl
Kanada aadressidele palom® märkida .JPOSTÄL CODE" j a '
USA aadressidele „ŽIP CODE" .
Aadressi muudatus 40 centi.
Pangatshekk või posti rahakaart
Fre® Estonian Publishers siimele.
Torontos äsja lõppenud Kana-suumäitusel
korraldatud
võistlustel esines flöödi soologa
(open class) Toronto eestlastele
hästitunjtud Roy Madalvee, kes
tuli esikohale, saades kuldmedali.
See võimaldas M järgmisel päe-alal
kuldmedali saaj ajfoega puhkpillide
stipendiumi klassis. Roy
Mad-alvee esinemist hinnati 250
doUarüise stipendiumi annetamisega.
1- oktoobril annab Roy Madalvee
kontserdi Sudbury kunsti-
PaluB muUe saata. VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks tayalise / kiripostiga alates
19?-.^ 1 . sünju™^
rahas 7 Ä M g a / rahakaardiga. (Effiha fl.aata aSanlt tähSkir|ss)•
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 14, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-09-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780914 |
Description
| Title | 1978-09-14-03 |
| OCR text | Nr. 68 Wi paSjudele asutuste esindaja-bma mineviku Ja (nnevad eriti suurt md, kuna Ciiristi jtilise! abielul salai- |a võivad olla välised ja ma jandus^- reekas. [sperdiä kalkuiee- 5ju võiks olla sei-laeraadusele kmj |s:^l8 kuumv suuF /astik satuk? k?ii" imunistlihii partPi [alla. Juba praegu kord, kus sellistel pvastiku Tükidsl je^eka, UhendriigifJ te võistelda vene astikuga, kes osi Jlmameredel oma jveohindadega ja fkaga sitkeks vas-ievastak, millest |b Christina Oaas- |kompaniidele 015 iui selle laevast! • ata ka kõik need ^vad laevad, mis ia, jPanama ja 11. Sellest tiilene- J Kreeka valitsqst janduse eksperte, m m^mgisijgKsed [•istina Oiasslsft )ielu tõttu saada )mä kontrolli alia N. Liida riikiilvu mis teatavasti Sa ka vene sõja isel. See küsimus ly kuid venelased imamisel, et nad 5inmse)e peatselt idi olema jh väga stina Onassl-kbpsseisrt kunlvi- [oskva esiiidusli- ;„liapitalislllk*^ Ideli-äägiii Saksa lutes, Itihingu- [ates palju „ko3- äest" — saksa sõ-jst inglaste ja |ing>üiiisest sõj3- vastn. Paljud kloolašed on pida-itte natsi propa- [smärgiks oli sakutada suuremaie istele, kuld nüüd. ijaloolane xlrthwr ^fessoriks Kailfor-jutamid raamatii, et„koImanda jeles tõsiselt tol-naa peaminister kes kartis et ?e vallutab kögJi i:e, mis lasevad ?himi tekkib kol-e idee Teheranis 'Uure kohtamisel, Churcliill, presi- N. Liidu diktaa-plaanis anitasid; ellel kohtumisel ; on vaiinis kogu ima nmg Ühend-võimalus eviti ei unaarmee hakkas 1 kiiremini lääne S oli Churcfaill to-enelased jõuavad de kui ameerjkla^ oma invasiooniga ndile toime tule- >tsuStas Chürchiö], ajpläane,_ kuidas meeriklaste abita oopas jõudude ta- , mis oli tegelikult õd^ eesmärgiks. |seks oli siin Saksa-kasutamine, kuiia ndunud, et saksa d ineeleldi võitln-fa punaarmee vas-tülatsioonidest lähis €hürchili väüs-merjde, et sakslas- Jjlvad tulevad hboli- |(la, mis võimaldab korral neid sõdu-jagada. Churchilli immalisel kombel sõjaväes ning suu- > javäekontingendid larmee eest ning (Jäxgik. 3) Nr. 68 , S^t©iBber 14, i r a •.J. VALVEARST lö. ja 17. sept. on' valvearstiks dr. J . Madey, teil ni-mi. Okupeeritud Eestis on venelaste ülemvõimu all pidevalt poliitilist karjääri teinud. Venemaalt tulnud eestlased, kes on seatisd nii parteis kui ka valitsuses juhtivatele kohtadele. Senistele tuntud Venemaa eestlaste tipp-grapi tegelastele on Büüd uue mehena lisanunud Vladimir Käo, kes valiti Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenumil 29. augustü keskkomitee sekretäriks ja E K P Keskkomitee büroo (Eesti poliitbüroo) Vladimir Eäo on äündmud 1924. aastal Petrogradis nin^ on N. L i i da kommunistliku partei liige ala4 tes 1950. aastast. Pärast Teist maailmasõdasaadeti ta koos teiste KresnlMe truude Venemaa eestlastega Eestit välisema. Ta oli esia l g mitoestöhasesdirditor, kuid peatselt nimetati ta kergetööstuse ministriks ja 1965. aastal kohäiiku tööstuse ministriks. Oma teenete nünetati t a juba 19^. aastal Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee l ü k m ^ . • Lk. ^ Laenu vajaduse korral kasutage Toronto Eesti Ühispanga madalaM / laenulntressimSaradd* HUPOTEEKLAINUD 9.7S% easf «ts Hntressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on lahtiseö, P i i S O N A A L L Ä E N U D 10.2% ciastcss Pcrsonaallaenud on laenuvõtja surma või jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud $10 000^ ulatuses, ÜHENDUSES ON JÕUD! K a n ^ sünnipäeva Dominion Day ahistamisel Montrealis korraldati 21 rahvuse rahvatantsijate esinemine. Pildil oa J^dviJstatud moment, mil rahvatantsurühmade hindajad on kogunemid tribüünile hüglasll&ii mmM sümüp^vatedi jtode. Eestlaste i * n a „KMppari" esindajad Leitham Ja Vaus s®BsavM'piSd keskel ning om ristiga märgitaad. . Foto: E. Sügise Kalli Pa^k$|iiiy %m 25.060 dolkritise tipendliiiiii felmi todtmiseks V Ä N C O U V E R ( V E ) — Noor eestlanna Kalli Paakspwi sai 4ä-, navn suvel Canada Goimcül tööstipendiunü (25.000 dollarit) fömi tootmiseks. Filmi käsikh^ja kirjutas Kaffi Paakspuu ise. T a 4©- gutses ka direktorina. Fümi „Octoher Alms (Oktoobri aimuan-nld) esietendus toimus 4. sept õhtul National Film Roar^ saalis. See oli kahel korra! täidetud kutsutud kõlalist^. Samal öl-linastati ka Kalli Paakspuu varaseim katseline film. kiilcistcsb Kanadüf E.E.L.K. ^^eapüskop Koiirad Veem külastab oktoobrikuu Jõpul Kanadat. 27. okt. toimub sel puhul E.E.t.K. Kanadas olevate eesti kirikuõpetajate päev, kus peapiiskop annab ülevaate J j . E L . K . praegusest okikorrast; Samal kokkutulekul on kavas veel prof. dr. A. Võõ-buse ett^änne: Piiblitööst ja Montreali Eesti koguduse õp. H. Laaneotsa ettekanne Apeerika kontinendi ulatusega kÄüõpeta jäte päeva korraldamisest. Jäi^isel päeval/ 28. okt on et- ' tenähtud, EiE:L.K. - ji)nsistoiriumi osaline koosolek: - : - \ H©^^^ ametlik ajalookäsitlus õigustahtän^^ M ekspluataatorlik© klasside hävitamfee vormi, üteldakse pSkeiuas Nõukogude okupatsiooni kirjeldavas dokumendis, mis ä^a Saabus läände. Võetakse siiski omaks, e i St^ini „isikukultuse'V ajal olevat Mdatud ;keUe väIjasaatmiine:polnipid Samas MÜÜGIL kandlemuusika, helilinte — juhised kandlemängu õppijaile ja 7-me duur-akordiga ^v^ ••KANNEL V 62, 7th: St., Toronto' 14^' Ont. ^ Insurance Ägency a TOSTMORE Dr., Saite 2m Rexdale, Oni M9V 3Y7 745-4622 (Algus lk. 2) Samas väljaisaiadetiid said võimaluse kodudesse ftagasi pöör-dumisetesv Siin tehakse õiendus: ,,En'amiis tagasjpöördujaist (kellest suurema osa mofõdustayad naised) kuulub sõjajäirgse ^küüdi-tamiskohtiingendi iinisa, 1^41 küüditaituist valdav osa h i t t ns täiesti ebaanimlike tinglniiiste tõttu (transpordil ja väljasaa/b-mispaigas. Need, fees tagasi pöö dušid d i d paraügi pea vümseni kehaliselt j a vainiseltmusrt^^ Väljasaadetud maiterjali äärele on märgitud, et see on ipühenda-tud Eesti Vabariigi 60-indale aastapäevale^ ' ; . . Avaldame dokmnendlst' . vžmaaid osij- V/^tamistega.- Baltikumi ,MasvabaS)tamisega" punaarmee. paolt 1944 sügisel a l gas sün nõüteogüde oikuipatšiooni teine jäife. Moskvas K (b) P. •Keišfekomitee juuires moodustati eribüroö Eesti, Läti j a Leedu tarvis. Seda juMis jpraegune Kesk-koniitee ideoloogiaseilsretär j a po-iütbüroo lüge Mihhail Suslov/ Büroo ülesandeks oli ,^tööstuse ja ^Ihimaijanduse taasitamine Balti lüduväharü*kides j a nende vabariikide fcomimunistide tiline feäsvaitamine". Too „taasita-mine" kujunes eriti põllumajandusele suureks togöödiaiks, kuna see tähendas sunnivüsilisit koÜek-tiviseerlmist ning; tuhandete talupoegade j a nende pereikonnalilk-mete küüditamist Siberisse: Analoogiline protsess oU Nõukogude Ludus toimunud juba, paarkümmend aastat varem. Samaselt teistele Saksa olav patsiooni aH olnud maadele süüdistati ka Baltikumi elanikkonda koostöös sakslastega. Kõikjal otsiti agarailt „ikolIabo-raitsionisitje**, Kuhu k a punaarmee Euroopas ei jõudnud, 'igalt poolt vedasid bolshevifcud välja niibte j irame^; eri^^^^^ Äperemehi ja ainult masinaid, itööstusseadmeid nende perdconnaliiikmeid; ja niait^ale, vaid (ka diassüiselt 19^9 , väljasaaifcmisega murti inimesi sunnitöölaagritö tarvis, üsaldusväiärsetel andmjetel M tasid N^kogude okuipatsioonivõi-mud kohe pärast punaarmee sissetulekut Rumeeniast 300.000 ja 600.000 inimest. Selle juures püüti selgeks teha, et tegemist olevat sõjavangiidega. Sama ikordus Baltikumis. (Djktooibris 1944 võetii miilitsajaoskondades arvele Ikqgu Balti-laimi elanikkond. Lisaiks mobiliseeriti aastakäigud 1911—26, a. 1945 veel monod varastemad aastakäigud (alates 1908-st). Mobüi-seeritud jagajti kolme poliitilisse kaitegöQTiasse: osa suünaitl kohe vangüaagreisse, osa karistuspatal-jönidesse, ülejäänud saadeti rindele.: , • '• õhtu algaski ,,Passage'V es%^ nüsega. Selles mõneminutilises fümis c n peaitegeiane un© ukselävel jaT astub tibtigi u i k i ^ sisse. Tema j a ta kaaslased Mweldar vad (kruu^ ijhe v^ogu^^ 1 ^ Jääb sslgumata, »kas see m vajar lik veevoolu Äesitamiseiks või lahtipäästmiseks. Mlees jooiksiöb metsavahel sülitsi koküsu kiusar tusega, kes teda alistada püüab. Suurem osa filmist ongi võitlus . .. - ,orientaalse tkuradikese j a mehe sõltismatute talunike^^^^:v^^^ vastu-j^^j^. üksik; kähmlus lõpeb seis kolhoseerimisele.' Järgnevalt kehifcestaiti Baltiikumis totaalne kolhoosikord. On teada, et suurem osa väljasaadetiüst asutati seekord Siberi Novosibirski piirkonda ja KasahÄtöni Semipala-tinski ümbrusse. Kiüüditamisaikt-. siooni kõrgemaks juihiks o l i julgeoleku kiridraipolikovnik Ivan Se-rov, kes oli juhtivalt tegev juba 1941 küüditamiste kavandamisel I ja läbiviimisel. mehe lendamisega p o r r i . . . ja lõ-pulfcs jalutavad mõlemad võitlüs-köhast eemale, tasavägistena. Film on vähese dialoogiga, üli- Eestist küüditati inimest, 1944—5t 130.ü«(ll) mi- Ineist: 1949 . 'märtsist kokku i4i.ÖÕ0 inimest. 1944^9 korraldati Balti riikides keskmiselt igal aastal üks küüditamine, algul suhteliselt väiksemas ulatuses. ' Sõjajärgsetel aastatel o l i Baltimaade metsades arvukalt relvas^ tatud pairtisane, ikeš eelistasid iindpnide ,^tsaivendad6*'' elu alistumisele vihatud okupatsioo-nivõtniüde omavoilüe. 1944-'55 feuulutati ainuüksi Eestis välja viis erinevat amnestialt, kusjuures mõnedes töötati „October Alms" on sisult „klas-süine". . Vananev näitlejanna, keEe mees on invalüd ratastooUs", leiab armastuse esimesest pilgust: tänavamuusik Vancottveri Gas- ••town'išt.: Tä kutsub muusiku endale külla. Oma miehele, tjuntud luuletajale!, ütleb, e(t (ta ootab kedagi aiatööle. Koomüine moment tekib, k u i luuletaja peab oma (tütre tuttavat noormeest aiatööliseks. Muusik puhub ,;vü^üli" , näitlej anna saadab teda klaverü. Helid paitavad j a kallistavad üksteist. Mees kuulab muusikat näeb oma vaimusümis an misstseeni muusiku ja ita oma naise vahel aset leidmas ala rohelisel m ^ Aimtrniine vist lõpebki -ühe muusikapaia eibbeifcandmisiega, söst näitlejanna -teaibab Gastownis muusikule, et nad einam ikcMu saa.,.'' Filmi iihes stseenis on kaaste-geyädl^ a mitmed Vancouveri eestlased nad moodustavad kuulajaskonna, oma niehe luuletusi ettekandvale näitlejanna^ F i lm on huvitav, ehkki sdsu jät-: kuvus kannatab pisut ajapuuduse tõttu — umbes 29-^minutüine,ifceBit-' irus, ©t see TV programmi sobiks. tJksikstseenid on kunstiliselt hea silmaga nähtud ja pälvivad trni-nust) ust mõlemas fümis. Eriti paelub tähelepanu taeva poole, tõusvate puulatvade j a ülessirutatud käbe sümboolne palve. 1948 kevadel Leedus aga juba tundiuivält laiaulatuslikum, Kõik ,,ande&tüst" k a ,>mebsavendad0le". senise ;ülefcas aga 1949 massküü-[ Kuid mehed, kes välja ilmusid, ditamine. See viidi läbi märtsi j said hairüijkult kõigest mõni kuu kuus koolivaheajal, ning hõlmas; vabadust nautida, seejärel algas Baltikumis rohkem kui . 330.000 sõit Siberisse. ' vangi gusümmas alistusid inglastele täie relvastusega 2 miljonit saksa sõdurit, mis ajas Stalini vihale, kuna ta hakkas ChurchiUi^^^ salajaste plaanide sepitsemises. Kuid Churchilli suurejoonelised plaanid jäid rakendamata. Tõenäoliselt oH üheks põhjuseks, et pU: näärmee jäi Euroopas peatuma sellele liinilf, mis Stalin oli oma liitlastele lubanud. Väga võimalik, | et Stalin kartis mglise j a saksa sõjavägede iihenäamlst ning pidas kasulikumaks oma vägede edasitungi pidurdada ja Jääda äraootavale seisukohale. On ka võimalik et Churchilli suurel määral mõjutasid ameeriklaste väga sõbralikud sidemc(d venelastega. Igatahes šaksa-briti armee ühised operatsioonid venelaste vastu, mis oleksid kahtlemata muutnud palju E u roopa polütilist püti ning oleksid tõenäoliselt taastanud ka eesti rahvale ta vabaduse ja õigused, jäid kahjuks KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS "INSURANCE" H82 Bathurst St., 4.kori (Bathurst-St. Clair) Telefon konHoris S53-7815 Ja 653-7816 ESTO MÜTOM. FUND, LTID). I Aktsia hind 8. sept. 17.40 145 King St. W., Room Toronto, Ont. M 5H 1J8. .': . Telefon päeval .364-1131^' õhtul 925-6812 tihe peategelase diktsioon — näitlejanna —• jätab tugevasti soovida. Teine peaitegetoe, luuletaja ratastoolis, unustab, et ta on i n valüd j a tõstab (kergusiega põlve üle teise. Kokkuvõttes peab aga nentima, et K a l l i Paalkspüul on (talenti ja oskust fümitöö jätkamises. • • T.L. Maksab Kanadas: Flötist l o y Madalvee Ja ta saatja Väljaspool $35. $19. M K I E 3 P 0 8 T I G Ä $28. USA-ss $58*' $ 3 0 . LENNUPOSTIGA Aastas $69,—, poolaastas $34.50, veerandaastas $18.— üksiknumbri hind 40 ceMl Kanada aadressidele palom® märkida .JPOSTÄL CODE" j a ' USA aadressidele „ŽIP CODE" . Aadressi muudatus 40 centi. Pangatshekk või posti rahakaart Fre® Estonian Publishers siimele. Torontos äsja lõppenud Kana-suumäitusel korraldatud võistlustel esines flöödi soologa (open class) Toronto eestlastele hästitunjtud Roy Madalvee, kes tuli esikohale, saades kuldmedali. See võimaldas M järgmisel päe-alal kuldmedali saaj ajfoega puhkpillide stipendiumi klassis. Roy Mad-alvee esinemist hinnati 250 doUarüise stipendiumi annetamisega. 1- oktoobril annab Roy Madalvee kontserdi Sudbury kunsti- PaluB muUe saata. VABA EESTLANE aastaks / veerandaastaks tayalise / kiripostiga alates 19?-.^ 1 . sünju™^ rahas 7 Ä M g a / rahakaardiga. (Effiha fl.aata aSanlt tähSkir|ss)• |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-09-14-03
