Vaba eestlane , April 2, 1981

              UL2 ' VABA EESTLANE neljapäeval, 2. aprillü 1981 - Thursday, April 2,1981 Nr. 26
VABADE EESTLASTE HmEŠANDJi^
V A B A
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlan®, 135 Tecamseth Sž. Tctmto,
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hamies Oja
POSTIAADRESS: PO. Bos 70, Sto. C, Toroato Oat M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 384-7521, talitus (tellim^ed, kuulutused,
ekspeditsiocKS) 384-767S ^
TfffJ.TMTMB^AD Kanadas: aastas $38.—, poolaastas jB..
veerandaastas $11^, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas
ja veerandaastas $17.—
lELLBOSmHNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaas­tas
$23— ja veerandaastas $12.—. K i r i ^ USA-s: aastas
$67.—, poolaastas §35.Ä) ja veerandaastas $18J0
I^NNUPOOTGA tilemere-maadesse: aastas $76.^, pcote^tas
$38— ja veerandaastas $20.—
Aadj^sssi muudatus 50 c. — üksiknumbri hind 50 e.
PubUsfcied W Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumsiöth 8$^
. Toroötd Ont. M8J 2H2 •
Kommentaarid
üks Ühendriikide praeguse ad-ministratsioom
juhtivaid mehi,
kes oma nimega ei taha avalikult
opereerida, koid kes ajakirjanduse
andmeü on Valge Maja julgeole-kuhõokogö
N. Liidu küsimuste
ekspert Richard Pipes, andis hil­juti
ühele uudiste agentuurile jutu­ajamise,
milles ta kinnitas, et Rea­gani
valitsuse Juhtivate ministrite
arvates on detente poliitika prae­guses
olukorras täieükult surnud
. ning et igasugused läbirääkimiscjd
N. liiduga on mõttetud kui Mosk­va
ei loobu oma imperialistlikust
poliitikast.
Sama mees kriipsutas detailides­se
minnes rõhutatult alla, et dcten-te
ei eksisteeri enam vähemalgi
määral ning detentest ei ole k i mi-dagi
eksisteerima jäänud, seda ni!
filosoofilisest aspektist kui ka sel-
.listest praktilistest küsimustest läh­tudes
nagu kaubandus, relvastuse
kontroll, mitmesuguste delegatsi­oonide
vahetamine ja muud alad.
Betente poliitika lagunemine on
Richard FipesI arvates arenenud
juba nii kaugele, et Ühendriigid on
otsustanud astuda N. Liidu impe­rialistlike
plaanide rakendamisele
vastu omal initsiatiivil ja oma po­liitika
ja tõekspidamiste alusel jät­tes
tähele panemata oma Euroopa
liitlaste surve, müle suuremaks v ü°
jelej^iks on Lääne-Saksaraaa,
EhkM ühendriikide valitsuse
ringkondadest neid arvamisi de-mehdeeriti
ja väideti^ et need ei
ole Ühendriikide ametlikud seisu­kohad,
selgus juba pärast Reagani
valitsuse ametisse rakendamtot, et
Ühendriikide välispoliitikas võe­takse
välisminister Alesander Mai­gi
juhtimisel ette suuremaid muu­datust
ning et venelaste kuldsed
päevad on nüüd vajunud õhtu
hõlma,
Detente ehlk ptngeSõdvenduse
poliitika kritiseerijad Ühendriikides
on juba ammu väitnud, et see po­liitika
funktsioneerib peamiselt N .
Liidu ja teiste kommunistlike riikl--
de huvides ning Moskva kasvatab
koostööllse ,õhkkonna ja kaubava­hetuse
läänemaailmaga ära oma
sõjamasina tugevdamiseks ning
oma imperialistlike plaanide (eos­tamiseks.
Selle! seisukohal asus
möödunud aastal tolmunud Ühend­riikide
presldeadl vallmiskampaa-mst
kestel ka praegune president
Reagan |a valimistel temale antud
suure seljataguse põhjal võib ole­tada
ja järeldada, et sellel seisu­kohal
asub ka suurem osa Ühend­riikide
rahvast, kes .soovivad
Ameerika senises järelandllkus ja
kompromisse otsivas välispoliitikas
suurte muudatuste teostamist.
Ühendriikide uus valitsus on
asunud nende muudatuste raken­damisele
ja senise detente poliiti­ka
revideerimisele, mida kinnita­vad
ka president Reagani |a välis­minister
Haigi kõvad sõnad Mosk-va
arvel. See üas välispoliitika ei
ole veel täielikult formuleeritud ja
välja kujunenud, kuld abi Salva­dori
praegusele valitsusele kom­munistide
.vastu võMemlsel, kivat-sused
Afganistani rahvuslaste ja
Ängoola antikommunistide ablsta-felvasfuse
kiire tõhustamine^. hoiatused Kuu­bale
ja N . Liidule seoses Salvadori
ja Poola sündmustega ja terve ri­da
teisi samme näitavad, et Ühend­riikide
valitsus ei jää N, Liidu
pealetungioperatsloone rahulikult
pealt vaatama ning astub nende
pidurdamiseks praktills! samme.
On selge, et need sammud ja
see uus poliitika ei meeldi JäreK
andmistega ära helMtatud venelas­tele
ja Moskvast kostab juba päris
tõsine hädakisa, et ameeriklased
on muutunud Reagan! ja Haigi
juhtimisel sõjaässitajateks ja rahu
vaenlasteks plaanitsedes uut maa­ilmasõda.
Kõik paremad rahvus­vaheliselt
tuntud Moskva prona-gandamehed
on seatud nüüd
Ühendriikide uut poliitikat kritisee­rima
ja seda Moskva perspektii­vist
analüüsima, et mõjutada ja
meelitada sellega Ühendriikide Eu­roopa
liitlasi, eeskätt Lääne-Sak-samaad.
Nii näiteks kinnitab Tassi
peadü-ektor Sergei ^ Losev ühes
oma kommentaaris, et N . Liit
,,keeldub osa võtmast detente ma­tustest*'
ja üritab koostööd Ühend­riikidega
ja teiste lääneriikidega
laiemas skaalas. Sergei Losev ülis­tab
Leonid Brezhnevi ettepanekut
Ühendriikide—N. Liidu tippkon-verentsi
kokkukutsumiseks, kus tu­leksid
arutusele relvastuse vähen­damise,-
vägede uskumise kohta
vastastiku Informatsiooni andmise,
sõjaliste baaside, uute keskmise
lennutegevuse rakettide Euroopa
riikide territooriumidele paiguta­mise,
Pärsia lahe piirkonna, SALT
H kokkuleppe |a teised küsimused.
Sellised etepanekud on kahtle­mata
Lääne-Eurõopa riikidele väo
^ meelitavad, kuna Euroopas
unistatakse ikka veel suurtest äri­tegemise
võimalustest venelastega
Ja ei taheta vaadata tõele silmi.
Kui ühendriikides deklareeritakse,
et detente poliitika on surnud ja
maha inaetud, siis Lääne-Euroo-pas
ei lepita nende väidetega nin^;
viimasel ajal on märgata tugevat
kriltilj:at Ühendriikide uue range­ma
välispoliitika arvel. Ühendriike
kritiseeritakse Salvadori abisaamise.
Lõuna-Aafrikaga tihedamate kon­taktide
loomise ja Angoola anti­kommunistidele
abi andmise ka­vatsuste
pärast Samuti on Euroo-nas
kuulda tugevaid hääli, mis on
keskmise lennuulatusega rakettide
paigutamise vastu Lääne-Euroopa
riildde territooriumidele.
Ühendriikide juhtkond ei ole se­ni
lasknud ennast vene propagan­dast
ja Lääne-Euroopa argumenti­dest
heidutada ning on jätkanud
oma tugevatele alustele baseeruvat
antikommunistlikke poliitikat. De­tente
toetajad arvavad irooniliselt,
et Reagan ja Halg ei ole veel oma
ülesanneteks treenitud ja lori elu
nad löpoks välja õpetab, siis hak*'
kavad nad hoopis teise puuril
vaatama koostööle N. Liiduga.
See meenutab sama juttu, millega
tull enne Teist maailmasõda
IVIünchenist koju Inglismaa pea­minister
Chamberlain, kes oli Mit-lerile
TshefehoslovaMda maha
N. liidu vžUlsteenistuses^^^^^^^^^o^
I grupp h ä ^ väljatreenitiiä ja tafe^^^^
I ÄMd nieW
se osavuse lääperiildde dipiomäa-tldeie,
riigimeestele Ja avaliku ar­vamise
kujundajatele puro silma
puistamiseks. t)ksnelst^^^^^^m
on kauaaegne Liidu saadik
Washingtonis ÄnatoU Dobtõnin ja
teine N. Liidu Teadust^^
mia Ühendriikide ja Kanada LIu-
Timise Instituudi direktor Georgi
Arbatov, Dobrõnin tm juba aastaid
oma vaba käitumisega ja lahtise
huumoriga, mis ori praegusaja ve­nelaste
juures hanik
riikide riigimehi ja diplomaate vo-lunM
ja Arbatöv ön silma torga­nud
oma mõningate mõtteavaldus­tega
praeguse yäüspoliitilise olu­korra
ja relvastuse ypidujooksu
kohta, mida läänemaailmas pee^
takse siirateks ja puhtsüdamliVeks
šönavõttiideks. •
; Georgi Arbatov, kes on N ; I li­dus
väga mõjuvõimas mees, k u S
ta on kommunistliku partei kesk-komitee
täisõiguslik liige ja Leo-\
_ ~rZ ~ ^ , , •., 1 1 1 ? . - , .1 , x J -.Li. J • UI - J Brezhnevi Isiklik nõuandja vä-
Eesti Kunstide Keskuse Muusikaosakonna koosolekul oiid arutlusel mitm. sugused mõtted ja probleemid, ijsijoiiitiiistes kiisImuStes \ n nm^d
Pildil vasakult Tiina Mitt, president SteHa^ersop, Tuna Kük Ja Peeter Tammearu. ^^^j^^ ^^^^ väljavalitursrileks
—= • ;— '• -~— meheks, kes peab läänemaailmas
piängima Kremli «rahuoiensiivi**
uvertüüri. Alles hiljuti oli Arbä-^
tov Bonnis, kus ta mei^litas ja ke­hutas
sealseid tegelasi hing märtsi
teisel poolel võis teda juba näha
Ameerika Ühendriikides rahvusva-Ühendriikide
uus välisminister Alesander Halg süüdistas äsja avali pealee-aktsioonlde
organiseerimises ja kogu maailmas toimuvate vägivallaaktsloonidele oma toetuse andmiseks maks oli ablnõiide leidmltie lüii-terrorlstidele
väljaõppe andmisega nmg nende relvastamisega ja uleskihutamisega. Ehkki Moskva neid masõja vältimiseks ja arstide kaa-süüdlstusl
kategooriliselt eitab, on vümasel ajal kogutud suurel arvul tõendmaterjale, mis vihjavad sel- salõmbamlseks tuumasõja vastu
lele, et peaaegu kõik suuremad terroriaktsloonid on algatatud Moskvas ning et verejäljed viivad üsna võitiemisel.
tihti raudeesriide taha. N. Liidu osast rahvusvahelise terrori organiseerimisel annab „New York Time Arbatov! kõne konveffeufeü oU
Magazines" ulatusliku ülevaate Clau-e Sterling, kes ilmselt seda probleemi pikema aja Jooksul põhjallkiilt väga kavaSalt üiesehatatid, kuna
on uurinudo . . • oma sõnavõtu sisse|i!]!ihati3,'?€s afa-
Vangistatud" terroristide kaudu kettidega. Neile on organiseeritud asutamiseks tuli peamiselt Liibüast ^ mõUmdd suur-
•saadud andmeid, et kõigil suu- varjupaikadena terve ^kindlate" ja relvad N.. Liidust) kuna instruk- ™ ^ ^' .^meenl^a
IMnemmilmü hakkab alles mM tSele silmci vaatama
et seda terroristide võrku organi- genemine raudeesriide taha,
seerivad ning sellega opereerivad Rahvusvahelise terrorismi juu-
N . Liit ja kaks tema selle tegevus- red peituvad Havannas 1966.. aas-ala
tähtsamat liitlast — Kuuba ja tal toimunud konverentsil, millest
Palestiina araablased; võtsid osa ligemale 500 delegaati
Kuigi tõendeid N . Lüdu tegevu- N . Liidust ja teistest ..sotsialistli-se
kohta terroristlikul rindd ofs kest" .riikidest Nendele lisaks o l i
saadud juba viimase kümnekon- esindajaid maadest, kus oli organi­na
aasta kestel, on lääneiüMde seerima hakatud ^rahvuslikku ya-
•-• juhid ja • poliitikud seni otond bastamise. liikumisi." . ."
väga tagasihoidlikud ja kartM- , , ^ ^ - , '
Koosolekul vastu, voetud .reso!ii3t-sioonld
ei, puudutaimd m l^
nult- arengumaid j a sej^eid pa-.
saksa ja oõhja-korea eksperdid. ""T" Sellega
Üheks kuiaSsaaiBaks- seielaadilf-. ^^^^«^^^ Maia..konna usal-l^
taguse
4pelise as-
• K G l -kontr^öl alla kuuluv ^«'^'^^^^ võamalik tuu-jristide
välfaõppefaager L5«- «^^ff' Ühendriikide
kult
tsrr.oristlde . ^ ,
sa-Jeemenis. kus oma Iwoil ^;mri ^^^""^ vofMa.Me tuuma-
Lääne-Saksamaa Baader-Mem-^ kasutamšsek votmlstle pU-m%
M a flmaMgaadi, .Va^ "^'^^ ^^"^ ^'^^ se­pani
pMiaafMiee, Uruguav tupa- ^^^^ agressiivset -|rc»tat j'3t.kab.
maTosie Ja tefeže üUtmüid mä^ ^««^^ hm^^ älma-vusvahÄe
toorijouliude liik- masendavaid ^mli-^ tuuma-jjj^^
I. sojast milles teda uiOijKv-^iilit toetas
N . Liit siLruendas oma abi pa^ ^^^^a^e^^entsi puhute Ütr^nrlimMdes-kud
Mosicva süüdistamisel,
karter rikkuda oma suhteid N.: L i i ­duga
ja - araablastega, kelle kont­rolli
all on maailma suurimad õli-varud.
Alles Ühendriikide uue va- ^ „ ... ..,.j, r—^ - - . . . . ^
litsuse ametisse astumisel ti.li uus T^^". \^"^Ewoopa n i b f e j , , , ,,31,3^ t^gt^^es selkga oma ^«".«^ mten-jans ufles. ü Br«ÄMv
välisminister Haie avaUl^kuse ette PohP-.iffleericas. y^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^^^ väUspolüti- f!^,.^7^.!°?» — • to« '«
otsese süUdistusesa N. Liida-vas- Konverentsil avaldatud deklaratsi- kat. Kesk-Itta saabus suurel arvul oa lab, tsmad Tesse maa-tu
ning samasuroseid väiteid esitas eoni kohaselt oU selle kokkutulelcu kuuba instruklsreid ning samal ajal i ^ a s o j i j a tunneö soyi
üks päev enne seda Itaalia presi- oeamisefcs eesmärriks koostada ^"di noori palestiinalasi N . Liitu, " ' f ' ^uv"^ sTj ^'1
dent Alessandro Petrini. Idobaalset revolutsfoonilist stratee- Ma-Saksamaale, , Tshehhosipvafc- ' ' " f " . ? . ? » ' ' ^ f ' f
Kogutud informatsiooni cõhja! aiat," et võidelda ..alobaalse ^^^e, Ungarisse ja Bulgaariasse ? ^"^^ saime aairad«!;a.ie«D
võib oletada, et venelased kasuta- Ameerika imperialismi" vastu. väljaõppelaagritesse. 1977. aastal ^^^J^^ "»
vad osavalt ära kõigi maade ra- Kogu see ettevõte oli kahtlema- toiinus raudeesriidetagustes riiki- l \ ™., ' '^f ™
hutud elemendid ja rakendavad ta aluse" rajamine pahempoolsele des üle 50 semse kursuse. 40 nen- ".^^f''?"* V'*'*^
nad neile relvade,väljaõppe ja ma- rahvusvaheUsele geriljaliikumisele. dest N . Liidus, kus väljaõppe said '^^ f ^^^^ ven^ latowsftd p
jandu.s!iku toetuse andmisesa oma Ning konverentsi otsuseid ja reso- tuhanded tulevased terroristid ja propagai>aaapoMW_ kun-vankri
ette. ' , " lutsioone hakati 'kohe kiiresti ra- geriljavõitlejad. vents,onaalsete relvadega soj.^ et
Terroristide eesmärgÄs on saa- kendama kuna juba kümme kuud LäänemaaUmale oli teada vene^ r^aTmlT^iJ^M'-,'
virtada väoivaüags h ter- hiljem oü juba Kuubal rajatud üle laste suur abi' a toetus palestiin- ' ^ f § " » »f°"»^^ ^odaid*,,
^J, mil. jSZZm. tosina treeninglaagri kogu maail- lastele, mida ametlikult teostati Z S l T t ü t t : t : : i ' t
süsteemi abü kaangi ei .aavufa mast kokku toodud terroristidele. «Palestiina vabadusvõitlejate" toe- "anurkades N iud» o W ^ r i ja
EhSd Irrort^ile oric^nrld Neid laagreid juhatas N.. Liidu tamise südi all. Kuid samal ajal f ,^badussodad.« m™. a
fdeä ia r / n f f ' a c e l f s ? " ä ei KGB kolonel Vadim M e r g i n . teati vähe sellest, et vene relvasaa- k o — ^ h k u korra kehtestann-ühta
venefaS lZävan,1f,llisi Selle sammuga astus N . Liit esma- detised ei maandunud mitte ainult Seletus sellek e. ok er,a kee-l
a n i d e c f kasraf kordselt suuremas skaalas maail- Kesk-Idas, vaid neid saadeti ka venelased on konv.msio-plaanidega,
kasutab KGB ,ustee- ^^^^^^^^ ^äjj^,^. Liibüa ma ja Bulgaaria kaudu Lääne- f «'f «f «Itadega hamb»n rdvas-vale.
Euroopas tegutsevatele terröristi-^^^^^^^*^^^
vnK^?r;;e.trh iS;;;;;^^^^ TegeHkult on Fidel Castro juba dele, mida on kinnitanud Itaalias «^nd^ relvadega Wma km^d pilt
toaS ^ ö s S tunduvalt varem alustanud rahvus- vangi ..langenud Punabrigaadi liik- «^oopis teme km~konvents.o.
S S^^^^^^^^ vaheliste terroristide - väljakoolita- med. Koos relvade saatmiseg^^ sTsL^a^rir^d^^^^
samad vastased. C.I.A. andmetel ^^^^^ väljaõppelaagritele gamseenti itaalia, saksa ja teiste ^.ILf "'^^^^^^
kõigist rahvusvahelistest t.?rori- kasvandikke saadeti raudeesriidetagustes riikides,' ^^^elda, kes sellest voithi.t>t
aktsioonidest toimunud Lääne-Eu- peamiselt Ladina Ameeri-roopas
või Põhja-Ameerikas mis ^^''^ Aafrikasse.
eriti selgelt näitab, kus: suunas
tuuled puhuvad. N i n g kõik aktiiv­sed
terroristide grupid on viimase
aastakümne jooksul venelaste abi
ja toetusega teinud läbi suure aren-guteekonna.
«^$nf$IHmirdlHHHil»^!!niWrsnf7!f!;nif^!nHnmilHllliH!ini}l!iniHII^
ypit]3n.si välja tiilevad. See on ka
Euhu terroristid võtsid põgene-^ Breihnevi dele-
, neaekodupmna! jalge-: 1^^^
1964. aastal aga laiendati tege- almie tuliseks mmitus. fokodflUpisaräld valavad,
vust mng hakati valjaõpet and- - '•''^•-•'^
ma ka palestünlastele Ja euroop- Vigased uurimused ja tabatud -'/^^^^^^^^^^^^^
lastele. terroristidelt saadud andmed ^ oa ^^^^1^^
Kuid Kotshergini laagrid andsid ^^^^^'^"^^ ^^'^ seni^diivaä juba t r a g i k o o Ä ^^
ko-u ettevõttele hoopis suuremad läänemaailmas valitsenud ai^ami- asi praeguses suunas eda^
dimensioonid ning nende kooli- ®^ terroristide liikumised on sus varsti hakkavad koik inglased
Endistest treenimata amatööri- lõpetajad moodustasid rahvus ^^^^ välismõjudeta ^rahvuslikud" üksteisele umbusklikult otsa yaata-dest.
on välja kooOtatud mood- J, terroristide juhtkomia ^ ^ " ^ ^ üksteist vastastüjku riigi
sad gerüjauksBsed, kelledest pai- -^^.^ VnnT-pViTii" KGB kasi on mangus Põhja- reetmises kahtlustama,
pid on saanud pohjahku tree- «oi^ct^niacp^ cnn^^^^ocM .^™aal LR.A. liikumise varusta- Briti kuninganna kunstiekspert
mngu, ja kes põrandaalustest ai- ^^"^Unit^.n l^^tv TZ^T t l ^^^^^ organiseerimisel, Türgis Sir ,Anthony Blut, Briti salaluures
likatest ja . pangarööylmistest i T z , , , ^ll pahempoolsete poolt teostatud ve- ja dlnlomaatllises teenistuses kõi^
ning küüditamistest väljapressi- es piirkondades, sus raKendati sel- j-^^^unade läbivümisel. Itaalia Pu- getel kohtadel teeninud Kim PhU-tud
rahadega elavad luksuslikku ^^^^ ' " f , " ' % ; f ^^""^"'^^^ nabrigaadi toetamisel, Baader- bv, Donald MacLean ja Guv Bur-ell.
. f^^VZ^lf ir^llT^vr^" M^^^^^^ ^^"^^ koordi- gess ja nüüd kahtlusalusena ava-
Ne.d m.T,.a ' . • • T^I^^^^^^ ^^^^^^^^ P^^J^^^^ '"^'"'^ «'^kuse tulipunkti^ kerkinud endine
Need mehed ja n^sed on hasti piisanud mng uued aagrid rajati ^jj^^ ^^üd ha- Briti salaluureasutuse MI-5 ülem
relvastatud ja varustatud raadio- Suunas Lnbanoms Jordaanias ja ^^^^ ^^^^ ^^^^ rahvusvahe- Sir Roeer Hollls ja veel mõned tel-aparaatidega,
elektroomH^^^ sala- Louna-Jeenienis. Aafnkas asutati jise terroristide võrgu tegelikust ta- sed väiksemad vennad on Briti
jaste kuulamisvahenditega ja_ isegi ^ued valjaoppeasutused Angooas ning. on asutud ühises koorekihist võidnud tegelased, kes
kuumusele reageerivate m.aapinnalt ja Mosambugis, samuti ka Lubuas ^ ^ ^ au uu icsc,«:,ci,
õhku tulistatavate Strela tüüpi^ra- ja Alzheerias. Raha nende laagrite . - (Järg lk. 7) (Järg lk. 3)
D