1981-04-02-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
'7CHEVROLETrOLnSMOBILE nÕBF,PTSON ^ O T Ö R S I T D . •ins5 tiANFORTH/ÄVENUt lOPONTÕ: 0 N L ' . M 4 J 1N7' . 1 L t" F O N ; 4 Õ<^-1 1-35 Nr. 26 lentaarid Liidu välisteenistiises • m ästi väljatreenitod ja talen-mehii kes omavad erakord-e lääneriikide diplomaa-riigimeestele ja avaliku ap-kujundajatele puru silma iseks. Üks neist meestest uaaegne N. Liidu saadik igtonis Anatoli Dobrõnin ja . Liidu Teaduste Äkadel-endriikide ja Kanada tJu- Instituudi direktor Georgi .DobrõninDU juba aastaid iba käitumisega ja lahtise iga, mis on praegusaja ve-juures harukordne, lääne-rügimehi ja diplomaate võ-ja Arbatov on silma torgata mõningate mõtteavaldus-raeguse välispoliitilise olu= ja relvastuse võidujooksu mida läänemaaQmas pee-liirateks ja puhtsüdamlikeks tudeks. gi Arbatov, kes on N. Lil-a mõjuvõimas mees, kuna 'kommunistliku partei kesk-täisõiguslik lüge ja Leo-zhnevi isiklik nõuandja väes küsimustes, on nüüd poolt väljavalitud selleks kes peab läänemaailmas a Kremli „rahuotensiivi'* i. Alles hiljuti oH Arba« nnis, kus ta meelitas ja ke-ealseid tegelasi ning märtsi oolel võis teda Juba näha ka Ühendriikides rahvusva-konverentsil, mille peatee- •li abinõude leidmine tuu° vältimiseks ja arstide kaa= iseks tuumasõja vastu isel. tovi kõne konveFentefl oi avalalt ülesehitatud, Luna navõtu sissejuhatuses ata-a näSiseli mõlemaid suur» N. Liitu ja Ameerika ike - r nimetades praegust se võidujooksu argpükslik- |emonstratsiooniks". Sellega rbatov kuulajaskonna usal-lg tundes oma seljataguse olevat, asus ta ,,tõelise as-e. Selleks oli võimalik tura-ja mõned . Ühendriikide vihjed võimalikule tuuma-kasutamisele võtmisele pilatuses kui N . Liit oma se-essüvset poliitikat jätkab, ov maalis kuuljatele silma-masendavaid pilte tuuma-illes teda mõjuvalt toetas intsi puhuks Ühendriikides-ud Brezhnevi ihuarst dr; Ghazov, kes ajakirjanikele tervjuus ütles, et Brezhnev Ituumasõja vastane, kuna tai \ Ukult läbi teinud Teise maaja tunneb sõja koledusi, i, et need sõnavõtud ja in-^ qn hästi läbimõeldud on ski suurte aukudega. Tekib — mii^pärast on tuuma-i kole, et see on isegi vile vastumeelt ja mis evad vene rahuapostlid ja propagandaapostlld kon-aalsete relvadega sõjas, et la ei põlasta? Ja miks e! midagi nendest sõdadeist, egu käivad paljudes maalides N. Liidu õhutusel ja «vabadussõdade" nime all istliku korra kehtestami-letus sellele ei ole eriti kee-venelased on konventsio-relvadega hambuni relvas^ ön võimelised lääneriike elvadega lööma, kuid pilt pis teine kui konvcntsio-õda muutub tuumasõjaks, ad' venelased samuti tõ-kaotuste osaliseks ja raske liida, kes sellest võitlusest välja tulevad. See on ka ks, miks Brezhnevi dele-^ ainult tonmasõja pärast illipisaraid valavad. maa spionaazhiafäärld tnn-aha trägikoomilistena ja kui guses suunas edasi areneb, sti hakkavad kõik inglased le umbusklikult otsa vaata-? üksteist vastastikku riigi s kahtlustama. _ * kuninganna kunstiekspert Ithony Blut, Briti salaluures lomaatilises teenistuses kõr- [ohtadel teeninud KimPhiS- [nald MacLeart ja Guy Bur-nüüd kahtlusalusena ava-tullpunkti kerkinud endine laluureasutuse MI-5 ülem rer HoUis ja veel mõned tei- ^iksemad vennad on Briti jlhist võrsunud tegelased, kes (Järg lk. 3) Nr. 26 VAKA KKSTLANE neljapäeval, 2.'apriim 1981 - Thursday, Aprii 2,-1981 VALVEARST r^£DALALÕPUL 5. apr. dr, A. Mae, teL 493-7231 [. ja 12. apr. dr. M. Leesment, tel. 481-6834 Insuranee Ageon^cy KINDLUSTUSED) 23 WESTMORE Dnr., Süite 2d« Rexdale, Ont. M9V 3Y7 Tel. 745-4622 Pr©f. Peter Swchl etteköniie swme-ygri mli^®^®®?^-^ Säigiip®@si@ii8i soome-ugri mütoloogia sümpoosionil oli üheks ettekande pidajaks forki ülikooli professor ja kirja-üsik Peter Such, keÜe ettekande teemaks oü „Vana vein niues vaadis - Kalevipoeg Toromtos". Ettekanne polnud miivõrd teaduslik kui just huvitav kirjeldus eesti ainesse sisseelamisest. P'. Such ütles, et ta on end eesti osad, kus esimeses on kude millest lik voim. Lätianna on abieUunud kultuuri sisse elanud. Kristi Allik elu kootakse ja mis annab tekstuu- soome noia pojaga, keda Kalevi-on noor helilooja, kes sai aastate ri, teises osas sõjalised ekspeditsi- poeg kohtab Soomes ja mis põhjus-eest toetust ooperi kirjutamiseks, oonid ja needmine, mis on teose tab amuintrügi. Kui P. Such oli lüTJütanud raama- kriitiliseks punktiks. õppides mütoloogilist materjali, tu kanada muusikast, oli K. Allik Kolmaiidas elujõgi, kus suur osa siis see on alati uuenenud ja muu- Kalevipöjast keerleb kuriteo ja tunud. K. Mik teeb selle töö prae-karistuse ümber, ning kus Kale^gusele generatsioonile. Ta^^ tipoeg on lõpuks saanud lunastM- gardlik komponist, kes k ^ liht-se^ hakates arusaama oma tegu- said ilusaid teemasid, v de tähendusest ; Pärast loengut kommenteeris dr/ P. Such ütleb, et raske on ,,Kale- Wv^^i^ P. Suchi mõtteid uue vipöjast" teha armastuse lugu.\ideega:kun9^ ooperi kangelase^^^ fnciiv nniincn iTui fo oUnc"v.Trc ^66 ou olu^ine küslmus, sest oopcr on eesti kangelane Kalevipoeg, kel tuslik eellugu^Km ta oh aUes kak ^,,i,i,^utuslik akt tui. on väga lähedased sugulased soom-. "fy^-1^ ir T i ^ i ' ^ " j ' nise kestvusega. Kui ooperis reisid lased, võtku libretto kirjutaja see uhel 3algpaUwal]akul mänguaega. küsimuste teemas, siis on seal.printsess Liivimaalt. Neü on suur; Meeskonna nimeks o^ud K^lev ^^^^ ^eroüine ajalugu enne 13. sajandi^ Kuna ta oh Inghsmaalt tulnud jalg. ^^^^ ^^^^ ^^^^^ ^^^^^ j^^alt ka ilusaid,; tütreid. Selle-pallihuvüisena, sus ta oligi nendega ^..^ ^^^^^^ ^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ g,,ksime täiesti ^soome-eösti-lü. läti printsess. Nõial on shamanist- vi ooperi. 12 aastat tagasi tulnud lõpuks tema Juurde sooviga ,,Kalevipoja" ainelise libretto kirjutamiseks. Ta polnud varem ooperile kirjun* (Janud, veel vähem kogenud kui-tuurUist imtegreenamist. Kuid kogu asjal oli teatud ennus- Koiimine . J. KRULL Wik^x Lake %mm PEREKONNA SAUN m Sunset-Bcach Rd., P.O. Bos 460 .küll muudega, aga iseloomulüi: Oak Ridge, Ontario LOG 11P0 mänginud. Kristi Allikule oli ta aga andnud nõusoleku, lubades «Kalevipoja** nädalalõpul läbi lugeda. Kuid see eepos oli teistest erinev. Olles üldit Tel 773-0497 EES^I SIHTKAPITAL KANADAS Annetused ja testamenü-pärandused on tulumaksuvabad. Annetaja soovid täidetakse. S5§ Broadview Ave. Torontc). Ont. M4K 2R6 sellega, et sfee mees alati kaotas, ^ • • Mis on selles naiste osa? pani teo- Toinmv^d New Yorgis 17. ja 18 aprillii se lugemine teda mõtlema. Nii „ .. .' „ .„.,, . . ^. »T^ „ , « . ^ ^. L .. „ ,^ •> Neljapäeval, 16. aprdW leiab aset New Yorgi Eesti Majas Kd^^ päevade pidulik avaõhtu. Kavas on kunstinäitus Ja muusik^Ušed ettekanded — Tampere Imna orkestri kontsertmeister Eer<B Lagersfam pakub vaüku eesti vüulimuusikast, Waveril saadab Net^toi^^^^^^^ Juht Erik Veski, ^üritused jätkuvad- r.eÄlJa Saiapäevk:loengutega ja Toronto Eesti Ühispank 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4S 2RI Tel. 465-465§ V5I 465465» Pank avatud: päeval i« JO — 3JM (esmMp. tmendases on j5ad reedeni), õhtul 5.3§ - m (esmasp. Ja ^neljap.) LAENUD SOODSATEL TINGIMUSTEL KAASMAALASTELE Informatsiooni saab pangast lahtioleka aegadel. Kõik imed laenad on laennvõtja surma pi^ul Undlõistatudlnnd $30.000^ ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on Wndlustato* kuni $19.000.— ulatuses vastavalt ktadlustušte tln^nstele. möödus tal mitu kuud eime. alustas oma tööga. P. Such usub, et ooper peab reflekteerima inimsuse probleeme. „KaIevipoJas" on suur Jõud, mida ühiskonnas Sisemine mõju oma rahvale on eia- Kommeiitaary \ (Algus lk. 2) mine, millest johtusid ka kättemak-m saaoiud. peaaegu, eranditult ©ma suaktsioonid. hariduse erakoolides ning Camb- Kalevipoeg otsib selgust oma ridges ja Oxfordis. Mõned neist on ^guurte'' ajaloole, mis temalt on nüüd surnud, mõned pagenud ule -^^.^ võetud, nagu sümboolselt meie pihi ülepeakaela Venemaale, paljud praegune übiskondKi teeb. Kalevi- Reedel, 17. aprillil, esineb Eesti sotas, sealse sümfooniaorkestri di- _ _ _ Maja suures saalis maestro Taavo rigendiks ja muusikaliseks juhiks. neolematu7aga mülega^seda m^^^^^ Virkhaus, selgitades ja mängides Ilmar Mikiver, kes on pidevalt kaks muuta väljaspoole, siis sel on ^^^^^i^^^^^^* Eduard Tubina viien- jälginud ja analüüsinud pärastsõja-erinev väärtus. Ooperis on sisemis-^^^J^ kümnendat sümfooniat. Möö- aegset eesti kirjandust, refereerib te väärtuste iilekaal välispidiste ^^^^^^^^^^ pühitses meie suur reedel pärastlõunal teemal: „Ääre-jjlg / helikunstnik oma 75. sünniaasta märkmeid viimaseaja eesti kirjan- Kalevipojal bn halvad kogemused J^^^^^^^^- Tubina koorimuusikat on dusest". Laupäeva hommikul luule-naistega, vaatamata sellele oh ettekantud mitmete kooride poolt, taja Urve Karuks esitab ettekande naistel siisld oluline osa mängida, kuid ta sümfoonialoomingut on har- Betti Alveri loomingust, selgitades Ema Linda oH talle lähedasim. Te- '^^^ ^"^^^ olnud. Kuna seda ei Alveri eksistentsi Tartu linnas ja ma suur ülesanne oligi enia leid- täielikult heliplaadistatud. vaadeldes tema luulet seestpoolt. Taavo Virkhaus analüüsib Tu- Proosakirjanik Elin Toona, kellel bina viiendat sümfooniat mis on helilindistatud Stokholmi Eaadio Fhilharmoonia orkestri pooU .1978. a^. j.a mida'-dirigeeris • me Järvi,: -. ^ • - V FINN HOME BAKERY & DELICATESSEN 281 DANFORTH AVE. TcL 4( Soome pagarisaadused — kardemojd-saiad, struudeüd, sowne tordid, küpgl- §ed. lihapirukad. Soome rukkileib EUROOPAMAITSELISED ' JUUSTUD, KALAKONSERVID, DELIKATESSID Äri lahtioleku-ajad: teinp., kolmap., ifiljaip. reedel ^7, iteap. 8-8. Esmasp. suletud. hiljuti ilmus romaanist „Lotuka- U" inglisekeelne tõlge „In ^earclhi of Coffee Mountains", loeb katkendeid oma loomingust. on veel paljastamata ja üks neist ^^^^ ^^^^ mingisse pimedusse Anthony Blunt naudib vaba Laupäeval pärast lõunat toimub . . . nfende osas, kes võinuksid praegu Tubina kümnendat sümfooniat on- ingliskeelne kava. Mag. Enn Kõi-mehena oma ilusaid vanaduspäevi ^j^^^ j^^.^^^ ^^^^ tulevikus dirigeerinud nii Virkhaus, Baltimo- va, kes on ajaloo ja ethiliste ainete oma kodumaal — oma minevikule vaatame ja tule- reSymphony orkestriga" aast^^^ haridusministeeriumi Sellele, ei ole Mndlat seletust, ^^^^ kultuuri juuri hoiame, et 1976 ja Järvi, Boston Symphony or- kultuurilise programmi direktor, mjks .parima handuse saanud ja ^^^^ säiluksid, see on põline teema kestriga aastal 1981. Nüüd on meil esitab oma seisukohti eesti kultuuri kõrgetel kohtadel teenivad noored ^^^^^^^ vaadatud minevik- esmakordselt võimalik kuulda mõ- ja ajaloo kohta. ku, et tulevikku mõista. / lemaid linte. ^ LD MILL T A I L O RS t RIVERVIEW GARDENS, TORONTO a plokk läänepool Janen, BloorI lähedffil) TEL. 769-9535 ÕMBLEMINE TELLIMISTE JÄRGI RUDY 5CMNEIDER Inglased hakkasid vöõrasU võimu teenima |a muutusid oma Isamaa reeturiteks. Põhjused ei olnud siin kindlasti majanduslikud vaid suu- ~ rel määral ideoloogilised, psühholoogilised ja isegi haiglased. Mõjuv osa neist spioonl(]|e§t ja reeturitest olid homoseksuaalid, kuld tõenäoliselt mõjutasid neid kõige rohkem kommunistliku ideoloogia maaümaparanduse Ideed. Nagu selgub kukkus suur osa neist reeturitest kommunistlike propagai-dameeste vÕrku Cambridge'! ülikoolis õppides ja pärast olid nad endid juba oma Jmidasetööga niivõrd sisse mässinud, et nad ei pääsenud sellest võrgust enam kuidagi välja, Briti spionaazhiafaaridele annab erivärvingu spioonide ja reeturite omapärane varjamissüsteem ning nende truuj^damllk abistamine valitsusasutustes kõrgetel positsiooni" del teeniyate koolivendade poolt. Sellega on ka seletatav, mis selline tegelane nagu seda on Anthony Blunt, kes ei tegelenud mitte ainult venelaste kasuks spioneerimisega, vaid meelitas spionaazhivõrku ka noori siniste silmadega idealistlikke Cambridge üliõpilasi, nautis ku-niwiimase ajani ausa härrasmelüe elu kuni üks ajakirjanik ta paljastas. Paljudele Briti juhtivatele poliitikutele olid Blnnti reeturiafäärid ammu teada kuidt neist vaigiti ksa-na Bluni kuulus Briti „old boy" süsteemi kaitsva vihmavarju alla, millest ei suutnud läbi tungida isegi sellised süüteod nagu riigisala^ duste reetmine ning Innretegevms Briti vaenlase kasuks. Need mõistatuslikud salaluüre-lood viivad mõttele, et kuigi Inglismaa on maailmale andnud paljudel aladel suuri väärtusi, on sealses ühiskonnas aegade jooksul maksvusele pääsenud dekatentsed tendentsid, mi^ ka teistesse lääneriikidesse üle kanduvadj ning aita-taaa Kolmevaatuselises ooperis on neljandat aastat Duluthis, Minne- Järgneb „Nationäl Geographic Magazine'* juures töötava toimetaja Priit Vesüinnu eitekaiine, mis on koostatud montaazh-üles-. võtetest Tahiltist, Sooniest i ja kodulinnast Pittšburghist, P)a. Lisaks sellele kultuurevõrdlevale ettekandele näitab Priit Vešilind oma uuemat valikut fotodest,: mis olid tehtud seoses „National Geographic'u artikliga i , 3 e t u r n tö Es-tonia", aprillis 198&. ^ .....^ Viimane muusikaline ettekanne •Bi^^BÄ laupäeva õhtul, kabaree ^mmmmmmmk .gtiüis, kus esinevad õde-ja-vend yiido ja Pia Polikarpus osalt oma ema loomingugaV ja osalt populaarsete lauludega. Kavas on ka soom- Maksab Kanadas: Pooloastcis $38. $2T. $11. Väljaspool Kan&ä&g: $42.— $23.~ $12.- K I R I P O S T I GA Veercindaastcis $61. $33. $17. |USA-8: ^ $67.— $35.50 $18.50 nuga oma hilisema ja soome pop-laule. frms^ Sergei S&mm fcirjekorciselt reisil LOS ANGELES (VE) — Eesti Apostliku õigeusukiriku Austraalia ja Inglismaa praost S. Samon asub 9. aprillil kaugreisile. Esimene peatus on temal Inglismaal, kus \ta peab Londonis Palmipuude pühal Jumalateenistuse armulauaga. Seal toimub ka leina eriteenistus kõigi nende ap. õigeusuliste eestlaste mälestuseks, kes Inglismaal vahepeal igavesele elule suikunud. Korraldanud Inglismaa Koguduse usulised küsimused ja vajadused, sõidab ta sealt Rootsi Stok-. holmi, kus toimuvad nõupidamised Sinodi esimehe ja Sinodiga. Stokholmist lahkus ta Göteborgi, pidades sealses koguduses jumala- . teenistusi kannatamisnädalal ja ülestõusmise pühadel. Tagasisõidul peatub ka Taanis, astudes LENNUPOSTIGA ülemere-maadessei Aastos $76.—, poolaastas $38.—veerandaastas $2»— Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 50 ceatll Kanada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE" ja USA aadressidele „ZIP CODE" Fangatshekk või rahakaart kirjutada. Free Estonian Publishers nimele. TeUimine saata: P.O. Sex 70i iPostal Stn. C, Toronto 3, Ont, M6J3M7 Palun muBe saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavalise / Mripostiga alates „ — " i9„-_ . Tellimise, katteks lisan $ BÜIJUUTW rahas / tsbekiga / rahakaardiga. (Raha saata aiaulitähtkurjas). Nimi . --— — vad siinset va^paniB kömmiinis- ^ 3 " t i toimus Eesti Kuustide Keskuse korraldusel kuulsa soome skiüp- ühendusse seal elunevate õigeusu- _..B- _sr_^--^_j._ lori tnniip nnifiiie i<!Acfi M a f o c irne «TKH] «rSfiWÄ*™ wäiiianaiifiiir feujurS tSö" listega. Reisi kcstVus olcncb koh- AM! • ;:tadel esinevatesTväja^ tori tööde näitus Eesti Majas, kus desto PMdil sksalptor oma:
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 2, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-04-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810402 |
Description
| Title | 1981-04-02-03 |
| OCR text | '7CHEVROLETrOLnSMOBILE nÕBF,PTSON ^ O T Ö R S I T D . •ins5 tiANFORTH/ÄVENUt lOPONTÕ: 0 N L ' . M 4 J 1N7' . 1 L t" F O N ; 4 Õ<^-1 1-35 Nr. 26 lentaarid Liidu välisteenistiises • m ästi väljatreenitod ja talen-mehii kes omavad erakord-e lääneriikide diplomaa-riigimeestele ja avaliku ap-kujundajatele puru silma iseks. Üks neist meestest uaaegne N. Liidu saadik igtonis Anatoli Dobrõnin ja . Liidu Teaduste Äkadel-endriikide ja Kanada tJu- Instituudi direktor Georgi .DobrõninDU juba aastaid iba käitumisega ja lahtise iga, mis on praegusaja ve-juures harukordne, lääne-rügimehi ja diplomaate võ-ja Arbatov on silma torgata mõningate mõtteavaldus-raeguse välispoliitilise olu= ja relvastuse võidujooksu mida läänemaaQmas pee-liirateks ja puhtsüdamlikeks tudeks. gi Arbatov, kes on N. Lil-a mõjuvõimas mees, kuna 'kommunistliku partei kesk-täisõiguslik lüge ja Leo-zhnevi isiklik nõuandja väes küsimustes, on nüüd poolt väljavalitud selleks kes peab läänemaailmas a Kremli „rahuotensiivi'* i. Alles hiljuti oH Arba« nnis, kus ta meelitas ja ke-ealseid tegelasi ning märtsi oolel võis teda Juba näha ka Ühendriikides rahvusva-konverentsil, mille peatee- •li abinõude leidmine tuu° vältimiseks ja arstide kaa= iseks tuumasõja vastu isel. tovi kõne konveFentefl oi avalalt ülesehitatud, Luna navõtu sissejuhatuses ata-a näSiseli mõlemaid suur» N. Liitu ja Ameerika ike - r nimetades praegust se võidujooksu argpükslik- |emonstratsiooniks". Sellega rbatov kuulajaskonna usal-lg tundes oma seljataguse olevat, asus ta ,,tõelise as-e. Selleks oli võimalik tura-ja mõned . Ühendriikide vihjed võimalikule tuuma-kasutamisele võtmisele pilatuses kui N . Liit oma se-essüvset poliitikat jätkab, ov maalis kuuljatele silma-masendavaid pilte tuuma-illes teda mõjuvalt toetas intsi puhuks Ühendriikides-ud Brezhnevi ihuarst dr; Ghazov, kes ajakirjanikele tervjuus ütles, et Brezhnev Ituumasõja vastane, kuna tai \ Ukult läbi teinud Teise maaja tunneb sõja koledusi, i, et need sõnavõtud ja in-^ qn hästi läbimõeldud on ski suurte aukudega. Tekib — mii^pärast on tuuma-i kole, et see on isegi vile vastumeelt ja mis evad vene rahuapostlid ja propagandaapostlld kon-aalsete relvadega sõjas, et la ei põlasta? Ja miks e! midagi nendest sõdadeist, egu käivad paljudes maalides N. Liidu õhutusel ja «vabadussõdade" nime all istliku korra kehtestami-letus sellele ei ole eriti kee-venelased on konventsio-relvadega hambuni relvas^ ön võimelised lääneriike elvadega lööma, kuid pilt pis teine kui konvcntsio-õda muutub tuumasõjaks, ad' venelased samuti tõ-kaotuste osaliseks ja raske liida, kes sellest võitlusest välja tulevad. See on ka ks, miks Brezhnevi dele-^ ainult tonmasõja pärast illipisaraid valavad. maa spionaazhiafäärld tnn-aha trägikoomilistena ja kui guses suunas edasi areneb, sti hakkavad kõik inglased le umbusklikult otsa vaata-? üksteist vastastikku riigi s kahtlustama. _ * kuninganna kunstiekspert Ithony Blut, Briti salaluures lomaatilises teenistuses kõr- [ohtadel teeninud KimPhiS- [nald MacLeart ja Guy Bur-nüüd kahtlusalusena ava-tullpunkti kerkinud endine laluureasutuse MI-5 ülem rer HoUis ja veel mõned tei- ^iksemad vennad on Briti jlhist võrsunud tegelased, kes (Järg lk. 3) Nr. 26 VAKA KKSTLANE neljapäeval, 2.'apriim 1981 - Thursday, Aprii 2,-1981 VALVEARST r^£DALALÕPUL 5. apr. dr, A. Mae, teL 493-7231 [. ja 12. apr. dr. M. Leesment, tel. 481-6834 Insuranee Ageon^cy KINDLUSTUSED) 23 WESTMORE Dnr., Süite 2d« Rexdale, Ont. M9V 3Y7 Tel. 745-4622 Pr©f. Peter Swchl etteköniie swme-ygri mli^®^®®?^-^ Säigiip®@si@ii8i soome-ugri mütoloogia sümpoosionil oli üheks ettekande pidajaks forki ülikooli professor ja kirja-üsik Peter Such, keÜe ettekande teemaks oü „Vana vein niues vaadis - Kalevipoeg Toromtos". Ettekanne polnud miivõrd teaduslik kui just huvitav kirjeldus eesti ainesse sisseelamisest. P'. Such ütles, et ta on end eesti osad, kus esimeses on kude millest lik voim. Lätianna on abieUunud kultuuri sisse elanud. Kristi Allik elu kootakse ja mis annab tekstuu- soome noia pojaga, keda Kalevi-on noor helilooja, kes sai aastate ri, teises osas sõjalised ekspeditsi- poeg kohtab Soomes ja mis põhjus-eest toetust ooperi kirjutamiseks, oonid ja needmine, mis on teose tab amuintrügi. Kui P. Such oli lüTJütanud raama- kriitiliseks punktiks. õppides mütoloogilist materjali, tu kanada muusikast, oli K. Allik Kolmaiidas elujõgi, kus suur osa siis see on alati uuenenud ja muu- Kalevipöjast keerleb kuriteo ja tunud. K. Mik teeb selle töö prae-karistuse ümber, ning kus Kale^gusele generatsioonile. Ta^^ tipoeg on lõpuks saanud lunastM- gardlik komponist, kes k ^ liht-se^ hakates arusaama oma tegu- said ilusaid teemasid, v de tähendusest ; Pärast loengut kommenteeris dr/ P. Such ütleb, et raske on ,,Kale- Wv^^i^ P. Suchi mõtteid uue vipöjast" teha armastuse lugu.\ideega:kun9^ ooperi kangelase^^^ fnciiv nniincn iTui fo oUnc"v.Trc ^66 ou olu^ine küslmus, sest oopcr on eesti kangelane Kalevipoeg, kel tuslik eellugu^Km ta oh aUes kak ^,,i,i,^utuslik akt tui. on väga lähedased sugulased soom-. "fy^-1^ ir T i ^ i ' ^ " j ' nise kestvusega. Kui ooperis reisid lased, võtku libretto kirjutaja see uhel 3algpaUwal]akul mänguaega. küsimuste teemas, siis on seal.printsess Liivimaalt. Neü on suur; Meeskonna nimeks o^ud K^lev ^^^^ ^eroüine ajalugu enne 13. sajandi^ Kuna ta oh Inghsmaalt tulnud jalg. ^^^^ ^^^^ ^^^^^ ^^^^^ j^^alt ka ilusaid,; tütreid. Selle-pallihuvüisena, sus ta oligi nendega ^..^ ^^^^^^ ^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ g,,ksime täiesti ^soome-eösti-lü. läti printsess. Nõial on shamanist- vi ooperi. 12 aastat tagasi tulnud lõpuks tema Juurde sooviga ,,Kalevipoja" ainelise libretto kirjutamiseks. Ta polnud varem ooperile kirjun* (Janud, veel vähem kogenud kui-tuurUist imtegreenamist. Kuid kogu asjal oli teatud ennus- Koiimine . J. KRULL Wik^x Lake %mm PEREKONNA SAUN m Sunset-Bcach Rd., P.O. Bos 460 .küll muudega, aga iseloomulüi: Oak Ridge, Ontario LOG 11P0 mänginud. Kristi Allikule oli ta aga andnud nõusoleku, lubades «Kalevipoja** nädalalõpul läbi lugeda. Kuid see eepos oli teistest erinev. Olles üldit Tel 773-0497 EES^I SIHTKAPITAL KANADAS Annetused ja testamenü-pärandused on tulumaksuvabad. Annetaja soovid täidetakse. S5§ Broadview Ave. Torontc). Ont. M4K 2R6 sellega, et sfee mees alati kaotas, ^ • • Mis on selles naiste osa? pani teo- Toinmv^d New Yorgis 17. ja 18 aprillii se lugemine teda mõtlema. Nii „ .. .' „ .„.,, . . ^. »T^ „ , « . ^ ^. L .. „ ,^ •> Neljapäeval, 16. aprdW leiab aset New Yorgi Eesti Majas Kd^^ päevade pidulik avaõhtu. Kavas on kunstinäitus Ja muusik^Ušed ettekanded — Tampere Imna orkestri kontsertmeister Eer |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-04-02-03
