Vaba eestlane , July 21, 1987

              -Lk:4:
: M B A J E S T L Ä N E teisipäeval,: 21 ;juu Nr: 54
i i
NeljaküHme aasta eest saabusid mitmed tramspordid
Saksamaalt Ontario Hydro elektrijõujaamade ehitamiseks
Ottawa joelle. Neis transportides oli paljusid eestlasi ja need
koostati Saksamaal Ameerika tsoonis. Koosseis oli peamiselt
komplekteeritud :U.S.A. sõjajõudude juures moodustatid
rikkalik ja väga maitsev. Seda
serveerit üle 2000 töölisele.
Katsuti saada paremini-tasutud
tööd, milliseks oli puutöö. Laagri
juhtkond nõudis selleks eelnevat
praktikat ja vajalikke tööriistu,
mis tekitas probleeme nii otsese
rahapuuduse tõttu tööriistade
ostmiseks kui ka selle ala mit­tetundmise
pärast, kuid pik­kamööda
tunnustati paljusid
eestlasi hääde puuseppadena, pea­miselt
otsese kaasaitamisega
,,vana-soomlaste** poolt. Tuli
töötada valuvormide ehitamisel,
kuni 100 jala kõrgusel, kiirevoolu­lise
suure Ottawa jõe kohal.
Varsti algas ettevalmistus
perekondadele korterite varumi­seks.
Ehitati eramaju, nüüdses
keeles , ,eramuid •' ja nendest ku­junes
eestlaste küla ,,Virula",
mis osalt veel tänapäevalgi püsib.
Mõnekuuse teenistuse järele
olid mitmed mehed võimelised
omale autosid ostma^ kuigi pruu-gituid,
mis vajasid oskuslikku
remonti. See avardas silmaringi;
õpiti tundma oma ümbrust ja
Kanadat. Pikemaks sõiduks oli
järgmisel suvel väljasõit St.
Catharinesse, kus peeti esimene
eestlaste suvepäev ja saadi kokku
oma kaasmaalastest ,,vanaeestlas-te"'
ja teiste vanade sõpradega.
Külastati ka Niagara koske.
Tavaks muutusid nädalalõpu-väljasõidud
naaberasulasse Deep
Riverisse kinno ja pikemad sõidud
Ottawasse ning isegi Montreali.
Ega olnud oluline, et mõndagi
sõidukit tuli teel ,,kohendada".
Meelelahutuslikuks kujunes eest­laste
esimeses meeskooris laulmi-
^aitas
Kolmekümne aasta Kanadas
oleku tähistamiseks korraldati
pidulik õhtusöök Toronto ,,Prinee
Hotellis", millest võttis koos
abikaasadega osa ligi 80 inimest.
Koos|viibimisel olid endised
„tammiraiujad'* Mattawa ja
Roli^htoni jõujaamade ehituselt,
kes osalt jätkasid oma tööd ka
Niagara Falls^i jõujaama ehitusel,
siirdudes siis elama St.
Catharines'i ümbrusse.
Kanadasse saamiseks tuli nõus-tudžf
töö''lepinguga aastaks
Hydro" elektrijõujaamade
ehitusel. Peale aastase
kohustustöö sooritamist andis
(Kanada valitsus loa perekondade
järele tulemiseks. Eitaval juhul
võidi vastava isiku tagasisaatmist
arvestada. Eestlaste osas seda ei
esinenud.
Suurim eestlaste grupp saabus
2. aprillil 1948 Halifaxi. Sealt sõi­deti
lõppjaama. Moore Lake'i,
mis oli mõne miili kaugusel
töökohast — Rolphtonist. Grupi
koosseisu kuulusid enam kui 60
meest, mille enamiku moodusta­sid
nn. j,kapten Animägi kom­panii"
mehed, kellele lisandusid
mitmed selleaegse põgenike
hooldusorganisatsiooni UNR«RA
ametnikud-eestlased.
Järgmisel päeval algas töö, mis
oli pajudele võõrastav, sest grupi
koosseisu kuulusid mitmed
kõrgema hariduse ja eriharidusega
kaasmaalased, kes ei olnud varem
läbidavart peoski hoidnud. Töö­päev
oli pikk: 10 tundi päevas,
laupäeviti pool päeva. Kõigil oli
lihttpölise palk, milleks oli 60
centi tund. Toitlustamine oli ühine
suures laagri sööklas, kus toit oli
Ilmus müügile
käsitledes üle-eestilist põgenemist 1
Mälestusjutustused 37 autorilt, koostanud Roman Marley. Kõvas
köites, 343 lehekülge, 14 fotot, hind $23.00.
lüügil „VABA EESTLASE^' talituses
Sobiv kink ISADEPÄEVAKS ja myudeSis söiidmusteks.
Saatekulu Kanadas $1.75, mujale M-7&
Majandusminister esitas
parlamendis oma kauaoodatud ettepaneku kanada tulumak­suseaduse
parandamiseks.' Ettepanek sai .üldise!
vastuvõtu osaliseks ning nüüd on Kanada kodanikel ja
ängidel aega eeloleya 4—5 kuu vältel esitada oma soovitusi et
tepaneku parandamiseks, mis 1988 aasta algul peaks seaduse
:.inia jõustuma, • • ' - ^ —^^^ •
Parandusettepanekul oli kaks
sihti. Esiteks, muuta tulumaksu­süsteemi
lihtsamaks ja teiseks,
muuta see õiglasemaks.
Esimeses osas on teatud lihtsus­tus
aset leidnud, kuna senised 10
tulumaksulahtrit on asendatud
kolmega. Küll aga on enamik
olemasolevatest tulumaksusea­duse
paragrahvidest puudutamata
jäänud ja uusi on juurde toodud
seoses näiteks kapitali kasumi
arvestamisega.
Kui me asume seisukohale, et
aitas organiseerida laagri meelela­hutuse
,^foreman'* Jim Pullen.
Kanadalasena ei mõistnud ta eesti
keelt, kuid laulis vaprasti kaasa
sõnagi aru saamata.
Külastati peamiselt kirikuid,
kus lauldi: Petawawas, Ottawas,
ja laagri omaõhtuil. Meelde­jäävaks
oli Montreali eestlaste
külastamine ja seal nende
koosviibimisel laulmine. Oli
rõõmustav näha endist Eesti
Meeslaulu Seltsi Geislingeni
koorijuhti Roman Toid, kes igati
katsus mehi suurlinnas aidata.
,,Tammiraiujatest*' on palju
ilusat meelde jäänud. Selle grupi
ja ka eelmiste-järgmiste tööst ning
muredest-rõõmudest on kir­jutanud
dokumentaalse ja hinnata­va
raamatu Arvi Kork (Arvi
Tinits) tiitliga ,,Tammiraiujad*\
1966. aastal. Mõne aasta eest oli
grupp filmimehi huvitatud selle
teose alusel mängufilmi vän­tamisest,
kuid see on vist edasi
lükatud.
,,Tammiraiujate 1. -aprilli
grupist'' on tehtud palju fotosid
mitmete kaamera-omanike poolt;
pilte eriilmelisest elust, tööst ja
tegevusest ning tammiehitusest
mis oleks väärtuslikuks lisaks
meie arhiividele, kui fotosid kor­raldada
ja kokku koguda. Küllap
seda kunagi tehaksegi,, kuna see
oleks üheks lisa-jätkuks eestlaste
Kanadasse asumise materjalide
hulgas.
la olemegi selle juures, et tulla
uuesti kokku eeloleva aasta aprilli
esimesel või teisel nädalalõpul, et
märkida 40. siiatuleku aastapäe­va.
Kõigil on meeles mugav 30.
aastapäeva kokkutulek ja miks
mitte samaselt olla uuesti koos
1988. aastal? Astugem kontakti
,,tammiraiujate" K. Tali, Ü. Ten-suda,
E. Lamburi, N. Valge või
E. Eermega Torontos, telefoni
numbrid leiate telefoni-abonenti-
• de raamatust.' -
E.E.
on õiglane,: et suurema sissetu­lekuga
kodanikud peavad, protsen­tuaalselt
suurema osa oma sissetu­lekust
tulumaksudena tasuma, siis
on tulumäksukrediitide käsutami­ne
sissetulekust mahaarvamiste
asemel kahtlematult õiglasem,
kuna see enam ei soodusta kõrge
sissetulekuga maksurnaksjaid.
Samuti on tulumaksüvarjendite
kasutamist piiratud, mis sunnib
kõrge sissetulekuga kodanikke,
kes neid kasutasid, kõrgemat
tulumaksu tasuma. Sama kehtib
eluaeg s e k a p i t ai i kasumi
$100.000-ga piiramiseK
Läbilõikes enamik maksurnaks­jaid
maksab vähem tulumaksu kui
ennem ja arvatakse, et umbes
800.000 maksumaksjat üldse
enam tulumaksu ei maksa.
Nagu teada, on Kanada riigil
suur riigivõlg ja pidevad eelarve­lised
puudujäägid, nii et kaotatud
sissetulekut tuleb millegagi asen-ra
Selleks on kõne all käibemaksu
laiendamine teenindustele ja isegi
toiduainetele; Selles osas taotleb
parandusettepanek poliitilisi
eesmärke, kuria uue käibemaksu
kehtestamist ei ole ette näha en­nem
järgmisi valimisi. Praegu
kehtiv föderaalne käibemaks
väldib teenindusi ja tabab
peamiselt tööstussaadusi.
Parandusettepanek on
kindel selles et ta on
maksuvõime põhimõttAe. See,
kel raha ön, peab makismä ja kel
rohkem raha on, peao protsen­tuaalselt
rohkem maksma. Ej ole
tähtis, kuidas seda raha teeni­takse
. Kõige rohkem uusi töökohti
loovad kanada majanduses väike­ettevõtjad.
Tavaliselt need inime­sed
peale majanduslike riskide
kandmist, töötavad 60—80 tundi
nädalas, et oma ettevõtet vee peal
hoida ja arendada; nende suhtes
on parandusettepahek väga karm,
kuna nende tulumaksueeliseid on
ettepanek kõvasti kärpinud.
Selles osas võiks öelda, et ette­panek
on üsna vasakpoolne^
progressiivne ja rnitte konserva­tiivne.
Kuna aga väikeettevõtjad
on arvulises vähemuses hääletaja­te
seas, siis oleme jälle olukorra
ees, kus see, mis on poliitiliselt
hea, võidab selle üle, mis on hea
majanduslikult.
jCuulutamine
VABA EESTLASES"
täidab pma eesmärgi!
Kommunistide poolt kukutatud
Afganistani kuningas ZahirShahh
sai hiljuti pakkumise oma maa
kommunistiiku11 vaiitseja11,
Kremli marionetiUNaijbullahiit,
tagasipöördumiseks.
Kommunitslik rezl]iim olevat
V a 1 m i s r ah u a a v u t a mi seks
valitsema koos kuningaga ja tema
poolt valitud valitsuse liikmetega.
Kuninga esindaja teatas nüüd;
et ZahirShahh ei pöördu tagasi
muul viisil, kui et tema tagasikut-se
taga seisab vabal tahtel kogu
Afganistani rahvas ja et maa on
vaba igasugusest välismaisest mõ­just.
Sellest selgub, et Kremli
A f gati i s t ani p a t s i f i ts ee ri m i
\ ekskuningas
Rootsis on Riiklik Sisserännu-ärriet
hakanud selgitama Eesti
Komitee liikmeskonna arvu, mis
võetakse aiuseks organisatsiooni­dele
nende tööks toetuse määra­misel.
Nagu E. Päevaleht teatab,
paigutatavat E. Komitee org-ide
klassi, mille liikmete arv on 3500
jä 4499 vahel. See annab
aastätoetuse 400.000 Rkrooni (ca
$64.500). See pn J i g i 250.000
Rkr. vähem kui saadi eelmisel
aastat. See on suur vähenemine.
Vastavalt määrustele, mispn alu­seks
toetuse määramisel, on küsi­tav,
kas isiku mitmesse org-i
kuulumine on arvestatav liikmena
mõlemas 1 iikmete peres eraldi
isikuna.
Rootsi valitsuse suhtumine
orgidesse on omaette ainulaadne,
mis teistes maades ei esine, või
esineb väga piiratult. Eriti just
-s. .
Toetuse saamiseks pole
arvestatud ppliitiliste org-ide
l i i k m e i d Ro Eesti
Rahvusnõukoguga eesotsas, pole
arvestatud Rootsi E. Rahvusfon­di
, Balti Arhiivi ja rida teisi
organisatsioone. VES
MEfE V A LM
TflUROISER-tel.
492-7614;'485^9886
Nr. 54
jäärmarg
Lõppes Lembitu suvi
Skautüksus Lembitu
lõppes pühapäeval, 12. j u i
mastikuliselt troopilised j;
kuulus Pärnu aastalaat
maiustusteks ja lõbustusi
laagri kestel teenitud'' r|
Kesknädalasel lõkkel jutu
üks kaniiuretke juhte — J
Kruus — retke seiklusi, .nj
poisid täiendasid oraaniuljett
See pesukarus kes
päeva toidu kinni keeras"
suuremat sorti loom, millist p(
varem ei olnud näinud. Üks tol
kord koosnes selle äparduse t|
margariinist,, millele mä;
moosi peale. "
Neljapäeval algasid noole]
tel kaks uut program|
mõlemaid juhtis vendurskai
juht Alrek Meipoom. Ennel(
pühendati poisse kanuu kasütj
se saladustesse. Pealelõunal
vibulaskmise treening. Nii ka|
kui ka vibu-meistriks saamj
on vajalik maast-madalast alj
da. Kanuuretk, mille Lei
poisid sooritavad igal suvel<
ajal, esitab sõudmises ja p(
zhides küllalt suuri nõudi
Seekordse retke pikkus oli
Noolepoisid töötasid pärastl(
onu Kusti laevatehases ja vär|
oma kaljaste keresid,
laevade taageldamine.
Skautidel oli kogu neljapj
suur mäng — ,,lohekoöpa va|
m i n e ' ' . Kotkajärvel
müinaskoletise lendavmaj
jed. Poisid hakkasid koletisi
tama ja pidid selle
sooritama terve rea
ülesandeid. Mõne punktiga
vendurskautide võistkond, sl
de Hundi ja mereskal
Merelõvi salgad võistlesid vj
Reedene päev laagris oli p(
•V . v V f-.
Veespordipäeva „ava|
,,I^rnul912''laagrišj