Vaba eestlane , November 10, 1987

              . 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 10. novembril 1987 - Tuesday, November 10, 1987 .83 Nr. 83
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA :"
YABA gESTLANE
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane,
20 A Willowdale Ave., Willov^dale, Ont. M2N 4Y2
F R E E E S T O N I AN
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. Toimetajas OlafKopvillem.
Toimetuse kolleegium: Karl Arro,. Heino Jõe, Olev Trass. :
tTeleffonM:; toimetus 7334550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni.
Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, pool­aastas
$34.— ja veerandaastas $18.—^, kiripostiga lisandub posti­kulu
- vastavalt $111.-, $60.-, $31,-.
TellimishinBsad väyaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas
$44.—ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennuposti hinnad
vastavalt — USA $115.—, $62,—, $32.—, mujal välismaal
$140.-, $75.-, $40.-.
Aadressi muudatus $ 1. — — Üksiknumbri hind 75 C.
Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veeral: $5.50, esiküljel $6.50.
Kuulutusi võetakse vastna nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm. kella
10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiHimiiimiiiiiiiiiiiMiiitfsiiiiiifin
Neli tuntud kirjanikku Eestist esinesid Stockholmis suurearvulisele kuulajaskonnale. Pildil
kodumaised külalised pagulaspubliku ees. Vasakult Jaan KaplmsM,vMati Unt, Ellen Niit ja
Jaan KrosSo Foto: Trummer
Kommunistlike riikide
ebakindel.
Ajad on tundmatuseni muutu--
iiiud. Äsja toimunud^^p^
iiiunistlikü paktd k^^
Eiiirieerisid juhtidena ja organl-
I seeryatena läänelikul^ rõivästa-f
lud nooremad: mehed, - •.. küna
kaelani kinninöbit
she kandvad raugästanud vane-madl
jparteituusad olid surutud
tahaplaanile. Ainsa erandi
moodustas kogu selle
iiiuujdatüse aastate pikkuse
väsimatu organiseerimistöö
tulemusena saavutanud vana
; i^eitegelainie 83-aastane Keng
võimalik töölistele,, pakkuda
selliseid ergutusvahendeid nägu
see toimub põllumajanduses.
Eraettevõtete ja eraalgatuse
propageerimisel on hiinlased
palju kaugemale jõudnud kui
(^batsh(w^m
praegu kuuluvad ligemale
New Yorgis toimus 23-ndastkun^^
konverentSvinille teemaks oli kommunistliketulevik. Rohkem kui 200 teadlast ja as­jatundjat
(kellede hulgas oli ka terve rida tuntud pagulasi ning emigrante N. Liidust ja Ida»
mitmest aspektist.. V • • : .
V Äsjane partei- kongress pee­geldas
täielikiüt ja üksikasjali­selt
kõiki neid suuri iimbermöh-leerimisi,
mis Hiina poliitilises
ja majanduslikus elus viimaste
aastate jooksul on toimunud.
Kuigi Deng oli kömniunistliku
Hiina looja Mao Zedöngi oma^
aegne kaaslane, sai talle hävitä-v^
ä kultuuri-revoSutsiooni aj;
selgeks, et
^nam senist
sistliku ideofloogia
midagi tuleb ette võtta
"u päran­damiseks,
inimeste algatusvõi­me
ergutamise
tõhustamiseks.
Deng sai
alles pärast M
nia^ 1^
ümberorganiseerimist põlluma­janduses,
kus ta vabastas kol­hoosnikud
ideoloogiliste ja bü-rokraatiike
kammitsate küüsist.
Ta andis põllumaa kolhoosnike^
ie kaisutada nad
peavad teatud osa saagist and­ma
riigile, kuid ulejä^^
võivad oma : äranägemise
kohaselt ära müüa. Selle sammu
tulemused olid ootaniatült lian-tastüised,
kuna Hnna põlluiri^
jähduse toodang on kahekordis­tunud
viimase kümne, aasta
SBOOm ' rajaiuu ; «iflüinuta»,,
parändustöökodädest ja teenin­dusettevõtetest
eraettevõüjaile.
Ehkki Hiina on N.yidust vae­sem
on siin rohkem rõhku pan­dud
tarbekaubade produtseieri-misele
kui N. Liidus. Osa sõ-jatööstusi
ori uniberlülitätud
tarbekaupade tootmisele ning
kahurite ja tankide asemel
ja mootorrattaid mng maal on
asutatud väiketööstuši, kus
rakendatakse maal tööta jääl
toolisi.
kuid pikk tee on veel käia, kuna
lahendamata on kõik sellised
suured küsimused nagu hindade
reform, partei lahutamine
riigist ja uue majanduspoiiitika
rakendamisel tekkinud uusri­kaste
probleem. Reiformide
pooldsijad ja uuenduste organi­seerijad
toodavad, et partei uus
peasekretär Zhao Zijang, kes
seni tegutses peaministrina ja
partei peasekretäri kohusetäit­jana
suudab Hiina kindlalt
reformide roo-
Dengil õnnes­tus
seekord uuele liinile tugevat
seljatagust organiseerida jä kõik
vanad dogmade küljes rippuvad
ja poliitbüroost välja lülitada.
Väljavaated juhtkonna isiku-^
lises osas on tõesti roosilised.
tööstusesse, SIIS
Hiinas on kä
^planeerimist ning hakatud ker­getööstusele
rohkem rõhku
panema kui rasketööstusele. Sa-iinuti
on katsutud kõigi võimä-
I like vahenditega virgutada
võistlust ja võetud ära toetus­summad
eliyõulistelt tööstüs-teR.
Tööstuse sek^
tud muudatused ei ole olnud
siiski nii edukad nagu põlluma-ei
peasekretäri kohale manööver­dada
?hao'd, siis tema kõrval
on ka koik teised 1? poliitbüroo
liiget tema liini pooldajad^ HiiiBa
pairtelsüsteemis eksisteerib po­liitbüroos
veel väiksem viieliik­meline
koondis— alaline
5, :kes on ij
svate operatsii
omades seega tohutu mõju ja
suured võiniupiirid. Komisjon
kujuneb Žhao käes kahtlemata
selleks oluliseks teguriks, kelle
abil ja toetuselta tulevikus uusi
Ameeriklasest ajaloolane Ar­thur
Waldron Princeton' i Ülikoo­list
tegi konverentsi lõppistungil
kÄuvõtte asetleinud elavast ja
mõhikprd ägedast debatist öeldes,
et ajal kui muutuste tuuled
puhumas üle kommunistlike
riikide on ikka veel ebaselge,
mida need toovad. ,,Meie ei tea
kuhu nad on suundumas ja nemad
ise ei tea seda kamitte," ütles
Waldron..
Konverentsi oli kokku kutsunud
Philadelphias asuv ameerika
teaduslik organisatsioon nimega
„TheFöreignPoiicy Research In-stitute"
(, , y ä l i s p ö l i i t i ka
Uurimisinstituut") selleks, et
arutada mitmesuguseid refor-m
i 1 i i ku m i s i kom m u n i st l i kes
riikides ja vaagida nende tähen­dust
läänemaailmale. Eksiilis
asuvad asjatundjad ja dissidendid
olid osavõtjate seas siiski
Deng, kes aastate koorma survel
tagasi tõmbus mitmelt partei
positsioonilt, jättis enda kätte
siiski partei sõj|£|väelise komis­joni
esimehe koha, mis võimal­dab
tal hoida oma pöidla aU sõ­javäge.
Žhaole sõjaväes vajaliku
toetuse andmiseks hoolitses
Eiengkä selle eest, et partei
peaseretär valiti sõjaväelise ko­misjoni
esmiehe asetäitjaks —
seega Dengi abiks.
Nü näeme, et Hiinas on kõik
võimalikud eeltööd tehtud
suurte plaanide läbiviimiseks.
Ülesanded on monumentaalsed
kuid juhtkond saab kindlasti tõ­husat
abi hiina rahval^, kes on
palju töökam, edasipüüdlikum,
leidlikuni ja algatusvoimelisem
kui vene rahvas. Kuid ei saa
unustada^ et kommunismi jsäili^
tamine kapitalistlike võtete
rakendamisega on väga deli­kaatne
ülesanne ja ühel päeval
jõutakse tõenäoliselt olukorra­ni,
kusi tuleb^otsustada, kas mat­ta
inimloomuse vastane kommu­nism
täielikult ajaloo hauda ja
rakendada tõelised demokraat-priritsiibid
või lavastada
kommunismi säilitamiseks uus
kuitiiüri-revQlutsioon, mis vüb
Hnna arengu jälle mitmekümne
aasta võrra tagasi ning toob
kastöa uue purieduse, lootpsetuse
K,
vähemuses — ei^amus neist olid
lääne teadurid ja eksperdid.
Eelpool nimetatud professor
Waldron ütles, et peaaegu
kõikides kommunistlikes riikides
on toimunud erineval määral
,traditsioonilise poliitilise mudeli
lagunemine". Tema arvates on
erifraktsioonide lahkhelid valitse­vates
kommunistlikes parteides
õõnestamas nende võimekust kon­trollida
ühiskondi. Juhtkonna
haare .elanikkondade üle on
lagunemas. Seda võib kõige
rohkem tähele panna Poolas, kus
teatud määral iseseisev ühiskond
on koeksisteerimas repressiivse
riigiaparaadiga.
Krimmi tatarlaste kodanikeõi-guste
liikumise esindaja New
Yorgis AisheSeitmuratova tegi
konverentsil sensatsioonilise aval­duse
milles ta ütles, et Taman'is V
Ees^Kaukaasias arreteeriti 7-hdal
oktoobril umbes 2.000 krimmi
tatarlast, kes olid sinna
kogunenud selleks, et alustada
kümnepäevaiist, rahumeelset
rongkäiku Krimmi tähistamaks
dekreedi aastapäeva, mis rajas
krimmi tatarlaste autonoomse
vabariigi. Lenin kirjutas sellele
dekreedile alla 18-ndal oktoobril
1921. Aishie Seitmuratova infor­matsiooni
kohaselt olid kõik krim­mi
tatarlaste liikumise eestvedajad
N. Liidus asetatud eelnenud
nädalal koduaresti. Neli nendest
olevat arreteeritud Begavat'is,
Usbekistanis. Sealsed võimud
olevat paar nädalat tagasi kut­sunud
kohalikud krimmi tatarla­sed
miitingule. Täitevkomitee
ette kogunenud rahyahul-le
tungisid aga seal ootavad
miilitsamehed nuiadega kallale ja
; arreteerisid mitmed kohaletul-nuist.
Aishe Seitmuratova ütles, et
tema poolt kirjeldatud võimude
aktsioonid kujutavad endist uut
repressiooni lainet krimmi
tatarlaste vastu N . Liidus.
Kõnesoleval konverentsil õli
palju juttu avaliküstaniise poliiti­kast
N . Liidus ning küsimusest
kas see võib v ä p viia poliitilise
elu tõelise demokratiseerimiseni
Ida-Euroopas ja N. Liidus.
Eksiilis asuv tshehhi filosoof Ivan
Svitak, kes mängis tähtsat rolli
TshehhosloVakkia reformiliiku-mises
enne nõukogude invasiooni
augustis 1968 oli selles suhtes
skeptiline. Ta ütles Raadio Vaba
Euroopa-Vabadusraadio korres­pondendile,
et mõningad Gorbat-shov'i
reformidest võivad olla
kasulikud ja olulised N. Liidus
endas kus puuduvad kogemused
demokraatiast. ,,Seal saab seda
kontrollida," ütles Svitak. „Kui
aga hakatakse Ida-Euroopat
demokratiseerima toimub plahva­tus.
Gorbatshov saab olema äär­miselt
ettevaatlik mitte algatades
mingit dcmokraacliku muutuse
protsessi väljaspool !^; Lutu.''
•^.^^^^ AJ.
0 O V
(Algus lk. 1) ,
alguses, et ta ei tee õieti vahet
täiskasvanute ja laste luule vahel,
esitadeski näiteid mõlemast.
Teemadeks oi id kodumaa, h inges-tatud
loodus, küsimus, kas juured
on veel alles. Niidu värss oli
kindlavormiline |jä väga meloodi­line.;-
Jaan Kross luges katkendi oma
äsjailmunud romaanist, mille
peategelaseks on optik ja optiliste
läätsede lihvija, > rahvusvahelise
kuulsusega aga märkamatult ku -
genud eluteega Bernhard Schmidt
Jaan Kaplinski luges katkendeid
1973—75 kirjutatud ja seni aval­damata
poeemist, mille aineks on
shamaanliku loitsija lovesse
langemine ja tema nägemused-elamused.
Kaplinski luule on äär­miselt
mõtte- ja pilditihe,
laiahaardeline ning uusi, uskuma­tuid
piltsümboleid loov. Selle
vältel puudutati paljusid
saatuslikke eluküsimusi luuletaja
omapärasest lähtekohast vaadel­duna.
Mati Unt luges lühijutu ,,Iga­vesti
soe talu' *, milles rištlesid ta
muljed mahajäetud talust ning San
Francisco sagivat elu näitavast
filmist.
Esinejatele esitati ohtralt
küsimusimuuhulgas ka seoses
nende tulevikuliste loominguka-vatsustega.
Sooviti vastuseid
tänapäeva eesti kultuurelu
nähtuste ja tingimuste kohta, aga
tõsteti ka üles küsimusi väljaspool
kirjanduse valdkonda (fosforiidi­kaevandamine,
Glavliti tegevus
tsensuurina jne). ^
: / E P L / A I :
,5Uutmine, mis puuduta
kõiki meie elu külgi, on jõunu
uude, kõige vastutusrikkamass
etappi — käes on tegutsemis
aeg," kuulutab paatoslikul
Tallinnas ilmuv Eestimaa Kom
munitliku Partei peahäälekand
ja „Rahva Hääl*' ja hakkab sü
üles lugema kõiki hädasid, mi
piinavad kommunistliku sü$te
mi all elades Tallinna elanikke
Ja nagu selgub „Rahva Hä"
le' * artiklist, ei ole neid hädasi
vähe, vaid isegi erakordselt pa
ju. Selgub, et endiselt on tera
kvaliteediprobleem, linna so
siaalsfääri väljaarendamine o
vajunud surmaunne, Tallinn
ei kasutata kõiki võimalusi in
meste paremaks teenindam
seks, uuest turuhoonest on pälj
räägitud, kuid seni ei ole se
probleemi lahendatud ni
üheks tähtsamaks sotsiaalküs
museks on kujunenud ehitu
tegevus — inimestel ei o
lihtsalt kohta ega paika elai
seks ja perekonna soetamisek
Mis puutub toodangu kva
teeti Tallinna tööstustes, siis
siin tekkinud tõsiseid pr
bleeme, mille tulemuse
toodang tihtipeale tagastatak
Põhjused on siin ,,Rah
Hääle" andmetel ühed
samad: toodangu mittevastav
konstrueerimis-tehnoloogiadokumentatsiooni
tehnoloogiliste operatsiooni
halb sooritamine, toormaterj
ja komplekteeritavate tood
madal kvaliteet ja puudu
vastuvõtukatsetuste tegemisel
Nii-siis lohakus, hooletus
minnalaskmise poliitika Tall
na linna elanike heaolu e
booVitsemtee^; ISätteKs lüli
profülaktiliseks remondiks vä
kuuma veevarustus paljudes I
na piirkondades, mille taga j
jel suleti ka paljud saunad
pesumajad. Tallinna kuul
kohvikud on peaaegu kadu
ja neid asendavad armetud t
luspunktid, kus on võim
osta ainult piiratud sortimen
võileibu. Kuhu on jäänud I
likkus, soov muuta kohvi
külalislahketeks, inimest
meeldivateks? küsib „Ra
Hääl*' ahastavalt.
Mis puutub eiiitustegevu'
siis selgub, et elamispinna pr
leem on Eesti pealinnas v'
terav. Paljudesse uutesse m
desse ei saanud inimesed r
kem kui kolm kuud sisse koi
selle tõttu, et kasutatud ma
jalide varjatud defektid t
ilmsiks alles pärast maj
vastuvõtmist riiklike ko
jonide poolt. Häda on
individuaalehitustega. Sell
otstarbeks on eraldatud um
viis hektarit linna t
ritoorlumist. Kuid seda
vähe, kuna rajoonide täi
komiteede juures seisab jä
korras ligemale poolteist t
perekonda, kes taha
lahendada korteriproble
omal jõul ja oma vahendit
Milliste vahenditega eesti
seda teevad, on nende salad
Kuidas Gorbatshov oma
mise poliitikaga, mis ei te
kogu elule uue vundamendi
jamisega, vaid ainult kos
tiliste ilustamisoperatsio
dega, kõik need väärna
suudab kõrvaldadaj on suu
küsimusmärgiks. Ülespuhv
uutmispoliitika on n
logiseval lõõtspillil vana
mängimine, mida mängit
kiiremas tempos, et se
nagu oleks teg