Vaba eestlane , January 12, 1982

              Lk. 2 ¥ABA EESTLANE teisipäeval, 12. Jaanuaril Tuesday, January 12, 1982
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
¥ABA6B8TLANi
VÄLJAANDJA: o/ü Vaba Eestlaöe, 135 Tecumseth St. Torontos
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, OntMoJ 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, j
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $ 1 3 .
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—^ ]pool-aastas
$29.— ja vesrajsjdMStaa
Aadressi muudatus 50 c — Üksiknumbri hind 50 Co
FREE ESTONIA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
135 Tecumseth St., Toronto, Ont. M6J 2H2
laks aastat
y-:-y-:-m
istanis Los Angeleses toimuis Poola sündmuste puhul protesti-rongkäik, millest ka eestlased osa võtsid. Pildil esi­meses
reas Aino Lauri, Lembit pälmLeiSi Viivi Piirisild ja Hugo Palm Leis. Teises ireas varjatult Larissa
Massakas, (flr. Aleksander Massakas, Riclaard Leppik ja Heino Nurmberg.
Pöola kriisi taustal on Afganis- suuri raskuri Afganistani kpmmu-lani
sündmused jäännd maailma nistlikus parteis G^annab kõlavat
ludiste areenil viimasel ajal taga- nimetust Rahva Demokraatlik Par-plaanile
ning võrdlemisi harva il- tei) esile kerkinud lahkhelid kahe
mub siin ja seal ajakurjanduses omavahel võistleva fraktsiooni va-mõni
informatsiopniMne vihje Af- heL Mõlemad fraktsioonid tööta- B^|j.j r^hvCid Orutlesid! OtflU pÜsiff&lise probleem®
ganistanis toimuvate võitluste koh- vad koos; venelastega, kuid nad on r r
ta. See ükskõiksus maailma ajakir- alati valmis üksteisele Jäiga ette Teiseks osaks Toronto ülikooli ja AÄBS'i koostöös peetud identsuse säilitamise sümpoosionist oli
Janduses ei tähenda siiski kaugelt- panema ja kõrist kinni haarama, noorte laudkonnavestlus, mida juhatas lätlanna Baiba Rubess. Laudkonnas oli kolm osavõtjat, igaüks neist
Sd veel seda, et Afganistani prob- mis suurendab okupantide nagu- andis oma eluloo ja siis vastasid küsimrasüe. KõSk need elulood olid suhtelised^ saniased, sest kõik oHd^^^gJ^I^*^^^^^^^^
Seemid oleksid lahendatud ning nii suuri raskusi. ^^^^ K
sealne «inge kaheaastase ökunatsi- lahkheUde taustal ei saa märkima- ; ^ . . , . . . , - . . ^ ... ..
OMraKhTndld - ei kan- ta jätta ka vabadusvõfflejafe vahel L?edulastel oU laudkonnalak- uluskonnas Kui ta Latis nu palju
T J . . v,lLv, M . r i,rv™id. milJerte i». ^eks. noor advokaat, kes toonitas vene keelt kuuhs, sus viis see teda
Meil pole kombeks ühe üldisema
j ^ terviklikuma kokkuvõtte tege^
mine eelmisel aastal tehtud saavu­tuste,
võitude ja kaotuste kohta.
Need on jäänud osaks organisatsi­oonide
sisemisest tegevusaruan­dest,
üldmulje möödunud aastast
on siiski saavutusterohke nii "Fo-ronto
kui ka teiste maade eestlas­te
ühiskondades. Väliselt pole ku-sagU
oUiud märgata auke sisse jät^
vaid tagasiminekuid, kuigi ühis­kondliku
töö juures olijad tunne­vad,
et nende töö on raskemaks
muutunud, kuna tegijate arv on vä­henenud
ja ka vastuvõtjate huvi
kahanenud.
Võibolla on üldkokkuvõtte tege­mata
jäämine põhjustatud teadma­tusest,
kes peaks sellise kokkuvõt.
te tegema. Meil on ikka veel üli­külluses
organisatsioone, ikka veel
kaetakse tegevust ka sisuliselt, ja
mitmel korral paiguti lubamatult
palju sündmusi samale nädalalõpu­le,,
koguni samale kellaajale, kus­juures
igaüks neist jäi kaotajaks.
Kõik senised katsed tööd koordi­neerida,
aega jagada ja üksteist
toetada on seni viljatuks jäänud.
Meie seltskondlik kalender on mõ­nikord
olnud abiks võistlevale orga­nisatsioonile
otse takistuse tegemi­seks.
Ja ometi on see nii lihtne
korraldada; teiste maade eesti
ühiskonnad on õppinud aega jaota­ma
ja naabreid austama.
Kõigele vaatamata oli möödunud
<iipi#lfi m l « A ^ Afraanlaste võitlus valitsevaid eriarvamisi,mi^^ . , ,.. ,
geltk. mitte. Afgaanlaste ^^^^^^ rahvnsUkel elemenödel eriti seda, et tema tundis kogu aeg. arusaamisele, et läti keelt peab
eriti rikas kultuuriüritusist, mis
Eüi Ibaltlaseid^väätaVad end 1^^
vanematena, süs nad on äärtoi-lahsedArvo^^^^^^^^^^^
võõra inmala Mard sildi all sisse- lemusena rahvusükel eEemenime. . . . . . o..., . . . . . . . .... . , ...... . . . . selt halva töö teinud, kuna neil tõid elavust simsesse ühiskonda, mlTl^m^^^ y^lt^M puudub keskendatud juhtimine ja eriti ülikoolis käies end palju rik- hoidma. pole küllalt lapsi. tunti nagu teatavat rahvuslUdiU uh-
T l t ning on võtnud ühe laie- organisatsioon. Tuleb isegi ette kamana kui teised, kuna tal ,oü ka. Omavahelises diskussioonis toodi Ainult 6% balti soost rahvast on ai- kust, et „meie mehed" ohd.ka To-
Ta ulatuse ia vihasemad vormid juhtumeid, kus afgaanlaste vastu- o^a ühiskond kuhu minna ja te- mitmesuguseid näiteid. la 15-aastased. tulemus on see, et ronto muusikaelu tuUpunktis. Kuid
kui aastapäevad tagasi panuliikumise väesalgad omavahel ma sõpradel ei olnud see miinü- Leedulane tõi näite lastest, kelle- kui lapsi ei sünni, ei ole kellelegi ka mitmeid teisi sündmusi, mis
AfeaniLnis toimuvate võitluste teatud maa-alade kontroUimise ees- seks, vaid plussiks, kui ta mõne le vanemad ei okud oma keelt seda keelt õpetada ja kaob parata- näitasid meie vaimset vitaalsust ja
Ja seal praegu valitseva olukorra margillahinguid peavad. kanadalasest sõbra kaasa võttis, õpetanud, mille pärast lapsed matult. milliste j^ä^r'"e'^l''e^ on m'"'^e^ie'^^ üühhiisskkoonnnnaass
kohte""on"lSlaiud vastavatel Üldiselt võib kogutud Snformat- Peale ülikooli lõpetamist advokka- olid vanemaile pahased. Ta toonitas "edasi, et esivanemad vajadus. Kõik kontserdid, loengu-pertidel
analüüsi koostada Ühend- siooni killukesi üheks ^.tervikuks dina oli ta teatud aja väga väheselt Teiseks leiti, et kui kõik on oma on inimlik side vana ajalooga. Kui õhtud, peodki täitsid ühist^ülesan-riikide
välisministeerium. Selle liites süski väita, et vabadusvõitle- seotud leedu ühiskonnaga, hiljuti etnilises ühiskonnas väga hea, kui õpetame ajalugu, süs mitte sõda- »et: siduda eestlaskonda oma kul-fflnalüüsi
põhjal, mis on koostatud jäte vastupanu on kaheaastase on aga jälle väga; aktiivselt kaasa kõik sobib, aga kui midagi on hai- dest ja kaugeist võitlejaist, vai(^ tuuri ja rahva juurde,
mitmest allikast saadud ja kogu- okupatsiooni kestel tunduvalt suu- töötama hakanud. vasti, siis pole kuhugi pääseda. Et- peame tõstma esile küsimuse, mis Kui palju sellest antakse edasi
kd materjalide põhjal, ei ole N . renenud ja efekffi^^ nilise kuuluvuse küsimus muutus oli meie esivanem aü nende võit- uuele aastale, seda peaksid näita-
Liidul kohaliku kommunistliku va- nud, mis on sundinud venelasi ka- kes tuH Montrealist, seal alati, kfi- reaalseks kodumaa külastamisega, lustega tegemist. Seda näidatakse ma järgnevad kuud. Jaanuari osas
litsuše abil korda läinud rahvusMke sutamisele võtma iseglv^^^k^^ Vestlusel küsiti, kas saab etniU- liiga vähe. Ka ei saa defineerida see on hakanud jub^^
elementide vastupanu murda ja võitlusvahendeid, mille kohta on Torontosse tuUes talle üldine To- sus ilma etnüise keeleta püsida, mingisuguse volituse järgi, keda kus jätkatakse tavaks saanud üri-kogu
maad okupeerida. Tegelikult viimasel ajal saadud vaatamata ronto elu nü hästi ei meeldmud, üldine seisukoht oli, et kui oUa me oma ühiskonda arvestama, kes tusi. Esialgul on need kõik nüvüsi
valitsevad venelased ja nende kä- Moskva vihasele eitamisele võrdle- kuid leidis rahuldust eestlastega juhtival kohal oma ühiskonnas, on tahavad meie ühiskonda tlilla ja ajajaotuse leidnud, et kaaswgani-sutuses
olevad kommunistliku nu- misi kindlaid tõendeid. töötades. see hädavajalik. Et end ainult kuuluda. satsioone ei kata. Kui vaid sellises
Ikuvalitsuse väeosad, keda Moskva Afganistani okupeerimist ja sel- Nüüd on ajakirjanik, kus taUe oli seltskondHkult hästi tunda, pole Kuna paratamatult siin elame, laadis suudetakse ka edasi minna,
ei saa usaldada, ainult suuremaid lega seoses rakendatud pohitihsii negatiivseks asjaolu, et kui tema see vajalik. Praegustel balti noor- peame kaasa lööma nü etnUišes kui Kas polekski tore uusaasta reso.
linnu ja keskusi ning tähtsamaid samme vaadeldes käsitab vaJismi- etniKsus toimetuses teatavaks sai, te seltskondlikel olemistel ei kuu- ka kanada ühiskonnas. Vähemalt lutsioon vastu võtta, et leppigu or-teid,
kuna Afganistani territoorium nisteenum ka küsimust — knidas güs saadeti teda peaaegu alati et- le kunagi omavahel räägitavat noöremaU on valik ja seHes ei ganisatsioonid kokku lähemaks te-on
umbes 90% ulatuses vabadus- mojus venelastele Moskva olümpia luiste asjade kirjutamiseks. nende oma keeli. Küsimuse-juures peaks olema mingit konflücti. Kui gevuskavaks ja lõpetatagu kibe-võitlejate
kontrolli aU, boikoteenmme ja ameenka teravil- yks lätlasist, kes asendas puudu- märgiti kahte aspekti: 1) see on ukraina saaks vabaks, siis ei pa- dust tekitav oma ürituste-paiguta-
Saadud informatsiooni põhjal jamuiig, opera^sioomde tuhistami- j^^, j . Dreifelts, elas Põhja-Onta- paratamatus mida tuleb aktseptee- rändaks see mingU vüsil kanada mine samale ajale. Sellega võidak-on
N . Liit oma punaarmee koos- ne? V ^ » » " ™ ^ ^ ^ ^ ^ rios prantslaste hulgas ja oli sin- rida; 2) üma oma keeleta on etni-' ukrainlaste olukorda, vaid assimi- sid korraldajad ja veelgi enam kü-seisu
yumaste kuude jooksul Afea- f na tulnud,siis, kui juba mõistis lisus väga pealiskaudne. Leiti, et W n i i n e läheks samuti edasi. lastajad, kes tihti on olnud kahe-
Mistanis suurendanud seniselt sed ehkki paljudes nikides puutalc- tsuse keelt, mistõttu sealsed need kes ei oska enam oma keelt, Keel on tähtis, aga ta võib olla vahel kuhu mmna
85.000 mehelt 90.000 mehele. Mõ- se nende^ moju enda ükskõikseks p,,^tslased tundsid end tema kõr- saavad süski palju oma ühiskonda- L v i k r t t i ,1 Z'u .r..n^...
mngate andmete kohaselt on juur- jaamise õigustamisel^ vanenaaQa.^^^ halvemaina. Torontosse tulles de heaks ära teha. Peame arves^ " ' " " "
.de toodud vägede arv isegi tundu- Teraviljasaadetiste ekspord, kee. ^^^^ kahepinnalise tegevusega nii ' '''''''' '^"^ ^«^^^"^ ^^^^
vait suurem, kuid selle kohta puu- lustamise tulemusena tou^d N Lu- twngHse.prantsuse ja tal oli palju balti kui ka inglise keeles.
duvad kindlad toendid. Vene puna- dus toiduamete hin^^^^^ ^^^^^^^ ^^^^.^^^ Kanada ajaloo osas, kuna Küsimusele, mis juhtub kümne Ta vaatles olukorda kümne aas- ^^V' '^^"T^^-
armee kaotuste kohta on kogunud valitsejate murekoorem oma rahva - ....^n J . ..... ......f .r..,J . ^T^^^ ^^""^l. ^""J^^^ ^^^^ viimistlemme. Kuigi su-ei
oska, mille illustreerimiseks ESTO-84 saama omale põhilise alu-tõi
ta loo leedu kirikukongressilt. ^jj^ järgmisele aastale jääks
Wormalsiooni nü Ühendriikide toiflostamise eest hooliteemisel "'^'^ P"'*™^^ versioonid po- aasta pärast, vastas leedulane et tase vaheajaga, öeldes et kahjuks gi,ei valitud peakomlte pole seni
Ikattse- kni välisministeerium, kus- mnotus tnnduvalt snnremaks. f >»a™gusea nmg ta pidas oige- tema tunneb, et taüab oma lastele pole enam neid andmeid võrrelda,
oma töötulemustest avalikkust m-juures,
mõlemate ministeeriumi,äe Vene punaarmee sissetungist ^f/^ pakkuda samasugust rdcast valiku- kuna viimasel rahvaloendusel pä- for^eermud; olevat need edukalt
arvud ei ühtu Pentagoni andmete Afganistani on nüüd möödunud vanemad ohd aktuvsed Jati uhis- võimalust km temal oli. ritolu nuudus. "Kuid ta vaatles and- „«1..„^ T T . n.^.-
knoi hraahsevlut solans tep mvaasatrum peeee tuAdf gvaõnitilsutas-- ksuauktsn uda assetlalet. ajaV ejonoeklassueld m aeaid voalie- daosjnandaes sjuah kteas ,t eamgaa toelmi aak vtieivnnde p loältei
tes kaotanud 5000 meest, kuna sa- lutada, kuid samal ajal ei ole ka absoluutselt huvitatud mUlegi
ma palju mehi on saanud haavata, vaba maailm võimeline olnud kaa- tegemisest läti ühiskonnas,
feuid välisministeeriumi informat- luvateks ja mõjuvateks sammu- Baiba Rubess, kelle isa oorn Volks-ritolu
puudus. Kuid ta vaatles and- arenenud. Uus peakomitee peaks
Tema peab edasi tegutsema oma meid ukraina ühiskonnas 1971, Ims jjjn^astf rohkem informatsiooni
ühiskonnas ja tegema organisat- 50% meestest olid abielus mitteuk- andma kui eelmine, kus palju oli
sioonide- tegevuse nauditavaks ja rainlastega, 50% ütlesid, et nende „usalduslikult omavaheline": Mida
lõbusaks, mülega meeleldi kaasa emakeel on inglise keele. Selletõttu rohkem sellest räägitakse, seda
tullakse. on väga tähtis vanaemade osa, mi- gnam see üritus kõigüe kuuluvaks
sioon on tagasihoidlikum ja, piir- deks okupeerijate vaStu. Olukord wagen; direktor Kanadas, laks 10- arutlusel leiti siiski, et Jcauge- da etnüised grupid pole küUalda- gaab, mis ju ongi ESTO-84, ja oli
dub surmasaanute ja haavatute ko- on muutunud Poola sündmuste aastasena Saksamaale, kus ta kas- ^^-^^ vaadates tekib mure, kuna selt ära kasutanud. Ta soovitas jja eelmiste eesm*ärk Toronto aga
gusummas 5000 mehega. Äfganis- tõttu rahvusvahelisel rindel isegi vas üles, tundes end seal valis- ^^.^ ühiskondades on Inga vähe to- neid punkte identsuse säiütami- veelgi rohkem kaugemate m'aade
toni kommunistliku valitsuse ar- tunduvalt pilvisemaks kui see oh maalasena ja kanadalasena. Teda ^^^^^^^^ erinevate arvamiste jaoks seks, mida H. Jõe on varem meie eestlased tahavad teada ettevalmis-mee
koosseisu arvestatakse 30.000 kaks aastat tagasi. Nü Afganistani imestas vaga vasakpoolsete üliõpi- ^^^y.^^^ pahandusi, mis eemale ühiskonnas soovitanud oma hündu- tuste käüiu kima see on kõigi
mehele - see arv on deserteeru- okupeerimisega kui ka Pooto sünd- laste meeleolu Saksamaal. . ^^^kavad. Ühiskond peaks muutu- de käsiraamatus. Ta lõpetas,, öel- ühisüritus ja nõuab pikaajalist et-
Tagasi^ tulles Kanadasse,^ peeti tolerantsemaks ega mUte jni- des, et etnilisus on nagu nsk, mis tekavandamist;
S ^ Z ü " ^ S ' ^ "^^^^ tõukama. Sellele vastu- etea^^^^^^^^^^
ta lau K00.1 laks, mis oh taMe ^^^^j^g^ j^okku jooma ja läÜutama psühholoog SolveigaMiesitis^ töHn^este
õudseks elamuseks, kuid üMs- ^.äägita oma keelt. Kuid seUe- hiljuti teinud umtose läti ühis-'^^^
tkaõdn d mmüiillee ta lWeidiiss 0ff1ti.r vväaffgna Tf, ,e, uJ-- .^stu• p^id ise,lt arvaü, et/ ku ne.1 kv< mnas,Jms dr vavU ^J^ •, A . - koondamine uhiseiksalgatusiks,
T ^ ^ tegelik mmituse aeg tuli siis ^ ««"^ ^ "!? . f ? ^ ' ^ V^J^ arvukaüe organlSatsioonW^^
, ta ÄrkS^^^^ask Sim^^ ^"'^ oma etnüxse päri ou juurde mi^te-ak^uvset noort, kuid
koored ja muud toidujäatmed roosi- ^f^^^^^^;^^^^^
peenraisse väetiseks. 1970-ndal aas- koos käivad,
tal oli sinna isattunud vist koos ^^^f^^' ^[ ^^^^ "^^^alatyj.jääseks sümpooÄv^^^o
koortega ka üks kartul. Seal ta sai rikkahkult elamu^^j^^ ekspertide kommentä
kasvas kogu suve. Sügisel üleskae- ja nagi sealset pohitilist olukor- oli kolm kommentaatorit. Esi-miste
ja rahvuslaste poole üle- mustesse sekkumisega on N . Lüt
joöksmiste tõttu tunduvalt väiksem rikkunud järjekordselt Liitunud
Afganistani armee normaalsest Rahvaste Organisatsiooni põhikirja
koosseisust, mida arvestatakse ja teisi rahvusvahelisi kokkulep-
100.000 mehele. ' peid. Millal jõuab ükskord kätte
Kuigi venelased seda püüavad aeg, kus Kremlis valitsevad mehed
varjata, ei ole see välismaalaste nende rahvusvaheliste kuritegude
ringkondades Kabulis mingi sala- eest vastutusele võetakse?
dus, et okupantidele valmistavad
Lugeia kiriuf&k
nnegi suuo
kartuleid
Lugesin Teie lehest nr. 86 m.a.
artikli „Toronto eestlaste rekordi­line
kartul".
vamisel oli üllatus suur. Varre all hoopis teisiti kui vasakpoolsete ^^g^ks Ontario kultuuriministee-oli
üksainus ja erakordselt suur saksa üliõpüaste kaudu. Nendest riumi poliitika analüüsija M. Dia-
Kokkuvõttes olid need, kes olid gi poole püüdmas, sama sihte aja-läti
ühiskonnast välja langenud, mas. Võib-olla teadmme sellest
ermevad, nende keeletase oli loob eeldused tihedamaks koos-kehvem,
nad ei olnud nü õnneli- tööks, mis eriti ESTO-84 eelseil
kud ja tundsid, et nad ei olnud aastail m vajalik,
nii aktsepteeritud läti ühiskonnas,.
mistõttu nad olid kibestunud läti
ühiskonna vastu.
Nad süüdistasid oma vanemaid, et
ning ilus kartulimugul nagu väüce ^^^^'l elamusest oU talle tekkinud ^^wsky, kes rääkis, et on olnud 15
See on tõesti väga huvitav ja tä- kõrvits. Pildistasin selle ja kaalu- tunnetus, et ta tahab tõotada lati ^^^tat Münchenis Radio Liberty
helepanuväärt juhus, millist tihti sin, oli 5 naela ja 12 untsi. Kõik ,^ ~ „ juures kuni 1975. aastani ja on äär- ^eTd^poM "aidrnuVö^^^^^^^
ei juhtu. Sünjuures meenub muUe kes nägid imestasid, kuna polnud - , öiselt tuttav Ida-Euroopa rahvas- ^^^j^ õpetada läti koolis käia e<^a
üks teine sellesarnane juhus. varem sellist näinud. tav. Kartulisorti ma ei tea, sest tega. Tema toonitas, et meil on ^gtnud ka ise'osa läti ühiskonnast
Oman Muskokas Kashi järve ää- See tõendab, et soodsas pinnases tarvitasin sel ajal P.E.I. (Prince ühti kombeks seda tähelepanna, g^^^^. pgj.ijjg5j^ .^gj^j^j y^^^^^
res maalapi ja võrdlemisi suure ja tingimustes võib kartul, väga Edward Island) ja kohalike talu- niis meil on ja seda mitte näha, pg^gk^jj^^ajjest!
roosiaia, kus kasvatan ka vähesel suureks kasvada. Mispärast maa- pidajate kartuleid. mida ei ole, kuigi see OE sama täh- |
määral aedvilja. Kaevan kartuli- ilmarekordist rääkida on väga küsi- »i AKS tis. (Järg lk. 7)
Aidake kaasa
, . V Ä B A EESTIÄS
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!