1978-07-06-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
mm TLANE neljapäeval, 6. ^ i l 1^73 — Hiua^day, July Q, 1 « Nr. 50 Nr.. 50 .%CZ3£8EICC KABADE EESTLASTE HWEMNDM VILIAANDJA: O/Ü Vaba Eestlaae, 135 Tecianse^ forceto. raATOIMETÄJA: M TOIMETAJA: Hannes Oj^ POSTIAADBE^: P.O.^^^ TELEFONID: toimetas 364-7521, talitus (töllimis«d, / ekspeditsioon) 364-7675 ?AD Kanadas: asstas $30.-^, podaasta^ veeraiidaastas Jy^lpctö Ja yesrandaastäs 11.^^ ; TEIiilMISH^ Kanadat: kastas $31rr^ tas $17.— j«i veerandaastas $9.a). Kiripc®tigaUSA-§: aastas I 153.—, p^laastss §27.50 Ja veerandaastas $15.— LEMUPOSTIGA tilemere-maadesse: as^s $62.—, . $3150 3a veerandaastas 116.50 v Aadressi muudatus 30 c. — Üksümumbri hia^ §5 e S f by Free Estonian Publisher; Ltd.» 135 Tecumsetlj Toronto 3, Ont. M6J 2H2 «4>Hiwi;iir.'jy ühendriikide president Carteri Ja tema välispoliitilise nõuandja Brzezinski teravad kommentaarid N. Liidu Ja KüUba agressiivse poliitika kritiseerimiseks Aafrikas on pannud Kremli võimumehed võrdlemisi piinlikku olukorda ning tekitanud neile raskusi rahvusvahelise koostöö rindel. Kuna ameeriklased seni tagasihoidlikidt vaikisid ja venelastele ja nende käsilastele õlid antud vabad võimalused Aafrikas oma vallutamisoperatsiooni-de sooritamiseks, siis lõid president Carteri Ja Brzezinski hoiatused ning samuti ka Belgia ja Prantsusmaa sõja Jõududega teostatud aktsiophid Zairesse sealsete valgete päästmiseks kremli kalku-iatsioonid Ja vabad opereerimis-võimalused teatud määral segi Ja venelased on sunnitud kogu maailma ees oma agressiivset tegevust põhjendama Ja õigustama. S^e põhjendus ilmus äsja nõukogude valitsuse pika j a detailse avaldusena ja kommunistliku taktika kohaselt, kujutab see Kremlist välja I antud paber venelaste Ja kuubalaste õigustamist ning lää- Bneriikide süüdistamist, moodus-i^ äes sellega veidra rahvusvahelise dokiimendi, mida võib tituleerida kõige labasemaks N. Liidu valitsu se ipropagahdaväljaandeks. Lääneriikide riigimeestele, diplomaatide le Ja poliitikutele, kes seni N. Liidu agressiooni Aafrikas on püüdnud vaadata leebe pilguga Ja läbi roosa prilli, on see dokument aga väärtuslikuks lugemismaterjaliks , näitab eriti kujukalt, millised on N. Liidu Ja tema satelliitide kavatsused Aafrikas ja mida on venelas-ielt selles maailmajaos tegelikult N. Liidu valitsuse läkitus koos- Ineb kuude punkti koondatud pro-pagandavalingutest. Esimeses osas kirjeldatakse Aafrikas valitsevat üldist olukorda Moskva vaatevink- Sist Ja väidetakse, et koloniaalimpeeriumide kokkuvarisemisel on Aafrikas toimunud suured muudatused ning mitmed Aafrika rahvad on vainuid endile sotsiaalse riigivormi. Edasi mainitakse, et N. Liit toetab sellist arenguprotsessi riimig järgib kõrvalekafdumatult soll-jäaarsüsprintsiipe Aafrika rahvaste võitiusega sõltumatuse Ja vabaduse, rahvusliku Ja sotsiaalse prbg-ressi ja siseasjadesse mittesekkumise eest.' ; ,.U Seda idealistlikku asjade arengut häirivad aga Kremli dokumen di alusel lääneriigid ja endised koloniaalvõimud, kes ihuvad ham: mast Aafrika maapõuevaradele. Ja siis algab venelaste deklaratsioonis äge lääneriikide mainamm© lõunaprovintsi ^Shabasse sooritatud belgia Ja prantsuse langevarjurite operatsioonide pärast, millede abil teatavasti päästeti sajad valged Artgoolast Zairesse turiginud kommunistlike bandiitide Ja terroristide küüsist. Kuna belgia ja prantsuse langevarjurite operatsioonidele pühendatakse Kremli avalduses palju tähelepaniii ning sajatakse seda päästmisaktsiooni põhjalikult, siis võib oletada, et KremlUe oli langevarjurite kiu-e ja efektiivne kohale saatmine halvaks ja ootamatuks üllatuseks ning rikkus nende plaane maapõuevaradest rikka Zaire lõunaprovintsi vaMutami-seks. v- 'l • N. Liidu ja Kuuba operatsioone Aafrikas õigustatakse sotsialismimaade abistamisega endale vabaduse saavutamiseks ning toonitatakse, et „N. Liit on arengumaades nende jõudude poolel, kes kaitsevad rahvusliku sõltumatuse, sotsiaalse progressi ja demokraatia üritust". Rõhutatakse, et N. Liit ei otsi seejuures mingit kasu endale, ei pea jahti kontsessioonidele, ei taotle poliitilist ülemvõimu ega sõjaväebaase. Kogu selle pika pro-pagandadokumendi iilesandeks on kõigele muule lisaks õigustada venelaste Aafrika operatsioone ka detente poliitika seisukohast lähtudes, mainides, et pimgelõdvendus ei eelda hoopiski ajaloolise arengu objektiivsete protsesside kunstlikku pidurdamist. Kremii dokumendid ori paljud otsitud sõnad ja ekspertide poolt kombineeritud laused Ilusasti ritta pandud, kuid need ei selgita meile kahjuks, mida teevad N. Liidu kindralid Ja nõuandjad Etioopias, Lõuna-Jeemenis, Angooläs Ja Mosambiigis. Need ei selgita ka mei- ICj mii^s relvastavad Ja ässitavad Aafrika)5se saadetud vene agendid musti ekstremiste Ja terroriste veretöödele, millede klassikalisteks näideteks on paljude valgete mõrvamine Žaires ja valgete misjonäride ning nende naiste ja laste kõige julmem tapmine Rodeesias Seltsimees Brezhnevi truu jahikoer Aafrikas. i omapärcised manöövrid Washingtonis Leedu kommunistlik „välisminister*' Vitautas Zenkevicius on andnud ameerika ajamise, püüdes ameerika avalikkust mõjutada Balti riikide okupatsiooni tunnustamiseks. Tema jutuajamise, kohati kuni S-veeruliste pealldrjade all, tõid telegraafiaagentuur UPI vahendusel paljud ameerika ajalehed. ,,Välisminister^keHele Moskva on andnud ainult konsuli ülesanded, piiüab lugejaid veenda; et tema võiks Moskvs^a isegi protsessima hakata ja Leedu suuremaid õ i g u s i n õ t i d a . - / ' - y - ^ Pi%iipagaindia--jaituajam^ pea-mõte on, et USA ja Leedu (muidugi siis fea teisecl Balti riigid) voJksid j älle saada headeks sõpradeks, ikui ainult Wasihingitbn tminustaks niõuibogiide rezhiimi Baltikumis. targu mitte „"Välisminis4©r" „nõukogüde rezhiimi", nõukogude okupatsiooni. Braegune oliifeord on täiesti absurdne, ktanitabZenikevicius,,k^ näib olevat usaldatav • kommunist, kuna ta von itegutsenud ka USA saatkonnas.Wasihingtonis ja hiljem N. Vene UNO esinduses. Ta küsib retooriliselt: Miks ÜSA tumiiustab N. Liitu, kuid ei tunnusta mõnda osa' sellest? Ta kinnitab edasi, et tumiusta-misest olevait huvitatud ka >,paljud leedulased Ühendriikides", kes itahtvät minna kodinnaale tagasi vanaduspäevi veeitiiia. Kuna ÜSA Leedus kehtivat rezhiimi ei tunnusta, siis ei saa nad minna, sest nende pensioni USÄ-s ei saa Leedusse järele -saata. „Välismi-nister" maalib päris 'liigutava pildi, küida.s oma puhkeaja väljatöötanud vanad tahaiksid elada Leedus, ,piaeruväärse mittetunnustamise" pärast ei saigaga sinna elama minna. V ÜPI reporter lisab omalt poolt, et USA ei tunnusta Balti riikides valitsevaid rezhiune, kuna need riigid — Eesti, Lati jä Leedu —-on vägivaldselt an. nekteeritud M. Liidu poolt. UPI xepoitter oli küsinud, mis- olla õnnelik, et Moskva on iah-sugused funktsioonid on Leedu kelt nõus ka Leedut välisriikides väiisministrii.,,Välisminister'* on esindama, srimitud itunnistama, et tal olevat peamiselt konsulaarülesanded. Muidugi, Leedu võivait saata ka oma saadikmd; välisriikidesse,, kuid kuna riike on palju, šüs väikesel Leedul lihtsalt ei Jätkuvat nü palju esindaijaid. (Esinejaid tmääratakse ka rii-kidegruppidele, mida tihti teevad ka suurriigid. Miks Leedu/Mti ja Eesti seda ei tee?). Leedu võivat Edasi ütleb „väiisminisiter", et Leedu võivat ka ^omapead sõlmida teiöte riikidega lepinguid. Kui Moskva neid ei tunnusta, võivat Leedu välisministeeriimi asja anda N. Lüdu ülemkohtu kätte otsuse itlihistamiseks. Reporter lisab: Ta ei ütelnud, kas hiisugusel kaebusel üldse on edu./ Soome lahe jplirkonnad Okupeeritud Eestist välismaale saabunud kubjas Mrjutab kirja kirjutaja, et tema ei saa aru, mille eest inimesed ostavad endile Ees. is autod ja kust saava^ nad sellised sissetulekud, et maksta tuhandeid dollareid mõne väikese sõidumasina eest, mille järgi tuleb pealegi sabak seistes mitu aastat oo- N. Liidus on käimas ulatuslik mõttevahetus hüglaslike veemasside uuestijagamise üle. Eesniärgiks oleks vee juhtimine Volga ja Iponi tööstusaladele ja kuivadele stepialadele, kuid mis mõ-nuigate asjatundjate arvates võiks tekitada katastrofaalseid muudatusi Soome lahes, Laadogas, Äänisjärves ja isegi Lõima- Soomes..: • • ' • • [ ^-^ ^ Hedsingis ijmuva' Hufvudstads- ris asuvast Ob-jõest. Tema arva-bladeti järgi on hõredalt asutatud tes võib see paista ItMiikeses pers-da venelased praegu organiseerivad Aafrika rükides, ei ole midagi tegemist vabanenud maades kohalike rahvaste võimu kindlustamisega vaid võimu usurpeerimisega kommunistliku süsteemi rakendamiseks ning Aafrika painutami- *seks Kremli imperialistide kontrolli alla. Seda ei suuda eitada ka kõige peenemate valede alusel koostatud avaMMsT • ' -ICA. Nendel terrorioperatsioonidel, mi-jseefcõbtu^^^m tõotavad USA kphsuilaadis Leningradis, astuvad kontakti Tallinnas, Riias ja Vilniuses ainult nia-dalamate funktsionp^ridega, sedagi peapiiselt kültnuriiisel alal: Eesfis . jõudnud, ei peail^ enam olema Leedu .^v^isminister" ütleb demagoogiliselt, et selline nähtus olevat jällegi €ü>surdne. See ok^ vat sama, kui mingi riigi diplo-maait läheb Parüsi, .astub kontakti Pariisi linnaisaga/ aga ei tunnusta Prantsuse presidenti. Edasi Leedu ^välisministri" de-nmgoogilfet pTGipagaaidat: ' - ,,Sirbis j a Vasaras'* 19. 5 e s i ^ kirjandusloolane ja kriitik Endel Nirk pikemas artiklis muusieas nõudmise: Antagu lügöjaile Karl Ristikpi/teoseid! ,,õige MJMdalt ka^ 1^ vist, kirjan&ust, kes oma romaa-mksoniili^ ip^^ seisab kindlasti eiesti kirjandusloo suurte fcuijude hulgas. Nüüd, mil auto- lub eeMõige ri ayaäk elükä& lõppjaamani koxM tarvidust vüvibada tema peamiste teoste käittesaadavaiks; tegeani-sega. Ristikivi nn. Tallinna triloo-1 surdne. gia 'kuulub meie romaaniklassi" k a ^ , sinna kõrvale paigutuvad ligikaudu' samaväärseina pagulus-ummikut dokumenteeriv ,JHinge-de öö" ja ulatuslikust ajaloöpil-distuste sarjast vähemait „Rõõ-mulaul", .^Nõiduse õpilane'*; ja „Lohe hambad". Mis sellest, et viimased võõrsil loodud, see mi ometi kirjanduspärahd, mis kuu-leüe, meie lugejas- • Ameerika diplomaadid ütlevat, et mittetunnusta-mine olevat ab- MittötunnustamList nõudvat vaid väike leedu „iobby" Washingtonis. Ida-Karj ala j a Komi asjatundjad avaldanud ajakirjas Šever arvamist, et niisugused plaanid on hä-daditllkud nimetatud aladele, Soome laheF ja selle läheduses. Nad leiavad, et Volga- vesi voolab iläbi (tihedalt asüstaitud tööstus- ja põllumajandusalade tuiksoone, on juba tugevasti roiskunud. Steppide kunstlik niisutamine, puhastamata tööstus- ja põllu-majandusvete laskmine Volgas-se on viinud tugevasti selle vee , kvalÄeeti :alla. Juba 1975 ./ütles peaminisiter Aleksei Kõssõgin, et • veevairude uuestijagamine nende toomisega põhjast Lõunasse on üks N.- Liidu maijanduselu tähtsamaid ülesandeid ftutevškus. Nimetatud plaanide tuumaks on, et ipõhjas asuvatest jõgedest ja järvedest tuleks juhtida vett alla lõuniasse. ;Kuid ikarjala ^teadla-ne Biske on küsinud, kas sellega ei tekitata tohutut kahju vett andvatele pektüvis kallimana, kuid on pBce-m„ as perspektiivis majanduslikult kasulikum. - Moskvas on.tehtud tervelt seitse erinevat plaani. Kõigi nende järgi juhitakse Äanisjärvest, mis asub ida^Karjalas, tohutuid vee-masse lõunasse. Biske ongi oma uurimuse : pealkii^aks pannud ,,Päästke Äänisjärvi!''. ^ reporteri .kommentaar: USA ei tunnusta praegust olukorda, kuna okupats ooni,res-hiim kehtestati Balti rükides rahva enamuse tahte vastu. Helsingi kokkuleppe puM kinnitas, et s^ seisukoht ijää-b endiselt •püsima. • .Tema- Järgi' seda- küsimusi e! ole Üldse arutatud —- ainult seda, kust rohkem ja kasulikumalt vett saalss. • Komist päritolev teadlane Brat-sev on arvustanud eelkõige vee juhtinust Petshorast Kamajõe kaudu Volgasse. Tema arvates ei tohiks vett Petshorast mingu juhul võtta, Võetagu.sils juba Sibe- Sellest järvest juhitakse nkne-taitud plaanide järgi 12-99 miljardit kuupmeetrit aastas lõunasse. Biske arvates toolis see raskesti ettearvestatavaid muudatusi ka Soome lahele ja teistele selle juu res asuvatele aladele, kima need on Süvari ja Vuoksi jõgede kaudu ühenduses Äänisjärvega. Soomest käis hiljuti delega-tsi-oön veevaiitsuse ^ d i r ö k t o r i Si-mo Jaatineni juhtinüsel tutvumas nende plaanidega Moskvas; ^ Nii nagu Soome ametlike esindajate muljed ikka, olid ka sel- " le delegatsiooni muljed posi- .:tiivsed. • Jaaitinen ütles ms: ' „Reisil N. Lütu selgus mulle, et need korraldused on ainuke, võimalus, kui tahetakse viljasaaki tulevikus kindlustada. Nüsuita-mise tõttu on näiteks Kaspia mere pind langenud paar mieetrit ja langeb pidevalt. Nüsutamise lõpetamine Vjõi ainult tunduv vä-hendaminegi tähendaks teisalt kaitasifcroofi. Rohkem vett on seega ilmtingimaita vaja'*. (E. R.). Kurja kkjutaja ei saanud seda loomulikult ütelda, kust need rahad tulevad, ehkki see on igale Eestis elavale inimesele selge. Ajalehed hurjutavad pidevalt inimesi, kes m'ustal turul kombmeeri-vad, riiki varastavad ja oma sissetulekute suurendamiseks igasuguseid majanduslikke kombinatsioone teevad. Sealjuures peavad lehemehed vaikides mööda minema sellest, et selline elu kuulub kommunistliku süsteemi juurde ja kes illegaalseid 'trikke kasutada ja kombineerida ei oska, see ka kusagile ei jõua Ja, peab elama ni! majanduslikult kui ka sotsiaalselt kõige madalamal ja armetumal) iihiskonnaastmel; Raha tehakse i Eestis mitmet moo^. Kujuka näite toob sellest Tallinnas 23, juunU flmunud„Rah-va Hääl", kus E. Sõge nimeline kujasaatja esitab pikema artikli pealku*ja all „Kuidas kooperatiivi esimees rikkaks l ä k s K i r j u tises on juttu aianduskoöperatiivi Uus Muuga" esimehest Ä.Talpa-sest ja selle tulutoovatest kombinatsioonidest töölepingute sõlmimisel. Nü näiteks võttis ta kooperatiivi traktoristi töötasult endale 367 rubla, puurimismasinajuhi töötasule pani ta oma «palgana" juurde 106 rubla, ühe brigadui töötasust võttis ta endale 550 rubla Ta võttis aWdrjad täitmata töölepingutele ja kuF kooperatiivile toodi 60 autÄormat külustikkw, siis maksis ta 10 rubla koonnast, kokku 600 rubla. Kuid hUjem täitis ta töölepingu paberid 365 koormale kokku 4123 rubla eest, pannes võltsimisega jsaadud summa oma tas-olid ainult üksikud näited ratüvi esimehe operatsioonidest, maledele liitusid altkäemak snd, „preemiad" ja „meelehead" lepinguosalistele. Kuid neid mehi on vähe, kes oma tehingutega pesevad ajaleheveergudele. Suurem osa sellistest operaatoritest ajavad oma äri vaikselt, osavalt ja tagasi hoidliknlt, õppides nõukogude „majandussüsteemi" põhjalikult tundma Eestisse saabunud venelastelt, kes riigi tüssamise tehnikat on õppinud ja edukalt viljelenud Jälgib pingsalt kahe kommunistliku šüurrügS — N. Liidu ja Hiina — pmeväid vahekordi. Kuid praegusel momendil oleks vist vajalikum koondada oma tähelepanu kommunistlikkude rü-vahel tekkinud vaenulainete ( J ä r g l k . 3) VAI NÄDi 8. ja 9. juuli II. Tari, tel. 91 Mälestui eestlasti GlynAlli Suurele ee« dlÄele riigist kondsuse si( . Allen'ile kin^ landlaiste poo] kirjeldas püe FestivalT:, ii leni organist lõpul jä mi] tos Science esitatud fot( Tommy Tom| kujundasid. Runge ja Spaan. Glyn AUen mitmekuiljtuu] tööftab veel ehkki ta on jl Holiday Festj kultuurilisest vu^gruppideg^ kirjutanud n mcimber" — nificance in sociefty. Raj rahvuse täht J had ning sel rektsed Qn{ tähtpäevade 2] ni, 23. juuni Raamiat mate seda on võimf se raamatuäri Älbimii üle dulifcult hollai kodus, kuhu tud koos abikl vaatlemiseks ühelt poolt ül veristavad Ka| ning teiselt poj vibutavad Vie( Kommuništlf ganda ja raH säUitamise hu| nende vahel t( si läänemaal vahete-vahel tekkinud ,,v| mõõtmed, et suudeta. Sellised on nami vahekoH valitsus oma namis, mida iikkc riikide miscs väga muks. Põhjusil te vastuoludel mesugused. Eij võimumehed gi valitsejatel vajalikuks tel sed Moskva p^ Vietnami koi Lõuna-Vietnai le paljaks se< hiinlast (midj Lõuna-Vietnai mandaks on nud territoril LÕuna-Hima ningate saai takse olevat • radv : " ' Nende vasl selgitamiseki. Hima ja Vieti oma mõjuvõi rast tüütseuuc nism on neid määral leevel kõrvaldanud. näib olevat i( saabühud .tej kaitseministcrl koos N. J^iidusj javäeliste ek Hüna-VietnaJ Vietnami kait| na peaks Vie( Nagu sellel „ühinenud pri ga suhtlemise üks ei «saida lal teine võill karata.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 6, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-07-06 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e780706 |
Description
Title | 1978-07-06-02 |
OCR text | mm TLANE neljapäeval, 6. ^ i l 1^73 — Hiua^day, July Q, 1 « Nr. 50 Nr.. 50 .%CZ3£8EICC KABADE EESTLASTE HWEMNDM VILIAANDJA: O/Ü Vaba Eestlaae, 135 Tecianse^ forceto. raATOIMETÄJA: M TOIMETAJA: Hannes Oj^ POSTIAADBE^: P.O.^^^ TELEFONID: toimetas 364-7521, talitus (töllimis«d, / ekspeditsioon) 364-7675 ?AD Kanadas: asstas $30.-^, podaasta^ veeraiidaastas Jy^lpctö Ja yesrandaastäs 11.^^ ; TEIiilMISH^ Kanadat: kastas $31rr^ tas $17.— j«i veerandaastas $9.a). Kiripc®tigaUSA-§: aastas I 153.—, p^laastss §27.50 Ja veerandaastas $15.— LEMUPOSTIGA tilemere-maadesse: as^s $62.—, . $3150 3a veerandaastas 116.50 v Aadressi muudatus 30 c. — Üksümumbri hia^ §5 e S f by Free Estonian Publisher; Ltd.» 135 Tecumsetlj Toronto 3, Ont. M6J 2H2 «4>Hiwi;iir.'jy ühendriikide president Carteri Ja tema välispoliitilise nõuandja Brzezinski teravad kommentaarid N. Liidu Ja KüUba agressiivse poliitika kritiseerimiseks Aafrikas on pannud Kremli võimumehed võrdlemisi piinlikku olukorda ning tekitanud neile raskusi rahvusvahelise koostöö rindel. Kuna ameeriklased seni tagasihoidlikidt vaikisid ja venelastele ja nende käsilastele õlid antud vabad võimalused Aafrikas oma vallutamisoperatsiooni-de sooritamiseks, siis lõid president Carteri Ja Brzezinski hoiatused ning samuti ka Belgia ja Prantsusmaa sõja Jõududega teostatud aktsiophid Zairesse sealsete valgete päästmiseks kremli kalku-iatsioonid Ja vabad opereerimis-võimalused teatud määral segi Ja venelased on sunnitud kogu maailma ees oma agressiivset tegevust põhjendama Ja õigustama. S^e põhjendus ilmus äsja nõukogude valitsuse pika j a detailse avaldusena ja kommunistliku taktika kohaselt, kujutab see Kremlist välja I antud paber venelaste Ja kuubalaste õigustamist ning lää- Bneriikide süüdistamist, moodus-i^ äes sellega veidra rahvusvahelise dokiimendi, mida võib tituleerida kõige labasemaks N. Liidu valitsu se ipropagahdaväljaandeks. Lääneriikide riigimeestele, diplomaatide le Ja poliitikutele, kes seni N. Liidu agressiooni Aafrikas on püüdnud vaadata leebe pilguga Ja läbi roosa prilli, on see dokument aga väärtuslikuks lugemismaterjaliks , näitab eriti kujukalt, millised on N. Liidu Ja tema satelliitide kavatsused Aafrikas ja mida on venelas-ielt selles maailmajaos tegelikult N. Liidu valitsuse läkitus koos- Ineb kuude punkti koondatud pro-pagandavalingutest. Esimeses osas kirjeldatakse Aafrikas valitsevat üldist olukorda Moskva vaatevink- Sist Ja väidetakse, et koloniaalimpeeriumide kokkuvarisemisel on Aafrikas toimunud suured muudatused ning mitmed Aafrika rahvad on vainuid endile sotsiaalse riigivormi. Edasi mainitakse, et N. Liit toetab sellist arenguprotsessi riimig järgib kõrvalekafdumatult soll-jäaarsüsprintsiipe Aafrika rahvaste võitiusega sõltumatuse Ja vabaduse, rahvusliku Ja sotsiaalse prbg-ressi ja siseasjadesse mittesekkumise eest.' ; ,.U Seda idealistlikku asjade arengut häirivad aga Kremli dokumen di alusel lääneriigid ja endised koloniaalvõimud, kes ihuvad ham: mast Aafrika maapõuevaradele. Ja siis algab venelaste deklaratsioonis äge lääneriikide mainamm© lõunaprovintsi ^Shabasse sooritatud belgia Ja prantsuse langevarjurite operatsioonide pärast, millede abil teatavasti päästeti sajad valged Artgoolast Zairesse turiginud kommunistlike bandiitide Ja terroristide küüsist. Kuna belgia ja prantsuse langevarjurite operatsioonidele pühendatakse Kremli avalduses palju tähelepaniii ning sajatakse seda päästmisaktsiooni põhjalikult, siis võib oletada, et KremlUe oli langevarjurite kiu-e ja efektiivne kohale saatmine halvaks ja ootamatuks üllatuseks ning rikkus nende plaane maapõuevaradest rikka Zaire lõunaprovintsi vaMutami-seks. v- 'l • N. Liidu ja Kuuba operatsioone Aafrikas õigustatakse sotsialismimaade abistamisega endale vabaduse saavutamiseks ning toonitatakse, et „N. Liit on arengumaades nende jõudude poolel, kes kaitsevad rahvusliku sõltumatuse, sotsiaalse progressi ja demokraatia üritust". Rõhutatakse, et N. Liit ei otsi seejuures mingit kasu endale, ei pea jahti kontsessioonidele, ei taotle poliitilist ülemvõimu ega sõjaväebaase. Kogu selle pika pro-pagandadokumendi iilesandeks on kõigele muule lisaks õigustada venelaste Aafrika operatsioone ka detente poliitika seisukohast lähtudes, mainides, et pimgelõdvendus ei eelda hoopiski ajaloolise arengu objektiivsete protsesside kunstlikku pidurdamist. Kremii dokumendid ori paljud otsitud sõnad ja ekspertide poolt kombineeritud laused Ilusasti ritta pandud, kuid need ei selgita meile kahjuks, mida teevad N. Liidu kindralid Ja nõuandjad Etioopias, Lõuna-Jeemenis, Angooläs Ja Mosambiigis. Need ei selgita ka mei- ICj mii^s relvastavad Ja ässitavad Aafrika)5se saadetud vene agendid musti ekstremiste Ja terroriste veretöödele, millede klassikalisteks näideteks on paljude valgete mõrvamine Žaires ja valgete misjonäride ning nende naiste ja laste kõige julmem tapmine Rodeesias Seltsimees Brezhnevi truu jahikoer Aafrikas. i omapärcised manöövrid Washingtonis Leedu kommunistlik „välisminister*' Vitautas Zenkevicius on andnud ameerika ajamise, püüdes ameerika avalikkust mõjutada Balti riikide okupatsiooni tunnustamiseks. Tema jutuajamise, kohati kuni S-veeruliste pealldrjade all, tõid telegraafiaagentuur UPI vahendusel paljud ameerika ajalehed. ,,Välisminister^keHele Moskva on andnud ainult konsuli ülesanded, piiüab lugejaid veenda; et tema võiks Moskvs^a isegi protsessima hakata ja Leedu suuremaid õ i g u s i n õ t i d a . - / ' - y - ^ Pi%iipagaindia--jaituajam^ pea-mõte on, et USA ja Leedu (muidugi siis fea teisecl Balti riigid) voJksid j älle saada headeks sõpradeks, ikui ainult Wasihingitbn tminustaks niõuibogiide rezhiimi Baltikumis. targu mitte „"Välisminis4©r" „nõukogüde rezhiimi", nõukogude okupatsiooni. Braegune oliifeord on täiesti absurdne, ktanitabZenikevicius,,k^ näib olevat usaldatav • kommunist, kuna ta von itegutsenud ka USA saatkonnas.Wasihingtonis ja hiljem N. Vene UNO esinduses. Ta küsib retooriliselt: Miks ÜSA tumiiustab N. Liitu, kuid ei tunnusta mõnda osa' sellest? Ta kinnitab edasi, et tumiusta-misest olevait huvitatud ka >,paljud leedulased Ühendriikides", kes itahtvät minna kodinnaale tagasi vanaduspäevi veeitiiia. Kuna ÜSA Leedus kehtivat rezhiimi ei tunnusta, siis ei saa nad minna, sest nende pensioni USÄ-s ei saa Leedusse järele -saata. „Välismi-nister" maalib päris 'liigutava pildi, küida.s oma puhkeaja väljatöötanud vanad tahaiksid elada Leedus, ,piaeruväärse mittetunnustamise" pärast ei saigaga sinna elama minna. V ÜPI reporter lisab omalt poolt, et USA ei tunnusta Balti riikides valitsevaid rezhiune, kuna need riigid — Eesti, Lati jä Leedu —-on vägivaldselt an. nekteeritud M. Liidu poolt. UPI xepoitter oli küsinud, mis- olla õnnelik, et Moskva on iah-sugused funktsioonid on Leedu kelt nõus ka Leedut välisriikides väiisministrii.,,Välisminister'* on esindama, srimitud itunnistama, et tal olevat peamiselt konsulaarülesanded. Muidugi, Leedu võivait saata ka oma saadikmd; välisriikidesse,, kuid kuna riike on palju, šüs väikesel Leedul lihtsalt ei Jätkuvat nü palju esindaijaid. (Esinejaid tmääratakse ka rii-kidegruppidele, mida tihti teevad ka suurriigid. Miks Leedu/Mti ja Eesti seda ei tee?). Leedu võivat Edasi ütleb „väiisminisiter", et Leedu võivat ka ^omapead sõlmida teiöte riikidega lepinguid. Kui Moskva neid ei tunnusta, võivat Leedu välisministeeriimi asja anda N. Lüdu ülemkohtu kätte otsuse itlihistamiseks. Reporter lisab: Ta ei ütelnud, kas hiisugusel kaebusel üldse on edu./ Soome lahe jplirkonnad Okupeeritud Eestist välismaale saabunud kubjas Mrjutab kirja kirjutaja, et tema ei saa aru, mille eest inimesed ostavad endile Ees. is autod ja kust saava^ nad sellised sissetulekud, et maksta tuhandeid dollareid mõne väikese sõidumasina eest, mille järgi tuleb pealegi sabak seistes mitu aastat oo- N. Liidus on käimas ulatuslik mõttevahetus hüglaslike veemasside uuestijagamise üle. Eesniärgiks oleks vee juhtimine Volga ja Iponi tööstusaladele ja kuivadele stepialadele, kuid mis mõ-nuigate asjatundjate arvates võiks tekitada katastrofaalseid muudatusi Soome lahes, Laadogas, Äänisjärves ja isegi Lõima- Soomes..: • • ' • • [ ^-^ ^ Hedsingis ijmuva' Hufvudstads- ris asuvast Ob-jõest. Tema arva-bladeti järgi on hõredalt asutatud tes võib see paista ItMiikeses pers-da venelased praegu organiseerivad Aafrika rükides, ei ole midagi tegemist vabanenud maades kohalike rahvaste võimu kindlustamisega vaid võimu usurpeerimisega kommunistliku süsteemi rakendamiseks ning Aafrika painutami- *seks Kremli imperialistide kontrolli alla. Seda ei suuda eitada ka kõige peenemate valede alusel koostatud avaMMsT • ' -ICA. Nendel terrorioperatsioonidel, mi-jseefcõbtu^^^m tõotavad USA kphsuilaadis Leningradis, astuvad kontakti Tallinnas, Riias ja Vilniuses ainult nia-dalamate funktsionp^ridega, sedagi peapiiselt kültnuriiisel alal: Eesfis . jõudnud, ei peail^ enam olema Leedu .^v^isminister" ütleb demagoogiliselt, et selline nähtus olevat jällegi €ü>surdne. See ok^ vat sama, kui mingi riigi diplo-maait läheb Parüsi, .astub kontakti Pariisi linnaisaga/ aga ei tunnusta Prantsuse presidenti. Edasi Leedu ^välisministri" de-nmgoogilfet pTGipagaaidat: ' - ,,Sirbis j a Vasaras'* 19. 5 e s i ^ kirjandusloolane ja kriitik Endel Nirk pikemas artiklis muusieas nõudmise: Antagu lügöjaile Karl Ristikpi/teoseid! ,,õige MJMdalt ka^ 1^ vist, kirjan&ust, kes oma romaa-mksoniili^ ip^^ seisab kindlasti eiesti kirjandusloo suurte fcuijude hulgas. Nüüd, mil auto- lub eeMõige ri ayaäk elükä& lõppjaamani koxM tarvidust vüvibada tema peamiste teoste käittesaadavaiks; tegeani-sega. Ristikivi nn. Tallinna triloo-1 surdne. gia 'kuulub meie romaaniklassi" k a ^ , sinna kõrvale paigutuvad ligikaudu' samaväärseina pagulus-ummikut dokumenteeriv ,JHinge-de öö" ja ulatuslikust ajaloöpil-distuste sarjast vähemait „Rõõ-mulaul", .^Nõiduse õpilane'*; ja „Lohe hambad". Mis sellest, et viimased võõrsil loodud, see mi ometi kirjanduspärahd, mis kuu-leüe, meie lugejas- • Ameerika diplomaadid ütlevat, et mittetunnusta-mine olevat ab- MittötunnustamList nõudvat vaid väike leedu „iobby" Washingtonis. Ida-Karj ala j a Komi asjatundjad avaldanud ajakirjas Šever arvamist, et niisugused plaanid on hä-daditllkud nimetatud aladele, Soome laheF ja selle läheduses. Nad leiavad, et Volga- vesi voolab iläbi (tihedalt asüstaitud tööstus- ja põllumajandusalade tuiksoone, on juba tugevasti roiskunud. Steppide kunstlik niisutamine, puhastamata tööstus- ja põllu-majandusvete laskmine Volgas-se on viinud tugevasti selle vee , kvalÄeeti :alla. Juba 1975 ./ütles peaminisiter Aleksei Kõssõgin, et • veevairude uuestijagamine nende toomisega põhjast Lõunasse on üks N.- Liidu maijanduselu tähtsamaid ülesandeid ftutevškus. Nimetatud plaanide tuumaks on, et ipõhjas asuvatest jõgedest ja järvedest tuleks juhtida vett alla lõuniasse. ;Kuid ikarjala ^teadla-ne Biske on küsinud, kas sellega ei tekitata tohutut kahju vett andvatele pektüvis kallimana, kuid on pBce-m„ as perspektiivis majanduslikult kasulikum. - Moskvas on.tehtud tervelt seitse erinevat plaani. Kõigi nende järgi juhitakse Äanisjärvest, mis asub ida^Karjalas, tohutuid vee-masse lõunasse. Biske ongi oma uurimuse : pealkii^aks pannud ,,Päästke Äänisjärvi!''. ^ reporteri .kommentaar: USA ei tunnusta praegust olukorda, kuna okupats ooni,res-hiim kehtestati Balti rükides rahva enamuse tahte vastu. Helsingi kokkuleppe puM kinnitas, et s^ seisukoht ijää-b endiselt •püsima. • .Tema- Järgi' seda- küsimusi e! ole Üldse arutatud —- ainult seda, kust rohkem ja kasulikumalt vett saalss. • Komist päritolev teadlane Brat-sev on arvustanud eelkõige vee juhtinust Petshorast Kamajõe kaudu Volgasse. Tema arvates ei tohiks vett Petshorast mingu juhul võtta, Võetagu.sils juba Sibe- Sellest järvest juhitakse nkne-taitud plaanide järgi 12-99 miljardit kuupmeetrit aastas lõunasse. Biske arvates toolis see raskesti ettearvestatavaid muudatusi ka Soome lahele ja teistele selle juu res asuvatele aladele, kima need on Süvari ja Vuoksi jõgede kaudu ühenduses Äänisjärvega. Soomest käis hiljuti delega-tsi-oön veevaiitsuse ^ d i r ö k t o r i Si-mo Jaatineni juhtinüsel tutvumas nende plaanidega Moskvas; ^ Nii nagu Soome ametlike esindajate muljed ikka, olid ka sel- " le delegatsiooni muljed posi- .:tiivsed. • Jaaitinen ütles ms: ' „Reisil N. Lütu selgus mulle, et need korraldused on ainuke, võimalus, kui tahetakse viljasaaki tulevikus kindlustada. Nüsuita-mise tõttu on näiteks Kaspia mere pind langenud paar mieetrit ja langeb pidevalt. Nüsutamise lõpetamine Vjõi ainult tunduv vä-hendaminegi tähendaks teisalt kaitasifcroofi. Rohkem vett on seega ilmtingimaita vaja'*. (E. R.). Kurja kkjutaja ei saanud seda loomulikult ütelda, kust need rahad tulevad, ehkki see on igale Eestis elavale inimesele selge. Ajalehed hurjutavad pidevalt inimesi, kes m'ustal turul kombmeeri-vad, riiki varastavad ja oma sissetulekute suurendamiseks igasuguseid majanduslikke kombinatsioone teevad. Sealjuures peavad lehemehed vaikides mööda minema sellest, et selline elu kuulub kommunistliku süsteemi juurde ja kes illegaalseid 'trikke kasutada ja kombineerida ei oska, see ka kusagile ei jõua Ja, peab elama ni! majanduslikult kui ka sotsiaalselt kõige madalamal ja armetumal) iihiskonnaastmel; Raha tehakse i Eestis mitmet moo^. Kujuka näite toob sellest Tallinnas 23, juunU flmunud„Rah-va Hääl", kus E. Sõge nimeline kujasaatja esitab pikema artikli pealku*ja all „Kuidas kooperatiivi esimees rikkaks l ä k s K i r j u tises on juttu aianduskoöperatiivi Uus Muuga" esimehest Ä.Talpa-sest ja selle tulutoovatest kombinatsioonidest töölepingute sõlmimisel. Nü näiteks võttis ta kooperatiivi traktoristi töötasult endale 367 rubla, puurimismasinajuhi töötasule pani ta oma «palgana" juurde 106 rubla, ühe brigadui töötasust võttis ta endale 550 rubla Ta võttis aWdrjad täitmata töölepingutele ja kuF kooperatiivile toodi 60 autÄormat külustikkw, siis maksis ta 10 rubla koonnast, kokku 600 rubla. Kuid hUjem täitis ta töölepingu paberid 365 koormale kokku 4123 rubla eest, pannes võltsimisega jsaadud summa oma tas-olid ainult üksikud näited ratüvi esimehe operatsioonidest, maledele liitusid altkäemak snd, „preemiad" ja „meelehead" lepinguosalistele. Kuid neid mehi on vähe, kes oma tehingutega pesevad ajaleheveergudele. Suurem osa sellistest operaatoritest ajavad oma äri vaikselt, osavalt ja tagasi hoidliknlt, õppides nõukogude „majandussüsteemi" põhjalikult tundma Eestisse saabunud venelastelt, kes riigi tüssamise tehnikat on õppinud ja edukalt viljelenud Jälgib pingsalt kahe kommunistliku šüurrügS — N. Liidu ja Hiina — pmeväid vahekordi. Kuid praegusel momendil oleks vist vajalikum koondada oma tähelepanu kommunistlikkude rü-vahel tekkinud vaenulainete ( J ä r g l k . 3) VAI NÄDi 8. ja 9. juuli II. Tari, tel. 91 Mälestui eestlasti GlynAlli Suurele ee« dlÄele riigist kondsuse si( . Allen'ile kin^ landlaiste poo] kirjeldas püe FestivalT:, ii leni organist lõpul jä mi] tos Science esitatud fot( Tommy Tom| kujundasid. Runge ja Spaan. Glyn AUen mitmekuiljtuu] tööftab veel ehkki ta on jl Holiday Festj kultuurilisest vu^gruppideg^ kirjutanud n mcimber" — nificance in sociefty. Raj rahvuse täht J had ning sel rektsed Qn{ tähtpäevade 2] ni, 23. juuni Raamiat mate seda on võimf se raamatuäri Älbimii üle dulifcult hollai kodus, kuhu tud koos abikl vaatlemiseks ühelt poolt ül veristavad Ka| ning teiselt poj vibutavad Vie( Kommuništlf ganda ja raH säUitamise hu| nende vahel t( si läänemaal vahete-vahel tekkinud ,,v| mõõtmed, et suudeta. Sellised on nami vahekoH valitsus oma namis, mida iikkc riikide miscs väga muks. Põhjusil te vastuoludel mesugused. Eij võimumehed gi valitsejatel vajalikuks tel sed Moskva p^ Vietnami koi Lõuna-Vietnai le paljaks se< hiinlast (midj Lõuna-Vietnai mandaks on nud territoril LÕuna-Hima ningate saai takse olevat • radv : " ' Nende vasl selgitamiseki. Hima ja Vieti oma mõjuvõi rast tüütseuuc nism on neid määral leevel kõrvaldanud. näib olevat i( saabühud .tej kaitseministcrl koos N. J^iidusj javäeliste ek Hüna-VietnaJ Vietnami kait| na peaks Vie( Nagu sellel „ühinenud pri ga suhtlemise üks ei «saida lal teine võill karata. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-07-06-02