Vaba eestlane , July 6, 1978

              mm TLANE neljapäeval, 6. ^ i l 1^73 — Hiua^day, July Q, 1 « Nr. 50
Nr.. 50
.%CZ3£8EICC
KABADE EESTLASTE HWEMNDM
VILIAANDJA: O/Ü Vaba Eestlaae, 135 Tecianse^ forceto.
raATOIMETÄJA: M
TOIMETAJA: Hannes Oj^
POSTIAADBE^: P.O.^^^
TELEFONID: toimetas 364-7521, talitus (töllimis«d,
/ ekspeditsioon) 364-7675
?AD Kanadas: asstas $30.-^, podaasta^
veeraiidaastas Jy^lpctö
Ja yesrandaastäs 11.^^ ;
TEIiilMISH^ Kanadat: kastas $31rr^
tas $17.— j«i veerandaastas $9.a). Kiripc®tigaUSA-§: aastas
I 153.—, p^laastss §27.50 Ja veerandaastas $15.—
LEMUPOSTIGA tilemere-maadesse: as^s $62.—,
. $3150 3a veerandaastas 116.50 v
Aadressi muudatus 30 c. — Üksümumbri hia^ §5 e
S f
by Free Estonian Publisher; Ltd.» 135 Tecumsetlj
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
«4>Hiwi;iir.'jy
ühendriikide president Carteri Ja
tema välispoliitilise nõuandja
Brzezinski teravad kommentaarid
N. Liidu Ja KüUba agressiivse po­liitika
kritiseerimiseks Aafrikas on
pannud Kremli võimumehed võrd­lemisi
piinlikku olukorda ning te­kitanud
neile raskusi rahvusvaheli­se
koostöö rindel. Kuna ameerik­lased
seni tagasihoidlikidt vaikisid
ja venelastele ja nende käsilastele
õlid antud vabad võimalused Aaf­rikas
oma vallutamisoperatsiooni-de
sooritamiseks, siis lõid presi­dent
Carteri Ja Brzezinski hoiatu­sed
ning samuti ka Belgia ja
Prantsusmaa sõja Jõududega teos­tatud
aktsiophid Zairesse sealsete
valgete päästmiseks kremli kalku-iatsioonid
Ja vabad opereerimis-võimalused
teatud määral segi Ja
venelased on sunnitud kogu maail­ma
ees oma agressiivset tegevust
põhjendama Ja õigustama.
S^e põhjendus ilmus äsja nõu­kogude
valitsuse pika j a detailse
avaldusena ja kommunistliku tak­tika
kohaselt, kujutab see Kremlist
välja I antud paber venelaste Ja
kuubalaste õigustamist ning lää-
Bneriikide süüdistamist, moodus-i^
äes sellega veidra rahvusvahelise
dokiimendi, mida võib tituleerida
kõige labasemaks N. Liidu valitsu
se ipropagahdaväljaandeks. Lääne­riikide
riigimeestele, diplomaatide
le Ja poliitikutele, kes seni N. Liidu
agressiooni Aafrikas on püüdnud
vaadata leebe pilguga Ja läbi roosa
prilli, on see dokument aga väär­tuslikuks
lugemismaterjaliks ,
näitab eriti kujukalt, millised on
N. Liidu Ja tema satelliitide kavat­sused
Aafrikas ja mida on venelas-ielt
selles maailmajaos tegelikult
N. Liidu valitsuse läkitus koos-
Ineb kuude punkti koondatud pro-pagandavalingutest.
Esimeses osas
kirjeldatakse Aafrikas valitsevat
üldist olukorda Moskva vaatevink-
Sist Ja väidetakse, et koloniaal­impeeriumide
kokkuvarisemisel on
Aafrikas toimunud suured muuda­tused
ning mitmed Aafrika rahvad
on vainuid endile sotsiaalse riigi­vormi.
Edasi mainitakse, et N. Liit
toetab sellist arenguprotsessi riimig
järgib kõrvalekafdumatult soll-jäaarsüsprintsiipe
Aafrika rahvaste
võitiusega sõltumatuse Ja vabadu­se,
rahvusliku Ja sotsiaalse prbg-ressi
ja siseasjadesse mittesekku­mise
eest.' ; ,.U
Seda idealistlikku asjade aren­gut
häirivad aga Kremli dokumen
di alusel lääneriigid ja endised ko­loniaalvõimud,
kes ihuvad ham:
mast Aafrika maapõuevaradele. Ja
siis algab venelaste deklaratsioonis
äge lääneriikide mainamm©
lõunaprovintsi ^Shabasse sooritatud
belgia Ja prantsuse langevarjurite
operatsioonide pärast, millede abil
teatavasti päästeti sajad valged
Artgoolast Zairesse turiginud kom­munistlike
bandiitide Ja terroristi­de
küüsist. Kuna belgia ja prantsu­se
langevarjurite operatsioonidele
pühendatakse Kremli avalduses
palju tähelepaniii ning sajatakse
seda päästmisaktsiooni põhjalikult,
siis võib oletada, et KremlUe oli
langevarjurite kiu-e ja efektiivne
kohale saatmine halvaks ja oota­matuks
üllatuseks ning rikkus nen­de
plaane maapõuevaradest rikka
Zaire lõunaprovintsi vaMutami-seks.
v- 'l •
N. Liidu ja Kuuba operatsioone
Aafrikas õigustatakse sotsialismi­maade
abistamisega endale vaba­duse
saavutamiseks ning toonita­takse,
et „N. Liit on arengumaades
nende jõudude poolel, kes kaitse­vad
rahvusliku sõltumatuse, sot­siaalse
progressi ja demokraatia
üritust". Rõhutatakse, et N. Liit
ei otsi seejuures mingit kasu enda­le,
ei pea jahti kontsessioonidele,
ei taotle poliitilist ülemvõimu ega
sõjaväebaase. Kogu selle pika pro-pagandadokumendi
iilesandeks on
kõigele muule lisaks õigustada
venelaste Aafrika operatsioone ka
detente poliitika seisukohast lähtu­des,
mainides, et pimgelõdvendus
ei eelda hoopiski ajaloolise arengu
objektiivsete protsesside kunstlik­ku
pidurdamist.
Kremii dokumendid ori paljud
otsitud sõnad ja ekspertide poolt
kombineeritud laused Ilusasti ritta
pandud, kuid need ei selgita meile
kahjuks, mida teevad N. Liidu
kindralid Ja nõuandjad Etioopias,
Lõuna-Jeemenis, Angooläs Ja Mo­sambiigis.
Need ei selgita ka mei-
ICj mii^s relvastavad Ja ässitavad
Aafrika)5se saadetud vene agendid
musti ekstremiste Ja terroriste
veretöödele, millede klassikalis­teks
näideteks on paljude valgete
mõrvamine Žaires ja valgete mis­jonäride
ning nende naiste ja laste
kõige julmem tapmine Rodeesias
Seltsimees Brezhnevi truu jahikoer Aafrikas.
i omapärcised manöövrid Washingtonis
Leedu kommunistlik „välisminister*' Vitautas Zenkevicius on andnud ameerika
ajamise, püüdes ameerika avalikkust mõjutada Balti riikide okupatsiooni tunnustamiseks. Tema
jutuajamise, kohati kuni S-veeruliste pealldrjade all, tõid telegraafiaagentuur UPI vahendusel
paljud ameerika ajalehed. ,,Välisminister^keHele Moskva on andnud ainult konsuli ülesanded,
piiüab lugejaid veenda; et tema võiks Moskvs^a isegi protsessima hakata ja Leedu
suuremaid õ i g u s i n õ t i d a . - / ' - y - ^
Pi%iipagaindia--jaituajam^ pea-mõte
on, et USA ja Leedu (mui­dugi
siis fea teisecl Balti riigid)
voJksid j älle saada headeks sõp­radeks,
ikui ainult Wasihingitbn
tminustaks niõuibogiide rezhiimi
Baltikumis.
targu
mitte
„"Välisminis4©r"
„nõukogüde rezhiimi",
nõukogude okupatsiooni.
Braegune oliifeord on täiesti ab­surdne,
ktanitabZenikevicius,,k^
näib olevat usaldatav • kommu­nist,
kuna ta von itegutsenud ka
USA saatkonnas.Wasihingtonis ja
hiljem N. Vene UNO esinduses.
Ta küsib retooriliselt: Miks ÜSA
tumiiustab N. Liitu, kuid ei tun­nusta
mõnda osa' sellest?
Ta kinnitab edasi, et tumiusta-misest
olevait huvitatud ka >,pal­jud
leedulased Ühendriikides",
kes itahtvät minna kodinnaale ta­gasi
vanaduspäevi veeitiiia. Kuna
ÜSA Leedus kehtivat rezhiimi ei
tunnusta, siis ei saa nad minna,
sest nende pensioni USÄ-s ei saa
Leedusse järele -saata. „Välismi-nister"
maalib päris 'liigutava
pildi, küida.s oma puhkeaja välja­töötanud
vanad tahaiksid elada
Leedus, ,piaeruväärse mittetun­nustamise"
pärast ei saigaga sin­na
elama minna. V
ÜPI reporter lisab omalt
poolt, et USA ei tunnusta Balti
riikides valitsevaid rezhiune,
kuna need riigid — Eesti, Lati
jä Leedu —-on vägivaldselt an.
nekteeritud M. Liidu poolt.
UPI xepoitter oli küsinud, mis- olla õnnelik, et Moskva on iah-sugused
funktsioonid on Leedu kelt nõus ka Leedut välisriikides
väiisministrii.,,Välisminister'* on esindama,
srimitud itunnistama, et tal olevat
peamiselt konsulaarülesanded.
Muidugi, Leedu võivait saata ka
oma saadikmd; välisriikidesse,,
kuid kuna riike on palju, šüs väi­kesel
Leedul lihtsalt ei Jätkuvat
nü palju esindaijaid.
(Esinejaid tmääratakse ka rii-kidegruppidele,
mida tihti teevad
ka suurriigid. Miks Leedu/Mti ja
Eesti seda ei tee?). Leedu võivat
Edasi ütleb „väiisminisiter", et
Leedu võivat ka ^omapead sõlmi­da
teiöte riikidega lepinguid. Kui
Moskva neid ei tunnusta, võivat
Leedu välisministeeriimi asja an­da
N. Lüdu ülemkohtu kätte
otsuse itlihistamiseks.
Reporter lisab: Ta ei ütelnud,
kas hiisugusel kaebusel üldse on
edu./
Soome lahe jplirkonnad
Okupeeritud Eestist välismaale
saabunud kubjas Mrjutab kirja kir­jutaja,
et tema ei saa aru, mille
eest inimesed ostavad endile Ees.
is autod ja kust saava^ nad selli­sed
sissetulekud, et maksta tuhan­deid
dollareid mõne väikese sõidu­masina
eest, mille järgi tuleb pea­legi
sabak seistes mitu aastat oo-
N. Liidus on käimas ulatuslik mõttevahetus hüglaslike veemas­side
uuestijagamise üle. Eesniärgiks oleks vee juhtimine Volga
ja Iponi tööstusaladele ja kuivadele stepialadele, kuid mis mõ-nuigate
asjatundjate arvates võiks tekitada katastrofaalseid
muudatusi Soome lahes, Laadogas, Äänisjärves ja isegi Lõima-
Soomes..: • • ' • • [ ^-^ ^
Hedsingis ijmuva' Hufvudstads- ris asuvast Ob-jõest. Tema arva-bladeti
järgi on hõredalt asutatud tes võib see paista ItMiikeses pers-da
venelased praegu organiseeri­vad
Aafrika rükides, ei ole midagi
tegemist vabanenud maades koha­like
rahvaste võimu kindlustamise­ga
vaid võimu usurpeerimisega
kommunistliku süsteemi rakenda­miseks
ning Aafrika painutami-
*seks Kremli imperialistide kont­rolli
alla. Seda ei suuda eitada ka
kõige peenemate valede alusel
koostatud avaMMsT
• ' -ICA.
Nendel terrorioperatsioonidel, mi-jseefcõbtu^^^m
tõotavad USA kphsuilaadis Lenin­gradis,
astuvad kontakti Tallin­nas,
Riias ja Vilniuses ainult nia-dalamate
funktsionp^ridega, se­dagi
peapiiselt kültnuriiisel alal:
Eesfis . jõudnud, ei peail^ enam olema
Leedu .^v^isminister" ütleb de­magoogiliselt,
et selline nähtus
olevat jällegi €ü>surdne. See ok^
vat sama, kui mingi riigi diplo-maait
läheb Parüsi, .astub kontak­ti
Pariisi linnaisaga/ aga ei tun­nusta
Prantsuse presidenti.
Edasi Leedu ^välisministri" de-nmgoogilfet
pTGipagaaidat: ' -
,,Sirbis j a Vasaras'* 19. 5 e s i ^
kirjandusloolane ja kriitik Endel
Nirk pikemas artiklis muusieas
nõudmise: Antagu lügöjaile Karl
Ristikpi/teoseid!
,,õige MJMdalt ka^ 1^
vist, kirjan&ust, kes oma romaa-mksoniili^
ip^^ seisab
kindlasti eiesti kirjandusloo suur­te
fcuijude hulgas. Nüüd, mil auto- lub eeMõige
ri ayaäk elükä& lõppjaamani koxM
tarvidust vüvibada tema peamiste
teoste käittesaadavaiks; tegeani-sega.
Ristikivi nn. Tallinna triloo-1 surdne.
gia 'kuulub meie romaaniklassi"
k a ^ , sinna kõrvale paigutuvad
ligikaudu' samaväärseina pagulus-ummikut
dokumenteeriv ,JHinge-de
öö" ja ulatuslikust ajaloöpil-distuste
sarjast vähemait „Rõõ-mulaul",
.^Nõiduse õpilane'*; ja
„Lohe hambad". Mis sellest, et
viimased võõrsil loodud, see mi
ometi kirjanduspärahd, mis kuu-leüe,
meie lugejas-
• Ameerika diplomaadid ütlevat,
et mittetunnusta-mine olevat ab-
MittötunnustamList nõudvat
vaid väike leedu „iobby" Was­hingtonis.
Ida-Karj ala j a Komi asjatundjad
avaldanud ajakirjas Šever arva­mist,
et niisugused plaanid on hä-daditllkud
nimetatud aladele,
Soome laheF ja selle läheduses.
Nad leiavad, et Volga- vesi voo­lab
iläbi (tihedalt asüstaitud töös­tus-
ja põllumajandusalade tuik­soone,
on juba tugevasti roisku­nud.
Steppide kunstlik niisutamine,
puhastamata tööstus- ja põllu-majandusvete
laskmine Volgas-se
on viinud tugevasti selle vee
, kvalÄeeti :alla.
Juba 1975 ./ütles peaminisiter
Aleksei Kõssõgin, et • veevairude
uuestijagamine nende toomisega
põhjast Lõunasse on üks N.- Liidu
maijanduselu tähtsamaid ülesan­deid
ftutevškus.
Nimetatud plaanide tuumaks
on, et ipõhjas asuvatest jõgedest
ja järvedest tuleks juhtida vett
alla lõuniasse. ;Kuid ikarjala ^teadla-ne
Biske on küsinud, kas sellega
ei tekitata tohutut kahju vett and­vatele
pektüvis kallimana, kuid on pBce-m„
as perspektiivis majanduslikult
kasulikum. -
Moskvas on.tehtud tervelt seit­se
erinevat plaani. Kõigi nende
järgi juhitakse Äanisjärvest, mis
asub ida^Karjalas, tohutuid vee-masse
lõunasse. Biske ongi oma
uurimuse : pealkii^aks pannud
,,Päästke Äänisjärvi!''. ^
reporteri .kommentaar:
USA ei tunnusta praegust olu­korda,
kuna okupats ooni,res-hiim
kehtestati Balti rükides
rahva enamuse tahte vastu.
Helsingi kokkuleppe puM
kinnitas, et s^ seisukoht ijää-b
endiselt •püsima.
• .Tema- Järgi' seda- küsimusi e!
ole Üldse arutatud —- ainult
seda, kust rohkem ja kasuliku­malt
vett saalss. •
Komist päritolev teadlane Brat-sev
on arvustanud eelkõige vee
juhtinust Petshorast Kamajõe
kaudu Volgasse. Tema arvates ei
tohiks vett Petshorast mingu ju­hul
võtta, Võetagu.sils juba Sibe-
Sellest järvest juhitakse nkne-taitud
plaanide järgi 12-99 miljar­dit
kuupmeetrit aastas lõunasse.
Biske arvates toolis see raskesti
ettearvestatavaid muudatusi ka
Soome lahele ja teistele selle juu
res asuvatele aladele, kima need
on Süvari ja Vuoksi jõgede kau­du
ühenduses Äänisjärvega.
Soomest käis hiljuti delega-tsi-oön
veevaiitsuse ^ d i r ö k t o r i Si-mo
Jaatineni juhtinüsel tutvumas
nende plaanidega Moskvas;
^ Nii nagu Soome ametlike esin­dajate
muljed ikka, olid ka sel-
" le delegatsiooni muljed posi-
.:tiivsed. •
Jaaitinen ütles ms: '
„Reisil N. Lütu selgus mulle, et
need korraldused on ainuke, või­malus,
kui tahetakse viljasaaki
tulevikus kindlustada. Nüsuita-mise
tõttu on näiteks Kaspia me­re
pind langenud paar mieetrit ja
langeb pidevalt. Nüsutamise lõ­petamine
Vjõi ainult tunduv vä-hendaminegi
tähendaks teisalt
kaitasifcroofi. Rohkem vett on see­ga
ilmtingimaita vaja'*. (E. R.).
Kurja kkjutaja ei saanud seda
loomulikult ütelda, kust need ra­had
tulevad, ehkki see on igale
Eestis elavale inimesele selge.
Ajalehed hurjutavad pidevalt ini­mesi,
kes m'ustal turul kombmeeri-vad,
riiki varastavad ja oma sisse­tulekute
suurendamiseks igasugu­seid
majanduslikke kombinatsioo­ne
teevad. Sealjuures peavad lehe­mehed
vaikides mööda minema
sellest, et selline elu kuulub kom­munistliku
süsteemi juurde ja kes
illegaalseid 'trikke kasutada ja
kombineerida ei oska, see ka ku­sagile
ei jõua Ja, peab elama ni!
majanduslikult kui ka sotsiaalselt
kõige madalamal ja armetumal)
iihiskonnaastmel;
Raha tehakse i Eestis mitmet
moo^. Kujuka näite toob sellest
Tallinnas 23, juunU flmunud„Rah-va
Hääl", kus E. Sõge nimeline
kujasaatja esitab pikema artikli
pealku*ja all „Kuidas kooperatiivi
esimees rikkaks l ä k s K i r j u ­tises
on juttu aianduskoöperatiivi
Uus Muuga" esimehest Ä.Talpa-sest
ja selle tulutoovatest kombi­natsioonidest
töölepingute sõlmi­misel.
Nü näiteks võttis ta koope­ratiivi
traktoristi töötasult endale
367 rubla, puurimismasinajuhi töö­tasule
pani ta oma «palgana" juur­de
106 rubla, ühe brigadui töö­tasust
võttis ta endale 550 rubla
Ta võttis aWdrjad täitmata töö­lepingutele
ja kuF kooperatiivile
toodi 60 autÄormat külustikkw,
siis maksis ta 10 rubla koonnast,
kokku 600 rubla. Kuid hUjem täitis
ta töölepingu paberid 365 koormale
kokku 4123 rubla eest, pannes võlt­simisega
jsaadud summa oma tas-olid
ainult üksikud näited
ratüvi esimehe operatsiooni­dest,
maledele liitusid altkäemak
snd, „preemiad" ja „meelehead"
lepinguosalistele. Kuid neid mehi
on vähe, kes oma tehingutega pe­sevad
ajaleheveergudele. Suurem
osa sellistest operaatoritest ajavad
oma äri vaikselt, osavalt ja tagasi
hoidliknlt, õppides nõukogude
„majandussüsteemi" põhjalikult
tundma Eestisse saabunud venelas­telt,
kes riigi tüssamise tehnikat
on õppinud ja edukalt viljelenud
Jälgib pingsalt
kahe kommunistliku šüurrügS —
N. Liidu ja Hiina — pmeväid vahe­kordi.
Kuid praegusel momendil
oleks vist vajalikum koondada oma
tähelepanu kommunistlikkude rü-vahel
tekkinud vaenulainete
( J ä r g l k . 3)
VAI
NÄDi
8. ja 9. juuli
II. Tari, tel. 91
Mälestui
eestlasti
GlynAlli
Suurele ee«
dlÄele riigist
kondsuse si(
. Allen'ile kin^
landlaiste poo]
kirjeldas püe
FestivalT:, ii
leni organist
lõpul jä mi]
tos Science
esitatud fot(
Tommy Tom|
kujundasid.
Runge ja
Spaan.
Glyn AUen
mitmekuiljtuu]
tööftab veel
ehkki ta on jl
Holiday Festj
kultuurilisest
vu^gruppideg^
kirjutanud n
mcimber" —
nificance in
sociefty. Raj
rahvuse täht J
had ning sel
rektsed Qn{
tähtpäevade 2]
ni, 23. juuni
Raamiat mate
seda on võimf
se raamatuäri
Älbimii üle
dulifcult hollai
kodus, kuhu
tud koos abikl
vaatlemiseks
ühelt poolt ül
veristavad Ka|
ning teiselt poj
vibutavad Vie(
Kommuništlf
ganda ja raH
säUitamise hu|
nende vahel t(
si läänemaal
vahete-vahel
tekkinud ,,v|
mõõtmed, et
suudeta.
Sellised on
nami vahekoH
valitsus oma
namis, mida
iikkc riikide
miscs väga
muks. Põhjusil
te vastuoludel
mesugused. Eij
võimumehed
gi valitsejatel
vajalikuks tel
sed Moskva p^
Vietnami koi
Lõuna-Vietnai
le paljaks se<
hiinlast (midj
Lõuna-Vietnai
mandaks on
nud territoril
LÕuna-Hima
ningate saai
takse olevat
• radv : "
' Nende vasl
selgitamiseki.
Hima ja Vieti
oma mõjuvõi
rast tüütseuuc
nism on neid
määral leevel
kõrvaldanud.
näib olevat i(
saabühud .tej
kaitseministcrl
koos N. J^iidusj
javäeliste ek
Hüna-VietnaJ
Vietnami kait|
na peaks Vie(
Nagu sellel
„ühinenud pri
ga suhtlemise
üks ei «saida
lal teine võill
karata.