1985-06-11-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
s,
V
m t i o n a l Lijrary 5^253
Gcn» Acquisitions Scction
OTTAWA^ Onte
Nr. 44 (3157) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 11. juimU 1985 — Tuesday, Jime 11,1985
J l W i J li ii!dt>l''W»lflftrt>H[
70 eentS
iesticaste talu
keenstorini kiiiisis
Hiljuti jLÕnna-Ontariot laasfMuä
keeri^stonnid ei jät^iud puutumata
ksL eestlaste kodusid. Tottenhamis
asuva Ado Järve talus purustas
torm osaliselt elumaja Ja vigastada
sai Koidula lärve. Vigastamata
pääsesid Ado Järve ning tütred
Ellen ja Anne Rubeig, samuti läheduses
elav vend Tõnu Järve.
Järve MM on ee^laskonnale tuntud
seal toimunud skautlike ja sellü»-
kondlike kokkutulekute läbi. Talu
parandustöödega m juba alustatud
eestlastele omase eft4eiM;tosega.
:DTTAWA;: (GP). —: 1200.^Eatoni; ^
šuürfimia teenistujat, kes streikisid
kuus kuud töölepingu saavutamiseks
on järsku muutunud^
lemmikuiks Ottawas toimuval Hel-šiugi
;inüriõiguste konverentsi järel-könverentsil.
N. Liidu esindajad
kasutavad oma sõnavõttudes Eato-ni
teenistujate; streiki kui näidet
kapitalistlikus maailmas valitsevast
töölisklassi rõhumisest ja ekspluateerimisest
suurfirmidejä truste
1-.,..
l^ma (Reuter) Umbes 2000
isikiitaireteeriü Peruu peaiimia?
ja selle üttiBruses, pärast seda kui
üks potitšeinik 1^ ja teisi
liaävati, arvatavasti jnäoistlike
guei
koosseisu viimane l(oosolel(
»o®rB jci uusi kiandidaate XII koosseisu valimistei
laeval, 9. juunil 1985. toimus Eesti Maja keskmises saalis EKN XI koossefo
SM seitsmes ja viimane koosolek. Valitud lükmeist oli kohal 15. exofficio liikmeid 2c
Kaugemalt olid tulnud L. Helde MoMteealist ,W. Pent Ottawast, Eo Lindaja Hamüto-laist
|a A. Jurs Brantfordisto
Koosoleku avas EKN esimees tud meie olukorda valgustavaid ja vaks muutunud ühiskonna kaasa-l^
sas I^eivat tervitades kohalolijaid õigustavaid dokumente. tõmbamiseks valimistel. | Referent
^^^P^vuseks õpeta- A. Lupp tegi teatavaks EKN ju- puudutas ka organisatsioone ja
J ^ ^ ^ e - õpetaja Pähn, hatuse otsuse avaldada tänu L. Lei- isikuid, kes on negatiivselt suhtu-puuüutades
meie saatust, praegust vatile tehtud põhjaliku ja laiahäar- ^^^^ ^KN nägu Rahvuslaste Kogu,
oiUKordakodumaal; ja võimalikku ^^d^^^^^^ dr. K. Aun oma ingliskeelses raa-tmevikku,
nimetas EiKN liikmeid _.: matus eestlastest Kanadas ja
.vaimseiks sõdureiks^ kes relva- J ^ ^ ^ ^ USA's ümuv ajakiri„Esto-Ameri-de
asemel võitlevad sõn^ ja sde- f^^ leidus ka olevat
ga meie ködümää vabaduse taasta- ^ W (Kra> ^ahmiste^ taga^ ^^b^ EEN XI koosseisu passüv-:
miseksianaius Eõigevä^^^
õnnistust selles võitluses.
Koosoleku juhatäjaiks valiti A.
Lupp ja L / Kolk, protoköUijaiks L .
Helde ja E . lindaja, protokolli kin-nitajaiks
Ja häälte lügejaiks M; Epr
ner:jaÄ.iatta§k.^^^;^ ;
A. Lupp luges ette aupea&onsul
sest kogust on aastate jooksul
arenenud 45-hikmelme esmdusko-gu.
Nõukogul on olnud ühiskonna
varieeruv toetus - kõrgeim valija- i i j ä j^
te arv on olnud 3970^ keskmiselt
valib 245Ö inimest. Yarieenmud oü
ka kandidaatide arv.
töös, Idma aeg Ja olukorrad nõudvat
seda — nii valis- kui ka sisepo-'
Küsimuste perioodil elustati vanu
probleeme ja mõtete erinevusi.
Olemasolevail andmeil võtab va-
Sv Heinsoo^^^ 1^^ limistest osa keskmiselt-26 protsen-kes
muude ametiiaesaimetetõtk^^
©! saanud koosolekust osa võtta, ferent pidas väheseks.
nes ettekanne L. Leivatilt Ta leidis; et peaks alustama in^
„-v.ju«:urJategijad*' Ja inimõiguste tensiivset propagandat meie muga
probleem tänapäeval. Ettekanne
käsitles küllaltki komplitseeritud
juriidilisi tõlgitsusi ühendušes^^k^
masoleva Deschen!e'i komisjoni
juurdlustöögä sõja^iirjategijate
üle Kanadas.' Kuna probleem sea-
Harald Teder käsitles koostöö
võimalust Rahvuslaste Koguga Ja
leidis, et see on täiesti võimalik
EKN tegevuse põhiprintsiipide
raamistikus.
aärg lk. 8)
T / E . i UMspanga president W . Noolandi õimitieb TES «^"siikest seisukohtadest; lähtudes.
rr-^-^-iA'' '''i^'^'^-'^ •JU'- A • ' J • ' ' I L ' «i^ . - i ^ üsna keeruMeiN. Liidu poolt
Keskkooli pamnaid lõpetajaid ja annab nede ule pree^^^materjaUde juriidiimoi^^^^^
i ümbrikud ^keskel Tiinas paremal Anne Pedel. daävus, Kanada suhtumine N.LÜ-
' Foto: Vaba Eestlane
A yvy. V uyu. j^vowoMy vusvaheline staatus ja nn. „siseas-
" jadesse" segamine, siis Vääriks
teema veelkordset, põhjalikumat
• ; käsitlemist. . \^
Meditsiin ilised pro b teem Id rel^eistafud
joüdüdes
pecsvd&i
... . - • . M^^v
lunbes 1000 Põhja
nlilkwmise alla sufumis
see mõ^
200 miljonit dollarit aastas
Muvalitsüse
Deschene'i komisjoni töö lõppemist
31. detsembril s.a. peaks otsustama
Uganda president öbotekutsd^^(^
sgsojalist nõuandjafV
äUgandas. Vaatamata Obote sidemetele Põhja-Koreaga
majandusliku abi prograiäini, mille on
aastas©
meditsiinilised probleemid vähendavad tui"
Kokkuvõttes väitis kõneleja, et^^^^^^^^
juhul kui Kanada valitsus pärast dab vene kindral. Rapordi ,,tõbise^V punaarmee kohta
Lääneriikide vaatlejad pöle kind-.
lad, kas Obete otsus tuua põhja-kore
alased Ügandassec^
ma varasem plaan või bbutas teda
selleks USA tera!v süüdistus inimõiguste
rikkumises Ugandas. Huvitaval
kpnibel pole U^A reageerinud
kommtmistiike nõuandjate ra-
. kendamisele Ugandas; maal, mis
asub nii lähedal Keeniale, Somaa-liale
ja Südaanile. Kolm läänet
pooldavat riiki, mis moodustavad
tähtsa osa USA Pärsia lahe kaitsevööndis.
Arvatakse, ^ selleks on
survet avaldanud Inglismaa ja teised
Lääne-Euroopa riigid; kellel on
mitmesugustel põhjustel hiivi Uganda
vastu ja kes kardavad, et lisa
surve USÄ'lt sunniks Obotet täiesti
üle minema N. Liidu leeri.
eniia
tu
:aidata üleseMt^da laastatud maa^majandusit. / ^
Põhja-korealaste arv tõusis prae- relvi, nende hulgas mühipi
guseie tasemele: Hulk raskemaid relvi,
kui Obote oli tegemas ettevalmiš- mida ei saaimd kaasa hävitus!
„lõplikuks rünnakuks" parti- tati kohapeal;^"" ' ' ' ' ' ''
sanid^^v^astužN
sistlilmst Mioop^^^^ ...
kitel ja kuigi Obete seda salgab, šel^^ toestada, et süüdistatu eksis un-rakendati
neid Wi& lahingutes täoHse meeleohi: opositsioon va- ii^igratsiooniseaduste vastu. Kone-
,^Rahvusliku Vastiipaml : M e ^ .vl^a arvas, et see küsimus on mmi.
vastu. Lääne .diploinaadid väida- Partisanide tegevus ön u l a t i ^ ö ' * ^ ^
vad, et paljud põhja-koreal^
neis lahinguis. On nähtud „lõplikku riinnakut" saabus Kam-veoautode
kolonne transiwr- palasse N. Liidu k ( ^ ^
teerimas kirste lahingute piirkon- de mahasurumise^^^^ kes oli
da. iffiljeni («i märgaW^^^
samadMrstud laaditi Etioopia len-^^^t^
nukitele. Arvatakse, et need olid nõuandmine Uganda armee ra- Liidu sõjakurjategijate toomist;
langenud põhj^l0realas€d^^ kelle kendamisel partisanide vastu. Ta Ä i i ette.
laibad, vudi tagasi: Pohja-KÖreässe^^^d^^^^^
matmiseks. ; serveeritud diplomaatidele^ oma
Yowri Musevni^^^
ms võib vaid ette kujutada, kDi-võrd
vilets on meditiginialaiie
varustamine tsiviilsektoris.
Vene sõjaväearstid on materjali-
Rahvusliku Vastupanu Armee siir- tide andmeil murdis Jkahemeheline g^adust ijjole S kuritegu,
duš mägedesse ja metsadesse pä- partisam »
sitas ameerika demograaSa professor MurrayFeshbach^
es on üürinud vene erialakirjandust. ^^>^ oma-esitas
oma asramus! ühel arstiteadlaste kotigressil
^';'rraõni;-aeg;tagasia>:-
KrimiJiaalkolitu protseduuris on ,
võimalik küsitleda tunnistajaid Sõjaväelaste hulgas levivad üha ti, et kõikidel aladel prioriteeritak»
ja nende andmete tõej^ašust enam nakkushaigused, nagu näi- se relvastatud jõudusid. Kui nüüd
ning süüdistatut ei saa enne süü- teks tüüfus, kooiera Ja hepatiit või arvestada, et ^avägi |ifckagi saab
di tunnistada, kui ta on leitud maksapõletik. Kui a. 1982 N. Lii- paremiku kõigest toodetavast,
güü^ jjlevat»^^^^ ^^^^^^^ ^ ^ ^^^^ ž ^ 4^^^
umbes 30 protsenti vene sõdureist
Tsiviilkohtus, mille kompetentsi reast väljas
Imulub ( ^ ( > i^
kondsuse.aravoimme^ö^
legaalsed kaitseabutoud paljir ^^^^^ epid^^i- pmiduse tõttu sumiitud kasutama
on vajauK amuii sed mõõtmed, ütleb Fesbbach. teatud varustust korduvalt — mis
Ta konstateerib, et vene sõjaväe- samuti tõhustab nakkuste levikut.,
arstid panevad tihti valediagnoose Allpool igasugust kriitikat on olu-
— on võimalik, et tegemist on kord ka toiduainete ladudes. Näi-ebakompetentsusega
või ükskõiksu- teks kasutatakse rottide poolt na-sega.
katatud toiduaineid, selle asemel et
neid hävitada,
yaktsiinidega immuniseerimin©
on üldiselt halval tasemal.
Kõigest kaks kolmandikku tüüfu-
Eriti kehtib see akuutsete göole- seväktsimidest avaldab mõju. ühes
• põletike puhul ja Feshbach lisab üksuses puhkes näiteks leetritaud.
juurde, et alatasa ei'osata diagnos- Lähemal
ü. Jürima leidis, et EKN (m mil- titšeerida ka difteriiti, mida esiüeb nult 88 protsenti sõdureist oli
legagi ette rutairad, millega meil > N . Liidu üksustes väga sageli. Te- vaktsineeritud.
Et probleemidest kuidagi jagu
vat vajaüku rünnata kõiki I d ä ^
roopa ühiskondi Kanadas ja sellega
halvata nende polütilist mõju Kanadas
ja maaümas.
Küsimuste osas A. Jurs küsitles
Kold sellega kaasub ka oht komplikatsioonideks
ja Siaiguste Ee-'
; BRtJŠSEL — Belgia terroristide
grupp, kes võtab omaks 15 pom-miAnnakut
NATOga swirfirmad0
.asutuste vastu viimase seitsme kuu
j obksül, ön saatnud meediale andmeid
oma tegevuse ja organisatsiooni
kohta. Kolmest, pikalt sõnastatud
dokumendist selgub, et gra
asutati 1982 aastal^^ töötab:
pangaröövidest saadud summadega.
Neil on ka side teiste terroris--
tide gruppidega kellega vahetatakse
lõhkeaineid ja kogemusi.
Nad plaanitsevad brna i^nn^uid
hbolikaltj kulutades selleks nädalaid
ja vahel isegi kuid. Ideoloogiliselt
olla nad Majr^
poo
^ kasvavaks probleemiks. ^^ada, on sõjaväeyõimud loonud
rast 1980. aasta valimisi, millepõh- li majja Ja teadliMt ha^^ EvLmdäja Ja Harald Teder leidsid, Bdasi esineb «defitsiit" ravimite erilised „epideemiatevastased kojal
Obote Uganda Rahvakongressi ^^^^ ettevalmistiistijMvõimalilmit. ja üldise ^^^n^^
päi^išäi võimule; N ü l ^ hiljem, pärast esma- vajatavaks kaitseks peaksid Jätku- alal — mis on teatud määral ül- üksustes ja ka sõjalaevadel: -
paljud erapooletiid vaatlejad väida- Ä saamist, vüdi kolonel ja ta ma, iniöa aiMv EPL
vad, et valimised ei vüdud läbi perdM tagasi Moskvasse Aero-seadusepäraselt,
sellest siis Mu- floti lennuMl.
sey^ Vastupanuliikumine.^^
Legendaarse kuulsusega partisa- kuulda
nid on kogu aeg väitnud, et nad po- le arvu hinnatakse ŽOOO-dele-, koos-le
saamid miflgityäüsabija^^^^^to
vad enesele r^lvi IJganda armeelt, lou Obote armee, kes on tuntud
Üks märkimisväärne sõjaline ope- oma lõdva distšiplüm
ratsioon leidis aset Masindi linnas, poolest. Samuti olla alkoholi pruuk
kus asus suurem valitsusvägede Vaütsusvägedes kõrge Ja sageli on
kahurväe depoo. Partisanid valiu- Obote sõdurid julmalt mõrvanud
tasid ülla&srünnakuga linn'a jä külade vüsi mimesL
hoidsid seda enda käes terve päev. ^Partisanide ohvitserid näivad
Pärast Musevni kõnet -kohalilqilekõik^^o^ haridusega ja
elanikkonnale siirdusid partisanid isegi reasõdirfid on hoolikalt vali-tagasi
oma varjupaikadesse vües
ja
KALEV ESTIENNE
ÕHTU
m
touniib 20. juunil kell 7.30 õ.
Lawrence Park Gollegiate auditoorii
125;Chat§worth Dr. ^
(Lawrence Ave., 2 plokki ida pool Avenue Rd.;
pääsmed saadaval kohapeal hinnaga $5.—, lastele ja pensionäridele $4.—
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 11, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-06-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850611 |
Description
| Title | 1985-06-11-01 |
| OCR text | s, V m t i o n a l Lijrary 5^253 Gcn» Acquisitions Scction OTTAWA^ Onte Nr. 44 (3157) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 11. juimU 1985 — Tuesday, Jime 11,1985 J l W i J li ii!dt>l''W»lflftrt>H[ 70 eentS iesticaste talu keenstorini kiiiisis Hiljuti jLÕnna-Ontariot laasfMuä keeri^stonnid ei jät^iud puutumata ksL eestlaste kodusid. Tottenhamis asuva Ado Järve talus purustas torm osaliselt elumaja Ja vigastada sai Koidula lärve. Vigastamata pääsesid Ado Järve ning tütred Ellen ja Anne Rubeig, samuti läheduses elav vend Tõnu Järve. Järve MM on ee^laskonnale tuntud seal toimunud skautlike ja sellü»- kondlike kokkutulekute läbi. Talu parandustöödega m juba alustatud eestlastele omase eft4eiM;tosega. :DTTAWA;: (GP). —: 1200.^Eatoni; ^ šuürfimia teenistujat, kes streikisid kuus kuud töölepingu saavutamiseks on järsku muutunud^ lemmikuiks Ottawas toimuval Hel-šiugi ;inüriõiguste konverentsi järel-könverentsil. N. Liidu esindajad kasutavad oma sõnavõttudes Eato-ni teenistujate; streiki kui näidet kapitalistlikus maailmas valitsevast töölisklassi rõhumisest ja ekspluateerimisest suurfirmidejä truste 1-.,.. l^ma (Reuter) Umbes 2000 isikiitaireteeriü Peruu peaiimia? ja selle üttiBruses, pärast seda kui üks potitšeinik 1^ ja teisi liaävati, arvatavasti jnäoistlike guei koosseisu viimane l(oosolel( »o®rB jci uusi kiandidaate XII koosseisu valimistei laeval, 9. juunil 1985. toimus Eesti Maja keskmises saalis EKN XI koossefo SM seitsmes ja viimane koosolek. Valitud lükmeist oli kohal 15. exofficio liikmeid 2c Kaugemalt olid tulnud L. Helde MoMteealist ,W. Pent Ottawast, Eo Lindaja Hamüto-laist |a A. Jurs Brantfordisto Koosoleku avas EKN esimees tud meie olukorda valgustavaid ja vaks muutunud ühiskonna kaasa-l^ sas I^eivat tervitades kohalolijaid õigustavaid dokumente. tõmbamiseks valimistel. | Referent ^^^P^vuseks õpeta- A. Lupp tegi teatavaks EKN ju- puudutas ka organisatsioone ja J ^ ^ ^ e - õpetaja Pähn, hatuse otsuse avaldada tänu L. Lei- isikuid, kes on negatiivselt suhtu-puuüutades meie saatust, praegust vatile tehtud põhjaliku ja laiahäar- ^^^^ ^KN nägu Rahvuslaste Kogu, oiUKordakodumaal; ja võimalikku ^^d^^^^^^ dr. K. Aun oma ingliskeelses raa-tmevikku, nimetas EiKN liikmeid _.: matus eestlastest Kanadas ja .vaimseiks sõdureiks^ kes relva- J ^ ^ ^ ^ USA's ümuv ajakiri„Esto-Ameri-de asemel võitlevad sõn^ ja sde- f^^ leidus ka olevat ga meie ködümää vabaduse taasta- ^ W (Kra> ^ahmiste^ taga^ ^^b^ EEN XI koosseisu passüv-: miseksianaius Eõigevä^^^ õnnistust selles võitluses. Koosoleku juhatäjaiks valiti A. Lupp ja L / Kolk, protoköUijaiks L . Helde ja E . lindaja, protokolli kin-nitajaiks Ja häälte lügejaiks M; Epr ner:jaÄ.iatta§k.^^^;^ ; A. Lupp luges ette aupea&onsul sest kogust on aastate jooksul arenenud 45-hikmelme esmdusko-gu. Nõukogul on olnud ühiskonna varieeruv toetus - kõrgeim valija- i i j ä j^ te arv on olnud 3970^ keskmiselt valib 245Ö inimest. Yarieenmud oü ka kandidaatide arv. töös, Idma aeg Ja olukorrad nõudvat seda — nii valis- kui ka sisepo-' Küsimuste perioodil elustati vanu probleeme ja mõtete erinevusi. Olemasolevail andmeil võtab va- Sv Heinsoo^^^ 1^^ limistest osa keskmiselt-26 protsen-kes muude ametiiaesaimetetõtk^^ ©! saanud koosolekust osa võtta, ferent pidas väheseks. nes ettekanne L. Leivatilt Ta leidis; et peaks alustama in^ „-v.ju«:urJategijad*' Ja inimõiguste tensiivset propagandat meie muga probleem tänapäeval. Ettekanne käsitles küllaltki komplitseeritud juriidilisi tõlgitsusi ühendušes^^k^ masoleva Deschen!e'i komisjoni juurdlustöögä sõja^iirjategijate üle Kanadas.' Kuna probleem sea- Harald Teder käsitles koostöö võimalust Rahvuslaste Koguga Ja leidis, et see on täiesti võimalik EKN tegevuse põhiprintsiipide raamistikus. aärg lk. 8) T / E . i UMspanga president W . Noolandi õimitieb TES «^"siikest seisukohtadest; lähtudes. rr-^-^-iA'' '''i^'^'^-'^ •JU'- A • ' J • ' ' I L ' «i^ . - i ^ üsna keeruMeiN. Liidu poolt Keskkooli pamnaid lõpetajaid ja annab nede ule pree^^^materjaUde juriidiimoi^^^^^ i ümbrikud ^keskel Tiinas paremal Anne Pedel. daävus, Kanada suhtumine N.LÜ- ' Foto: Vaba Eestlane A yvy. V uyu. j^vowoMy vusvaheline staatus ja nn. „siseas- " jadesse" segamine, siis Vääriks teema veelkordset, põhjalikumat • ; käsitlemist. . \^ Meditsiin ilised pro b teem Id rel^eistafud joüdüdes pecsvd&i ... . - • . M^^v lunbes 1000 Põhja nlilkwmise alla sufumis see mõ^ 200 miljonit dollarit aastas Muvalitsüse Deschene'i komisjoni töö lõppemist 31. detsembril s.a. peaks otsustama Uganda president öbotekutsd^^(^ sgsojalist nõuandjafV äUgandas. Vaatamata Obote sidemetele Põhja-Koreaga majandusliku abi prograiäini, mille on aastas© meditsiinilised probleemid vähendavad tui" Kokkuvõttes väitis kõneleja, et^^^^^^^^ juhul kui Kanada valitsus pärast dab vene kindral. Rapordi ,,tõbise^V punaarmee kohta Lääneriikide vaatlejad pöle kind-. lad, kas Obete otsus tuua põhja-kore alased Ügandassec^ ma varasem plaan või bbutas teda selleks USA tera!v süüdistus inimõiguste rikkumises Ugandas. Huvitaval kpnibel pole U^A reageerinud kommtmistiike nõuandjate ra- . kendamisele Ugandas; maal, mis asub nii lähedal Keeniale, Somaa-liale ja Südaanile. Kolm läänet pooldavat riiki, mis moodustavad tähtsa osa USA Pärsia lahe kaitsevööndis. Arvatakse, ^ selleks on survet avaldanud Inglismaa ja teised Lääne-Euroopa riigid; kellel on mitmesugustel põhjustel hiivi Uganda vastu ja kes kardavad, et lisa surve USÄ'lt sunniks Obotet täiesti üle minema N. Liidu leeri. eniia tu :aidata üleseMt^da laastatud maa^majandusit. / ^ Põhja-korealaste arv tõusis prae- relvi, nende hulgas mühipi guseie tasemele: Hulk raskemaid relvi, kui Obote oli tegemas ettevalmiš- mida ei saaimd kaasa hävitus! „lõplikuks rünnakuks" parti- tati kohapeal;^"" ' ' ' ' ' '' sanid^^v^astužN sistlilmst Mioop^^^^ ... kitel ja kuigi Obete seda salgab, šel^^ toestada, et süüdistatu eksis un-rakendati neid Wi& lahingutes täoHse meeleohi: opositsioon va- ii^igratsiooniseaduste vastu. Kone- ,^Rahvusliku Vastiipaml : M e ^ .vl^a arvas, et see küsimus on mmi. vastu. Lääne .diploinaadid väida- Partisanide tegevus ön u l a t i ^ ö ' * ^ ^ vad, et paljud põhja-koreal^ neis lahinguis. On nähtud „lõplikku riinnakut" saabus Kam-veoautode kolonne transiwr- palasse N. Liidu k ( ^ ^ teerimas kirste lahingute piirkon- de mahasurumise^^^^ kes oli da. iffiljeni («i märgaW^^^ samadMrstud laaditi Etioopia len-^^^t^ nukitele. Arvatakse, et need olid nõuandmine Uganda armee ra- Liidu sõjakurjategijate toomist; langenud põhj^l0realas€d^^ kelle kendamisel partisanide vastu. Ta Ä i i ette. laibad, vudi tagasi: Pohja-KÖreässe^^^d^^^^^ matmiseks. ; serveeritud diplomaatidele^ oma Yowri Musevni^^^ ms võib vaid ette kujutada, kDi-võrd vilets on meditiginialaiie varustamine tsiviilsektoris. Vene sõjaväearstid on materjali- Rahvusliku Vastupanu Armee siir- tide andmeil murdis Jkahemeheline g^adust ijjole S kuritegu, duš mägedesse ja metsadesse pä- partisam » sitas ameerika demograaSa professor MurrayFeshbach^ es on üürinud vene erialakirjandust. ^^>^ oma-esitas oma asramus! ühel arstiteadlaste kotigressil ^';'rraõni;-aeg;tagasia>:- KrimiJiaalkolitu protseduuris on , võimalik küsitleda tunnistajaid Sõjaväelaste hulgas levivad üha ti, et kõikidel aladel prioriteeritak» ja nende andmete tõej^ašust enam nakkushaigused, nagu näi- se relvastatud jõudusid. Kui nüüd ning süüdistatut ei saa enne süü- teks tüüfus, kooiera Ja hepatiit või arvestada, et ^avägi |ifckagi saab di tunnistada, kui ta on leitud maksapõletik. Kui a. 1982 N. Lii- paremiku kõigest toodetavast, güü^ jjlevat»^^^^ ^^^^^^^ ^ ^ ^^^^ ž ^ 4^^^ umbes 30 protsenti vene sõdureist Tsiviilkohtus, mille kompetentsi reast väljas Imulub ( ^ ( > i^ kondsuse.aravoimme^ö^ legaalsed kaitseabutoud paljir ^^^^^ epid^^i- pmiduse tõttu sumiitud kasutama on vajauK amuii sed mõõtmed, ütleb Fesbbach. teatud varustust korduvalt — mis Ta konstateerib, et vene sõjaväe- samuti tõhustab nakkuste levikut., arstid panevad tihti valediagnoose Allpool igasugust kriitikat on olu- — on võimalik, et tegemist on kord ka toiduainete ladudes. Näi-ebakompetentsusega või ükskõiksu- teks kasutatakse rottide poolt na-sega. katatud toiduaineid, selle asemel et neid hävitada, yaktsiinidega immuniseerimin© on üldiselt halval tasemal. Kõigest kaks kolmandikku tüüfu- Eriti kehtib see akuutsete göole- seväktsimidest avaldab mõju. ühes • põletike puhul ja Feshbach lisab üksuses puhkes näiteks leetritaud. juurde, et alatasa ei'osata diagnos- Lähemal ü. Jürima leidis, et EKN (m mil- titšeerida ka difteriiti, mida esiüeb nult 88 protsenti sõdureist oli legagi ette rutairad, millega meil > N . Liidu üksustes väga sageli. Te- vaktsineeritud. Et probleemidest kuidagi jagu vat vajaüku rünnata kõiki I d ä ^ roopa ühiskondi Kanadas ja sellega halvata nende polütilist mõju Kanadas ja maaümas. Küsimuste osas A. Jurs küsitles Kold sellega kaasub ka oht komplikatsioonideks ja Siaiguste Ee-' ; BRtJŠSEL — Belgia terroristide grupp, kes võtab omaks 15 pom-miAnnakut NATOga swirfirmad0 .asutuste vastu viimase seitsme kuu j obksül, ön saatnud meediale andmeid oma tegevuse ja organisatsiooni kohta. Kolmest, pikalt sõnastatud dokumendist selgub, et gra asutati 1982 aastal^^ töötab: pangaröövidest saadud summadega. Neil on ka side teiste terroris-- tide gruppidega kellega vahetatakse lõhkeaineid ja kogemusi. Nad plaanitsevad brna i^nn^uid hbolikaltj kulutades selleks nädalaid ja vahel isegi kuid. Ideoloogiliselt olla nad Majr^ poo ^ kasvavaks probleemiks. ^^ada, on sõjaväeyõimud loonud rast 1980. aasta valimisi, millepõh- li majja Ja teadliMt ha^^ EvLmdäja Ja Harald Teder leidsid, Bdasi esineb «defitsiit" ravimite erilised „epideemiatevastased kojal Obote Uganda Rahvakongressi ^^^^ ettevalmistiistijMvõimalilmit. ja üldise ^^^n^^ päi^išäi võimule; N ü l ^ hiljem, pärast esma- vajatavaks kaitseks peaksid Jätku- alal — mis on teatud määral ül- üksustes ja ka sõjalaevadel: - paljud erapooletiid vaatlejad väida- Ä saamist, vüdi kolonel ja ta ma, iniöa aiMv EPL vad, et valimised ei vüdud läbi perdM tagasi Moskvasse Aero-seadusepäraselt, sellest siis Mu- floti lennuMl. sey^ Vastupanuliikumine.^^ Legendaarse kuulsusega partisa- kuulda nid on kogu aeg väitnud, et nad po- le arvu hinnatakse ŽOOO-dele-, koos-le saamid miflgityäüsabija^^^^^to vad enesele r^lvi IJganda armeelt, lou Obote armee, kes on tuntud Üks märkimisväärne sõjaline ope- oma lõdva distšiplüm ratsioon leidis aset Masindi linnas, poolest. Samuti olla alkoholi pruuk kus asus suurem valitsusvägede Vaütsusvägedes kõrge Ja sageli on kahurväe depoo. Partisanid valiu- Obote sõdurid julmalt mõrvanud tasid ülla&srünnakuga linn'a jä külade vüsi mimesL hoidsid seda enda käes terve päev. ^Partisanide ohvitserid näivad Pärast Musevni kõnet -kohalilqilekõik^^o^ haridusega ja elanikkonnale siirdusid partisanid isegi reasõdirfid on hoolikalt vali-tagasi oma varjupaikadesse vües ja KALEV ESTIENNE ÕHTU m touniib 20. juunil kell 7.30 õ. Lawrence Park Gollegiate auditoorii 125;Chat§worth Dr. ^ (Lawrence Ave., 2 plokki ida pool Avenue Rd.; pääsmed saadaval kohapeal hinnaga $5.—, lastele ja pensionäridele $4.— |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-06-11-01
