Vaba eestlane , May 14, 1985

              Nr. 37 EESTLANE teisipäeval, l ^ - ^' y, May 14, 1985
"
18., 19. ja 20. mail
dr. R. Vanaselja, Hei. 921-7777
25. ja 26. mail
• dr. M. Leesment, tel' 481-6834
Lätteiüiei kBm
Montreali eestlastel oH traditsioo­niks
kujunenud tähistada Võidu­püha
Lättemäe kaunis' looduses.
Tänavu leiab see aset laupäeval,
22. juunil, algusega keU 17.00. Ak­tuse
kavas on meeldivaks üllatu­seks,
et Toronto Eesti Segakoor
esitab kuulajaskonnale mitmed lau­lud.
Juhatab Asta Ballstadt. Mõned
laulud lauldakse koos Montrealij se­gakooriga.
Aktuse kõne peab Ain
Vaus.
Peale aktust on järve ääres, asu­vas
Karl Pruuli hubases saalis
omavaheline koosviibimine, kus ei
puudu ka, võimalus: jalakeerutami­seks;
Kõik on teretulnud.
Lk.
Seltsil 160 liigef
indel Ruberg, Marti Pedriks ja Anton Pindam
yontreali Eesti Seltsi auliikmeiks
MontreaU Ees Seltsi peakoosolek toimus 25. apri|<^
lil 1985 Jaani koguduse seltskondlikus ruumis. Koosöle»
kust osavõtt oli kasinavõitu, mis mõjustatud osaliselt
lest, et midagi erilist polnud juhtunud, ega midagi põne«
vat ^ polnud ka ette näha» Koosolekut. juhatas Feeteif
Kalevi lipkond jüripäeva paraadil.
ta
Foto: Ervin^ Aleve
Nooremgaiderilks Uä
E.gaidid
^^adri Koop,, -Leena Rosenberg,
mõlemad Toronto „PõhjaIa Tüt­red".
Koosolekul leidis kinnitamist, et Järgmiseks tegevusaastaks valiü
Montreali Eesti Seltsü, kui keskset tagasi endine" esimees Richard
organisatsioonil on väljakujunenud,Leitham ja juhatuseliikmeteks Ülle
teatud kindlad funktsioonid, nü ees- Leitham Jaan Raudsepp, Valmer
ti rahvusgrupi eluavaldustes kui Kurol, Epp Luik ja Anton Pindam.
ka koostöös teiste rahvusgruppide- Balti Liitu valiti Peeter- MöldrCj,
ga. Eesti konsulit siin muidugi po- Richard Leitham, Meeme Sultson
le, kuid Eesti Seltsi esimehel tuleb ja Jaan Raudsepp,
sageli täita peamiselt esinduslikus
osas niiöelda konsuli ülesandeid. Et tänada ja autasustada Ee^ü
Seltsi liikmete arv on 160, Seltsile ja eesti ühiskonnale, tehtud
kellede „hoolitsemise" eest aval- tubli töö eest,
dati kiitust liikmeskonna sekretä­rile
Anton Pindam'ile.
Kiita sai ka laekur Valmer Kurõl
eeskujuliku rahalise asjaajamise
•eest.- • •
valis koosolek Richard Leitha
ettepanekul seltsi auliikmeteks
Endel Rubergi, Matti Pedriksi ja
Anton Pindami
KoBlatamiBe l
,,VÄBA EESTLASES"
täidab &ma eesmärgi! j
c
IKelva ja sulega
sõdimisest Eesti ees
27. mail toimub Tartii Instituudi
loneguõhtu, kus külalislektoriks on
seekord keemiadoktorist kirjanik
Heino Susi, kelle kaheköiteline soo-mepoiste
elu käsitlev teos „Üle la­he"
ja „Kojutulek" äratasid küm-
• me aastat tagasi elavat tähelepanu.
Nüüd on Eesti Kirjanike Kopera-tiivi
järgmise poolsarja esimeseks
raamatuks tema tõsieluromaan
i,Sarviku sulased", millest kaitke
ilmus tänavu „Vaba Eestlase" joo­nealusena.
Eeloleva loengu teemaks, ongi
„S5dimine Eesti eest relvaga ja
sulega, sarnasusi ja erinevusi". H.
Susi leiab, et 'meil polnu<i antud
II maailmasõjas sõdida omamaa
eest Eesti sõduritena Eesti Vaba­riigi
sõjaväe mundris.' Ometi sõditi
selleks, -et sõja lõppedes Eesti
oleks idavaenlasist puhas ja olek;
sid võimalused iseseisvuse taasta­miseks.
Kaotati, kuid need, kes
ühiselt on tulest, veest ja verest lä­bi
käinud, on liidetud ühiseks pe­reks
niikaua kui neid on.
Sõda on läbi, aga sõdimme käib
edasi enamasti sõna ja sulega, mil­lega
kerkivad õige mitmed problee­mid.
Sõjas peab kuulama ülemuse
sõna, peab säilitama | distsipliini,
peab tegutsema ühiselt ega saa as­ju
omamoodi ajada, k^i s,ee ei
meeldi. '
Sule ja sõnaga on teisiti, üheski
vabas ühiskonnas ei valitse üks­meel
ja rahu, sest eriarvamuste
sõelumisel ja ka ägedas sõnasõjas
koorub välja tõde. Sõduritele oli
see üleminek korralt ja sõnakuul­miselt
vaba vaidluse ja debatti
juurde vahel raske, sellega polnud
harjunud/Kultuurivõitlust saab pi­dada
ainult mitmekülgsel pinnal,
kus kord ja distspliin on surma­vaks
mürgiks,
ühte peab ometi alati meeles pj-dama,
ka need, kes hetkel teisiti
mõtlevad, pole sellepärast mitte
vastase käsilased või roosad. See
kes kaasmaalase kohta niisuguse
süüdistuse suhu võtab ilma kindlar
te tõenditeta alandab iseennast ja
tervet meie kultuuri. Samal ajal ki­sub
see mutta kõik meieipürgimi-sed
ja vihjab kurvale tõigale, et
me pole veel mitte jõudnud kul­tuurrahva
tasemele, arvab H. Susi
oma lonegule mingeid tiigialuseid
seades.
H. Susi on sündinud 27. juulil
1925, õppis Westholmi iümnaasiur
mis, Oli vabatahtlikun-a Soome sõ­javäes,
õppis keemiat Hamburgi
Hansa ja Aacheni Tehnikaülikoolis,
saades 1950. a.„Diplom Chemiker"
kraadi, õppis Oklahoma ülikoolis
poliitilist teadust, jätkas Purdue
ülikoolis kuni saavutas keeniiadbk-tori
kraadi 1955. a. Kirjutanud mit­meid
teaduslikke töid.
Olnud Metsaülikooli lektor 1972—
84, pidades kursusi Eesti ajaloost
ja kirjandusest, olnud ka hiljuti il­munud
koguteose „Metsaülikool"
Pühitseme sellel aastal eesti „RajaIeidjad", Alissa Puhm, (B»
gaidluse 65-ndat sünnipäeva ja an- Kristi Ränd, (PT), L i a Saastamoi-name
lubaduse ka tulevikus olla nen (P.T.)
eesti keele ja kultuun hoidjaiks ja
edasikandjaiks.
i • väiUeklrJa / kaitsmise 'õigus,
ifflooremgaiderile
- Si^ Järvel (R), Eevi NöVek
Lipkondade poolt on kinnitatud
Jüripäev on selleks päevaks, mil Kristi Laansoo (P.T.), Lisa Lam- Järgmised KIITUSKIRJAD tubli-tunnustust
avaldatakse nendele, (p.T.), Leili Lukas (R), Erika dele hellakestele ja gaididele: "£r;Lr^^^^^^ Ä n ? U " f S ^ «..kes.* MONTKEAL ( » > »
rahvuskultuuri edasi kandes. (px), Anne Ruberg (PT), Ellen J^^^te J"'''"'' ^faaja Kukla, gifidistatakse sõjakuritegudes, ei tohiks maalt Täija saatšl
Eesti Gaidide Malev Kanadas Silm (PT) Liisa Soots (R). Karina ^ ^ ^ ^ ^ ^ T o r o n t o ^^^^ fcohtuprotsessid peaksid läbi rädama Kanadas,
ierirÄaSdi KoLl^^^^^ ^rver^e^ (TO ' J'^'^' ^ogg, Silvi Jaason, sellc maa seadusandluse ja kohtusüsteemi raamistikus. ':
dente Kogu Kanada Koondise ju- sm Verret (ei). j--^ Nõmmik, Vaiki Taul, kõik "
hatus kinnitanud Jirgmised uien- ]g5^|j„j„uk„^s Gaidiks — I-järgu Toronto „Põhjala Tütred". ..Kui kedagi süüdistatakse Kana- byn, kes on ajaloo professoriks
dused Junpaevaks 1985: ^.^.^ • ji^s, siis peab tema süü määriüe- MontreaU Quebec'! ülikoolis
Hoolsaks hellakeseks Ingrid Jürman (PT), Riina End- '^^f^hn gaididek tarna Kanada kohtutes, vastavalt
Katrin Lepik, Toronto „Põhjala lam (R), Rita Lees (R), Ingrid J;™» i . ^ ^ ^ T , ! . ' ^ . " ! ! ZJ ^'"^''^ seadustele," väiüs Roman
Tütred", KLI Pikk, Toronto Silm (PT). • . TvnTTl:Z '^T^o^t
- : ^ ' ——— • — — — — — — — Veret, kõik Toonto ,,Põhjala Tüt-red^'.-
•.
Kiltasldrivvanemgaididele.
Lee Metsaloo, Kadri Nõmmik,
mõlemad Toronto j^Põhjala Tüt-
Eesü Vangistatud Valbadusvõfflejate ÄMsfamlskes- red".
tade oiffi saabunud teated järgmiste Eesti poliitvangide sõprušmäffk
Sisnnast j a vabaneiOlisest, " ^ r . Ärni Metsaloo, Toronto.
Eesti Gaidide Maleva Kanadas
ALFRED KIROTOSK, sünd. 4; l i eestipoolset hooldajat R^^^^ Ja juhatus avaldab erilist kiitust ja
maü 1901 Kuusalus, HarjumaaL USA-s, tunnustust tublile juhile — Linda
ANDRES BERG, sünd. 1964. Koo- ^^ukk, Montreali „Virve".
liõpüane. Kavatses juulis 1982 koos Eesti Gaidide Maleva Kanadas
„Kõigile Kanada kodanikkudele,
vaatamata nendele omistatud süü­distuste
iseloomule, peaksid olema
kättesaadavad kõik Õiguslikud va-soovitas
komisjonile selle mm-daadi
laiendamist, mis võimal­daks
sõjakurjategijate otsimist
ka teistes maades, ilmselt vÜija»
ta N. Ludule.
Kanada Juudi Kongressi juriidili­ne
nõuandja Irwmg Coüer ütles, et
hendid,^is on määritletud Kanada tema girupp esitab järgmisel näda-põhiseaduses
ja jõusolevas seadus- lal komisjonile 75-st nimestkopsne-andluses,"
ütles Serbyn Desche-^a arvatavate sõjakurjategija ni-nes'i
Sõjakurjategijate Uurimis- mestikii, kellest kõi!j elunevat Ka-=
komisjoni istungil Montrealis. Ser- nadas. ^
Olnud Eesti Vabariigi ajal kaevu­riks
Viivikonna põlevkivikaevandu­ses.
Oü saksa okupatsiooni perioo­dil
Narva Omakaitse teenistuses.
Olev Kiirendiga, Sergei Ljubkoga,J'^hatuse, Eesti Skauti Maleva
. . .. . Rainer Männaga ja Allan Rüüsiga Kanadas staabi, - Eesti Gaideiite
Alfred Kn-otosk arreteeriti 1974 3a saaremaalt lennukiga välismaale % u Kanada Koondise ja Eesti
mõisteti nõukogude okupatsioom- (arvatavasti Rootsi) põgeneda Skautmasterite Kogu Kanada
võimu poolt lavastatud Narvaprot- j^^^^ ülemkohus mõistis koondise juhatuste ettepanekul ja
sessis Eesti NSV kriminaalkoodek- ^^^rtsis 1983 Andres Bergüe Eesti Eesti Gaidide Liidu ja Eesti Skau-si
§ 62 3argi „kodumaa reetmise j^gy kriminaalkoodeks § 197/1-2 ^i^e Liidu • Keskbüroode - otsusega
eest 15. a smmitoöle. Kandis oma y.^^. (õhusõiduki hõivamine ära- annetatud -
„karistust" Mordva sumutoolaagns «nr.w,v;v,«,-n n „ n„«x.uxx^
nr. 389/3-5 Barashevos. Vabane- K i — T a m m e t ä M II Järk ,
nud kaasvangide andmeil kamiatas ^ '1,^^ ^ ^^"^ ^^^'^
enam kui-80 aastane Alfred Kiro- 'r^tnlt flL Ä ^^^^^^i' P^' ^'^'^
tosk raskekujulise arterioskleroosi ff. ^71^1^',^^^^^^^^ Pihlberg, pr. Linda Pint, pr.
(tuiksoonelubjastus) ja hüpertoonia f\',/,,:tt^'tw ^ Aina Rooneem, kõik Torontost,
kõr^e vererõhk) all Nüüd on ' ^^^^^ ^^^^ pahanes Tallinna g . ^ ^^.^ ^^^^^ Kanadas
.Kirotosk suri Barash;vo orjatöö- TL "^^^^^^^ kooli lõpetasid 1985. aastal aUjärg-laagris
juunis 1984. Teda jäid kodu- Ifj^ ^^^^^^^^^^ nevad gaidid »~
maal leinama abikaasa Marie ja Kristi Laansoo (PT), Erika Mei-tütar
Krista, kes asuvad Kuusalus. ALAR KUME, sünd. 1957 Kilingi- P^om (R)' Metsala (PT), Kad-
Alfred Kirotoskil oli kaks eestipool- Nõmmel,: Pärnumaal. Elukutselt Nõmmik (PT), Lnsa Soots (R),
set hooldajat Rootsis ja USA-s. tööline. VaUaline. Aktiivne noor aarina Tamm (R), uile Trass
ALAR ALU,' sünd. 1942 Pärnu- luterlane. Alar Kume arreteeriti ^^T)» 1 A
Jaagupis, Pärnumaal. Elukutselt koos Jaanus Pihelgasega septemb- E^sti Gaidide Maleva Kanadas
tööline. Alar Alu arreteeriti 17. ris 1981 Põhja-Venemaal. Süüdista» P^^lt korraldatud heH
novembril 1982 Pärnu-Jaagupis L. tuna „ebaseadusliku piiri ületamise ^ide ujumise võistlusel sai esikoha
Brezhnevi matusepäeval Pärnu- katse" eest, paigutati mõlemad Toronto ,Põhjala Tütarde nais-
Jaagupialevis asuval töörahva saa- psühhiaatrilise ekspertiisi teosta- ^ond:Momka Medr, Merike
dikute täitevkomitee hoonel nõuko- miseks Serbski mentaalinstituuti g^.^lle Trass, Monika Kask, Mo-gude
punalipu mahakiskumise ja Moskvas, kus neid usklikkuse pä- "^^^ ^^^^^.^.^ , ^
selle asemele sini-must-valge rah- rast „huUuks" tunnistati ja Lenin- Eesti Gaidide Maleva Kanadas
vuslipu heiskamise pärast. Alar gradi erivaimuhaiglasse paigutati, poolt korraldatud Punase Risti es-
Alu,,karistati" okupatsioonivõimu Detsembris 1982 viidi Alar Kume maabr kursuse lõpetasid järgmised
poolt Eesti NSV kriminaalkoodeksi Orjoli linna eri-psühhiaatriahaig- ^^f]^-
§ i r w järgi „kuritahtliku huli- lasse. Alar Kume on nüüd vabane» /im ^
gaansuse" eest 2. a. sunnitööga. Ta nud ja asub ema juures Võrus. ^ , i ^ f ^ V>-r mn^^
vabanes peale „keemias" olemist, Alar Kumel oU kaheksa eestipool- (PT), Ellen Oiling (PT), Mar-st.
peale smmivüsilisel tööl viibi- set hooldajat Austraalias, Rootsis ja-Leena Roos, (R), Anne Ruberg
mist 17. novembrü 1984. Alar Alul Ja USA-s. Peale selle tegutses tQ" ^ J ^ ' ^^^^^ ^ilm (PT), Ingrid Sihn
oli kaks eestipoolset hooldajat ma vabastamiseks kaks Amnesty OPT), Liisa Soots. (R),' Karina
Rootsis ja USA-s. ' Intemationali gruppi ja kaks root- Tamm (R), Tima Martjak, E . G . -
ANDRES KARU sünd.^ 1985 La- ^^^^^J^^' ^f^^,^ ^^^^^ Kanadas
hepera kulas, Alatskivi lahedal, ARTUR JOHANNES PUPART, poolt korraldatud gaidide salga-
Tartumaal. OH Peipsi järve kaldal sünd. 1924 Tamsalu külas. Saare- võistluse võitjaks salgaks kujunes
tegutseva KaUaste Kutsekeskkooli maal. Astus 1941 vabatahüikult ,,põhjala Tütarde" Päiksekiirte
41. politseipataljoni. Suutis end galk: Juht: Lisa Abe, abi: Lisa
opdase Raul Kunmsega märtsis KGB eesti varjata kuni 1960-aasta- Lämbur Liisa Novek Ellen Oi-
1982 ja mõisteti sama aasta mais te lõpuni." Arreteeriti ja mõisteti ^ng, Monika Roose, A^ne Ruberg,
Eesti Vabamgi aastapäeval, st. 24. okupatsioonivõimu poolt lavastatud kamara Tambre '
veebruaril 1982 Alatskivi pargis Pihkva-protsessis STO „kodumaa ^^""^'^
sini-must-valge rahvuslipu heiska- reetmise" eest 15-aastaks sunnitöö-mise
eest kahe ja pooleks aastaks le. Kandis oma„karistiise*' Mord-sunnitööle.
Raul Künnist ,',karista- va sunnitöölaagris nr. 385/7. ¥aba-t
i " 2. a. sunnitööga. Nende viit koo- nes detsembris 1984 ja jõudis kaks
likaasl^st „karist^ti" administra- päeva enne ema surma vanemate
tüvkorras rahatrahviga. Andres juurde Kuressaarde. Artur Johan-
VABA (-.ESTLANE
1 •)
Maksab Kanadas; Väljaspool KaimdsCs
Amfm $54.— $68.~
Poolaastas $30.«™ $37.—
Veerandaas'II'a$ $1 ft.--» $19.—»
I KLASSI POSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGMISELT:
Kaiadass • ' USA-<is
E klassi postiga (idrSposfiiga!):
poolaastas $32.-
¥@erandaasfas $17.-
4- $21.'
VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d:
srnstas $36.—
Aadressi muudatus 70 centi. "üksiknumbri Misd 70 ccati
USA aadressidel© „ZIP CODE**
JKaiiadaMdressidele palame märkida ,,POSTAL CODE<<'1^^^
pangatshekk või rahakaart kirjutada
FR£E ESTONIAN PUBLISHERS nimele.
Torontos, jüripäeval 1985
LISANNE VAHER, gdr.
Kesti Gaiderite Kogu Kanadsi
Koondise juhataja
Karu vabanes Tallinna sunnitöö- nes Pupartii -oli kaks eestipoolset ANNE-MAIKAUNISMAA, ngdr.
ylaagristttw v' Eesti,tJäidideMalev Kanadas ^
Tellimine $mfa:
VABA EESTLANE
1955 ImU $U Don yills. Ont. MSB 2M3
Palun mulle saata VABA EESTLANE fiastaks / poolaastaks 7
veerandaastaks — tayalise / kiripostiga alatca
19......... Tellimise katteks lisan $...... . 8 ^ ^
rahas / tshekigsi / raliakaardiga. (Raim M^ta gimiSt tt^htldijas).
emm