1980-04-10-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 28 VABA EESTLANE neljapäevai, lo. apriUil 1980 — Thursday, Aprü 10, 1980 Nr. 28 IKANBJA VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. Torontos. 1 PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Hamies Oja ' POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto Ont. M6J 3M7 ITELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsiooE) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-, poolaastas $19-50 ja veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $5S.--5 poolaastas $30.50 ja veWaadaastas $16.— TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-, ptmlaas-tas $21.— ja veerandaastas $11.-. Kiripostiga USA«s: aastas $61—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.- V LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—, poolaastas $36.—ja veerandaastas $19.—. i Aadressi muudatus 50 c, — üksiknumbri Mid 45 e. Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135 TecumsÄ Toronto OM.M6J2H2 Moskva olümpiamängude boiko- dest Ilma jäämiae ja majanduslik teerimise küsimus on viimaste nä-| pankrot, siis tõmbus ka Olümpia-d^ late Jooksul takerduma vagal kõikuvale pinnale. Praegu ei ®Ie veel kaugeltki selge ku! palju riike Ja olümpiakomiteesid toeta vad ÜhendrüMde president Carteri l algatust eeloleval suvel toimuvate mängude boikoteerimiseks Ja presidendil on ilmselt piikide murdmist Isegi ÜhendriiMde oma olümpiakomiteega, kes suhtub Jahedalt Carteri boikoti aktsiooni ning kõigub 1 otsustamisvõimetidt boikoti toetamise ja selle hülgamise va- Saika olukord valitseb praegu ka paljudes teistes riikides, kes ei ole veel selgelt oma seisukohta Washingtoni algatuse toetamiseks lehdannd. Viimaste andmete selt läheb Carteri aktsiooniga i kindlalt kaasa nmbes 30 rüki, kuid teised- vangüvad veel kahe võimaluse vahel ning ei söanda oina seisukohta sõnaselgelt Ja töökindlalt väljendada. Nende kahtlevate Ja kõhklevate hulgas on ka terve rida aümekaid lääneriike eesotsas Lää-ae- Sak§amaaga Ja lõpetades Kaha-vdaga.''. Olümpia boikoti küstmisse päeva-jkörrä^ e kerimisel võime konstateerida, ei boikoteerimise küsimus leiab eriti tugevat vastuseisu osa sportlaste Ja spordijuhtide hulgas, mis on tingitud paljudest teguritest —egoismist, naMvsusest, poliitilise aabitsatarkuse puMumlsest ja kogu küsimuse käsitamist valeeeMustel. Paljud sportlased küsivad isekalt, miks peavad -nemad kogu elanikkonna hulga üksi kannatama kuna teisi see küsimus ei puuduta ega neid ei huvita. Piltlikult öeldes on see umbes sama olukord kuld tule-õnnetuste Jaüleujütnste all kanna-ilavad inimesed hakkaksid nõudma, ©t ka kõik teised peaksid samal määral saama saatuse nuhtluse osalisteks. Olümpia boikoti puhul inustatakse, et riigis pole elanikud l kunagi võrdses olukorras, alati pigistab iifiel king rohkem kui teisel la praegu tuleb riiklikes huvides ohver kanda tippsportlastel. Olümpia boikott ägedas vaielus-tuhinas kiputakse sageli ka võrdle- • ma venelaste invasiooni Afganistani ameeriklaste sõjalise aktsiooniga iVietnamiš. Sellise võrdluse toomine näitab Inimeste polütilistes küsimustes või Inimeste sihilikku rakendamist N. Liidu propaganda vankri ette. On kurb konstateerida, et läänemaailma paljude kommentaatorite hulgas leidub isegi neid, kes peavad venelaste okupatsioonijõuäude sissetungimist Afganistani „väikesek§ tähtsuseta vahemänguks" ja arya-vad, et Moskva vastu tuleks vastuabinõusid rakendada alles süs kui on tegemist ,jtõelise ohuga" maaiS- ;marahule. • Säma.kõikuv Ja.otsiv hoiak, mida i^eie näeme mitmes lääneriigis, •valitseb ka Kanadas, kus valitsus IBI ole seni oma seisukohta olümpia boikoti küsimuses avaldanud. Kanada Olümpiaühing Ja tema majandusliku killje eest hoolitsev Olym-pic Trust of Canada on sattunud omavafiel teravasse vastuollu, kuna ühing pooldab mängudest osavõtmist Ja trust on sellele vastu. Kuna ühingut ähvardab toetussumma-iihing teataval määral tagasi Ja jättis otsuse tegemise Kanada valitsuse hooleks. Valitsus omakorda asub ikka veel seisukohal, et ta Järgneb teiste lääneriikide eeskujule, mis Jätab kahjuks mulje, et Kanadal i-agiuaseiia Ameeiiüa ühendrii- ta iaenukinda lääneriikidele. Kuid kiües elav vene küaauik Alexauder isegi üma selle lepitusaktsioorüta bülzüeuitsüu on ule pikema aja- kujuneb hästirelvastatud Hiina vaiiemiku jälle häält tõstnud. See- Ühendilikidele ja teistele läänerU-koid on ta võtnud oma vaatlus- kidele tugevaks vastaseks, orbüti Ühendiükide lähenemise Kujanikul on väga teravaid kri-kommunistiikule Hünale, mis te- tiseerivaid sõnu ütelda ühendrii-ma arvates on andestamatu viga, Idde endisele välisministrile Henry kuna kommunism on kõikjal ühe- Kissingerile, Ühendiükide endis-sugune ning maaümas ei leidu tele saadikutele Moskvas AvereU " ' . . _. -i—Harriman'Ue ja George Kennan'ile Ja Harvardi ülikooli vene ajaloo professorile Richard Pipes'ile, kelle arvamistel ja teooriatel on suur mõju Ühendi-iildde avalikkusele. Solzhenitsõn on eriti kuri ajaloolasele Pipes'ilej kelle tõlgenduste kohaselt kõik N. Liidus esinev kurjus ja õelus baseerub vene or-ja- mentaliteedile ja vene vanadele traditsioonidele ning mitte niivõrd kommunismile. Kirjaniku arvates võimaldab selline mõtlemisviis rajada teooriaid, et kommu-nism ei oie ohuks läänemaailmale ning et meie võime vabalt viljeleda senist detente polütücat, luues kommunistlike rilMdega südamlikke sõprussidemeid ja arendades nendega kaubavahetust. Selline hiÖtlemisYÜs on kirjaniku arvates suureks kergenduseks ka liberaalidele ja radikaalidele, kes on andnu^ tõhusat toetust verisele kommunistlikule rezhiiinile. „parema" kommunismi varianti. Kommunism Imi ideoloogia baseerub terrorile ja sellest tulenevalt ei ole võimalik ühel Ja samal planeedil elada koos kommunistlike rezhilmidega, ütleb kirjanik. Soltzhenitsõn võtab Ühendriikiäe välispoliitika vaatluse alla kaalukas välispoliitUisi probleeme käsitavas ajakkjas „Journal of Fo-reign Affairs", kus ta mainib, et ameeriklased on teinud oma välispoliitika kujundamisel 35 aasta kestel suuri vigu ning nüüd jätkavad nad sama hullumeelset poliitikat kui nad kasutavad Hiinat kaitsekilbina N. Lüdu vastu. Ta ütleb, et kommunistlikud rezhiimid Künas ja N. Liidus võivad lõpetada üleöö omavahelised tülid ja visa^ peab ^vajalikuks oma mnüiat sei-sukolta. • ' •Ja meie vabadusvõitlus seoses ati korraldamisega N . okupeeritud Eesti pealinnas Tallinnas? Kahjuks ei ole meie suutnud praegust rahvusvahelist pinevust seoses olümpiamängude hoikoteerlmise ettepanekuga soodsalt Ja Jõuliselt ära kasutada. Meie oleme kuulnud mitmel puhul deMaratüyöeid seisukohti, et peame ernie olümpiamängusid tegema kõik, et Juhtida tähelepanu olüija-piamängude ühe osa korFaldamlse-ga okupeeritud riigis. Meüe peaks Juba ammu selge olema, et märgukirjade kirjutamine valitsuse liikmetele ja parlamendilükmetele ei anna vajalikke tulemusi, kuna paljud neist kirjadest lähevad enne prügikasti kui nad soovitud isiku silmade ette jõuavad. Peame katsetama dramaatUisemaid, silmator-kavamäid ja laiemaid hulki haaravamaid meetodeid, miltedest üheks oleks lehekülje suuruste hästi läbimõeldud ja silmapaistavalt kujundatud vastavate läkituste avaldami' ne lehekülje suuruses formaadis paaris Kanada Ja Ühendriikide ^nu-r^ mas ajalehes. Oleme seda moodust Juba mitmel korral varem „Vaba • Eestlase" veergudel soovitanud Ja propageerinud ja kordame seda olukorrast tingituna järjekord selt, kuna aeg Jookseb kiiremini edasi — varsti on suvi käes Ja meie oleme peale sõnade ja deklaratsi oonide väga vähe teinud, et kasuta da erakordselt soodsat rahvušva helist momenti: oma yabadusvõltlu seks.. ^ Kahtlemata maksab selliste kuulutuste avaldamine palju raha ,kuld meie oleme küllalt jõukad, et neid kuulutusi välja maksta, eriti veel kui meil on selle aktsiooni teostamisel abi loota läti Ja leedu rahvus-gruppidelt. Meie vabadusvõitluse organisatsioonid peaksid eriaktsioo-ni* korras hakkama hankima ja koguma nende kuulutuste avaldamiseks sumMäsid ja tegema seda kiirelt enne kui suvi Ja olümpiamängud meid passüvsete pealtvaatajatena tabavad. Kõigi eelduste kohaselt peaks selle aktsiooni toetamiseks iga eestlane oma panuse and-endal ei ole selles rahvusvaheliselt rahvuslikus iseolemiseks ja eesti kultuuri viljelemiseks eestiainelise õppe- ja uurimistöö ergutamist ja senisest suuremat toetamist, eriti esile tõstes vajadusi eesti keele, ajaloo ja 'ühiskonnateaduste valdkonnas. 2. Konverents soovitab tungivalt kõikidele isikutele ja organisatsioo-nidele toetada teaduslikke instituute, arhiive jä raamatukogusid nende töös olulise eestiainelise materjali kogumisel, säilitamisel, uurijatele kättesaadavaks tegemisel, publitseerimisel ja informatsiooni vahendamisel. Suuremaks, kuid siiski kiireloomuliseks eesmärgiks t Ä seada kapitali kogumist, mis vajalik eestiainelise professuuri loomiseks miõne ülikooli juurde. ENDEL ARÜJA, (Tartu Instituut) 1. Eesti Kultuurüooming kõikides faasides peah säiluma ja arenema. Eesti keel, kirjandus, kujutavkunst, muusika, etnoloogiline looming on olulised vahendid meie säilumises rahvana ja meie vabadusvõitlustesi Seepärast on ka eesti pagulasperi-ood tähtsaks osaks eesti rahva kultuuriajaloos, 2. Eesti rahva kultuurivarade ko^ gumine, korraldaniine ja säilitamine ühise koguna on hädavajalik tulevatele põlvedele. Oleviku vahendina on eesti kultuurivarade olemasolu tähtsaks teguriks meie rahvusgrupi tutvustamisel ja esitanii- SeL, ;• . . ; 3. ühise kultuurikodu-muuseumi asutamine on tungivalt Kvajalik meie pagulasloomingu ja ajaloo varade talletamiseks. Need oleks: kirjandus, kunst, muusika ja etnograafia, raamatu- ja noodikogud, heliplaadid, margi- ja rahakogudj fotod, filmid ja dia-programmid, maakaardid, ajaloolise väärtusega dokumendid, arhüvimaterjal jne. 4. Meie noored talendid on eesti tuleviku; kultuurisaädikud. Seepärast peabki toimuma eesti noorte rakendamine loomingulisse tegevusse ja nende aineline ja moraalne toetamine selles, Näide: stipendiumifondid, noorte talentide kontserdid, tellimistööd noortelt komponistidelt jä taidureilt, filmilavas-tajailt ja kirjanikelt. V 5. Meie kultuurüoomingu tutvustamine väljaspool eesti ühiskonda on tähtis välisvõitluse relv meie vabadusvõitluses. 6. Eesti kunstide keskus raken-dunult sellesse töösse vajab meie ühiskonna täit moraalset ja ainelist toetust, et see"toö seisma ei jää. STELLAKERSON (Eesti Kunstide 2. Pidada soovitavaks, et asutused, organisatsioonid j a isikud tõmmatakse koostöösse, et nende ser niste paljude väikeste stipendiumite asemele loödakse ühine üks või mitu suurstipendiumi eesti keele ja rahvuslike teaduste alal. Paluda EKN rahvuskultuuri komisjoni küsimuse koordineerimist pmä peale võtta.; ; • 3. Eesti Organisatsioonide konverents peab tarvilikuks ja aiinab oma tunnustuse Eestlaste Kesknõukogu juures asuva, 1961. aastast töötavale Eesti Keskarhüvile Kanadas, kui keskusele, kuhu koondada ülekanadaiiselt arhivaale ja trükiseid igakülgse eesti aktüvsuse kohta.- • Eesü Organisatsioonide Konverents peab soovitavaks, et kõik or-ganisatsiponid saadaksid oma materjalid Eesti Keskarhüvi talletamiseks, läbitöötamiseks ja korralda-miseks. v'-- - E . , ANTIK-- • Eesti Keskarhiiv Kanadas 1. Konverents leiab, et Järgmise kuue kuu jooksul on vaja korraldada eesti rahvuskultuurilise tegevuse tööpiäevi, mis looks võimalusi konkreetsete sammude ettevõtmiseks.-' '• Selliste tööpäevade põhimõte oleks teenida eesti globaalset iihis-konda maaüma mitmekultuuriHses pudis.. 2. Selliste tööpäevade siht oleks: 1) lahendada konkreetseid ettenähtud probleeme ja 2) avastada uusi konkreetseid vajadusi moodsas maaümas. 3. Selliste tööpäevade korraldav toimkond oleks nioödustatud EKN Kahtlemata on Solzhenitsõnil õigus ,et kommunism jääb ikka kommunismiks — ükskõik süs, millise võõbaga ta end katab. Mäng Hiinaga ja kommunistliku Hiina varustamine moodsate relvadega on kahtlemata ohtlik nmg sellel võivad olla väga kaugeleulatuvad tagajärjed. Võimalusi on sün mitmeid. Näiteks tulevase võimaliku sõja korral võivad Hiina ja N. Liit kokku leppida ja alustada läänemaaüma vastu hävitavat rünnakut. Teise variandina võivad läänerügid koostöös Hiinaga N. Ludu lammutada, kuid siis võib tekkida olukord, kus Hiina on kas-rahvuskultuuri komisjoni poolt, är- J vahud võimsaks suurjõüks nmg yestades eesti kultuurilistes organi-1 hakkab omakorda ähvardama satsioonides leiduvate võimeliste'läänemaailma. See kõik meenutab Teist maailmasõda, kus läänemaailm ja N. Liit iÜüses koostöös purustasid Hitleri Saksamaa kuid selle varenietele kerkis läänemaaüma abiga võimas N. Lüt, kes niMid ähvardab kogu niaaUma. Kuid Solzhenitsõn peab siiski arvestama fakti, et praegu ähvardab suur oht N. Ludust ja mitte Künast.-^ >• isikutega. ANDRES EAÜDSEPP (Estonia Segakoor) Eesti Organisatsioonide Konve^ retits juhib töhelepanu alkohoU, nikotiini ja uimastusvahendite tarvi^ tamisehädaohtlikkusele. :y.. E.-ALEVE . „National Geogxaphfc"(apriU 1980) avaldatud P-VešIM tusest ,,Ileturn to Estonia'^ andis ,»y£^ba Eestlane" lühikese kokkuvõtte ja hindasime selle objektüvset ainele lähenemist. Nagu nüüd on selgunud ön probleemid aitildiga seoses ol^^^ siiski suured. Juba ajakirja juhtkirjanik GUbert M. Grosveuor räägib artikliga seotud seisukohtadest, mis valgustavad kahte maailma, aga ka nõukogude maailmapolütOist suhtumist ja katset igal samMiil oma sijaloovõltsimise toimingui ka teistele Meie süüdistame alati lääneriike passiivsuses, saamatusiBs Ja minnalaskmises. Kas nüüd enne olümpiamängusid tekib olukord, kus meie peaksime Iseendi vastu samasugu* sed süüdistused esitama? Ärme unustame, et praeguseid soodsaid rahvusvahelisi olukordi meie probleemide esitamiseks tekib väga harva. Kui meie need kasutamatult mööda laseme, süs ei anta seda meile võibolla kunagi andeks. Nüüd on ae'g tegutseda teeme seda. Ja kui kellegil On paremad ideed kui kuulutuste avaldamine suurajaleh sits on ka me^ teretulnud... G. M.Grosvenor küsib, kasi on õige nagu teadlased väidavadv • et ajalugu on kirjutatud võitjate poolt? Juba rocana riigijuhid sidusid oma sugupuu ühe või kahe jumalaga, et selle kaudu surema-tust saavutada. Läänekultuurüe on jäänud proovitempliks, et usutakse mineviku olevat tuleviku pro- : •••ni;.;;;.^;:.;' 1. Tunnistada tarvilikuks kavatsetava muuseumi ja arhiivide alal juba tegutsevate organisatsioonide tegevuse koordineerimine ja paluda EKN rahvuskultuuri komisjoni olla selle algatajaks. „ S e e meenutab kcimmexita^re, mis me saime Priit Vesüind'i esi-lekutsuva artikliga tema tagasipöördumisest oma sünnunaale, Eestisse", kirjutab G. M. GroSve-nor, y,Me feüsisune teadlasÜt, et nad kontroUiksid fakte Eesti N.S.V.kohta/^: Enamus lääne teadlasist (nimetamata neid tuhandeid veel elus olevaid, kellele see ajalugu on perekonna mälestused) nõustu, vadj et eesti rahvas kannatas rängalt 1940. aastal Štalini rez-v;. Mimi,alI,..:v ••. ^.^^ mitmed tuhanded vangistati või küüditati Siberisse või põgenesid läände. Aga äijaloolased Eesti NSV-s nimetasid Mr. Vesilind'! kirjeldust sellest perioodist nii ebakorrektseks, et see on „välja9pool igasugust krütikat", väites et Nõukogude Liidu võim on maksma pandud „kohalike tööliste poolt sotsiaalse revolutsiooniga*' ja et punaarmee ei mängmud mingit («ä selles. Lõptiks üks neist väkiab, et ineie autori aj aloolme vaade on «avalikult antikommunistlik". „OIeme teinud oma parima kindr laks tehes fakte ilma, et määrinuks end ideoloogiaga ja nagu alati seisame selle taga mis me trükime. Mis on. imponeerivaim selles jutus on siiski Eesti rahva vastupi-daMis. Nad õh olnud teutoon-laste ja slaavlaste surve all 700 aastat, kui mitte nimetada Rootsi ja Taani sissetunge. Saksa rüütlid, Vene printsid, Hit^ leri Wehrmacht, Nõukogude väeosad on kõik marssinud sel täsan-dikulisel ja vüjakal maapinnal ja siiski eestlased on jäänud eestlasteks. Nende ajaloos on midagi mõtlema panevat", lõpetab G . M . Grosvenor. Venelaste samastamine kommunistidega on kahtlemata vahis küsimus ning see tekitab kindlasti vene rahva kaitsjale Solzhenitsõ-nüe palju peavalu. Ühest küljest tuleb sumas pidada, et 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni juhtide ja selle läbivüjate eesotsas oli vähe venelasi, kuid teisest küljest ei saa mööda minna faktist, et praegune pilütbüro koosneb peaaegu täies koosseisus venelastest, kes suruvad alla vähemusrahvad ning rakendavad kõikjal venestamispoliitikat. Solzhenitsõnil on õigus kui ta ütleb, et läänerügid on palju maha müünud ja järele andnud N . Lüdu kommunistlikule rezhümUe ning et nende ainus pääsemine seisab lüdu loomises vene rahvaga ja teiste allaheidetud rahvastega kommunistliku rezhiimi vastu, kuna kommunistlik rezhüm on suutnud oma agressiivsusega ja imperialistliku polijtütagä laiendada Venemaa võhnupiire kurnan tes sealjuures Venemaa ja venelaste huvides allaheidetud rahvaid. Ühendriikide polütüised eksperdid jä Valge Maja sammude analüüsijad mainivad, et president Carter on viimasel ajal elanud selliste välispoiiitüiste pmevate sündmuste armust nagu seda on vene punaarmee sissetung Afganistani ja Ühendriikide saatkonna personali vangistamine Teheranis. Need sündmused on hoidnud rahva meeled pinevil ja ärevÜ ning on aidanud presidendü hääli koguda praegu käimasolevatel presidendikandidaatide eelvalimistel, kuid need ei ole aidanud parandada Ühendriikides valitsevat majanduslikku kaost ja pidurdada Nagu Tallmnast on kuuldud, päinflatsiooni, mis on kasvanud kü-rast seda kui Priit Vesümd'i artik-, n * j - i kel saadeti Eesti kotrollüniseks, kutsuti sellega seoses 18 inünest KGB-sse ülekuulamisele. (Järg lk. 3) f. V 12. jc 751-6141 19. jj tel. 921| Stok STOl gusid esindajj 62% hä kest, TJ tuli ta^ ressidei sel sai ti Laeni asjaajal VentselJ ma vž Hanssoji Vh-ge Mägi, sepp ja I Hüjutl klubi (] on suuii saavuta! järjekoi Rideri auhinnal ma aut aastal vaheaei õhuposti ESTOI A. Lell kast mi aset Ro( • se kõrri seumis rini. 567ROE Komi Gartei tasakaal lemata kiud sel mused Samuti kärpünj tekib h kuna d( jäd ei ühel n(1 tööpuuc määrad! tuste pi Kuid ka V hästi. Liidu kj piamärjj ole sai kuna ai lutika oma ki'| sed Jii võisthif-l ... vaese mul riiJ Teherail de sai se akiri edasi II takerdij asjade likult kannat| litsus }\ ja yalj seks. K i i i d l maiusel vatsel) sanktsl da sai perdidl Mainiti sanktsil pikemJ nad ülj
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 10, 1980 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1980-04-10 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e800410 |
Description
Title | 1980-04-10-02 |
OCR text | Nr. 28 VABA EESTLANE neljapäevai, lo. apriUil 1980 — Thursday, Aprü 10, 1980 Nr. 28 IKANBJA VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. Torontos. 1 PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Hamies Oja ' POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto Ont. M6J 3M7 ITELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsiooE) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-, poolaastas $19-50 ja veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $5S.--5 poolaastas $30.50 ja veWaadaastas $16.— TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-, ptmlaas-tas $21.— ja veerandaastas $11.-. Kiripostiga USA«s: aastas $61—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.- V LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—, poolaastas $36.—ja veerandaastas $19.—. i Aadressi muudatus 50 c, — üksiknumbri Mid 45 e. Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135 TecumsÄ Toronto OM.M6J2H2 Moskva olümpiamängude boiko- dest Ilma jäämiae ja majanduslik teerimise küsimus on viimaste nä-| pankrot, siis tõmbus ka Olümpia-d^ late Jooksul takerduma vagal kõikuvale pinnale. Praegu ei ®Ie veel kaugeltki selge ku! palju riike Ja olümpiakomiteesid toeta vad ÜhendrüMde president Carteri l algatust eeloleval suvel toimuvate mängude boikoteerimiseks Ja presidendil on ilmselt piikide murdmist Isegi ÜhendriiMde oma olümpiakomiteega, kes suhtub Jahedalt Carteri boikoti aktsiooni ning kõigub 1 otsustamisvõimetidt boikoti toetamise ja selle hülgamise va- Saika olukord valitseb praegu ka paljudes teistes riikides, kes ei ole veel selgelt oma seisukohta Washingtoni algatuse toetamiseks lehdannd. Viimaste andmete selt läheb Carteri aktsiooniga i kindlalt kaasa nmbes 30 rüki, kuid teised- vangüvad veel kahe võimaluse vahel ning ei söanda oina seisukohta sõnaselgelt Ja töökindlalt väljendada. Nende kahtlevate Ja kõhklevate hulgas on ka terve rida aümekaid lääneriike eesotsas Lää-ae- Sak§amaaga Ja lõpetades Kaha-vdaga.''. Olümpia boikoti küstmisse päeva-jkörrä^ e kerimisel võime konstateerida, ei boikoteerimise küsimus leiab eriti tugevat vastuseisu osa sportlaste Ja spordijuhtide hulgas, mis on tingitud paljudest teguritest —egoismist, naMvsusest, poliitilise aabitsatarkuse puMumlsest ja kogu küsimuse käsitamist valeeeMustel. Paljud sportlased küsivad isekalt, miks peavad -nemad kogu elanikkonna hulga üksi kannatama kuna teisi see küsimus ei puuduta ega neid ei huvita. Piltlikult öeldes on see umbes sama olukord kuld tule-õnnetuste Jaüleujütnste all kanna-ilavad inimesed hakkaksid nõudma, ©t ka kõik teised peaksid samal määral saama saatuse nuhtluse osalisteks. Olümpia boikoti puhul inustatakse, et riigis pole elanikud l kunagi võrdses olukorras, alati pigistab iifiel king rohkem kui teisel la praegu tuleb riiklikes huvides ohver kanda tippsportlastel. Olümpia boikott ägedas vaielus-tuhinas kiputakse sageli ka võrdle- • ma venelaste invasiooni Afganistani ameeriklaste sõjalise aktsiooniga iVietnamiš. Sellise võrdluse toomine näitab Inimeste polütilistes küsimustes või Inimeste sihilikku rakendamist N. Liidu propaganda vankri ette. On kurb konstateerida, et läänemaailma paljude kommentaatorite hulgas leidub isegi neid, kes peavad venelaste okupatsioonijõuäude sissetungimist Afganistani „väikesek§ tähtsuseta vahemänguks" ja arya-vad, et Moskva vastu tuleks vastuabinõusid rakendada alles süs kui on tegemist ,jtõelise ohuga" maaiS- ;marahule. • Säma.kõikuv Ja.otsiv hoiak, mida i^eie näeme mitmes lääneriigis, •valitseb ka Kanadas, kus valitsus IBI ole seni oma seisukohta olümpia boikoti küsimuses avaldanud. Kanada Olümpiaühing Ja tema majandusliku killje eest hoolitsev Olym-pic Trust of Canada on sattunud omavafiel teravasse vastuollu, kuna ühing pooldab mängudest osavõtmist Ja trust on sellele vastu. Kuna ühingut ähvardab toetussumma-iihing teataval määral tagasi Ja jättis otsuse tegemise Kanada valitsuse hooleks. Valitsus omakorda asub ikka veel seisukohal, et ta Järgneb teiste lääneriikide eeskujule, mis Jätab kahjuks mulje, et Kanadal i-agiuaseiia Ameeiiüa ühendrii- ta iaenukinda lääneriikidele. Kuid kiües elav vene küaauik Alexauder isegi üma selle lepitusaktsioorüta bülzüeuitsüu on ule pikema aja- kujuneb hästirelvastatud Hiina vaiiemiku jälle häält tõstnud. See- Ühendilikidele ja teistele läänerU-koid on ta võtnud oma vaatlus- kidele tugevaks vastaseks, orbüti Ühendiükide lähenemise Kujanikul on väga teravaid kri-kommunistiikule Hünale, mis te- tiseerivaid sõnu ütelda ühendrii-ma arvates on andestamatu viga, Idde endisele välisministrile Henry kuna kommunism on kõikjal ühe- Kissingerile, Ühendiükide endis-sugune ning maaümas ei leidu tele saadikutele Moskvas AvereU " ' . . _. -i—Harriman'Ue ja George Kennan'ile Ja Harvardi ülikooli vene ajaloo professorile Richard Pipes'ile, kelle arvamistel ja teooriatel on suur mõju Ühendi-iildde avalikkusele. Solzhenitsõn on eriti kuri ajaloolasele Pipes'ilej kelle tõlgenduste kohaselt kõik N. Liidus esinev kurjus ja õelus baseerub vene or-ja- mentaliteedile ja vene vanadele traditsioonidele ning mitte niivõrd kommunismile. Kirjaniku arvates võimaldab selline mõtlemisviis rajada teooriaid, et kommu-nism ei oie ohuks läänemaailmale ning et meie võime vabalt viljeleda senist detente polütücat, luues kommunistlike rilMdega südamlikke sõprussidemeid ja arendades nendega kaubavahetust. Selline hiÖtlemisYÜs on kirjaniku arvates suureks kergenduseks ka liberaalidele ja radikaalidele, kes on andnu^ tõhusat toetust verisele kommunistlikule rezhiiinile. „parema" kommunismi varianti. Kommunism Imi ideoloogia baseerub terrorile ja sellest tulenevalt ei ole võimalik ühel Ja samal planeedil elada koos kommunistlike rezhilmidega, ütleb kirjanik. Soltzhenitsõn võtab Ühendriikiäe välispoliitika vaatluse alla kaalukas välispoliitUisi probleeme käsitavas ajakkjas „Journal of Fo-reign Affairs", kus ta mainib, et ameeriklased on teinud oma välispoliitika kujundamisel 35 aasta kestel suuri vigu ning nüüd jätkavad nad sama hullumeelset poliitikat kui nad kasutavad Hiinat kaitsekilbina N. Lüdu vastu. Ta ütleb, et kommunistlikud rezhiimid Künas ja N. Liidus võivad lõpetada üleöö omavahelised tülid ja visa^ peab ^vajalikuks oma mnüiat sei-sukolta. • ' •Ja meie vabadusvõitlus seoses ati korraldamisega N . okupeeritud Eesti pealinnas Tallinnas? Kahjuks ei ole meie suutnud praegust rahvusvahelist pinevust seoses olümpiamängude hoikoteerlmise ettepanekuga soodsalt Ja Jõuliselt ära kasutada. Meie oleme kuulnud mitmel puhul deMaratüyöeid seisukohti, et peame ernie olümpiamängusid tegema kõik, et Juhtida tähelepanu olüija-piamängude ühe osa korFaldamlse-ga okupeeritud riigis. Meüe peaks Juba ammu selge olema, et märgukirjade kirjutamine valitsuse liikmetele ja parlamendilükmetele ei anna vajalikke tulemusi, kuna paljud neist kirjadest lähevad enne prügikasti kui nad soovitud isiku silmade ette jõuavad. Peame katsetama dramaatUisemaid, silmator-kavamäid ja laiemaid hulki haaravamaid meetodeid, miltedest üheks oleks lehekülje suuruste hästi läbimõeldud ja silmapaistavalt kujundatud vastavate läkituste avaldami' ne lehekülje suuruses formaadis paaris Kanada Ja Ühendriikide ^nu-r^ mas ajalehes. Oleme seda moodust Juba mitmel korral varem „Vaba • Eestlase" veergudel soovitanud Ja propageerinud ja kordame seda olukorrast tingituna järjekord selt, kuna aeg Jookseb kiiremini edasi — varsti on suvi käes Ja meie oleme peale sõnade ja deklaratsi oonide väga vähe teinud, et kasuta da erakordselt soodsat rahvušva helist momenti: oma yabadusvõltlu seks.. ^ Kahtlemata maksab selliste kuulutuste avaldamine palju raha ,kuld meie oleme küllalt jõukad, et neid kuulutusi välja maksta, eriti veel kui meil on selle aktsiooni teostamisel abi loota läti Ja leedu rahvus-gruppidelt. Meie vabadusvõitluse organisatsioonid peaksid eriaktsioo-ni* korras hakkama hankima ja koguma nende kuulutuste avaldamiseks sumMäsid ja tegema seda kiirelt enne kui suvi Ja olümpiamängud meid passüvsete pealtvaatajatena tabavad. Kõigi eelduste kohaselt peaks selle aktsiooni toetamiseks iga eestlane oma panuse and-endal ei ole selles rahvusvaheliselt rahvuslikus iseolemiseks ja eesti kultuuri viljelemiseks eestiainelise õppe- ja uurimistöö ergutamist ja senisest suuremat toetamist, eriti esile tõstes vajadusi eesti keele, ajaloo ja 'ühiskonnateaduste valdkonnas. 2. Konverents soovitab tungivalt kõikidele isikutele ja organisatsioo-nidele toetada teaduslikke instituute, arhiive jä raamatukogusid nende töös olulise eestiainelise materjali kogumisel, säilitamisel, uurijatele kättesaadavaks tegemisel, publitseerimisel ja informatsiooni vahendamisel. Suuremaks, kuid siiski kiireloomuliseks eesmärgiks t Ä seada kapitali kogumist, mis vajalik eestiainelise professuuri loomiseks miõne ülikooli juurde. ENDEL ARÜJA, (Tartu Instituut) 1. Eesti Kultuurüooming kõikides faasides peah säiluma ja arenema. Eesti keel, kirjandus, kujutavkunst, muusika, etnoloogiline looming on olulised vahendid meie säilumises rahvana ja meie vabadusvõitlustesi Seepärast on ka eesti pagulasperi-ood tähtsaks osaks eesti rahva kultuuriajaloos, 2. Eesti rahva kultuurivarade ko^ gumine, korraldaniine ja säilitamine ühise koguna on hädavajalik tulevatele põlvedele. Oleviku vahendina on eesti kultuurivarade olemasolu tähtsaks teguriks meie rahvusgrupi tutvustamisel ja esitanii- SeL, ;• . . ; 3. ühise kultuurikodu-muuseumi asutamine on tungivalt Kvajalik meie pagulasloomingu ja ajaloo varade talletamiseks. Need oleks: kirjandus, kunst, muusika ja etnograafia, raamatu- ja noodikogud, heliplaadid, margi- ja rahakogudj fotod, filmid ja dia-programmid, maakaardid, ajaloolise väärtusega dokumendid, arhüvimaterjal jne. 4. Meie noored talendid on eesti tuleviku; kultuurisaädikud. Seepärast peabki toimuma eesti noorte rakendamine loomingulisse tegevusse ja nende aineline ja moraalne toetamine selles, Näide: stipendiumifondid, noorte talentide kontserdid, tellimistööd noortelt komponistidelt jä taidureilt, filmilavas-tajailt ja kirjanikelt. V 5. Meie kultuurüoomingu tutvustamine väljaspool eesti ühiskonda on tähtis välisvõitluse relv meie vabadusvõitluses. 6. Eesti kunstide keskus raken-dunult sellesse töösse vajab meie ühiskonna täit moraalset ja ainelist toetust, et see"toö seisma ei jää. STELLAKERSON (Eesti Kunstide 2. Pidada soovitavaks, et asutused, organisatsioonid j a isikud tõmmatakse koostöösse, et nende ser niste paljude väikeste stipendiumite asemele loödakse ühine üks või mitu suurstipendiumi eesti keele ja rahvuslike teaduste alal. Paluda EKN rahvuskultuuri komisjoni küsimuse koordineerimist pmä peale võtta.; ; • 3. Eesti Organisatsioonide konverents peab tarvilikuks ja aiinab oma tunnustuse Eestlaste Kesknõukogu juures asuva, 1961. aastast töötavale Eesti Keskarhüvile Kanadas, kui keskusele, kuhu koondada ülekanadaiiselt arhivaale ja trükiseid igakülgse eesti aktüvsuse kohta.- • Eesü Organisatsioonide Konverents peab soovitavaks, et kõik or-ganisatsiponid saadaksid oma materjalid Eesti Keskarhüvi talletamiseks, läbitöötamiseks ja korralda-miseks. v'-- - E . , ANTIK-- • Eesti Keskarhiiv Kanadas 1. Konverents leiab, et Järgmise kuue kuu jooksul on vaja korraldada eesti rahvuskultuurilise tegevuse tööpiäevi, mis looks võimalusi konkreetsete sammude ettevõtmiseks.-' '• Selliste tööpäevade põhimõte oleks teenida eesti globaalset iihis-konda maaüma mitmekultuuriHses pudis.. 2. Selliste tööpäevade siht oleks: 1) lahendada konkreetseid ettenähtud probleeme ja 2) avastada uusi konkreetseid vajadusi moodsas maaümas. 3. Selliste tööpäevade korraldav toimkond oleks nioödustatud EKN Kahtlemata on Solzhenitsõnil õigus ,et kommunism jääb ikka kommunismiks — ükskõik süs, millise võõbaga ta end katab. Mäng Hiinaga ja kommunistliku Hiina varustamine moodsate relvadega on kahtlemata ohtlik nmg sellel võivad olla väga kaugeleulatuvad tagajärjed. Võimalusi on sün mitmeid. Näiteks tulevase võimaliku sõja korral võivad Hiina ja N. Liit kokku leppida ja alustada läänemaaüma vastu hävitavat rünnakut. Teise variandina võivad läänerügid koostöös Hiinaga N. Ludu lammutada, kuid siis võib tekkida olukord, kus Hiina on kas-rahvuskultuuri komisjoni poolt, är- J vahud võimsaks suurjõüks nmg yestades eesti kultuurilistes organi-1 hakkab omakorda ähvardama satsioonides leiduvate võimeliste'läänemaailma. See kõik meenutab Teist maailmasõda, kus läänemaailm ja N. Liit iÜüses koostöös purustasid Hitleri Saksamaa kuid selle varenietele kerkis läänemaaüma abiga võimas N. Lüt, kes niMid ähvardab kogu niaaUma. Kuid Solzhenitsõn peab siiski arvestama fakti, et praegu ähvardab suur oht N. Ludust ja mitte Künast.-^ >• isikutega. ANDRES EAÜDSEPP (Estonia Segakoor) Eesti Organisatsioonide Konve^ retits juhib töhelepanu alkohoU, nikotiini ja uimastusvahendite tarvi^ tamisehädaohtlikkusele. :y.. E.-ALEVE . „National Geogxaphfc"(apriU 1980) avaldatud P-VešIM tusest ,,Ileturn to Estonia'^ andis ,»y£^ba Eestlane" lühikese kokkuvõtte ja hindasime selle objektüvset ainele lähenemist. Nagu nüüd on selgunud ön probleemid aitildiga seoses ol^^^ siiski suured. Juba ajakirja juhtkirjanik GUbert M. Grosveuor räägib artikliga seotud seisukohtadest, mis valgustavad kahte maailma, aga ka nõukogude maailmapolütOist suhtumist ja katset igal samMiil oma sijaloovõltsimise toimingui ka teistele Meie süüdistame alati lääneriike passiivsuses, saamatusiBs Ja minnalaskmises. Kas nüüd enne olümpiamängusid tekib olukord, kus meie peaksime Iseendi vastu samasugu* sed süüdistused esitama? Ärme unustame, et praeguseid soodsaid rahvusvahelisi olukordi meie probleemide esitamiseks tekib väga harva. Kui meie need kasutamatult mööda laseme, süs ei anta seda meile võibolla kunagi andeks. Nüüd on ae'g tegutseda teeme seda. Ja kui kellegil On paremad ideed kui kuulutuste avaldamine suurajaleh sits on ka me^ teretulnud... G. M.Grosvenor küsib, kasi on õige nagu teadlased väidavadv • et ajalugu on kirjutatud võitjate poolt? Juba rocana riigijuhid sidusid oma sugupuu ühe või kahe jumalaga, et selle kaudu surema-tust saavutada. Läänekultuurüe on jäänud proovitempliks, et usutakse mineviku olevat tuleviku pro- : •••ni;.;;;.^;:.;' 1. Tunnistada tarvilikuks kavatsetava muuseumi ja arhiivide alal juba tegutsevate organisatsioonide tegevuse koordineerimine ja paluda EKN rahvuskultuuri komisjoni olla selle algatajaks. „ S e e meenutab kcimmexita^re, mis me saime Priit Vesüind'i esi-lekutsuva artikliga tema tagasipöördumisest oma sünnunaale, Eestisse", kirjutab G. M. GroSve-nor, y,Me feüsisune teadlasÜt, et nad kontroUiksid fakte Eesti N.S.V.kohta/^: Enamus lääne teadlasist (nimetamata neid tuhandeid veel elus olevaid, kellele see ajalugu on perekonna mälestused) nõustu, vadj et eesti rahvas kannatas rängalt 1940. aastal Štalini rez-v;. Mimi,alI,..:v ••. ^.^^ mitmed tuhanded vangistati või küüditati Siberisse või põgenesid läände. Aga äijaloolased Eesti NSV-s nimetasid Mr. Vesilind'! kirjeldust sellest perioodist nii ebakorrektseks, et see on „välja9pool igasugust krütikat", väites et Nõukogude Liidu võim on maksma pandud „kohalike tööliste poolt sotsiaalse revolutsiooniga*' ja et punaarmee ei mängmud mingit («ä selles. Lõptiks üks neist väkiab, et ineie autori aj aloolme vaade on «avalikult antikommunistlik". „OIeme teinud oma parima kindr laks tehes fakte ilma, et määrinuks end ideoloogiaga ja nagu alati seisame selle taga mis me trükime. Mis on. imponeerivaim selles jutus on siiski Eesti rahva vastupi-daMis. Nad õh olnud teutoon-laste ja slaavlaste surve all 700 aastat, kui mitte nimetada Rootsi ja Taani sissetunge. Saksa rüütlid, Vene printsid, Hit^ leri Wehrmacht, Nõukogude väeosad on kõik marssinud sel täsan-dikulisel ja vüjakal maapinnal ja siiski eestlased on jäänud eestlasteks. Nende ajaloos on midagi mõtlema panevat", lõpetab G . M . Grosvenor. Venelaste samastamine kommunistidega on kahtlemata vahis küsimus ning see tekitab kindlasti vene rahva kaitsjale Solzhenitsõ-nüe palju peavalu. Ühest küljest tuleb sumas pidada, et 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni juhtide ja selle läbivüjate eesotsas oli vähe venelasi, kuid teisest küljest ei saa mööda minna faktist, et praegune pilütbüro koosneb peaaegu täies koosseisus venelastest, kes suruvad alla vähemusrahvad ning rakendavad kõikjal venestamispoliitikat. Solzhenitsõnil on õigus kui ta ütleb, et läänerügid on palju maha müünud ja järele andnud N . Lüdu kommunistlikule rezhümUe ning et nende ainus pääsemine seisab lüdu loomises vene rahvaga ja teiste allaheidetud rahvastega kommunistliku rezhiimi vastu, kuna kommunistlik rezhüm on suutnud oma agressiivsusega ja imperialistliku polijtütagä laiendada Venemaa võhnupiire kurnan tes sealjuures Venemaa ja venelaste huvides allaheidetud rahvaid. Ühendriikide polütüised eksperdid jä Valge Maja sammude analüüsijad mainivad, et president Carter on viimasel ajal elanud selliste välispoiiitüiste pmevate sündmuste armust nagu seda on vene punaarmee sissetung Afganistani ja Ühendriikide saatkonna personali vangistamine Teheranis. Need sündmused on hoidnud rahva meeled pinevil ja ärevÜ ning on aidanud presidendü hääli koguda praegu käimasolevatel presidendikandidaatide eelvalimistel, kuid need ei ole aidanud parandada Ühendriikides valitsevat majanduslikku kaost ja pidurdada Nagu Tallmnast on kuuldud, päinflatsiooni, mis on kasvanud kü-rast seda kui Priit Vesümd'i artik-, n * j - i kel saadeti Eesti kotrollüniseks, kutsuti sellega seoses 18 inünest KGB-sse ülekuulamisele. (Järg lk. 3) f. V 12. jc 751-6141 19. jj tel. 921| Stok STOl gusid esindajj 62% hä kest, TJ tuli ta^ ressidei sel sai ti Laeni asjaajal VentselJ ma vž Hanssoji Vh-ge Mägi, sepp ja I Hüjutl klubi (] on suuii saavuta! järjekoi Rideri auhinnal ma aut aastal vaheaei õhuposti ESTOI A. Lell kast mi aset Ro( • se kõrri seumis rini. 567ROE Komi Gartei tasakaal lemata kiud sel mused Samuti kärpünj tekib h kuna d( jäd ei ühel n(1 tööpuuc määrad! tuste pi Kuid ka V hästi. Liidu kj piamärjj ole sai kuna ai lutika oma ki'| sed Jii võisthif-l ... vaese mul riiJ Teherail de sai se akiri edasi II takerdij asjade likult kannat| litsus }\ ja yalj seks. K i i i d l maiusel vatsel) sanktsl da sai perdidl Mainiti sanktsil pikemJ nad ülj |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-04-10-02