1980-04-10-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA HlSSTLANh, m. > 10. a , AprülO, 1980
• 2
Ä/S Eesti Maja peakoosolek pühapäeval, 30. märtsil. PildU vaade juhatusele koosoleku käigu ajal, vasakult
A. Sagur, J. Roand, P. Naaber, endisie ösimees N. Valge, Kathy Märley, uus esimees 0. Fül,
ÄMred:Sepa, Ä.Vatoa |a Vaike Niitenberg.' • Foto:. Vaba Eestiane
LOS ANGELES (VE) — Los mis ilmusid Los
Aagelese Eesti Selts, mis asutati ajalehtedes kui kuulutati välja Ees-
51 aastat tagasi on läbi teinud vii- ti Vabariik. Vabadussõjast osavõt-mastel
aastatel kriisi, kuna kaks, nuid Otto Jürgensi, Karl Eulli ja
viimast esimeest on lahlamud juha-; Aleksander Veinbergi austati vältusest
aasta keskel, asudes mujale, genelgiõiega. Aktust kaunistas Los
Seltsi üldkoosolekul 9. märtsil sai Angelese Eesti Segakoor kahe lau-revisjonikomisjon
ainult osaliselt .luga ning aktus lõppes eesti hüm-kinnitada
arvepidamist kuna laekur jniga. üheksa päeva kestnud vihma
ei saanud endistelt esimeestelt vajalikke
dokumente/Unustati tähis-tormid
olid
päeval säras kaunis
ja aktuse
mis tõi
tamata ka seltsi 50. aastapäev,/kokku palju kaasmaalasi tähistama
Ikestatud Rahvaste Nädal ja Eüü-ditamisaktus.
Peakoosolekuks saadeti
välja 400 kutset, kuid kohale
tuli' ainult 20 inimest, selle arvu
seas ka juhatus, õnneks suudeti
siiski valida uus juhatus ja uueks
esimeheks valiti insener Harald
Tombach kes on tuntud oma täpse
ja korraliku asjaajamisega. Harald
Tombach oli kuni pensionile
Minekuni vastutav insener, kes
oma kompanii (ülesandel saadeti
välismaale juhatama mitmeid projekte.
Otsustati toetada Eesti Rahvuskomiteed
$500-gav Eesti Maja
klaveriostu $500-ga ja Ikestatud
Rahvaste Komiteed $100-ga. Rahvuskongressile
Lakewoodi otsustati
saata Los Angelese brganisatsioo-nide
voHtsustega ERKU peavolinik
Lõuna-I^es Avo Piirisild ja esinduskogu
liige Viivi Piirisild.
23. veebruaril toimus seltsi korraldusel
Eesti Vabariigi 62. aastapäeva
tähistamine kohalikus Eesti
Majas. Los Angelese linn kuulutas
vastava proklamatsiooniga 24.
Veebruari Eesti Päevaks Los An-geleses.
Aktusekõne oli Lõuna-Ka-
Jifomia seltskonnategelaselt Lembit
Palm-Leisilt, kes luges ette katkeid,
meie suurimat j.eva ala-äuruga
,,steamcleaning"
HEL-ERIK LOKBIK 447.9834
10
Eesti Vabariigi sünnipäeval, 24.
veebruaril toimus Eesti Rahvuskomitee
informatsiooiiikoosolek Eesti
Majas kus fcõneles ERKU esimees
Juhan Simonson, kes just jõudis
kohale San Franciscost, kus ta oü
eelmisel õhtul aktusekõnelejaks.
Koosolekust võtsid osa ERKU esindajad
LÕuna-Läänes ning endised
liikmed, organisatsioonide esindajad
ja huvilisi viiekümne inimese
piirides. Juhan Simonson andis ülevaate
Rahvuskomitee tööst, kus 50
inimest vabatahtlikult töötavad
eestluse ja vaba Eesti taastamise
h^uvides. Praeguses juhatuses on 18
liiget vüest osariigist, kes peavad
maha sõitma 200 miili, et osa võtta
koosolekust New Yorgi Eesti Majas.
Tegevuskavas on 55 punkti lä-bivümine
ja majaiiduslik eelarve
on $48.000.
Mitmetunnüine koosolek lõppes
korjandusega, kus mõne minuti
jooksul pandi koosolekust osavõtjate
poolt kokku $520 edasi andmiseks
Rahvuskomiteele toetuseks.
VllVr PIIRISILD
Teen kõiki mehaanilisi parantel
RISTO SAARENVMTÄ
, Kontsertsarja 1979/80. vümase
üritusena sel hooajal esitab Eesti j
Kontsertbüroo uudsena Kanada
tuntuima ja armastatuima miimika
teatri „Theatre Beyond Words*'
lasteetenduse „Kaii;uli rahvas*',
Miimika on ala, mida eesti mitmed
teatrid ja näiteringid pagulu-
; ses ei ole veel rakendanud, küll aga
iKodu-Eestis.
„Kartuli rahvas*' on masfcmii-mika
näidend ja kirjeldab kartuli
perekonna juhtumisi igapäevase
i elu raames. Tegelasteks on Isa
I Kartul, Ema Kartul, nende väike
terane tütar Nancy Kartul, kes alati
satub probleemidesse, ajalehepoiss
George ja kardetud röövel
Piggy-Bank Robber, kes röövib
väikeste poiste ja tüdrukute rahakassasid:
Theatre Beyond Words kasutab
puhast mümi ja üldse mitte dialoogi.
Tagapõhjaks on muusika ja heliefektid.
Miimika või õigemini
miimkunstü puudub ettekirjutatud
skript^ müle järele toimuksid proovid.
Skript sünnib proovide ajal
kreatüvse sisemise protsessina,
kasvades välja ideest ja seUest
improvisatsioomst. See on pikk
protsess.
Larva maskid, mida näitlejad
kasutavad, on teatrigrupi oma valmistatud
originaalsete Baseli kar-nevalimaskide
eeskujul. Teatri
kunstiliseks direktoriks on Harrõ
Markow, kes on Pariisis lõpetanud
Jacques Lecoq'i mümkooli, olnud
õpetajaks Montreali National
Theatre Schooris ja Kanada Müm-koolis
ning on Kanada Mümteatri
looja.
„Kartuli Rahvas" kantakse ette
Tartu College'is pühapäeval, 13.
aprillil, kell 1.30 p.l. Püetite eelmüük
on Eesti Abistamiskomitees.
i^stlaniici
'^Q) »^ -vQi ^ 7^
/%
1^ y<Ö>- 7^
^ /«• ^ Afek / X ^
^yhast valet sisaldav
43.
Aiito ees või õigemini selle tagaosa
järel oli omapäraseim lume-fecfnveier,
mida Vuotilainen kunagi
näinud.
Raksa ta va ja hüpleva masina
kahel küljel liikusid kiiresti raudsed
käsivarred piki tänava pinda.
Masin oli kui maoli lamav inimene,
kes kahmas oma kätega enese
ette lund ja sõi seda kogu aeg. Te-raskäed
vedasid laialt alalt lund
masina kurgu ^ o l e ja seal liikuva
elevaatori rihmale, mis tõstis ^ob-jakase
massi üles ja laskis masina
pärast otse veoauto kasti.
— Kõiki see saadana sakslane
lemtab, tuli Vuotilaisele meelde
kunagine ütlus.
Ta jäi seisma, külma mn? märga
unnstad^^s vaatles isesu<?ust masinat.
Helgiheitjate vaikses kah-mivad
käsivarred mõjusid talle
peaaegu MpnootÜiselt.
Äkki Vuotüainen märkas külmavärinaid
tundes, et seal on lõpuks
AUTO! Esimene auto pika ja
märja teekonna ajal. See auto
võiks teda hotelli viia.
Vuotilainen läks. aknast väi j a-sinitava
autojuhi juurde ja hakkas
asja seletama. Mees oli kahtlemata
venelane, sest ta er näinud
mõistvat teragi Vuotilaise kõnest,
nagu tema omalt poolt autojuhi
vastuseist. Vuotilainen otsustas
kasutada keelt millest ieaüks aru
saab. Ta võttis taskust viierublase
sedeli, ulatas selle äutoiübile, näitas
kordamööda enesele ja auto
rwlirpttRle ia seletas :
— Mina Vim-hoteUi, m m Viru-
.hotelll!'
Rootsis asuv eesti skulptor Ernst
Jõesaar kinkis rohkem kui 100
skulptuuri, 20 maali ja 100 joonistust
Eesti Riiklikule Kunstimuu-seumüe.
Kingitud töödest korraldati
Tallinna Kadrioru lossis erinäitus,
kuhu oli lisatud ka varem kodumaal
olnud E. Jõesaare töid.
Teatavasti sai E. Jõesaar oma
kunstialase hariduse Tartu kõrgemas
kunstikooiis „Pallas*'. Muuseumile
kingitud .tööd kuuluvad kunstniku
loomingu eri perioodidesse.
Mõte oli selge, nü selge, et auto-juhü.
ei saanud olla eksiarvamise
võimalust; Rõõmustades ta mõistis:.;.::;
Viiru-liotelli, da!
Autojuht laskus end aknast tagasi
juhiruumi ja tõukas parempoolse
ukse lahti. Vuotilainen komberdas
sisse. Tõustes juhikabiini
nagi ta, et lastiruumis oli alles
vähe lund. Rõõmsalt irvitades vedas
autojuht müriseva • Gaz'i masina
pealt 'ära, lükkas käigu esimesele
ja hakkas liikuma.
Auto tegi laial tänaval U-pöörde.
Lund Oi a kidadesse kiskuv ja
uuesti v4ja sülgav konveierüind
jäi kõiges rahus edasi tänavalt
lund ümber töötama, lastes selle
jälle ur^^ti tänavale tagasi. Nü
kaugele cui Vuotüainen võis juhikabiini
tagaaknast näha, polnud
masina käivitaja märganud auto
kadumist, vaid jätkas oma kasutut
tööd. Võibolla et masmakäivitaja
ei hoolinudki autost, peaasi oli,
et ta ise täitis oma normi, mõtiskles
Vuotilainen.
Alles juhikabiini soojuses meenus
ööhulkurile' taskus pungitav
leivapöolik. t a võttis leiva välja,
murdis selle kaheks ja ulatas teise
poofe autojuhile, ikes rõõmsasti
selle rahulolevana vastu võttis.
Sõit jätkus vaikides, kumbki näris
maitsvat leiba. Gaz'i plekine mürin
ja undava mootori käik näisid
lisavat söögiisu.
Leib o l i lõppenud kui autojuht
juhtis kogenud kaarega: kooniia-auto
Viru peaukse ette. Vuotilainen
väi lus juhikabiinist, lehvitas
kätt ja t^nas:.
—: F^-ssiibar ,
— Pashaalusta, vastas rõõmus
autoJTiM. I^bet^^^ase^t tc)ötav mo-
New Yorgi ajalehtedele oli sen-satsioonüiseks
uudiseks Queensis
eluneva Margaret Tammüai laulatus
Gary Gernsteiniga, Laulatus oli
erakordne seetõttu, et noorpaar,
õjpetäja ja ka osa pulmalisi istus
Forest Park'is peetud laulatusel
ratsahobuse seljas.
Ratsaläulatusi oli peetud küll
möödunud sajandil siinsete ekst-sentriliste
müjönäride poolt, mitte
aga enam viimase 80 aasta kestel.
„Daüy Ne\ys" pühendab sündmusele
pudi esiküljel, kaks lehefclüge
fotosid sisemistel püdifcülgedel ja
tihe leheküljelise pealkirjaga artik-
Margaret Tamniik on sunses eesti
ühiskonnas tundmatu.
I L L T A I L O RS
'7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO
(1 plokk lääoiepool Jane'!, Bloori lähedal)
. TEL. 769-9535
DAAMIDELE ja HÄRRADELE Õ^M
• i
RUDY SCHNEroER
2001 Danfortfe toe. Toronto Ont.
694-6241
mine
NORDEN REALTY INC. —
2810 Victoria Park Ave., Süite 105, Willowdale, Ont
Ostu või miiügl pahnl helistage
RAII^O SÄÄRKOPPEL
kontoris 4994181, kodus 499-3406
ÜSiiBperekonna-elaihad, ärid, korterimajad, savflai,
maad, fännid, mortgage^id jnL
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
tellimisi vastu alumiinium uste, akende ja vIUlsseina katete
iööde peale (aluminium sldüig). Neljani värvis alumiiniumist
veerennid ilma jätkudeta (ühes tükis). Tasuta hindamine.
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ 1^
1. OSSO;teL 884-4558 ja 832-2238, Richmond Oni
Met Bc. nr. B 88»
IMM
DOWNTÕWN ARTS&CRAFTS
9 Qaeen St. E. Toronto ^ Tel. 368-50U
Meil on rikMikus valilnis importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks^ põimimiseks, heegeldamisõks,
tikkimiseks ja sõlmimiseks (macrame). * SKANDINAAVIAST
HUVItAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA • Kanvaa
mitmes värvis— SOODSAD HINNAD. Avatud: esmasp>-kol-map.
9-6^ neljap.; reedel 9-«, laup. 9.30—4. Meie teine äri:
674 Broadview Ave. Tor. Tel. 46
® Oma fotoateljee Grangeville's
Idahos, avas Mark Kuriruk, spetsialiseerudes
portreedele. Diplomi fü-mimise
ja fotografeerimise alal
saavutas ta sõjaväeteenistuse ajal
Havais. Vietnami sõja veteran M.
i^rruk oli ka fotoreporteriks USA
merevaejõudude komandörüe kindral
Westmorlandüe. Oma vabal ajaj
kasvatab :ja treenib Mark Kurruk
araabia houbuseid.
JAAN ALMER
Tel. 699-5295
f eeme uusi ja parandame vani
nii linnas kui ka suvilates
tor võttis tuuridüles ja lumeveo-auto
veeres oma teed.
Taüi enne trtikk aega öökella.helistada,
kiü ukse avaja kohale i l mus
ja ütles midagi ebalahket vene
keeles. Äsjased leplikud kogemused
autojuhiga andsid ka Vuo^
tilaisele nõu oma taskust välja otsida
Soome viiemärgalise Ja ulatama
selle nooruküe. See muutus
jalamaid libedals ja meeldivaks.,
Vuotilainen marssis lifti, sõitis
omale korrusele ja koridorikerbe-rusest
mööda jõudes koputas oma
ruumi uksele.
— Ära kolista mi kõvasti. Lea
võib ärgata, ta on just uinunud.
Koridorist ruumi jõudes Vuoti»
lainen nägi, et Lindsten ei olnud
oma aega kasutanud tegevuseta
olemiseks. Voodis oli kaunis noor
naine. Selle juuksed olid pikad ja
tumedad; suu väike kuid nina suurevõitu.
^ See on Lea, ma tunnen teda
juba vanast ajast. Aga kus kohas
sina oled koperdanud ja end kastnud?
Nüüd võta kõvad kärakad ja
mine kuuma dushi alla, andis
Lindsten kui pereema lapsele nõuv
Vuotüainen säi kätte täidetud
kdiijakiklaasi ja andis lühikese
aruande oma käikudest. Lumema-sina
kirjeldusele ta andis erüise
tähelepanu. Võttes osa rüdeid. juba
ült ja kiskudes naargi sukki jalust,
ta tõdes:
— Aga mõtle põrgulist, kui meie
töökohale tuleks mõni joobunud
turist veoautojuhUt küüti paluma,
^ et teda viiakse viie kilomeetri kaugusele
hotelli. Kas usud, et Scania
nõksataks 'oma kobalt? Ja kui
nõksatakski, kas siis smna see
masinamees jääks oma tööd tegema?
Neid kuradeid siin ei mõista
ükski kapitalist. Aga nad on sõbralikud
inimesed.
lugevast pulmatoidust hoolimata
tundis Lindsten end näljasena kijü
takso lähenes Viru hotellile. Selle
vastu oli vaid üks rohi Kell; oli
siiski juba 23,_ mispärast ööklubi
arvesse võtmata, Vuii muid võimalusi
enam, ei pakkunud, restoranid
suletakse peagi.
Aga tüli ei olnud suur. Ruumis
piid valmis juba hommikupoolel
linnas käies hotelli teeninduspunkt
tist ettenägelikkuse mõttes hangitud
ööklubi lauaserveerünise püe-tid
— ja kindluse mõttes neid oli
jällegi neli. Sama kindluse mõttes
Lindsten ja Vuotilainen olid samuti
lunastanud neli pääset juba lau-päevaõhtukski.
Taganeihiskohäd
olid vähemalt reservis, kui paremaid
võimalusi ei ümunuks ja rahagi
kulutamine kedagi ei häu:i-
•nud.' v :
Leale tuleks helistada, mõtiskles
Lindsten. Ehk ta võib olla nüüd
kodus. Kui Lindsten oliPü-ita kandis
lõunatamas, oli ta helistanud
varasemast ajast tuntud seksikale
juuditarüe, kuid manber ei olnud
vastanud.
Lindsten hankis oma võtme ja
oli lifti astumas, kui ta märkas
konstaablit ägedalt seletamas In-turisti
leti juures.
— Ma teatan sellest siis politseile,
puhkis konstaabel
— Miks jaeks sina nüüd m
venda vajad? , hakkas Lmdsten
ünetlema. Siinsed kolleegid on
veel vüs korda halvemad bürokraadid
kui sina ise. Ära asjata ärrita
vene
— Ärritan põrgulist, kui hotelli
teenijaskond, ei tee midagi, kuigi
nad m vee^ sees!
Mis on sees? Rahustu vähe ja
katsu rääkida nii et rumalamgi
aru saaks.
— Noil need rahakotivargad!
Need on alles ööklubis, aga see
plika ütleb, et neile ei saa mkiagi
teha kuna nad on venelased!
Lindsten jõudis vedada konstaabli
äiüas tugitooli. Tumerohelise
naha alt suiüses õhk välja, kui
ametimees toolüe istus. Lindsten
sai ta rääkuna.
— Ndi vaata, ma olin hotelli ööklubis.
Selle laua äärde tidi mees
seletama, et tal olevat naisi. Kutsus
kaasa ja mindi siis; koridori.
Seal oli paar päris mustlase moodi
tumedat sõpra. See, kes mind kutsus,
rääkis vüetsat soome keelt, seletas,
et neü on teada hea väi J a r
nägemisega naisi, Soome raha
eest. '
— Ma ütlesm, et kui nüüd näeks
kaupa enne, kui hakatakse äri tegema.
Need olid põrgumoodi libedad
sõbrad. Naeratasid ja patsutasid,
nmg demonstreerisid oma
kätega suuri rindu. See soome
keelt rääkija lubas, et nad toovad
tüdrukud näha.
— Lauda tagasi minnes märkasin
kohe, et mul puudus rahakott
põuetaskust. Või õigemini see oi!
vaid selline reisibüroo plastikümb-rik.
Selles oli 50 rubla. See oli mul
päris kindlasti taskus kui ööklubisse
tüün. Mäletan väga hästi toitu
ja vodkat tellides, et rahad olid
mul kaasas.
(^gneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 10, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-04-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800410 |
Description
| Title | 1980-04-10-06 |
| OCR text | VABA HlSSTLANh, m. > 10. a , AprülO, 1980 • 2 Ä/S Eesti Maja peakoosolek pühapäeval, 30. märtsil. PildU vaade juhatusele koosoleku käigu ajal, vasakult A. Sagur, J. Roand, P. Naaber, endisie ösimees N. Valge, Kathy Märley, uus esimees 0. Fül, ÄMred:Sepa, Ä.Vatoa |a Vaike Niitenberg.' • Foto:. Vaba Eestiane LOS ANGELES (VE) — Los mis ilmusid Los Aagelese Eesti Selts, mis asutati ajalehtedes kui kuulutati välja Ees- 51 aastat tagasi on läbi teinud vii- ti Vabariik. Vabadussõjast osavõt-mastel aastatel kriisi, kuna kaks, nuid Otto Jürgensi, Karl Eulli ja viimast esimeest on lahlamud juha-; Aleksander Veinbergi austati vältusest aasta keskel, asudes mujale, genelgiõiega. Aktust kaunistas Los Seltsi üldkoosolekul 9. märtsil sai Angelese Eesti Segakoor kahe lau-revisjonikomisjon ainult osaliselt .luga ning aktus lõppes eesti hüm-kinnitada arvepidamist kuna laekur jniga. üheksa päeva kestnud vihma ei saanud endistelt esimeestelt vajalikke dokumente/Unustati tähis-tormid olid päeval säras kaunis ja aktuse mis tõi tamata ka seltsi 50. aastapäev,/kokku palju kaasmaalasi tähistama Ikestatud Rahvaste Nädal ja Eüü-ditamisaktus. Peakoosolekuks saadeti välja 400 kutset, kuid kohale tuli' ainult 20 inimest, selle arvu seas ka juhatus, õnneks suudeti siiski valida uus juhatus ja uueks esimeheks valiti insener Harald Tombach kes on tuntud oma täpse ja korraliku asjaajamisega. Harald Tombach oli kuni pensionile Minekuni vastutav insener, kes oma kompanii (ülesandel saadeti välismaale juhatama mitmeid projekte. Otsustati toetada Eesti Rahvuskomiteed $500-gav Eesti Maja klaveriostu $500-ga ja Ikestatud Rahvaste Komiteed $100-ga. Rahvuskongressile Lakewoodi otsustati saata Los Angelese brganisatsioo-nide voHtsustega ERKU peavolinik Lõuna-I^es Avo Piirisild ja esinduskogu liige Viivi Piirisild. 23. veebruaril toimus seltsi korraldusel Eesti Vabariigi 62. aastapäeva tähistamine kohalikus Eesti Majas. Los Angelese linn kuulutas vastava proklamatsiooniga 24. Veebruari Eesti Päevaks Los An-geleses. Aktusekõne oli Lõuna-Ka- Jifomia seltskonnategelaselt Lembit Palm-Leisilt, kes luges ette katkeid, meie suurimat j.eva ala-äuruga ,,steamcleaning" HEL-ERIK LOKBIK 447.9834 10 Eesti Vabariigi sünnipäeval, 24. veebruaril toimus Eesti Rahvuskomitee informatsiooiiikoosolek Eesti Majas kus fcõneles ERKU esimees Juhan Simonson, kes just jõudis kohale San Franciscost, kus ta oü eelmisel õhtul aktusekõnelejaks. Koosolekust võtsid osa ERKU esindajad LÕuna-Läänes ning endised liikmed, organisatsioonide esindajad ja huvilisi viiekümne inimese piirides. Juhan Simonson andis ülevaate Rahvuskomitee tööst, kus 50 inimest vabatahtlikult töötavad eestluse ja vaba Eesti taastamise h^uvides. Praeguses juhatuses on 18 liiget vüest osariigist, kes peavad maha sõitma 200 miili, et osa võtta koosolekust New Yorgi Eesti Majas. Tegevuskavas on 55 punkti lä-bivümine ja majaiiduslik eelarve on $48.000. Mitmetunnüine koosolek lõppes korjandusega, kus mõne minuti jooksul pandi koosolekust osavõtjate poolt kokku $520 edasi andmiseks Rahvuskomiteele toetuseks. VllVr PIIRISILD Teen kõiki mehaanilisi parantel RISTO SAARENVMTÄ , Kontsertsarja 1979/80. vümase üritusena sel hooajal esitab Eesti j Kontsertbüroo uudsena Kanada tuntuima ja armastatuima miimika teatri „Theatre Beyond Words*' lasteetenduse „Kaii;uli rahvas*', Miimika on ala, mida eesti mitmed teatrid ja näiteringid pagulu- ; ses ei ole veel rakendanud, küll aga iKodu-Eestis. „Kartuli rahvas*' on masfcmii-mika näidend ja kirjeldab kartuli perekonna juhtumisi igapäevase i elu raames. Tegelasteks on Isa I Kartul, Ema Kartul, nende väike terane tütar Nancy Kartul, kes alati satub probleemidesse, ajalehepoiss George ja kardetud röövel Piggy-Bank Robber, kes röövib väikeste poiste ja tüdrukute rahakassasid: Theatre Beyond Words kasutab puhast mümi ja üldse mitte dialoogi. Tagapõhjaks on muusika ja heliefektid. Miimika või õigemini miimkunstü puudub ettekirjutatud skript^ müle järele toimuksid proovid. Skript sünnib proovide ajal kreatüvse sisemise protsessina, kasvades välja ideest ja seUest improvisatsioomst. See on pikk protsess. Larva maskid, mida näitlejad kasutavad, on teatrigrupi oma valmistatud originaalsete Baseli kar-nevalimaskide eeskujul. Teatri kunstiliseks direktoriks on Harrõ Markow, kes on Pariisis lõpetanud Jacques Lecoq'i mümkooli, olnud õpetajaks Montreali National Theatre Schooris ja Kanada Müm-koolis ning on Kanada Mümteatri looja. „Kartuli Rahvas" kantakse ette Tartu College'is pühapäeval, 13. aprillil, kell 1.30 p.l. Püetite eelmüük on Eesti Abistamiskomitees. i^stlaniici '^Q) »^ -vQi ^ 7^ /% 1^ y<Ö>- 7^ ^ /«• ^ Afek / X ^ ^yhast valet sisaldav 43. Aiito ees või õigemini selle tagaosa järel oli omapäraseim lume-fecfnveier, mida Vuotilainen kunagi näinud. Raksa ta va ja hüpleva masina kahel küljel liikusid kiiresti raudsed käsivarred piki tänava pinda. Masin oli kui maoli lamav inimene, kes kahmas oma kätega enese ette lund ja sõi seda kogu aeg. Te-raskäed vedasid laialt alalt lund masina kurgu ^ o l e ja seal liikuva elevaatori rihmale, mis tõstis ^ob-jakase massi üles ja laskis masina pärast otse veoauto kasti. — Kõiki see saadana sakslane lemtab, tuli Vuotilaisele meelde kunagine ütlus. Ta jäi seisma, külma mn? märga unnstad^^s vaatles isesu-kol-map. 9-6^ neljap.; reedel 9-«, laup. 9.30—4. Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. Tel. 46 ® Oma fotoateljee Grangeville's Idahos, avas Mark Kuriruk, spetsialiseerudes portreedele. Diplomi fü-mimise ja fotografeerimise alal saavutas ta sõjaväeteenistuse ajal Havais. Vietnami sõja veteran M. i^rruk oli ka fotoreporteriks USA merevaejõudude komandörüe kindral Westmorlandüe. Oma vabal ajaj kasvatab :ja treenib Mark Kurruk araabia houbuseid. JAAN ALMER Tel. 699-5295 f eeme uusi ja parandame vani nii linnas kui ka suvilates tor võttis tuuridüles ja lumeveo-auto veeres oma teed. Taüi enne trtikk aega öökella.helistada, kiü ukse avaja kohale i l mus ja ütles midagi ebalahket vene keeles. Äsjased leplikud kogemused autojuhiga andsid ka Vuo^ tilaisele nõu oma taskust välja otsida Soome viiemärgalise Ja ulatama selle nooruküe. See muutus jalamaid libedals ja meeldivaks., Vuotilainen marssis lifti, sõitis omale korrusele ja koridorikerbe-rusest mööda jõudes koputas oma ruumi uksele. — Ära kolista mi kõvasti. Lea võib ärgata, ta on just uinunud. Koridorist ruumi jõudes Vuoti» lainen nägi, et Lindsten ei olnud oma aega kasutanud tegevuseta olemiseks. Voodis oli kaunis noor naine. Selle juuksed olid pikad ja tumedad; suu väike kuid nina suurevõitu. ^ See on Lea, ma tunnen teda juba vanast ajast. Aga kus kohas sina oled koperdanud ja end kastnud? Nüüd võta kõvad kärakad ja mine kuuma dushi alla, andis Lindsten kui pereema lapsele nõuv Vuotüainen säi kätte täidetud kdiijakiklaasi ja andis lühikese aruande oma käikudest. Lumema-sina kirjeldusele ta andis erüise tähelepanu. Võttes osa rüdeid. juba ült ja kiskudes naargi sukki jalust, ta tõdes: — Aga mõtle põrgulist, kui meie töökohale tuleks mõni joobunud turist veoautojuhUt küüti paluma, ^ et teda viiakse viie kilomeetri kaugusele hotelli. Kas usud, et Scania nõksataks 'oma kobalt? Ja kui nõksatakski, kas siis smna see masinamees jääks oma tööd tegema? Neid kuradeid siin ei mõista ükski kapitalist. Aga nad on sõbralikud inimesed. lugevast pulmatoidust hoolimata tundis Lindsten end näljasena kijü takso lähenes Viru hotellile. Selle vastu oli vaid üks rohi Kell; oli siiski juba 23,_ mispärast ööklubi arvesse võtmata, Vuii muid võimalusi enam, ei pakkunud, restoranid suletakse peagi. Aga tüli ei olnud suur. Ruumis piid valmis juba hommikupoolel linnas käies hotelli teeninduspunkt tist ettenägelikkuse mõttes hangitud ööklubi lauaserveerünise püe-tid — ja kindluse mõttes neid oli jällegi neli. Sama kindluse mõttes Lindsten ja Vuotilainen olid samuti lunastanud neli pääset juba lau-päevaõhtukski. Taganeihiskohäd olid vähemalt reservis, kui paremaid võimalusi ei ümunuks ja rahagi kulutamine kedagi ei häu:i- •nud.' v : Leale tuleks helistada, mõtiskles Lindsten. Ehk ta võib olla nüüd kodus. Kui Lindsten oliPü-ita kandis lõunatamas, oli ta helistanud varasemast ajast tuntud seksikale juuditarüe, kuid manber ei olnud vastanud. Lindsten hankis oma võtme ja oli lifti astumas, kui ta märkas konstaablit ägedalt seletamas In-turisti leti juures. — Ma teatan sellest siis politseile, puhkis konstaabel — Miks jaeks sina nüüd m venda vajad? , hakkas Lmdsten ünetlema. Siinsed kolleegid on veel vüs korda halvemad bürokraadid kui sina ise. Ära asjata ärrita vene — Ärritan põrgulist, kui hotelli teenijaskond, ei tee midagi, kuigi nad m vee^ sees! Mis on sees? Rahustu vähe ja katsu rääkida nii et rumalamgi aru saaks. — Noil need rahakotivargad! Need on alles ööklubis, aga see plika ütleb, et neile ei saa mkiagi teha kuna nad on venelased! Lindsten jõudis vedada konstaabli äiüas tugitooli. Tumerohelise naha alt suiüses õhk välja, kui ametimees toolüe istus. Lindsten sai ta rääkuna. — Ndi vaata, ma olin hotelli ööklubis. Selle laua äärde tidi mees seletama, et tal olevat naisi. Kutsus kaasa ja mindi siis; koridori. Seal oli paar päris mustlase moodi tumedat sõpra. See, kes mind kutsus, rääkis vüetsat soome keelt, seletas, et neü on teada hea väi J a r nägemisega naisi, Soome raha eest. ' — Ma ütlesm, et kui nüüd näeks kaupa enne, kui hakatakse äri tegema. Need olid põrgumoodi libedad sõbrad. Naeratasid ja patsutasid, nmg demonstreerisid oma kätega suuri rindu. See soome keelt rääkija lubas, et nad toovad tüdrukud näha. — Lauda tagasi minnes märkasin kohe, et mul puudus rahakott põuetaskust. Või õigemini see oi! vaid selline reisibüroo plastikümb-rik. Selles oli 50 rubla. See oli mul päris kindlasti taskus kui ööklubisse tüün. Mäletan väga hästi toitu ja vodkat tellides, et rahad olid mul kaasas. (^gneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-04-10-06
