Vaba eestlane , July 19, 1977

              V Ä B Ä EESTLAWf" on
vabade eesilasfe bäähkmdie
/ffiitti) 2 fcorcfcr nqtfdaš
la fie
Teisipäeval, 19. juulil 1977 — Tuesday, July 19, 1977
• NEW YÖiõk — Jimmy Carter,
Gerald Ford ja Henry Kissinger
on -peailiiiiias Washingtonis arvu­kate
valaslaste isad, kirjutab
..Playboy". Washingtonis on ni­melt
seadus, ©t vallasema võib
l£,pse isana kirja .panna üikskõik
keda, üoii ta riiaihab iast adopteeri­mise
korras ära ^ d ä . K u i vallas­ema
ei >bea isa nime amda, tekib
asjaajamisel raskusi, mis võivad
kesta kaua aega. Seepärast vailas-emad
„Iaenavad" isanimesid tun­tud
isikutelt. Vaiaaslaste asjade
kohtunikud ei nõudvat sel juihul
vailasemalt ilvimagi piinlikike ük­sikasju
protol?:ollidess8, kui isana
esineb timtud nimi.
NEW YORK — Mineola kohtu­nik
H. Kalinowski haikkas noo­mima
politseinikke kohtus, kes
olid arreteerinud joobnud nooru­ki
autoga kihutamise pärast, lei­des
sele. arreteeritu juurest ui-mastussigarette.
Kohtunik kur­justas
noore inimese „tagaikiusa-mise"
pärasf ja ütl^: „Mis ta p i ­di
siis tegema Hoidma onia udu­sed
silmad kiimsenäitajal yõi?"
Sama k:oh|unik 'laskis 2500-dol-larüise
kaultsjoni. vastu vabaks
kuritegeliku süütaja, kuigi proiku-rör
nõudis $15.000 suurust kauts­joni,
sest süütaja on varemgi po­litsei
käest põgenenud. Kohtu­nik:
,,l^õgeneb, siis põgeneb. Meie
jac^^cwmas on siis üks (kurjategi­ja
vähem."
NEW YORK — „M:ufia*' sõna
palub kuberner Carey mitte enam
kasutada, 'kuna see solvavat itaal-lasirMafiaks
kuitsutaJkse teata-tavaid
gänge, millede liikmeskon­nas
on rõhuvas enamuses itaaüia
nimedega tegelased.
WASHINGTON — USA väiismi-nisteerium
teatab, et diplomaati­line
vahekord USA ja kommu­nistliku
Kuuba vahel, seataikse
osaliselt jaMe L sept. alates.
Kumbki rük saadab teise pealin­na
10 diplonmtilise teenistuse
ametnikku, jkes a M jäävad tööta­ma
mõn^ sõbraliku riigi saatkon­na
iioones.
KAIRO Egiptuse president Anwar Sadlat üües
nädalal, et Saudi-araablased ja nende raha ön Egiptuses tere­tulnud,
kuna venelased ei ole. Saudi-araablased on tearetulniid
sellepärast, et nad on finantseeilnüd Egiptuse M oste vii­masel
viiel aastal ilma, et Egiptus oleks maksnud ühtki peiaisS.
• Venelased on langenud praegu
egiptlaste põlu alla kuna nad tü­histasid
kõik sõjMised kokikul^.
ped Egiptusega. Kätteimiaiksuks
Sadat feeeldus alla kirjutamast
uuele .^sõpruslepingule" Moskya-selle
:üle, kes peaks
maksma Egiptuse sõjaväe kulu­tused,
algas 1970 k u i veel viimar
ne preisideiit Gamal Abdel Nasser
külastas Moskvat ja
talle öeldi seal, et egiptlased
peavad maksana sularahas oma
relvade eest^
Egiptus pöördus süs oma naab­rite,
Lübia j a Kuwaiti podl;e. Esi-meini8
lubas 10 aniljpnit dšdlariit,
teine 5 miljonit. SaUdi-araabla-sed
tulid juurde' niöödunud aas­tal
onmviieaastapdaaniga.
Sadat onia Araabia Sotsialistli­ku
Liidu koosöleikul peetud nel-jatuinhilises
kõnes friündasN; L i i ­tu
selle eest, et vümane oin keel­dunud
uusi relyi.müümast j a se­nistele
tagavaraosade andmist.
Viimaste osas o l i egpitlasitei kok­kulepe
olemas. Venelased olid
egiptlasitele öelnud, et ärgu md
küsigu neid jälle.
Kalifomia iihislennu puhul paistsid eestlased silma just selletõttu,
eesti-rahvariideid. 'Pudil grupp eestlasi leanujaamas.
paljud naised kandsid
Foto: Barbara Paup
yheindreikides on r<aj#yd eisufys fääriiäged® liiky koBiiMliif^iseks
Äsja jooksis Kanada parvlaev Kanada Idajrannikul jääpangale ja hukkus. Kuigi inimohvreid
polnud, oli materiaalne kaotus suur. öeldi, et pärast ,3Atlantic'ü" hukkumist oli see
line katastroof kuna jäämägede liikumise üle on peetud hoolsat valvet. Ameerika jäämägede kont­rollorganid
ongi andnud ülevaate jäämägedešt, nende liikur
SODÄNKYLÄ — Juunikuu keskpaiku külastas Soomet Amee­rika
ühendriikide sõjajõudude ülem kindral George S. Brown,
külastades soome sõjaväge. Ta oli i^ga huvitatud soome parti­sanide
tegevusest, mida. Lapi Pürivalve ja Lapi JäägripataJjon!
sõdurid näitlikult-demonistreierisid.:
ADDIS ABEBA — Eitoqpias de-monstreeriti
rahvale esmakord­selt
uut 112.Ö00-mehelist sõjaväge.
Sõjavägi on Põhja-Korea vomd-rüetuses
ja omab^N. Vene relvas­tuse,
tJksuste lippudeks on veri-piHiased
lipud^ vastava väeosa'
embleemiga. ,
NEW YOEKKoerifcejalutami-sel
New Yorgis ja Buffalos pea­vad
koeraomanikud ise puhasta­ma,
koerasõnnikii, otsustas osa-rügi
senat häältega Sl:22 vastu.
Alamkojas tehti samasugune ot­sus
juba vai^m. Seadus ootab
nüüd vaid kuberneri allkirja. K u i ­võrd
selle määruse täitmist
'ndudma hakatakse, selgub tule­vikus."
.
MOSKVA — 19. juUlü peetud
valimistel o l i vanimalcs kandidaa­diks
142-^stalne Medijid Agajev
Kauikaasias asuvast TIkjabandi
külast. Ta oli juba teist korda
seSiise au osaline, kuna tal olevat
vanust aJrvestades „tarlcu nõuan­deid
küla arengu heates".
WASHINGTON - Esindajate­koda
võttis häältega 225:157 vas­tu
otsuse, millega piiratakse pre­sident
Carteri plaani' koolilaste
bussidega elukohast kaugetesse
koolidesse transportimiseks
neegrite j a valgete vahel arvulise
t a s a t a l u saavutamiseks..
BONN — Kž^fcs tüdmikut keda
oli jaotud peagu teogu nende elu
nalja öeina vahel koduses arestis,
vabanesid maikuu keskpaiku,
inidruikud o l i peetud kindMt ko­dus,
kuna nende vanemad kant­sid,
et lapsed 'haigestuvad kui lä-hev!
ad väij^. Vanem fcüdirulkuist
Esva-3iigeborg Kolb d i 10-«asta-ne,
(toes on ainult kuus päeva 3so-gu
oma elu feohta koolis läinud.
Ta ja ta öde-12^aastane HJeidema.
rie olid möödunud aasta jooksul
, ainult hetkdK 1 näinud püti Ä s -
maaümast, Icui nonde vanaisa oli
A n u d nendega <koos äris.
^Jäämägede aasta 1975 o l i ker­ge,''
seletas Ameerika jäämägede
kontroUasutus. „tJikski liikuvaist
jäämägedest ei j ^ u s t a n u d ohtu
või tekitanud kahjustusi Atlandi
tähtsamaile laevateede liikujai­le."...
: .
Sadaikond jäämäge olid siiski
jõudnud (põhjast liikuda 48 laius­kraadist
lõunapoole, õnneiks oli
kiiresti nende jälile saadud ja
nende liikumist suure hoolikuse­ga
jälgitud.-Teated jäämägedest
tulid kauba- j a kaiastusliaievadefljt,
sõjalaevadelt j a jäävaive teenis­tust
sooritavailt rannailaevadelt.
Suured neljam^ootorlised i^smu-k
i d on hoolitsenud ohuvaatluBe
eest.
Ka merevee soojuse mõõtmised
osutuvad tähtsaks, mitte jää­mägede
juuresoleku avastami­sel,
vaid hõlbustavad nende
lõppjäfgu arvestamist.
Aastal .1975 teostasid 11 laeva
jäämägede kohta tähölepanskuid
ja andsid sellekohaseid teateid»^
Nü nägi mootorlaev Atlantic
Span" 166 jäämäge Atlandi põhja­ja
löodevetes Ameerika ranniku
läheduses. Aasta lõpul väljaantud
aastaraamatus paluti jäle kõik
40—50 laiuskrajadi j a 42—60 pik-ku^
raadi vaäel sõitvaid laevu
teatama iga tmmni jooksul raadio
kaudu oma laeva koha^ kursi
nähtavuse, Öhu-. ja merepinna
soojuse, tuule suuna ja kiiruse
ning võimaliku jäämägede esine
mise. Sel viisil saadud teaited ko
gutafee müjioni ruutkilomeetri
laiusega alalt.
Kõik selline tegevus algas
MtmiCrVL" hukkumisega 15. ap­rillil'
X912. a. kiii stiur reisilaev
hukkus jäämäe otsa sõites viies
merepõhja 1500 inimest.
I Selle järal alustasid ioevasõidu-maad
koostööd jäämägede ohu
tõrjumiseks. I maailmasõja sütti­des
1914 kaitkes juba alanud
koostöö, mida aga kohe sõja lõ­pul
jätkati. Ligi 20 maad on nüüd
selles tähtsas töös osalised kas
rahaliselt või muM v i i s i l Oluli­sem
osa merel j a õhus tehtud
vaatlusist on otoud Ameerika
tJhendriikidel ja Kanadal.
50 aj^ta jooksul on jõutud ko­guda
üsna täpseid teateid sellefit,
kust Põhja-Aitlandil esinevad jää­mäed
on pärit.
leidis.;
Jäämägede arv vaheldub aasta-ja
mere uurijad pole veel leid­nud
usaldavat alust pika ajava­hemiku
jooksul 'tehtud tähelepa­nekuile.
Tippaasftalks oli 1929, mil
Rahvoisvaheiise Jääpatrulili valve-aevad
ja muud laevad nägid 48.
aiusikraadist lõuna pool 1351
jäämäge, aga aastal 1961 ei Uht-
Jäämägede kontrollija Robert
Clasby on tõdenud, et jäämägesid
ei saa usaldada. •
ühe päevaga see võib liikuda 8
km lõunasse, aga järgmisel
päeval juba 60 km.
Merevooludel ja tuultel on siin
tähelepandav osa. Mida suurem
jäämägjBde „purj€pind", seda kii­remini
tõukab tuul neid edasi.
Meresõidu ametite ja meresõit­jate
'koostöö on olnud tulemusri-fews,
aastate jooksul pole vaatliis-alal
kaotatud ainsatki laeva, mil
jäävalvet on pidevalt täisajaga
teostatud. Ilma . selle valveta
oleks kindlasti ohvreid olnud.
Ühendriikide Naval; Oceäno-graphic
Offioe'i poolt 1972. ä.
suveks väljaantud Põhja-Atlandi
mereteede kaardil (Pllot Chart)
cm mitmevärviliste joonte ja
märkidega, väikeste punaste
kolmnurkade ja rõngastega mär­gitud
jäämägede asukohad.
Kolmnurgad tähendavad mägesid,
rõngad sulamisel olevat jääinäe
vormi, mida inglisikeelsena nime-tajtaikse
,,growler1ks"; viimane
tekitab mürinat, mis tuleb sellest
et jäämägi pidevalt puruneb välk-semaiks
osadeks.
nud Golfi hoovuse ja ületanud
Atlandi.
„Titanic'i!L" , hukkumiskoha
kõrgusel või vähe sellest lõur
nässe on aastakümnete jooksul
(1907—1934) kohatud kaheksat
jäämäge või lagunemisolukor-ras
olevat „mürisejat".
Vüib mainida, et „Titanic'ur* oli
erakordsölt halb õnn, kuna ta
sattus just sellele 'sa.ja meetri
pikkusele kohale, mis tähendas
laevale .kokkupõrget ja hävingut;
Samal 1912. aastal teine jäämägi
lõpetas oma päevad NevTport
News'i ja Norfolki kohal Amee-.
rika idarannikul.
Arvestaitaikse siiski, et jäämäge­de
„eliuaeg" võib öaia kuni 3 a.
Kõrgeim jäämägi oli oilnud 550
jalga ehk 165 m. Umbes seitse-kaheksandikku
sellest massist
on veepimiast allpool.
Kui Soome mootorlaev ,^Pinn-master'*
käis 1974. a. P.-Ameeri-ka
arktilisel merealal, kohtas ta
arvukalt jäämägesid nii minnes
Browni ette libises suuskadel
suvekuumuses lumeriietuses jäär
ger, kes Isandis täit söjaväevarus-tust.
Paari saja nieetri pikkune
rada oli rajatud lähediises «säili­tatud"
lumest. . :*
' Kuumuses esinevat suusatajat
ei näidatud ajaku*jandusele ku­na
suusatamise demonstratsi­oon
j a võitluslaskmised peet!
sälajasteks.
Suuremaid jäägripaitaljöni de­monstratsioone
said ka ajajkirjor
nikud jälgida. Tankid mürisesid.
FouganMtägister lennukid ulgusid
ja minnafcrelvad podisesid. Mc
ned suuremad plahvatused süüta^
sid mõnes kohas m e t s a põlema,
mis peatselt aga kustutati. :
Lapi piirivslveüksus näitas kui­das
reserwäolaisi tfeenitatee par­tisanideks,
kes tegutse^d vaenla-
^omdcenivoistlies
se tagalas; Demonsbratsioonil
jäeti üksus koos koertega vaanila-'
se maa-alale, kus see lukus k^ki
oma jälgi peites ja miine aisa­des.-::,
• •: • •
Lõkke aseme kohale pandi lali-kudes
sammalt ja selle kohale
asetati noor kuusk ^kasvama".
: Ä Browni saatkonda
maarUlusest koopast väilja büppav
partisan, kes võib pifcematt aega
täiesti anärfeamata olla sieflüses
varjualuses koos ema varustuse­ga.
Pärast kulaslkäiku Soomie sõja­väe
juurde, (kus ta vastuvõtjale
oli Soome sõjavägede juli«itaja
kindral Lauri Sutela, pakkus Söö­me
president U. Kekkonen talle
lõunasöögi.
Küidral Brown tuli Ameerika
ühendriikidesse tagasi ,,tugevas-ti
varustatud" Soome lelvad^a:^
talle OÜ seüe aja, jooksuil kingitud
kolm soome pussi. ^
Kaardil oil
märgitud need jäämäed ja su
lavad vormid, mis on kühna-de
ilmade, kõvade põhjatuule,
merevöolude või jäise merevee
kaudu sattunud otse Euroopa-Ämeerika
laevateele.
(CANAD.IAN SCENE) - - To-kui
tagasi tulles. Minekul New-! ronto kirjastus McClelland &
föundiandisit ^õhja poole 50. l a i - ^tewart on välja kuulutanud TO-uskraadil
oli umbes 100 jäämäge maanivõlstluse debiiteerivatele
ja nende ümber lahtimurdunud kirjanikele, kusjuures auhindar
.vasikaid", mMlest tuli ringi te-]deks on ette nähtud 50.000 dolia-hes
mööduda. rit ja autoritasule 40.000 doHa-
Tagasitulekul Baffinämaa ja rit. Võistlusega on liitunud ka
Lahradori kohal polnud püsivat kirjastused Little, Brown Ühend-merejääd,
kiüd seal oli lugemar riikides j a Andre Deutsoh Ingüis-ta
arvul jäämägesid. maal. Võistusest saavad osa võt-ööd
hakkasid pimenema j a pikk- ta ainult sellised isikud, kes vä-silmaga
võis neid näha juba paa» rem pole kirjutahud kirjastatud
rikümne iniiili ikaugusölt. romaani ning kes on Kanada ko-ükskord
aga tahetakse hakata danikud või maandimud immi-põhjapoolset
nüereteed rohkra graindid. Romaan peab sisaldama
kasutama ja selleks on vaja veel- minimaalselt 60.000 sõna nin
gi suuremat jäämägede tundmist. | teoste sisseandmise tähtajaks on
31. detsember 1977. Võistlust ka­vatsetakse
jätkata vähemalt kol­me
aasta kestel.
Gröönimaa lääneranniku Jää­väljad
^sünnitavad'* neid aastas
umbes 75®0i
Keskmiselt 380 pääsevad sulama­ta,
randumaita, või rikkumatult
Nev^oundlandi 'lähedale ehfe 48.
laiuskraadile. Neist 35—40 liigu­vad
üle madaliWfcude või neist
mööda kuni 42. laiusifcraadini,
kus ,pTltanlc" oma leslkreišil öfcsa
Mõnede jäämägede rännakud
on imetlust äratavad, üks 1907. a.
Bermuuda iranda peatunud jää­mägi
sooritas 2500 km teekonna.
See on otsest silmateed arvesta^
des. Tõelisuses oQi rännak palju
pikem. Merevodlud ja tuuled
põibijustasid (bÄiateuid. Arvestus
2500 km põhineb sellele, et jää­mägi
oli-pärit kusagilt Lääne-
Gröönimaa kisskkohiast.
Veel imelikuma leisi lõunasse
tegi üks sulamisvoranis olev
,;müri^ja*'.Se]le elutee lõppes
1926, aaistall kolmsada km Ber-muudast
kagus ehk umbes Hon­da
või Kainaaria saait© laiuskraa­dil.-
.
im, SL, toohati jäämäge päe-vase
laevamatk^ teaugusel Inglise
see oli labi-
Ivan Ivanovitsh on laevalt ära
hüpanud ja uudishimulikud lää­ne
ajakirjanikud küsitlevad teda.
,;KuidaiS on elu Nõukogude L i i ­dus?"',,
,,Ei tohi kaevata," Icõlab vastus.
„Aga pailkadega?' On need
head?"
„iEIi tohi kaevata."
„Ja korteriolud? On need vas­tuvõetavad?"
.
„Ei tohi feaevaita."
,Xöik tundub j u Nõukogud©
Venes olevat Tahuldav. Miks te
süs ära hüppas!
„Ei tdhi 'kaevata.
ATEEN — Möödunud neljapäe­val
plahvatas pomm American
Express kompanii ukse ees ja pu­rustas
aknad, samuti ^ühe ameeri
ka professori auto pandi põlema
Teine pomm pandi Ameerika
ühendriikide sõjaväe posti laoruu­mi,
aga see ei plahvatanud.
At«j8na politsei avastas ühe aeg­sütikuga
pommi Soome saatkonn
aknalaua küljes. Asjatundjad tegid
pommi ohutuks.
«
Otto kiMub ning teeb tingimu­seks,
et seda ei tohi keegi teada,
paar päeva hiljem ütleb pruut
Ottole:
„See on 'lihtšaiit -tore ^ a j a kih­latud
oaia, Otto. iESõik minu sõb­rannad
kadestavad n.üüd m M . ' *
© Laupäeval, 23v juulil kell 9
suurla^eir „EotkajaFve l©k-
VABA EESTLANE
Töip:TÜS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9-4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajaid kodus
väljaspool tööaega:
Kari Atro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Knolutusi võetakse vastö:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp, homm. kella il-ni ja
nädala teise ajalehte kiini kol^
map. homm. kella 11-m.
- VABA EiESTLASES '
on tasuv ajalehe laialdase
tõttu. '
. Kuulütiiste itenad:
üks toll ühel veerul - . . $3.25
esiküljel _: _:._ •. _. _ $375
tagaküljel . . . . ^_..._.. _. $3.50
KUULUTUSI VÕTÄVAB
:V:;;;'
1. Vaba Eestlase talitas
135 Tecumseth Street
Tdefon 364r7675
Postiaadriesš: Box 70,
Stn. C, tõrcoto 3, Ont. ^
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6^5
2. airs. Leida Mäyley : :
149 Bishopi Ave.
WiJlowdale, önt.
Telefon: 223-0080
Eestlases" ilmsmud
Tommy Tomsoni fotosid saab
teUida talitusest või tel.: 423-
4558 ja 461-6916.