1977-07-19-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
mm Nr. 53. Nr. 53 yABA EESTLANE teisipäeval, 19. juuilil 197? — Tuesday. M y 19,1977 Saatekulu 35 35 15 15 40 35 35 35 35 15 15 40 25 25 15 40 25 20 20 85 40 40 40 20 20 20 20 40 15 40 30 30 40 40 40 23 50 40 40 35 |iMehhiko pea-lisin ma te-fätusime, „sui pärast kulu-iiaksta." Aga selt käega. ' ^/teü. ei pniu-tagasi minna |o seltsimehed itav, tahtis ta indlikkuse ta- ! ta niiviisi Ca- 5'il? Aga hea suhu ž>pida-tüki l ^ i mä-orgu lasku- 16 Ciudad Me-j ees. See tm pinud tal kus- [i New York!'- elab 12m*il-selgitas pool ffiiljo-tmesed, paar-fc. d nagu — üt- 1. kuna ülejää-lad ~ si, se- K'eiJ ei ole vee-fd, tänavaval-tänavasiUu-kümme- kaks-söövad maifii- [tla teevad lap- «e, senores.** Vasakul kullapalavikuaegne tüüpiline kõrts „Red Dog Saloon** Sitkas,-Alaskas. Faremal St. Mlc-haers Cathedral Sitkas, Alaskas, miües rohkesti hinnalisi Imnsti- ja Ehitatud venelaste poolt 1848. a. ja linnarahva poolt pärast tulekahju 196S. a. Muesti restaureeritTiidl. Heino J3@ Tcipetyci pm] teimart Meri «Hõbevalge" toetub kirjalike materjalide osas sageli araabia allikatele. Äraab-tod reisisid palju ja kirjeldasid oma reisimuljeid ning nähtud asju erakordse asjalikkus^ lisamata kristlikele kirjameestele omast hinnangut: kas nähtud asi või sündmus on jumala m ^ lepärane või mitte. Sellest hoolimata oli kultuuride ja arusaamade erinevus tolleaegses maailmas nii markaiitne, et kirjeldustesse sattus paratamatult mõttelisi vigu. Hilisemad tsiteerijad võisid neid puhta kullana võttes kujundada läbi sajandite kestnud valemformatsioorie. Üks taolisi on rinnahoidjlate probleem — eesti naised kasutasid neid Jnaba mitutuhat aastat tagaosi ja need olid ntetallist.. • ^ Meie esimesefes peatuseks laevasõidul on Ketchikan, mida paljude aastate eeskujul endiselt maailma ,;löhekala-peailimiaiks" nimetatakse. Nimi räägib iseenda eest, aga kalalüke on teisigi, mida sealne meri rikkalikult paakub. Kalurite rõõmuks ja piirivalvele nuhtluseks on kälastusõigus viidud n p d kuni 200 miilini rannajoonest, mis keelab võõraste laevade sissetungi. Oma 11.000-'lise elanikeSarvuga O l i Ketchikan Anchprage ja Fair-banksi järele Alaskas- kolmas linn suuruselt, mis väikesest kalurikülast umbes 1885. a. paiku esimese konservitööstuse; asutamise järele linnaks hakkas kujunema. Kuigi peatulualaks on praegi^ kalapüük, on sklele lisandunud veel vastavas järjekorras metsajtööstus ja turism, kuna sajandivahetuse moebaigus kullaotsijate ja -kaevanduse nfeol hoopis kahanenud on. Lõimapoolt Aläskasse tulejaile on Ketchikan esimene suurem asula —j põhjast süapoole vaevalt inimesi liigub — jä nii on ta turistidele paratamatuks kokkupuutepunktiks. Ketchikan on aiati olnud ainulaadne. Aastaid ja aastaid on sinna ainukeseks ligipääsemise või-inalujseiks olnud veetee, hiljutiselt ehitatud lennuväli, mis a.sub lin-nalähedal saarel, ei ole aga veel Ketchikaniga silla abil ühendatud ja nii tuleb õhüteelgi tulles viimane reisiosa linna saabumiseks teha veeteed pidi Abnaki parvega. . Kui alaiskalasedikiidelda armastavad suurima, pikima, kõrgeima • • , .1 . ADVOKAADID BEBD ENN ALFRiD ADVOKAAT-NOTAR Hmm 1912, Royal Tmst Tower. ToroBto Domiaion Centre Postiaadress: P.O. 326, Toroaio Ont (Bay & Kmg) M5K 1E7 Telefon: 869-m7 24-tuiidi telefoni valveteenistus ja muu imponeerivaga, siis Ketc-bikani eriline ainulaadsus on ta suurim sademete hulk. Suvel olevat nii, et kui jusit parajasti vihma ei saja, siis on vihmasadu iga minut oodata ja.aastane keskmine sademete hulk on 14^ jalga. See on suur hulik vett ja sellega ollakse harjunud. Kasu on tast nü palju, et metsakasiv on lopsakas, metsatulekaihjud sealjuures aga peaagu olematud. Meie sealolekuks oli antud öi-väline ilm. Kahenädalalise vihma järele säras päike selgest taevast ja keegi ei osanud ära arvata, milleks meile selline erakordne õnnistus osaks saanud oli. Ketchikan — õnnelik kombinatsioon minevikust ja oleviku&t — asub Deer Mountaih mäeaheliku kaldaserval, laiuseks vaid viis tä-navablokki, pikkust selle-eest 10 miili, mis asula kasvamisega veelgi edasi venib. Huvitav on ka see, et pärismaalasi leidub siin kõiki: eskimosid, indiaanlasi mitmest suguharust ja aleuute, uustulnukaid- valgenahalisi siiski kõige enam. ' Kuna päike nii kutsuvalt säras, käisime kuulsas Saxman-Totem pargis, kus on indiaanlaste origi-na^ alseid ja suuri tootemposte (totem põles) üheskoos rohkem kui kuskil mujal maailmas; Vaatamata tihedale ekskursioo-nikavale jõudsin külastada ka kohapealset teatrietendust, melo-dramaatilist satiiri „The Fish Pirate's Daughter" Frontier Sa-loonis, mida olevat mängitud juba üle 250 korra. Vaatamata eelreklaamile on etendus nõrk, esinejad väga halbamatöörlikud ja rõhku pandud nilbuste ja rõveduste esitamisele. Pilet tunniajalisele etendusele maksis $5,00 ja äri sellest oli igaljuihui hea. JOHN E. SOOŠÄÄR, Chi.rtered Accoantand 725 Don Mills Rd. Sulte 402 Don r<lills, Ontark 483-6308, 429-4944 Juneau On Alaska pealinn ja meie järgminepeatus. Kuigi päe-vakorrail on Alaska osariigi pea-linnaiks muuta asula enam maa keskel, kas Pairbanks või Anc-horage, on Juneau elanikud kindlad, et ei kumbki eelmainituist annaks pealinna-au juba rivaliteedi tõttu teisele ja nii tuleks uus pealhma hoopis kusküe nende vahemaile päris uuena asutada. Sellest võiks vaid kujuneda Bra-sülia taoline kunstlikult loodud üksiklinn, mis juuri ei võta ega, edenema ei haikka j a selles ollakse vägagi teadlik. Nüüd on Juneau Kötohikani ilinnarahva arvates kavalal kombel oma rahvaarvu suuremaiks tõstnud kui õigus, liites endaga kõrvalsaarel, asuva sõsarlinna Douglase: Nõnda loodab siis pealinn Jimeau suuruselt kolmandale kohale saada senise Ketchlkani asemel. Juneau on väga mägine, sellest saanud hüüdiiimigi -,,Lifctle San Francisco". Maakonnalinnana on siin mitmeid nägusaid valitsushooneid, üks neist koguni 10- korruseline ja elanikl^onnast % töötab govemmenditöödel. Suur ' ja lai maantee viib Mendehall ' Glacieri juurde, kuid mitte sealt ' enam edasi ja nii on Juneau endist viisi ainuke pealinn, milleni pääseb vaid vee- või õhuteed pidi. Üldiselt on Alaskas palju eralennukeid ja iga 40-nes inimene elanike koguarvust on piloot. Seda on raske uskuda, ent sama vastuse saan ka teisalt pärides. Töötasude kohta andmeid kogudes selgub umbes järgmist: puusepp saab $22.00 tunnis, to-rustikuparandaja $28.00 tunnis, sekretäri algpalgaks on ^1000.00 kuus, millele inflatsioonimaks juurde -tuleb arvestada. Poes müüja ütles oma palgaks saavat vaid $4.50 timnis. Juneaus on ka üks University of Alaska osakondi Auke Lake lähedal, Auke järv iseendast on väga kaunis ja eriline on üldjtun-tud Log. Chapel, mille esiosa on klaasist ja imeväärse vaatega järvele. Lõhepüük on siingi sport ja tuluallikas, kuigi lõhejooütsu jõgedesse on oodata alles kuu või paari pärast. Küll aga mainitakse, et suurim ja kaalukaim lõhe 126 n. on püütud Juneaus. (Järgneb) ;e veeteel toimunud kohtamisi põhjama34elt tulnud iaevameestega on Idrjeldanud noor haritud araablane Ibn Fad-lan. Aastal 921 saadeti .ta Bagdadist suure saatkonnaga Volga keskjooksule Buigarite segarah-vusest riiki majandusliku toetuse hinna eest islami Usku pöörama (kas pole ehmatavalt täna-päövane .polütilme manööver?)/ Ibn Fadlani tõelisest • taotlusest ei tulnud midagi vääja,- küll aga on temalt alles jäänud palju huvitavaid ja 'elavaid kirjeldusi, üks neist jutustab üksikasjalikult surnud jõuka laeväkiminga matustest. : \ • Mehele paiidi kaasa kõik tooja tarberiistad, mis tal sealpoolses elus võiks vaja minna. Koduloomad, mis talle kaasa anti, tapeti. Kuna tal naist teekonnal kaasas ei olnud, siis pandi, ta paari ühe laiovikonda kuuluva tüdrukuga. Surnud mehe ja tiidrnku abiellumise pulmakombed on kirjeldatud peensusteni ja paljude nende sugemed esinevad eesti pulmakombestikus tänaseni. Pärast naiseks saamist -taipeti tüdruk ja surnud laevakuningas koos oma pere, vara ja laevaga põletati. Naiste surmaminek koos meestega oli tavaline ja Liivimaa Hendrik kirjutab massilistest naiste enesetappudest, et surnud r meestega teises elus ühineda. Väljaarvatud enesetapp* sobib see ka kristlike arusaamadega. Ibn Fadlani kirjeldus on täpne. EESTIS TEHTUD „LEIÜTIS" Eksimusi esineb ainult ühe või teise toimingu põhjuste hindamisel või kommenteerimisel, õnneks teeb ta lisandeid suhteliselt vähe. Ta kirjeldab blondisi, sini-sihnseid ja sihvakaid iäevnikke ja nende (nieeste ja naiste) rüe-tust üksikasjalikult. Kuna see ajaliselt ulatab tublisti kaugemale meie rahvariiete vanusest, siis langeb kirjeldus kokku - ainult tublisti vanemate rabaleidudega. Meeste puhul kirjeldatakse rel- (Algus lk. 2) Kui ajalehed vaikivad teie kohapealse elu olematuks, siis kaob ka teistes keskustes olevatel eestlastel teiega kontakt. Meie organisatsioonid peaksid selles osas rohkem algatust üles näitama, et seda lünka taita. . Kuid kas käiks see meüe üle jõu kui me kõik, kellel veel ajaldite ei ole tellitud, selle Vancouveri Eesti Päevadel tellime?- See oleks oluline, konkreetne ja eeskujuandev samm. Meie^ käes on mitmesugused tehnUised sidevahendid: kasett-helilindistajad, valguspildid, HAM raadio jne. Kasutame neid võimalusi. Midagi ei ületa äga isiklikke kokkupuuteid. . Kima väga palju noori abielluvad muulastega, siis. peame enestelt hakitama küsima, mis on eestlaste omavahelise ä,rmu-magneediga viga.; Peaksime niisuguse rohu leiutama mis paarid kokku tõmbail^s ja kokku jätaks. Sidestus teiste eesilästegsi üle maaihna, kaasa arvatud eest. lased Kadu-Eestjs, on aidanud meid tunda ühise Globaalse Eesti perena. Ja lõpuks peab meil olema side ja koostöö väljaspool meie kultuurigruppi olevate inimestega. Trenti juhtkonna seminaris paar kuud tagasi leidsid noored, et tuleks katsuda ühiskondades, te elame, head teha. Siis tehakse ka meile head tagasi ja meie sõnal on rohkem mõju. Poliitüi-sed organisatsioonid on arendanud plaanikohasemalt sidemeid välissektoris, kuid kas meie selitsid on teinud palju meie sidemete ja mõju laiendamiseks kanadalaste ja ameeriklaste juures? Me saaksime palju enam teha.: Viiendaks ja kõige oluüsehiaks Globaalse Eesti j õuks on meie rahvuslik isetegevt^. Mida rohkem on meie inimesi seotud mhvusliku isetegevusega ja selle plaanitsemisega, seda tugevam on meie kogujõud. Peame alati midagi uut otsima* muidu oleme nagu käimaunune-nud Veskid. Meie ühiskonnas. on mitmel pool tundemärke nagu läheks meie itöö edasi vaid vana inertsi mõjul. Peame oma organisatsioonide töömeetodeid ajakohasta-ma. Kuna meie suurearvulise põ-genikpõÄonna lainehari on 60. aasta piires, süs peaks meile ilma kahtluseta selgeks saama, et rahvusliku töö kõige tähtsamaks küsimuseks praegu on uue juhtkonna pealekasvu eest hoolitsemine. Me oleme Ida-Kanädas selle tööga alanud ja enne siiasõitu teatas mulle Ontario kultuuriminister/ et ka Ontario provints on otsustanud meid toetada. Ma tean, et umbes samasuguseid seminari mõtteid on väljendanud teie Lääneranniku Eesti Seltside Liidu julitivad inimesed ja et prak-vastust, naiste puhul rilskalikke ehteid ja rinnalehe või sõle küljes rippuvat pussi. ,^Naisite rimiale on kinnitatud rauast, hõbedast, vasest või kullast šoõr, sõltuvalt mehe jõukusest," — kirjeldab Ibn Fadlan. üks teine araablane nimetab seda „sõõri" vastavalt oma arusaamisele ,,karbikesea?s" ja kasutab mitmuses —• „naised kannavad rindadel karbikesi..." Pää^lane Amin "R-azi teeb. mõnisada aastat hiljem'' sellest rafineeritud järelduse: „Naisecll,-: vastavalt oma. jõukusele, valmistavad kullast, hõbedast või puust karbikesi, mida nad lapseeast alates kinnitavad riiidadele, et need oma asendit säilitades välja ei veniks". Eestlaste leiutatud maailma esimene rinnahoidja ongi valmis. Mõistelisi kukerpalle on teisigi ja Lennart Meri selgitab neid usutavailt. Liivimaa Hendrikult pärineb kirjeldus, Midas mungad raiusid saarlaste puujumalad tükkidieks ja säanlased imestasid, et haavadest ei jooksnud verd, Hendrik nägi selgesti, et pealt-vaataijad imestasid. Miks nad imestasid, seda ta ei näinud. Änimistlik hingedeusk, mis sel ajal valitses, kasutus sümboleid, talismane ja maagilisi esemeid, mida ei tarvitsenud tõelisteks pidada.- Nii võisid saarlased imestada munkade naiivsust, kes arvasid sümbolite hävitamisega võivat /tegelikke hingesid hävitada. Võta kuidas soovid! FOLIITILINE „TRÜKILUBA Iga Nõukogude Liidus trükitav raamat peab mingil määral teenima poliitilist eesmärki. Kui raamat on ikirjutatud näiteks kasside hingeelust, siis ' leidub eessõnas kindla,sti märkus, et pärast kodaniise võimu kukutamist on ikasside hingeelus nenditud tugevat paranemist, loomakesed on hoopis vähem salalkavalad. See on n. n. poliitiline „triikilu- ]3a" — õigustus raamatu ilmumiseks. Lennart Meri raamat — mitmeti efinev — ei esita ,ytrükiluba" tilise sammuna leiabki aset peale neid pidustusi noorte kokkutulek Mäeotsal. .Kui me vaatame tagasi sellele, mis on meie jõudu siin läänes kõige eiiarn ikasvatanud, siis võime jkahtiemata vastata Eesti Päevad. Lääneranniku eestlaskond USÄ-s ja Kanadas on oma pidustustega daval hoidnud eesti tuld. Alati on olnud põhjus laulda, rahvatantsu ilüüa, võimelda, väliskontakte tihendada, nou pidada jne. Te oleste seda siiri teinud keskuste vahel järjekorras. Nii on ka korraldamise raskused olnud kergemad kanda. Ka on teie Liit selle tõttu dünaamili-semallt tegutsenud. Sama märkame teiste roteemvaite liitude juhatuste juures. Teised liidud, kes seda teinud ei ole, võiksid siit midagi õppida. Küsime ka tfcus oleks eestlus praegu kui me poMss 1057 hakanud korraldama Põhja-Ameerika Eesti Päevi. N ^ viisid meid ülemaailmsete Eesti Päevadeni. Need kokkutulekud on väga palju meie usku ja jõudiu kasvatanud.^ .•" Nüüd ootame kõik põnevusega võimast Põhja-Ämeerikä eestlaste lendu Rootsi 1980. See reis on meile Rootsi kodumaa läheduse tõttu nagu palverän- . naloiks. Ma olen kindel; et see saab olema 'ka vabaduse mere või Läänemere taga olevale eestlaskonnale oluliseks teadmiseks sellest, et oleme ikka. Eesti vabaduse sõdu-alglehekülgedel, vaid 'hoopis raamatu lõpus. Vahvate eesti meremeeste loetelu raaniätu viimastei lehekülgedel nimetab neid eestlasi, kes Vabadussõja ajal jäid nõukogude poolele ja sooritasid seal mehetegusid meresõduritena ja Jäämere luirijatena. Kaks neist — Jaan Green ja August Rull, mõlemad suurtü-kiväe- ohvitserid, saavutasid Nõukogude Liidu mereväes koguni admirali auastme. Endastmõistetavalt on selle raamatu eesti merekangelaste nimestikust puudu kõik need mehed, kes 1918—1920 jäid Eesti Vabariigi poolele. Eesotsas admiral Johan Pitkaga oli meil terve rida vapraid eesti meremehi, kes eimiiliestiki ehitasid üles Eesti mereväe ja :feelle osa Vabadussõja käigu kujunemises olevat koguni liiga tagasihoidlikult hinnatud. See ei ole Lennart Meri süü. Nii nagu Liivimaa' Hendrik tolleaegse "(katoliku 'kiriku ametiisikuna loma Moonikas teatud asjadest pidi vaikšmä, nii peab vaikima ka Lennart Meri Nõukogude Eesti kirjan|kima. Mina võin küsida nü Hendriku kiü ka Lennart Meri (irieeste vahet on 750 aastat) eest:„Kas ' ja millal tuleb aeg, et tõd^ ja inimese tähtus oh suurem po-littüisest võimust?" „Hobevalge" on parim raamat selgitama, et 'ühe teose hindamisel ei ole tähtis selle kirjutamise ega trükkimise koht, vaid ainii|t raMaitu sisu. ,,Hõbevalge" on tegelikult poliitiline ,ylugemiisaü-ba*; pagulaste jaoks Nõukogude Eesti kirjandusele. See oiri nii, > kui tahame ja julgemje veidi oma ukseesist pühkida.> : • Kahju, et seda raamatut saavad lugead ainult väga üksikud pp.gulasnobred, kellele- see; just ära ikuluks. Ligi 500 lehekülge t i hedat, teksti tugevas (jä meeldi-. vas) kompressstiilis on midagi muud kui y:Kevacie" I, miläe pool-sundusliku lektüürina võid pagulasnoorele pihku pista. ,jHõbe-^ valge" lugemisel võib isegi paguluses kaisvaniid noor eesti harit- • lane ,,ära surra/'. V rid. Aga me teame ka> et nemad on vabaduse sõdurid ning teevad seda paiju raskemates tiii^imus-tes kui meie siin. Jah, nad peavad võimule kiitust andma. ÖlobaMsed eestlasi yõitlevad föna väiksemates, ikuid teadlikemates vastupanu ja võitlusgrupr pides. Selleks vajame vastastikust innustust, toetust ja seda lil-lesidet, millega Julian Liiv ennast ja eesti rahvast kodumaaga kokku tahtis siduda. Vajame oma töõks Jumala õnnis- ; imst,:\::.- ^ : -f' Ganadian Broadcasting Copor-ration tegi; I; ülemaaihnsetešt Eesti Päevadest fiilmd nimega Es-to '77. Selle lõpuossa nad olid kokku pannud stseene, pille nad olid teinud Tallinnas Nõukogude võimu külalistena ja Torontos Eesti Päevadel. Need stseenid näitasid eestlasi siin ja seaL Näitasid, rahvast laulmas mõlemal pool ookeani. Näitasid laulmas armastusest kodumaale, vabadusele ja See rahva laul ei ole lõppenudja me; kuuleme seda ikka ja .jälle oma südameis. Me feuuieme seda laulu sün, XIII Lääneranniku Eesti Päevadel Vancouveris 1977; ; Tuuled, viige me^ Vancouvä-is tervitusi kõikidele eestlastele Globaalses Eestis ja paitage nende palgeid kellel Oh raske olla! Tuuled minge (üle meie wit-lus^^ jade ja haiidade, meie tunnete pühakodade! Meie, eestlased, ei 'kao! Meie vaim ei ikao! Meie ei tohigi -kaduda ja lasta kustuda tuld, .millest uus; vaba,: ja uhke: •Eesti kord jälle tõuseb! ; ^ J - 'J
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 19, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-07-19 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770719 |
Description
Title | 1977-07-19-07 |
OCR text |
mm
Nr. 53. Nr. 53 yABA EESTLANE teisipäeval, 19. juuilil 197? — Tuesday. M y 19,1977
Saatekulu
35
35
15
15
40
35
35
35
35
15
15
40
25
25
15
40
25
20
20
85
40
40
40
20
20
20
20
40
15
40
30
30
40
40
40
23
50
40
40
35
|iMehhiko pea-lisin
ma te-fätusime,
„sui
pärast kulu-iiaksta."
Aga
selt käega. '
^/teü. ei pniu-tagasi
minna
|o seltsimehed
itav, tahtis ta
indlikkuse ta-
! ta niiviisi Ca-
5'il? Aga hea
suhu ž>pida-tüki
l ^ i mä-orgu
lasku-
16 Ciudad Me-j
ees. See tm
pinud tal kus-
[i New York!'-
elab 12m*il-selgitas
pool ffiiljo-tmesed,
paar-fc.
d nagu — üt-
1. kuna ülejää-lad
~ si, se-
K'eiJ ei ole vee-fd,
tänavaval-tänavasiUu-kümme-
kaks-söövad
maifii-
[tla teevad lap-
«e, senores.**
Vasakul kullapalavikuaegne tüüpiline kõrts „Red Dog Saloon** Sitkas,-Alaskas. Faremal St. Mlc-haers
Cathedral Sitkas, Alaskas, miües rohkesti hinnalisi Imnsti- ja Ehitatud venelaste
poolt 1848. a. ja linnarahva poolt pärast tulekahju 196S. a. Muesti restaureeritTiidl.
Heino J3@
Tcipetyci pm]
teimart Meri «Hõbevalge" toetub kirjalike materjalide osas sageli araabia allikatele. Äraab-tod
reisisid palju ja kirjeldasid oma reisimuljeid ning nähtud asju erakordse asjalikkus^
lisamata kristlikele kirjameestele omast hinnangut: kas nähtud asi või sündmus on jumala m ^
lepärane või mitte. Sellest hoolimata oli kultuuride ja arusaamade erinevus tolleaegses maailmas
nii markaiitne, et kirjeldustesse sattus paratamatult mõttelisi vigu. Hilisemad tsiteerijad võisid
neid puhta kullana võttes kujundada läbi sajandite kestnud valemformatsioorie. Üks taolisi on
rinnahoidjlate probleem — eesti naised kasutasid neid Jnaba mitutuhat aastat tagaosi ja need olid
ntetallist.. • ^
Meie esimesefes peatuseks laevasõidul
on Ketchikan, mida paljude
aastate eeskujul endiselt maailma
,;löhekala-peailimiaiks" nimetatakse.
Nimi räägib iseenda eest,
aga kalalüke on teisigi, mida sealne
meri rikkalikult paakub. Kalurite
rõõmuks ja piirivalvele nuhtluseks
on kälastusõigus viidud
n p d kuni 200 miilini rannajoonest,
mis keelab võõraste laevade
sissetungi.
Oma 11.000-'lise elanikeSarvuga
O l i Ketchikan Anchprage ja Fair-banksi
järele Alaskas- kolmas
linn suuruselt, mis väikesest kalurikülast
umbes 1885. a. paiku
esimese konservitööstuse; asutamise
järele linnaks hakkas kujunema.
Kuigi peatulualaks on
praegi^ kalapüük, on sklele lisandunud
veel vastavas järjekorras
metsajtööstus ja turism, kuna
sajandivahetuse moebaigus kullaotsijate
ja -kaevanduse nfeol hoopis
kahanenud on. Lõimapoolt
Aläskasse tulejaile on Ketchikan
esimene suurem asula —j põhjast
süapoole vaevalt inimesi liigub —
jä nii on ta turistidele paratamatuks
kokkupuutepunktiks.
Ketchikan on aiati olnud ainulaadne.
Aastaid ja aastaid on sinna
ainukeseks ligipääsemise või-inalujseiks
olnud veetee, hiljutiselt
ehitatud lennuväli, mis a.sub lin-nalähedal
saarel, ei ole aga veel
Ketchikaniga silla abil ühendatud
ja nii tuleb õhüteelgi tulles viimane
reisiosa linna saabumiseks
teha veeteed pidi Abnaki parvega.
. Kui alaiskalasedikiidelda armastavad
suurima, pikima, kõrgeima
• • , .1 .
ADVOKAADID
BEBD
ENN ALFRiD
ADVOKAAT-NOTAR
Hmm 1912, Royal Tmst Tower.
ToroBto Domiaion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toroaio
Ont (Bay & Kmg) M5K 1E7
Telefon: 869-m7
24-tuiidi telefoni valveteenistus
ja muu imponeerivaga, siis Ketc-bikani
eriline ainulaadsus on ta
suurim sademete hulk. Suvel olevat
nii, et kui jusit parajasti vihma
ei saja, siis on vihmasadu iga
minut oodata ja.aastane keskmine
sademete hulk on 14^ jalga.
See on suur hulik vett ja sellega
ollakse harjunud. Kasu on tast
nü palju, et metsakasiv on lopsakas,
metsatulekaihjud sealjuures
aga peaagu olematud.
Meie sealolekuks oli antud öi-väline
ilm. Kahenädalalise vihma
järele säras päike selgest taevast
ja keegi ei osanud ära arvata,
milleks meile selline erakordne
õnnistus osaks saanud oli.
Ketchikan — õnnelik kombinatsioon
minevikust ja oleviku&t —
asub Deer Mountaih mäeaheliku
kaldaserval, laiuseks vaid viis tä-navablokki,
pikkust selle-eest 10
miili, mis asula kasvamisega
veelgi edasi venib. Huvitav on ka
see, et pärismaalasi leidub siin
kõiki: eskimosid, indiaanlasi mitmest
suguharust ja aleuute, uustulnukaid-
valgenahalisi siiski kõige
enam. '
Kuna päike nii kutsuvalt säras,
käisime kuulsas Saxman-Totem
pargis, kus on indiaanlaste origi-na^
alseid ja suuri tootemposte
(totem põles) üheskoos rohkem
kui kuskil mujal maailmas;
Vaatamata tihedale ekskursioo-nikavale
jõudsin külastada ka kohapealset
teatrietendust, melo-dramaatilist
satiiri „The Fish
Pirate's Daughter" Frontier Sa-loonis,
mida olevat mängitud juba
üle 250 korra. Vaatamata eelreklaamile
on etendus nõrk, esinejad
väga halbamatöörlikud ja
rõhku pandud nilbuste ja rõveduste
esitamisele. Pilet tunniajalisele
etendusele maksis $5,00 ja
äri sellest oli igaljuihui hea.
JOHN E. SOOŠÄÄR,
Chi.rtered Accoantand
725 Don Mills Rd. Sulte 402
Don r |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-19-07