1977-07-19-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
V A B A E E S T L A K E tdsigieväl, 19. juuiE lOT — Tuesday, M y 19,1977 Nr. 53. Nr. 53
Tennis on populaarsematest spordialadest
üks väheseid, kus ei peeta
ametlikke maailmameistrivõistlusi.
Kõigi sihnis on aga mitteametlikeks
MM-võistlusiks inglise
lahtised esivõistlused, mis peetakse
iga aasta juuni' lõpus Londoni
eeslinnas Wimbledonis. Tänavu
täitus sellest 100 aastat, mü toimus
esimene Wimbledoni turniir, olles
seega maailma vanimaks ja ühtlasi
ka kuulsaimaks.
Esimesest Wimbledoni turniirist
oli osa võtmas ainult 22 meest,
naised sus veel ei võistehiud. Esimest,
korda võttis omem sugu osa
1884. aastal. Tänapäeva Wimble-donis
mängib maaihna 128 tugevamat
meest ja 96 paremat naist.
Pealtvaatajaid on iga päev ligemale
30 tuhat, neist pooled nn. keskväljakul.
Tänavu oli publiku üldarv
12 võistluspäeva jooksul 306 207
ehk ainult 2000 vähem kui rekordaastal
1975.
Wimbledonis on mänginud ja
omandanud võite ja kuulsust kõik
möödunud aegade ja oleviku meistrid.
Sealt peegeldub kogu tennise
I ajalugu, kõik muudatused ning
areng. Esiniese turniiri 1877. aastal
võitis Spencer Gore, kes sai auhinnaks
karika; mis maksis 26 naela
ja 6 shillingit. Nüüd on mee^üksik-mängu
võitja auhind ligemale 500
korda suurem.
Esimeseks suureks tshempioniks
loetakse Inglast William Ren-shaw'd,
kes aastail 1881—189 püstitas
seitsme itumiirivõiduga rekordi,
mis on tänaseni püsinud ületamatuna
ja jääb ka tõenäoliselt selleks.
Sest tänapäeval on maaüma
konkurents niipalju suuidem, et
juba kahel aastal järjest võita on
suur saavutus. Koos oma kaksik-vemia
Emestiga võitis ta seitse
korda ka paarismängu. Nad olid
esimesed, kes hülgasid primitiivse
ja passiivse tagajoonemängu ja
läksid üle aktiivsele ründemangule
võrgu juures. Turniiri 100. aastapäeva
puhul Wimbledonis avatud
tennisemuuseumis asub William
Renshaw elusuurune vahakuju kõrvuti
kahe hilisema kuulsuse, amee-riklase
William Tildeni ja inglase
Fred Perry (viimane inglasest
meesüksikmängu võitja) omadega.
• Naiste hulgas hiilgas esimesena
Chai'lote Dodi, kes tuli võitjaks
j viis korda. Esimese võidu ajal oli
ta vaid 15 aastat ja 10 kuud vana.
Kasee rekord on püsinud tänaseni,
kõige rohkem bn võitnud naiste
üksikmängu — 8 korda — ameeriklanna
Helen Wills-Moody. Absoluutset
rekordit — 19 võitu — jagavad
tema kaasmaalased, oleviku kuulsus
Billy-Jean King ja mineviku
(1914—1934) täht Eizabeth Ryan.
Esimesel koosnevad need võitudest
üksik- ja segapaarisniängu-des,
kuna teise Võidud on kõik tulnud
paarismängus. Mineviku legendaarne,
kuulsus, prantslanna
Susanne Lenglen, esimene naine,
kes mängis täiesti mehelikus stü-lis,
tuli võitjaks kuus korda. Ta ei
kaotanud Wimbledonis ainsatki üksikmängu.
Traditsiooni kohaselt avab igal
aastal turnüri eelmise aasta võitja.
Tänavu õli selleks 21-aastane pikajuukseline
blond rootslane Bjöm
Borg, tuhandete teismeliste tüdrukute
idool. Nmg seda peab ta tegema
ka tuleval aastal. Sest teist
aastat järjest võitles ta endale
meesüksikmängu tiitli pärast ras
keid heitlusi. Vümati oli sellega
hakkama saanud austraallane J.
Newcombe aastaü 1970/71. Finaalis
alistas Borg pinevas, üle kohne
tunni kestnud mängus nr. 1-ks asetatud
ameeriklase Jim Connorsi.
Selle tee finaali oli olnud märksa
kergem, kuigi ka raske vigase
pöidla tõttu. Rootslane seevastu
pidi enne seda jagu saama kolmest
mehest, kes kõik kuuluvad maailma
esimese kümne hulka — tshehh
Fibek, rumeenlane Nastase ja
ameerika-leedulane Gerulaitis.
Kui rootslase võit ei ohiud just
eriti suur üllatus, siis olid seda
kindlasti naiste turniiri tulemused.
Maailma ^ireketiks peetud ameeriklanna
Ghris Evert ei pääsenud
isegi finaali. Selles kohtusid inglanna
Virginia Wade ja hollandlanna
Betty, Stove: Nõrkade Võistlus-närvide
poolest kuulus 31-aastane
inglanna on juba aastaid üritanud
tagajärjetult Wimbledoni tiitli
võitmist, mis tal nüüd lõpuks õnnestus.
Tuleb tagasi minna 1934. aastasse.
See oli vümane kord, mü mõlemad
üksikmängu tiitlid jäid Euroopasse.
Sperdisf lühidalt
Soome praegune jooksukuulsus
neljakordne olümpiavõitja pika^
maajooksudes Lasse Viren on saamas
endale järglase. Selleks on 19-
aastane Ari Paunonen, kes tänavu
on enda nimele kirjutanud mitu
maaihna noorte tippaega. Viifnane
selleks on Kölnis joostud 3000 m
aeg 7.43,2. Veidi varem oli ta üllatanud
ühe miiU jooksus võiduga
biin- da- dan- del- du- gu-ha-
ho- hu- lm- ja- ja- jor- ka-kor-
kuk- kur- kä- küü- la- la- laia-
li- lik- lo- lu- ma- ma- ma-ma-
mai- mai- me- mes- mo- mu-mui-
nai- ne- ne- he- ne- pan- per-ra-
re- ri- ri- ru- sa- sar- si-si-
si- su- ta- ta- ta- ta- teatel-
ter- to- ton- va- va- va- ves-vi-
vi-.
JliMMS isr; 97 «~ Suvi
Müügil „Vaba Eestlase" talituses
Üksiknumber $1,25
Aastatelümih® $5,0§
maallmarekordiomäniku' uusmeremaalase
John Walkeri üle. Ajad:
3.55,65 ja 3.55,96.
Briti meistrivõistlustel jalgpallis
läks tänavu esikoht shotlastele,
kes finaalis alistasid inglismaa 2:1.
Pärast võitu Londonis Wemble>^
staadionil viisid võidust joovastu-nud
shotlased kaasa staadioni vara
va võrgud, osa selle kuulsast murust
ja veel palju muudki. 2000 p-litseinikku
ei olnud võimelised korda
tagama, kuigi arreteeriti 132
jalgpallihuhgaani. Staadionile iteki-tatud
kahju hinnatakse 15 000 naelsterlingile,
• • *'
Budapestis i9-aastane Laszlo Szal-ma
hüppas kaugust 7.97, mis on
uueks Ungari rekordiks.
.,VABA EESTLASE" TALITUSES
Dme Ivandi — Psirgi
Näidendid ja
Põikread: 1. Eesti ajaleht paguluses,
3. Viljahoidla, 5. Elukoht, 6.
Populaarne eesti meeskoori laul, 8.
Narr,. :[0. Eesti rahaminister Vaba-iigi
algaastail, 12. Pälk, 14. Kiiresti
— kõnekeeles, 16. Kuju kreeka
mütoloogias, 18. Eelmisel sajandü
Eestis ilmunud nädalaleht, 20. Kehaosa,
21. Osa teatrist, 23. Ilmakaar;
25. I. Talve teos, 25: Hea nimi,
kuulsus, 27. Arv, 28. Hingeline
vaev, 29. I Maailmasõja kuulus
naisspioon, 32. USA osariik, 35
Kitsas tükk, 36. Inimene — ladma
keeles, 38. Majandustegelane, 39.
Auaste sõjaväes, 41. Jõe suudmeala,
43. Valgustusvahend, 44. üks
suure Prantsuse revolutsiooni peakujusid,
45. Vaikne, tasakaalukas.
Püstread: 1. „KunstitempePV 2.
Toiduaine, 4. Mäng, 5. Endisaegne
vedelikumõõt, 7. Saar Vahemeres,
9. Põikpuu hobuste kinnitaniiseks,
10. Õhtune palvus, 11. Roomaja, 13.
Aastaaeg, 15. Kuju eesti mütoloogias,
16. Magus ame, 17. Kõigile
mitte avaldamiseks, 19. Vääriskivi,
20. Lind, 22. Valutav, haiget tegev,
23. Kaaviar, 25. Naisenimi, 26. Kibe,
28. Pori, 30.^ Pihta saama, 31.
Eesti helilooja' eesnimi, p. Tööriist,
34./Rahakött, 37. Saksa kõrgem
väejuht II maailmasõjas, 38.
Kinnitusvahend rnetusesemetel,
40. Jõgi Iisraelis, 42. Ümbritsev
aed, 43. Kodujänes.
RISTSÕNA NR. 938 LAHENDUS
Põikread: 1. Gailit, 6. Novell, 10.
Sadam, 11. Noorik, 12: Saadik, 13.
Kürats, 14. Esik, 16. Isis, 18. Dott,
19. Alpinlst, 22. Ukse, 24. Käsitsi,
25. Volmari, 27. Irin, 29. Troopika,
32. Kont, 35. Saar, 36. Eila, 37. Pi-galle,
39. Nastik, 40. Öntika, 41.
Simon, 42. Tuduma, 43. Geiser.
Püstread: 1. Ganges, 2. ioonid,
3. Isik, 4. Takistus, 5. Saarmas, 7.
Oras, 8. Endisi, 9. Lukust, 12. Stop,
15. Koridor, 16. Inimene, 17. Isuri,
20. Levi, 21. Härra, 23. Kiik, 26.
Onkoloog, 28. Rabadik, 29. Tsunft,
30. Oaasid, 31. Imik, 33. Tinits, 34.
Talaar, 37. Piim, 38. Enne.
ettekanded Jioortele
L. Wöhtras — LüvaM&ss
Ravimtaimedv 259 retsepti
Enn Nõu-Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie Under — EeelkTiem
H. Michelson — SkautliM teel
H. Michelson Noorsootöö radadel
H. Michelson — Eesti radadelt
Eduard Krants Lomelütlased (luuletuskogu)
BönaLaamaa — Mis need gipeJgadl
; " (luuletuskogu)
Paul Laan — Mõttelend — Pilte ja peegelW
Herbert Salu — Uftobpia ja fatnroloogia
Karin Saarsen — Lohengrini lahkomine
..TrUnn" üksiknumbreid
K. Imio — Tartn UniverSityJn Estonia
A. Eubja — Kadtinad kodud — mälestssse^
A. Kub ja — Mälestas! kodusaarelt
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid
426 lk. + 64 lk. f o ^ id
Leho Lumiste — Alamuse Andres — biograafiline
jutustus kirjanik Oskar Lutsust '
L. Lumiste ^ Atlandi aknal
L Lumiste — Killad külas
A. VommRistsõnad I
A. Vomm — Ristsõnad n
A. Vomm — Ristsõnad l E
A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm — Minn hing (luuletuslsogu)
K. Eerme — Surnnd laevad J a elavad
mälestused V •\'
K. Eerme — Päevata päevad ja öötaj ööd 1
S. Ekbauin — Ajatar (luuletuskogu) l
Aarand Roos — Jnmalaga, Eairs ja ErzuroM
J. Pitka ~ Rffljusõlmed
t. Tamm - Need teod süüdistavad U
A. Käbin — Vaim ja muld
Urve Käruks — Kodakoidur (luuletuskogu)
2.50 3§
3«"~"
250
39
IS
2.50 15
5.- 40
3.50 35
3.- : 35
430
Q
35
3.- . .. IS
3.-. 15
5.- ^
5.- 25
4.50 25
15
1.25
8.50 40
3.- 25
2.- m
1.50
14.-- ; 85.
6.65 40
2.10 40
5.30 40
2.50 20
2.25 20
2.25 20
^
20.- 40
1.50 15
4.-: 40
4.- 30
4.- 30
8^ 40
5.- 40 a -
6.~
RÄAMATUIB LASTELE:
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele
õpeta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind ingema i l — õ p i ^ ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Eesti keele Harjotastik I
2.50
3. -
4. -
2.25
50
40
40
35
24.
! Senor Suarez sügas lõuga ja keerutas
mokahabot. Xhnselt talle sellised
sõnad meeldisid. Ta oli umbes
viiekümne ümber, kõrge otsaesisega
ja juba haUi-segaste mustade
juustega Kuidagi moodi kutsal
a ja koolmeisterliku olemisega.
Ta vene keeleoskuse tõttu võis arvata,
et ta oli mõnda aega Nõukogude
Liidus viibinud.
„Kuidas sul läheb, vanapoiss?
Kuulsid, niis ei Jefe ütles? Et viid
meid homme siia hotelli?" ja ma
näitasin talle paberilipakat Mexico
City aadressiga. Luis noogutas.
„Saab tehtud, Camarada," ütles
ta. Ja siis, poolhäbelikult: „Ega
senor minu peale pahane ei ole? Et
ma enne . . . noh . . . teid nii nagu
lõksu viisin?"
Selle peale ma naersin.
„Ei ole, muidugi mitte — parteidistsipliini
Peale selle, senor Saa-pamüüja
on meü praegu veel toas
ni istus, kus- vanglas — nüvüsi ja I seltsiks — itahad talle järgi tulla?"
niiviisi, paluks mõned rohkemad
detailid, sns ehk saame midagi teha.":
Võtsin siis pliiatsl-paberi ja kirjutasin
talle Niek DiGastro kohta
vastavad andmed üleSj nüp>alju kui
ma teadsin. Kingitud hobuse suhu
ei vaadata, ja kui ta meile abiks
tahab olla, s i i s . ..
Luis tuligi ja me lasksime ta sõbra
ja seikluskaaslase lahti. Püstoli
andsime talle ka tagasi, kuigi Kiivil
oli kahju relvast lahkuda. Aga
ma lubasin talle uue muretseda.
Kui Luis ja Saapamüüja pünedus-se
kadusid, läksime meie söögisaali
õhtust sööma.
„Meie partei Mehhikos," algas
ta siis pidulikult," on, ehk teate,) Sümanurgast nägin, et Luis oli
viimastel aastatel pisut lõhenenud. 1^
Osa seltsimehi toetavad Hiinat, osa
Nõukogude Lutu. Aga meil Guerre-ro
osariigis — " j a ta lõi uhkelt rinna
ette — „oldakse selles sushtes
konservatüvsed. Meie siiski veel
ootame valgust idast — revolutsiooni
hällist!" Ja niuidugi, Hiina
jääb ju neile läände, kuna Mene-siiaale
on ikikagi veel t<^ lühem ida j minu käest paberüehe
poolt. omalt poolt teise asemele.
Siis kuidas jääb," pärisin mina, „Hotel Melia Purua de Hidalgo,"
,;kas ^ v i t e meile abiks olla, ja oli sinna kirjutatud, „Paseio de la
end meist mõned kohad eemale
tühjale pukil upitanud. Olid ta mingid
ebameeldivad plaanid? Aga ta
näis õige rahulik, tellis endale õlut
ja näis olevat arvamisel, et ta oli
kohalikule parteüe suure teene teinud,
Nõiikogude salaluure mehi
nendega kokku vUes.
Senor Camarada Suapez võttis
andis
I Reforma, Ciudad Mexico"
matre d'le paarkümmend peesot
hea teenistuse eesta — ta oli ju eile
meie eest väga hästi hoolitsenud —
ja asusime teele. Volkswagen ronis
jälle rõõmsalt mööda mäekülgi
üles-alla, eemalt paistsid lumega
kaetud mäetipud ja maastik oÜ vähemalt
niisama metsik kui eüe.
Aga siiski oli siinseal juba bensü-ni-
jaamu ja võrdlemisi viisakaid
villasid, ja kui ishest väikelinnast
läbi tüürisime, oleks seal võinud
arvata et oleme Hispaanias.
,^Guernavaca," seletas Luis,
„puhkuselinn. Siia tulevad paljud
jõukad gringod onia vanaduspäevi
veetma — • kliima on haruldaselt
hea, ei ole kunagi kuum, lilled õitsevad
ümber aasta." Külmast ta
muidugi midagi ei «iihetanud, tal-vet
ei osanud Luis'i-sugune sdl
üldse ette kujutada.
Ja tõepoolest, majade ümber oli
lillepeenraid nagu mujalgi maaü-mas,
tänavate servadki olid lille-peenratega
palistatud. Muidu on
mehhiklaiste majaümbrused ikka
siledaks tambitud savi, lilli kasva-
(tatakse ainult turistide tarvis. Et
ragonaS. Läheme süs võtame vähe
keelekastet seal kuulsas ja ajaloolises
kohas.
Aga nii nagu autost välja astusime,
olinie. müügimeeste poolt ümber
piiratud.
,,Sombreros, Senores? Ponchos,
camisadas, zapaats, flores?" ja nii
edasi ja nii edasi, pakkudes kübaraid,
särke, jakke, lilli ja teab mis
Veel. Suure Vaevaga rajas Luis
meile nende vahel teed; et meid
lähedasse keldrilokaali toimetada.
Siin olid vahutavad õllekruusid laudadel
ja suured veinivaadid seinte
veeres.' Luis viis meid leti äärde ja
tutvustas seal omanikule.
„Ramon — need siin on mu sõbrad
Kanadamaalt. , mitte ainult
amigos, said aru, vaid ka compane-ros!
VIII PEATÜKK: / .
CIUDAD MEXICO. •
Hommikul vara kratsis Luis
meie ukse taga, häbeliku näoga isun tesiti oli, näitas et oli tege-teatades,
et on nüüd valmis meid I mist tõelise turistlinnaga ja et ma-
Mexico City'sse sõidutama.. Pani-1 jad olid arvatavasti välismaalasts-me
siis kübarad pähe ja asusime le kuuluvad,
minekule — meie kohvrid olid iu Luis pidas turuplatsii kimü.
ikka veel Luisl Volkswagenis. Kui „Kui härrad soovivad ~ siit pa-hotelli-
arvet maksma läksime, tea- remal on Cortes'i kuulus loss* müle
tas naeratava näoga senorifei, et ta ehitas Ä ta Mehhikos aseku-valmis
edasi sõitma, Mehhiko pealinna
poole. \
„Kuule, Luis," ndomism ma teda
kui uuesti autosse istusime, „sul
ei pruugi endale meie pärast kulusid
teha, jõuame ise maksta." Aga
Luis viibutas suureliselt käega.
„See on h'okei — et teü ei pruugiks
Nõukogude Liitu tagasi minna
ja rääkida, et Mehhiko seltsimehed
ei ole Malislaihked.N"
See oh ju väga liigutav, tahtis ta
niiviisi oma eüse äraandlikkuse tagasi
teha? Või käitus ta nüvüsi Camarada
Suai'ez'i käsul? Äga hea
küll, kingitud hobuse suhu ei pidanud
vaadatama.
' 5cui mi, siis kuidas?"
Senor Suarez sügas jälle lõuga ja | „Homme," ütles ta, „viib Luisi Keegi caballero — mckahabe mi-need
olevat juba makstud.
„Kelle poolt sus?"
„Ta • oma nime ei nimetanud.
keeras vuntsi
„Meü'on seltsüneM siin ja seal,"
arvas ta siis," me te^e teatud
järelpärimised. / MiUine mees see.
Nicholas DiCastro <m, kui vana,
kustkohast pärit, mille eest ta Idn-teid
simia. Võtke endale seal tuba
— astume seal teiga ühendusse.
Dosvidanija, tovarishtsh." Tõusis
leti äärest, viipas veel korraks ja
asus süs minekule.
Istusin Luis*ile fcõrvale.
viisi." Ja senorita näitas näpuga
suunurgasit aUapcole. Bmselt oli
meie sõber Camarada ei Jefe arved
klaariks teinud.
Võtsime siis veel söögisaalis mõningaks
oli — ja sealsamas peab
mul tuttav mees õllepoodi ja ibn
on kuum" . . .
Vanal olid siunad punased peas,
ilmselt oli ta eüe õhtul veidi tequi-lä-
tünni pülunud Nüüd pea lõhkus
ja kõri kuivas. Aga hea küll, olime
nõus, külm õlu kulus meilegi ära.
Vaatasime akna^ — bss oli tJõesti
ned- kohvid ja vüaisaiad,. andsime j vägev.,.saiibad Ja tormd siaguTar-anna
meüe oma
kõige peenemat sorti õlut ja ka
pisut kehakinnitust. Chuletas ; de
puerco y papas fritas y cerveza,
mucho cerveza!" Nüvüsi, ta tellis
meüe sealihakotlette praekartulitega,
ja muidugi õlut.
Panin tähele, et ta ütles praekar-tuiite
kohta „papas'' — Hispaanias
olid need „patatas". Ja õlu,
cerveza, oli hääldatud kõva ss-iga,
sservessa, Hispaanias öeldi — ther-vetha.
Barcelona kandis veel —
sservetha. Panin kõrva taha — teinekord
ehk on tarvis mehhiklast
mängida.
• . , • • • • '
Seekord ei lasknud Luis meü
maksta, ütles et fci^ ia ise õiendab.
Aga ses- jäi vist niisama oraste
peale, sest ma ei näinud, et ta
oleks Ramonüe raha annüd — vanade
sõprade asi. Sõime oma chu-leta'd
ära — ja õige head olid need,
paistis olema selle kandi spetsialiteet
— jõime õlled ja oMme jälle
Sõitsime veel tubü tülii läbi mägede,
siis hakkasüne orgu laskuma.
Autoaknast nägime Ciudad Me-xico't
oma jalgade ees. See ta
näis koletu suur, ei ohiud tal küs^
kü otsa ega äärt.
,,See on. suurem kui New York 1"
hõikas Küv,
„Siin linnapiirkonnas elab 12 miljonit
inimest, senores," selgitas
Lüis.„Nendest umbes pool miljonit
elavad nagu inünesed, paarkümmend
tuhat elavad nagu — ütleme
— inglise lordid, kuna ülejäänud
elavad nagu loomad—- s i se^
nores, nagu elajad! Neil ei ole veevärki,
solgiveeUyrusid, täna^
gustust, kõnniteesid, tänavasülti-tist.
Nad töötavad künune-kate-teist
tundi päevas, söövad maisi-kooke
ja feiilmi ube! Ja teevad lapsi
— just nagu ma ise, senores."
1
- B
. ' \
Vasakiül
haeFs c|
laste p(
»Lohel
Ketchil
Meie esi
sõidul
de aastat
ilma .„ilött
tataücse.
aga \kaM\
ne meri
rite mi
lusetes o|
nüüd
nest,
de sisst
Oma
on Ket
baitei
linn suul
luril
esimese
mise jäi
nema.
praegugil
sand-\mi
ras m«e
sajandi^
laotsiijat
pis
Alas
esimjenel
siiaipool^
ja nii
tuks koi
KetchI
laadne;
na aino
ehitaituc
nai
Ketchil
ja nii
mane
teha
Kui
tavad sl
Room
Tol
Postiaj
Ont.
24-tunl
JOI
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 19, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-07-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770719 |
Description
| Title | 1977-07-19-06 |
| OCR text |
V A B A E E S T L A K E tdsigieväl, 19. juuiE lOT — Tuesday, M y 19,1977 Nr. 53. Nr. 53
Tennis on populaarsematest spordialadest
üks väheseid, kus ei peeta
ametlikke maailmameistrivõistlusi.
Kõigi sihnis on aga mitteametlikeks
MM-võistlusiks inglise
lahtised esivõistlused, mis peetakse
iga aasta juuni' lõpus Londoni
eeslinnas Wimbledonis. Tänavu
täitus sellest 100 aastat, mü toimus
esimene Wimbledoni turniir, olles
seega maailma vanimaks ja ühtlasi
ka kuulsaimaks.
Esimesest Wimbledoni turniirist
oli osa võtmas ainult 22 meest,
naised sus veel ei võistehiud. Esimest,
korda võttis omem sugu osa
1884. aastal. Tänapäeva Wimble-donis
mängib maaihna 128 tugevamat
meest ja 96 paremat naist.
Pealtvaatajaid on iga päev ligemale
30 tuhat, neist pooled nn. keskväljakul.
Tänavu oli publiku üldarv
12 võistluspäeva jooksul 306 207
ehk ainult 2000 vähem kui rekordaastal
1975.
Wimbledonis on mänginud ja
omandanud võite ja kuulsust kõik
möödunud aegade ja oleviku meistrid.
Sealt peegeldub kogu tennise
I ajalugu, kõik muudatused ning
areng. Esiniese turniiri 1877. aastal
võitis Spencer Gore, kes sai auhinnaks
karika; mis maksis 26 naela
ja 6 shillingit. Nüüd on mee^üksik-mängu
võitja auhind ligemale 500
korda suurem.
Esimeseks suureks tshempioniks
loetakse Inglast William Ren-shaw'd,
kes aastail 1881—189 püstitas
seitsme itumiirivõiduga rekordi,
mis on tänaseni püsinud ületamatuna
ja jääb ka tõenäoliselt selleks.
Sest tänapäeval on maaüma
konkurents niipalju suuidem, et
juba kahel aastal järjest võita on
suur saavutus. Koos oma kaksik-vemia
Emestiga võitis ta seitse
korda ka paarismängu. Nad olid
esimesed, kes hülgasid primitiivse
ja passiivse tagajoonemängu ja
läksid üle aktiivsele ründemangule
võrgu juures. Turniiri 100. aastapäeva
puhul Wimbledonis avatud
tennisemuuseumis asub William
Renshaw elusuurune vahakuju kõrvuti
kahe hilisema kuulsuse, amee-riklase
William Tildeni ja inglase
Fred Perry (viimane inglasest
meesüksikmängu võitja) omadega.
• Naiste hulgas hiilgas esimesena
Chai'lote Dodi, kes tuli võitjaks
j viis korda. Esimese võidu ajal oli
ta vaid 15 aastat ja 10 kuud vana.
Kasee rekord on püsinud tänaseni,
kõige rohkem bn võitnud naiste
üksikmängu — 8 korda — ameeriklanna
Helen Wills-Moody. Absoluutset
rekordit — 19 võitu — jagavad
tema kaasmaalased, oleviku kuulsus
Billy-Jean King ja mineviku
(1914—1934) täht Eizabeth Ryan.
Esimesel koosnevad need võitudest
üksik- ja segapaarisniängu-des,
kuna teise Võidud on kõik tulnud
paarismängus. Mineviku legendaarne,
kuulsus, prantslanna
Susanne Lenglen, esimene naine,
kes mängis täiesti mehelikus stü-lis,
tuli võitjaks kuus korda. Ta ei
kaotanud Wimbledonis ainsatki üksikmängu.
Traditsiooni kohaselt avab igal
aastal turnüri eelmise aasta võitja.
Tänavu õli selleks 21-aastane pikajuukseline
blond rootslane Bjöm
Borg, tuhandete teismeliste tüdrukute
idool. Nmg seda peab ta tegema
ka tuleval aastal. Sest teist
aastat järjest võitles ta endale
meesüksikmängu tiitli pärast ras
keid heitlusi. Vümati oli sellega
hakkama saanud austraallane J.
Newcombe aastaü 1970/71. Finaalis
alistas Borg pinevas, üle kohne
tunni kestnud mängus nr. 1-ks asetatud
ameeriklase Jim Connorsi.
Selle tee finaali oli olnud märksa
kergem, kuigi ka raske vigase
pöidla tõttu. Rootslane seevastu
pidi enne seda jagu saama kolmest
mehest, kes kõik kuuluvad maailma
esimese kümne hulka — tshehh
Fibek, rumeenlane Nastase ja
ameerika-leedulane Gerulaitis.
Kui rootslase võit ei ohiud just
eriti suur üllatus, siis olid seda
kindlasti naiste turniiri tulemused.
Maailma ^ireketiks peetud ameeriklanna
Ghris Evert ei pääsenud
isegi finaali. Selles kohtusid inglanna
Virginia Wade ja hollandlanna
Betty, Stove: Nõrkade Võistlus-närvide
poolest kuulus 31-aastane
inglanna on juba aastaid üritanud
tagajärjetult Wimbledoni tiitli
võitmist, mis tal nüüd lõpuks õnnestus.
Tuleb tagasi minna 1934. aastasse.
See oli vümane kord, mü mõlemad
üksikmängu tiitlid jäid Euroopasse.
Sperdisf lühidalt
Soome praegune jooksukuulsus
neljakordne olümpiavõitja pika^
maajooksudes Lasse Viren on saamas
endale järglase. Selleks on 19-
aastane Ari Paunonen, kes tänavu
on enda nimele kirjutanud mitu
maaihna noorte tippaega. Viifnane
selleks on Kölnis joostud 3000 m
aeg 7.43,2. Veidi varem oli ta üllatanud
ühe miiU jooksus võiduga
biin- da- dan- del- du- gu-ha-
ho- hu- lm- ja- ja- jor- ka-kor-
kuk- kur- kä- küü- la- la- laia-
li- lik- lo- lu- ma- ma- ma-ma-
mai- mai- me- mes- mo- mu-mui-
nai- ne- ne- he- ne- pan- per-ra-
re- ri- ri- ru- sa- sar- si-si-
si- su- ta- ta- ta- ta- teatel-
ter- to- ton- va- va- va- ves-vi-
vi-.
JliMMS isr; 97 «~ Suvi
Müügil „Vaba Eestlase" talituses
Üksiknumber $1,25
Aastatelümih® $5,0§
maallmarekordiomäniku' uusmeremaalase
John Walkeri üle. Ajad:
3.55,65 ja 3.55,96.
Briti meistrivõistlustel jalgpallis
läks tänavu esikoht shotlastele,
kes finaalis alistasid inglismaa 2:1.
Pärast võitu Londonis Wemble>^
staadionil viisid võidust joovastu-nud
shotlased kaasa staadioni vara
va võrgud, osa selle kuulsast murust
ja veel palju muudki. 2000 p-litseinikku
ei olnud võimelised korda
tagama, kuigi arreteeriti 132
jalgpallihuhgaani. Staadionile iteki-tatud
kahju hinnatakse 15 000 naelsterlingile,
• • *'
Budapestis i9-aastane Laszlo Szal-ma
hüppas kaugust 7.97, mis on
uueks Ungari rekordiks.
.,VABA EESTLASE" TALITUSES
Dme Ivandi — Psirgi
Näidendid ja
Põikread: 1. Eesti ajaleht paguluses,
3. Viljahoidla, 5. Elukoht, 6.
Populaarne eesti meeskoori laul, 8.
Narr,. :[0. Eesti rahaminister Vaba-iigi
algaastail, 12. Pälk, 14. Kiiresti
— kõnekeeles, 16. Kuju kreeka
mütoloogias, 18. Eelmisel sajandü
Eestis ilmunud nädalaleht, 20. Kehaosa,
21. Osa teatrist, 23. Ilmakaar;
25. I. Talve teos, 25: Hea nimi,
kuulsus, 27. Arv, 28. Hingeline
vaev, 29. I Maailmasõja kuulus
naisspioon, 32. USA osariik, 35
Kitsas tükk, 36. Inimene — ladma
keeles, 38. Majandustegelane, 39.
Auaste sõjaväes, 41. Jõe suudmeala,
43. Valgustusvahend, 44. üks
suure Prantsuse revolutsiooni peakujusid,
45. Vaikne, tasakaalukas.
Püstread: 1. „KunstitempePV 2.
Toiduaine, 4. Mäng, 5. Endisaegne
vedelikumõõt, 7. Saar Vahemeres,
9. Põikpuu hobuste kinnitaniiseks,
10. Õhtune palvus, 11. Roomaja, 13.
Aastaaeg, 15. Kuju eesti mütoloogias,
16. Magus ame, 17. Kõigile
mitte avaldamiseks, 19. Vääriskivi,
20. Lind, 22. Valutav, haiget tegev,
23. Kaaviar, 25. Naisenimi, 26. Kibe,
28. Pori, 30.^ Pihta saama, 31.
Eesti helilooja' eesnimi, p. Tööriist,
34./Rahakött, 37. Saksa kõrgem
väejuht II maailmasõjas, 38.
Kinnitusvahend rnetusesemetel,
40. Jõgi Iisraelis, 42. Ümbritsev
aed, 43. Kodujänes.
RISTSÕNA NR. 938 LAHENDUS
Põikread: 1. Gailit, 6. Novell, 10.
Sadam, 11. Noorik, 12: Saadik, 13.
Kürats, 14. Esik, 16. Isis, 18. Dott,
19. Alpinlst, 22. Ukse, 24. Käsitsi,
25. Volmari, 27. Irin, 29. Troopika,
32. Kont, 35. Saar, 36. Eila, 37. Pi-galle,
39. Nastik, 40. Öntika, 41.
Simon, 42. Tuduma, 43. Geiser.
Püstread: 1. Ganges, 2. ioonid,
3. Isik, 4. Takistus, 5. Saarmas, 7.
Oras, 8. Endisi, 9. Lukust, 12. Stop,
15. Koridor, 16. Inimene, 17. Isuri,
20. Levi, 21. Härra, 23. Kiik, 26.
Onkoloog, 28. Rabadik, 29. Tsunft,
30. Oaasid, 31. Imik, 33. Tinits, 34.
Talaar, 37. Piim, 38. Enne.
ettekanded Jioortele
L. Wöhtras — LüvaM&ss
Ravimtaimedv 259 retsepti
Enn Nõu-Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie Under — EeelkTiem
H. Michelson — SkautliM teel
H. Michelson Noorsootöö radadel
H. Michelson — Eesti radadelt
Eduard Krants Lomelütlased (luuletuskogu)
BönaLaamaa — Mis need gipeJgadl
; " (luuletuskogu)
Paul Laan — Mõttelend — Pilte ja peegelW
Herbert Salu — Uftobpia ja fatnroloogia
Karin Saarsen — Lohengrini lahkomine
..TrUnn" üksiknumbreid
K. Imio — Tartn UniverSityJn Estonia
A. Eubja — Kadtinad kodud — mälestssse^
A. Kub ja — Mälestas! kodusaarelt
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid
426 lk. + 64 lk. f o ^ id
Leho Lumiste — Alamuse Andres — biograafiline
jutustus kirjanik Oskar Lutsust '
L. Lumiste ^ Atlandi aknal
L Lumiste — Killad külas
A. VommRistsõnad I
A. Vomm — Ristsõnad n
A. Vomm — Ristsõnad l E
A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm — Minn hing (luuletuslsogu)
K. Eerme — Surnnd laevad J a elavad
mälestused V •\'
K. Eerme — Päevata päevad ja öötaj ööd 1
S. Ekbauin — Ajatar (luuletuskogu) l
Aarand Roos — Jnmalaga, Eairs ja ErzuroM
J. Pitka ~ Rffljusõlmed
t. Tamm - Need teod süüdistavad U
A. Käbin — Vaim ja muld
Urve Käruks — Kodakoidur (luuletuskogu)
2.50 3§
3«"~"
250
39
IS
2.50 15
5.- 40
3.50 35
3.- : 35
430
Q
35
3.- . .. IS
3.-. 15
5.- ^
5.- 25
4.50 25
15
1.25
8.50 40
3.- 25
2.- m
1.50
14.-- ; 85.
6.65 40
2.10 40
5.30 40
2.50 20
2.25 20
2.25 20
^
20.- 40
1.50 15
4.-: 40
4.- 30
4.- 30
8^ 40
5.- 40 a -
6.~
RÄAMATUIB LASTELE:
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele
õpeta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind ingema i l — õ p i ^ ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Eesti keele Harjotastik I
2.50
3. -
4. -
2.25
50
40
40
35
24.
! Senor Suarez sügas lõuga ja keerutas
mokahabot. Xhnselt talle sellised
sõnad meeldisid. Ta oli umbes
viiekümne ümber, kõrge otsaesisega
ja juba haUi-segaste mustade
juustega Kuidagi moodi kutsal
a ja koolmeisterliku olemisega.
Ta vene keeleoskuse tõttu võis arvata,
et ta oli mõnda aega Nõukogude
Liidus viibinud.
„Kuidas sul läheb, vanapoiss?
Kuulsid, niis ei Jefe ütles? Et viid
meid homme siia hotelli?" ja ma
näitasin talle paberilipakat Mexico
City aadressiga. Luis noogutas.
„Saab tehtud, Camarada," ütles
ta. Ja siis, poolhäbelikult: „Ega
senor minu peale pahane ei ole? Et
ma enne . . . noh . . . teid nii nagu
lõksu viisin?"
Selle peale ma naersin.
„Ei ole, muidugi mitte — parteidistsipliini
Peale selle, senor Saa-pamüüja
on meü praegu veel toas
ni istus, kus- vanglas — nüvüsi ja I seltsiks — itahad talle järgi tulla?"
niiviisi, paluks mõned rohkemad
detailid, sns ehk saame midagi teha.":
Võtsin siis pliiatsl-paberi ja kirjutasin
talle Niek DiGastro kohta
vastavad andmed üleSj nüp>alju kui
ma teadsin. Kingitud hobuse suhu
ei vaadata, ja kui ta meile abiks
tahab olla, s i i s . ..
Luis tuligi ja me lasksime ta sõbra
ja seikluskaaslase lahti. Püstoli
andsime talle ka tagasi, kuigi Kiivil
oli kahju relvast lahkuda. Aga
ma lubasin talle uue muretseda.
Kui Luis ja Saapamüüja pünedus-se
kadusid, läksime meie söögisaali
õhtust sööma.
„Meie partei Mehhikos," algas
ta siis pidulikult," on, ehk teate,) Sümanurgast nägin, et Luis oli
viimastel aastatel pisut lõhenenud. 1^
Osa seltsimehi toetavad Hiinat, osa
Nõukogude Lutu. Aga meil Guerre-ro
osariigis — " j a ta lõi uhkelt rinna
ette — „oldakse selles sushtes
konservatüvsed. Meie siiski veel
ootame valgust idast — revolutsiooni
hällist!" Ja niuidugi, Hiina
jääb ju neile läände, kuna Mene-siiaale
on ikikagi veel t<^ lühem ida j minu käest paberüehe
poolt. omalt poolt teise asemele.
Siis kuidas jääb," pärisin mina, „Hotel Melia Purua de Hidalgo,"
,;kas ^ v i t e meile abiks olla, ja oli sinna kirjutatud, „Paseio de la
end meist mõned kohad eemale
tühjale pukil upitanud. Olid ta mingid
ebameeldivad plaanid? Aga ta
näis õige rahulik, tellis endale õlut
ja näis olevat arvamisel, et ta oli
kohalikule parteüe suure teene teinud,
Nõiikogude salaluure mehi
nendega kokku vUes.
Senor Camarada Suapez võttis
andis
I Reforma, Ciudad Mexico"
matre d'le paarkümmend peesot
hea teenistuse eesta — ta oli ju eile
meie eest väga hästi hoolitsenud —
ja asusime teele. Volkswagen ronis
jälle rõõmsalt mööda mäekülgi
üles-alla, eemalt paistsid lumega
kaetud mäetipud ja maastik oÜ vähemalt
niisama metsik kui eüe.
Aga siiski oli siinseal juba bensü-ni-
jaamu ja võrdlemisi viisakaid
villasid, ja kui ishest väikelinnast
läbi tüürisime, oleks seal võinud
arvata et oleme Hispaanias.
,^Guernavaca," seletas Luis,
„puhkuselinn. Siia tulevad paljud
jõukad gringod onia vanaduspäevi
veetma — • kliima on haruldaselt
hea, ei ole kunagi kuum, lilled õitsevad
ümber aasta." Külmast ta
muidugi midagi ei «iihetanud, tal-vet
ei osanud Luis'i-sugune sdl
üldse ette kujutada.
Ja tõepoolest, majade ümber oli
lillepeenraid nagu mujalgi maaü-mas,
tänavate servadki olid lille-peenratega
palistatud. Muidu on
mehhiklaiste majaümbrused ikka
siledaks tambitud savi, lilli kasva-
(tatakse ainult turistide tarvis. Et
ragonaS. Läheme süs võtame vähe
keelekastet seal kuulsas ja ajaloolises
kohas.
Aga nii nagu autost välja astusime,
olinie. müügimeeste poolt ümber
piiratud.
,,Sombreros, Senores? Ponchos,
camisadas, zapaats, flores?" ja nii
edasi ja nii edasi, pakkudes kübaraid,
särke, jakke, lilli ja teab mis
Veel. Suure Vaevaga rajas Luis
meile nende vahel teed; et meid
lähedasse keldrilokaali toimetada.
Siin olid vahutavad õllekruusid laudadel
ja suured veinivaadid seinte
veeres.' Luis viis meid leti äärde ja
tutvustas seal omanikule.
„Ramon — need siin on mu sõbrad
Kanadamaalt. , mitte ainult
amigos, said aru, vaid ka compane-ros!
VIII PEATÜKK: / .
CIUDAD MEXICO. •
Hommikul vara kratsis Luis
meie ukse taga, häbeliku näoga isun tesiti oli, näitas et oli tege-teatades,
et on nüüd valmis meid I mist tõelise turistlinnaga ja et ma-
Mexico City'sse sõidutama.. Pani-1 jad olid arvatavasti välismaalasts-me
siis kübarad pähe ja asusime le kuuluvad,
minekule — meie kohvrid olid iu Luis pidas turuplatsii kimü.
ikka veel Luisl Volkswagenis. Kui „Kui härrad soovivad ~ siit pa-hotelli-
arvet maksma läksime, tea- remal on Cortes'i kuulus loss* müle
tas naeratava näoga senorifei, et ta ehitas Ä ta Mehhikos aseku-valmis
edasi sõitma, Mehhiko pealinna
poole. \
„Kuule, Luis," ndomism ma teda
kui uuesti autosse istusime, „sul
ei pruugi endale meie pärast kulusid
teha, jõuame ise maksta." Aga
Luis viibutas suureliselt käega.
„See on h'okei — et teü ei pruugiks
Nõukogude Liitu tagasi minna
ja rääkida, et Mehhiko seltsimehed
ei ole Malislaihked.N"
See oh ju väga liigutav, tahtis ta
niiviisi oma eüse äraandlikkuse tagasi
teha? Või käitus ta nüvüsi Camarada
Suai'ez'i käsul? Äga hea
küll, kingitud hobuse suhu ei pidanud
vaadatama.
' 5cui mi, siis kuidas?"
Senor Suarez sügas jälle lõuga ja | „Homme," ütles ta, „viib Luisi Keegi caballero — mckahabe mi-need
olevat juba makstud.
„Kelle poolt sus?"
„Ta • oma nime ei nimetanud.
keeras vuntsi
„Meü'on seltsüneM siin ja seal,"
arvas ta siis," me te^e teatud
järelpärimised. / MiUine mees see.
Nicholas DiCastro |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-19-06
