Vaba eestlane , April 19, 1979

              JSBB
VMJäMBMi O/Ü Vaba Eesüaa©, 135 Tecimseth St Torontos,
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70,Stii. C, Toronto 3, Oist
•miEFONm: toimeto 304-7521, talitus (tellimised, kuulutusi.
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $32,—, pwlaastas $1S
veerandaastas $9.50, kiripostiga a^tas 053.—, poolaastas
ja veerandaastas $15.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas ^5.—,
tas $19.— ja veeranc^aastas $10.50. Kiripostiga USA-s:
poolaastas $30.— ja veerandaastas $16.50.
$34.50 ja veerandaastas $18.—.
a
i©d bj Free Estonian Publisher, Ltd., 135
Toronto 3. Ont. MSJ 2H2
'eamse&
Kanadas on kestnud jUba
dalat. Kolme suurema partei
sõidavad lennukitel oma saatjas-komiägajp
ajakirjanikega mööda
maad rifflgi ning kohapealsed pür-vatiiyide
juht Joe €lark ning
sialistide ;Juht : Ed; Broadben
jäänud selle probleemi esile toomi­sel
väga tagasihoidlikeks ja puudu-küsimusi
ainult põgusalt
minnes. Valijad,, kes pooldavad Ot­tawas
muudatuste teigemist ja • se­nise
juhtkonna asendamist uuega,
ei taha • seda vahetust ette
kondlikud kandidaadid teevad Jõu- tavad Quebeci ja Kanada ühtsus©
du; mööda: müügiagentide taktika­ga
ukse tagant ukse taha käies Ja
suurkaubamajades inimeste
. surudles: pmä pislkampaanial
Kuid vaatamata sellele en
sele tegevusele ei: ole valimiskam- siiski kergel käel ning nai ootavad
paariia süski vajalikku vedu võt- j konservatiivide parteilt seisukoht!,
nud, rahvast vajalikul määral kaa-: kavasid ja plaane Kanada iihtsuse
sa tõmbianUd ja üles piitsutanud, j ja tervikluse säilitamiseks ja Que-
Mõned j.' asjatundjad ' arvavad, • et beci ;„ küsimuse, •/lahendamiseks,
paljud kanadalased'on valimistest Kahjuks ei ole Joe Clark seni veel
tüdinenud ja ei näe uue
di koosseisu valimises muudatust
nendes põhilistes ja olulistes küsi­mustes
oma seisukohtadega välja
praeguses olukorras, kuna teised tulnud ning valijaskonnal ei ole
väidavad,;et ükski kolmest partei-.selge, mida on.konservatiivid või-juhist'.
ei.ole: valijate • ette .tulnud' melišed.;pakkuma praegusest :um-suurema
ja grandioossema prog- miikwšt välja pääsemiseks
rammiga, mille tuumaks" oleks vt--| . Nii .Joe Clark kui. ka Ed Broad-sioon
suikest, ühtsest ja tugevast y bent on seni oma valimiskampaa­nia
rajanud, praktilistele majan-duslikkudele
küsimustele ja vali
Kanadast
•• Tundub, .et^ teise, väite esi
Oli õigus. Kolmest parteijuhist, ön
suurema pijaaniga Kanada tuleviku lubamisele. Clark on äratanud eriti
kujundamiseks välja tulnud prae- tähelepanu oma suurejoonelise
gune peaminister Pierre Trudeau, programmiga, millega tahetakse
kes on kuulutanud Kanada ühtsuse abistada neid inimesi, kes tahavad
/•„Leedulased loevad aplalt iUegaalseid: ajakirju.": SeMse^^p lm
Ängelese Moskva korrepondent Daii'. Fisher; ^,I[iOsAnge!ese TimesT. 23. veebruari väljaaiides Ärtik--
kel om kii^utatud Yilniuses, ]Leedus.AjaMrjaiiik ütleb, C5t need kirjutusmasinal kitsastes, Uihfusta^
tiad korterites ja kirnuste kardinate^ t^^ artiklite ärakirjad levivad salaja ühelt usal­datud
sõbralt teisele. Mõned, satuvad läände tavaliselt mitu ta s^da kiil need oltd IdrJE-.
tatud.iSeeön ohtlik m
soetada endile oma maja näol pü­sivat
kodu. Clarki plaani kohaselt
oma majade
säilitamise majanduslike küsi­muste
kõrval üheks oma valimis­kampaania
peatalaks. Kahjuks ei
ole trudeau ide«d suutnud valijas- j hüpoteekide intressi- ja maja kin-konda
vajalikul määral sütitada nisvaramaksusummad tulumaksust
ning eriti inglise keelt kõnelevas maha arvestiada, mis annab neile
Kanadas võib märgata, et rahvas maja ostmisel märgatava soodustu-jääb
peaministri visiooni suhtes j se. Plaani rakendamisel tuleb aga
lahedaks ja i ükskõikseks. Selleks arvestada, et selle kaudu saavad
tagasihoidlikkuseks on ka oma
põhjused, kuna inglise keelt kõne­lev
Kanada ei ole seni ajani avali
käsi aktsepteerinud Trudeau kak-sikkeelsuse
poliitikat ja sellist üht­set
Kanadat, kus prantslastel oleks
aM ainult majiade ostjad ning et
see kava läheb riigikassale maks­ma:
3-5 miljardit' do^^
seda summat ülase keegi oskab
välja arvestada ja fikseerida.
Valijatele mitmesuguste lubadus-riigi
valitsemisel sama palju ütet-! te andmine ja majanduslikeks soo­da
nagu iriglise keelt kõnelevatel dustusteks vekslite väijaaridmine
kanadälastel ning sellele lisaks on tavaliselt iga valimiskampaania
saaks Quebeci provints endale oma kestel kõigile parteidele suurimaks
Selle produkti nimi on samiži-dat,
see tahendab „ise kirjuta­tud".
Kusagil mujal ei ilmu nii­palju
maäbtateeid ajakirju kui
siin katoliifeiikus tugevasti rah­vuslikus
Leedus. Viimase arvestu­se^
j äjrgi levib siin väiheaiialt teuni
kilmirhe põrandaalust ajaldrja
korrapäraselt. Tavaline ajakiri
koosneb 20—90-&t masinal kirju-tud
lehesit. Kõige vanem neist,
Leedu katoliku ikiritku kroonika"
Ümus esimest {korda 1972. a. ke­vadel
Seiest ajast alates on il­munud
34 numbrit, keskmiselt
üks iga kümne nädala jooksul.
Samased aj akirj ad on illegaalsed
Nöuikogude' Liidus, :ikus ainult rii­gil
on viimane sõna, mida võil) j a
mida ei vöi (tmlkikida; > '
' Äga LeedMsv©in[iu'd ei:de või­melised
või ei taha nai välja
suruda mäa-atast kirjaidust.-
KGB on aiteteerinud rolikel
arvul .'viimastel aastatel nimesi,
kes on aidanud trükkida, või le­vitada
samizda;t äjälkirju. Kõnede
andmete ..kohaselt on KGS proo­vinud
Leedus trükkida oaia sa-miszdati,
kavatsedes, umbusaldust
tekitada Kroonika ja teiste maa-aluste
ajakirjade vastu, "kuid hoo­limata
KGB pingutustest on selli­sed
trükised veelgi rohken levi-
:nud.";: •:•••:'•;•:
Samizdat on jkaua-aegne vene
traditsioon mis ulatub tagasi Ve­ne
revoltitsiooni aegadesse ning
mis: tõi kommunistid võimule
1917. ä. Suur osa poeet Älexander
Pushikini töödest levitati privaat­selt
käsikirja vornils.
takse samiszdatis, on piiramatud.
Seal ee juhtnööre yoga entusias­tidele,
peatükid lendavatest itald-rikutest,
söksi teooriad, õpetused
dissidentidele kui nad arreteeri-takse
ja sageli ka poliitilised ar-tlklki.
•
Smvem. osa neist on •ühekord-'
sed kirjutused. Samizdati kaudu
levitatakse ka keelatud raaima-
•tuid.: :;
Ä s moskvalan^^ et
esimene samane ärakiri, mis ta
vene keeles nägi umbes 15 aas-
. tait tagasi, oli Ernst .Hemingway
,„For: TOom the Bells ToUs".
Mõnedes ringkondades on sa-miszdati
raamatud suure väärtu­sega
ja eriti selletõttu, et samas­te
raamatute kirjutamine kirju­tusmasinal
nõuab erakordselt
palju aega ning head tahtmist,
Mis teeb maa-alused leedu ajakir­jad
eriti väärtuslikuks, on nende
regulaairhe; ilmumine, poliütiline
sisu ning teemad rahvuskultuuri-listel
ja usulistel aladel.
Kroonika .peateemaks on uudi­sed
usklikkude tagaikiusamisest
Leedus. Viimane väljaanne, mis
jõudis läände, kirjeldab riigi aikt-siooni
muuk noored usu ning
rahvuskultuuri vastasteks. Ajaki­ri
kirjelda;b Leedu katollkuusu-liste
proteste ning diskrimineeri­mist
usildikskude vastu pealkirja
all „New fröm the Dioceses".
teine kauaaegne ajakiri „.Aus-ra"
(Koit) on rohkem rahvuslik.
eristaatuse põhjal erilisi Õigusi ja
soodustusi, mida .teistele provintsi­dele
ei anta.
Trudeau ühtse Kanada projektile
m tekkinud . tugev vastuseis ka
provintsides, kus kaldutakse, arva­ma,
et Trudeau oma kokkuliidetud
ja tervikulise Kanada polütikaga
üritab une põhiseaduse koostamist,
kus provintside õigusi kärbitakse
j a , keskvalitsust". tugevdatakse^
- Kõik senised katsed provlmtsiiega
liseaduse suhtes kokkuleppele
on teatavasti ebaõnnestunud
B i n ^ see kajastub ka» praegustel
>alimistä/;::'. •:-''•• ^;
Kui ..'peaniinister: Trudeau teeb !-MÕrvaliietä
suuri pingutusi Kanada .tervikluse
tõmbenumbriks ja trumpkaardiks.
Selliste lubaduste andmine on liht­ne
ja kerge, kuna rahad nendeks
; väljaminekuteks ei tule partei­meeste
käest vaid nende meeste Ja
naiste taskust, kes uue parlamendi
koosseisu valivad ning oma sisscr
tulekust; riigile tulumaksu maksa-
Valimispropaganda seisüko-on
selliste majandus-
^akkumine partei-ja
nende Juhtidele kahtlemata
kasulikuks võtteks, kuid Kanada
tuleviku ja riigi iilesehitamise as-väljudes
on nendel ühe-lubadUstelyäga
välke Ja
' APN j Moskva üfe
taure, tea^
palinna restaureerimistöödest —
limij millin^ korraldab olümpiare­gatti
— võtavad €sa ka eksperdid
Poolast. Näit. ehitavad .need
vareta" torni ümi3er
uuseümiks, dekoreerivad ja
mõnusaid kohvikuid
me
keldrfvõlvidega restoran©.;::';'^* :i
.Nagu EPL'.kuulet> kodumaaat, on.
kokku 200 poolakat saabunud Tal­linna
restaureerimistöödele, kus on
rakendatud ka kohalikke töölisi ja
leedulasi.:.; .::"•.:::^^'.^.^
01iüihpiaobj0ktide diitamine tal-lümas
Mib keskmise hooga. Propa­gandaefekti
pärast on Moslcva sel­leks
raha määranud, kuid kohalik­kude
elanikkude arvates on siiski
seda vahe antud. Pealegi annab
kä töökäte puiixius end tunda.
Peainisi ras^ tuleb hotelli (28
korfiiM) ja postiitiajaga-^^^^^ü^^
•Võibolla keegi - ei::
maa-älust ajakirjandust efek-
. tiivsemalt • kui Vladimir Lenin,
.Nõukogude Veiie Isa.
Tema ja ta kaaslased õhutasid
möödunud aastal aga Leedu dis­sidendid
kinnitavad, et uus ajar
kirl„Perspektiiv" on nüüd levi­tamise!.::
Ametlik Nõukogude Vene suh­tumine
Leedu maa-alustesse
ajakirjadesse avaldub Leedu
ülemkohtu dokuriientides.
Need dokumendid kirjeldavad
neid trükiseid kui „meelega vali­tud
valeandmeid, mis annavad
võltsi valguse Nõukogude ; Vene
suhiteist Leedu Katoliku kirüm-ga".
Nende ajakirjadega tahetak­se:;
näidata nagu suruks riik alla
inimese mõtlemisvüsi ning kiu-
:šaks taga usklikike, ässitades sel­lega
inimesi Sovjeti võimu vastu.
Ajakirja ,^Kroonik'* • saadetaikse
kapitalistlikkudele emigrantideie
välismaal, kes ^kasutavad seda
laimavat materjali: Nõukogude
Vene vastaseks tegevusel?»."
Ütes, kes vangistati põrandaalu­se-
ajakirja toimetamise pärast,
•on yiadas Lapienis, 73-aastane
pensionär. Teda ikaristati 1977. a.
juulis-, kolmeaastase vanglakaris­tusega
laimükirjanduse levitami­se
pärast. Ärakirjad „KroonikuS(t"
jä Ausrast" konfiskeeriti koos
kirjutusmasinaga kui ta airreteeri-ti.
Sergei Kovalev, vene bioloog,
saadeti seitsmeks aastaks vang­lasse
1975. aastal, kuna ta aitas
trükkida , ^Kroonikut**. Petras
RauzkaSi Kaunase katoliikliku se­minari-
õpilane, visati välja koo­list
kui tema ruumist "leiti möö-üks
hüjutine väüjaanne mainis' dunud aastal kaheksa ärakirja
manifesti, mis on saadetud Liitu­nud
Rahvaste Organisatsioonile,
nõudes vabandust Nõukogude Ve^
ne rezhiimi all viibivatele, rükide-le.:^-
•:•:•,.••••."••
Esimene
„Ausra" 1975, a. oktoobris kur-
. , . . , dab, eit tsaaride okupatsioon on
Vene r^olutsiooni tuld välismaal. asendatud nüüd Nõukogude Ve-ajalehega'„
Iäkra" (Säde).„Säde"
trükiti 1900. aasta detsembris es­makordselt
Münchenis, Leipzigis,
Stuttgartis ja Londonis väitete
tähtedega õhukese sigareti pabe­ri
peal ning saadeti salaja kohv­rite
valepõhjades Venemaale. See
mäarälune levitamise süsteem
keiserlikul Ven^aal oli organi­satsiooniliseks
aluseks bõlshevike
parteile. Noor Josef Stalin oli
„Säde" levitaja.
Saades am ajaktejanduse täht­susest,
rakendas Lenin võimule
tulles kõva kontrolli ajakirjan­dusele.
Stalini puhastused hävita­sid
i p e a g i A g a tema
surmiaga ja Nikita Hrushtshovi
reshümiga hakkas see moodus
J «'Itsema. AinM, mida käsitle^
ernie olümpiamänge uue ja kaas­aegsema
näo ja et nüüd läheb ko"-
da mitme aasta ^itusnormi kor­raga
ette ära täita.
Praeguse Ä e e m i juures on vä­he
lootusi; et venelased võimaldak­sid
Eesti linmade iilesehitamise ja
korrastamise jaoks lähemas tulevi
kus straremaid krediite
ajakirjast „The Sorrowing Ghild".
1977. aasta kevadel toimus STO-rel
arvul KGB poolt organisee­ritud
läbiotsimisi, küsitlusi ning
Iraani uue valitsuse revolutsioo­nilised
kohtud töötavad täie koor­matusega.
Kohtu ette saatmist
ootavad kuuldavasti 1300 arreteeri­tud
isikut, kes üksteise järele
vüakse müstiliste inkvisütorite
palge ette ja | pärast lühikest prot­sessi
lõpetatakse nende elud püs-tolkuulipüdujate
valangutega,
Keegi ei tea, kes on need kohtu-niliud,
kuna nende nimesid ei ole
kusagil avaldatud. Kedagi ei lasta
neid kohtuprotsesse jälgima ega
nende kohta erapooletut ülevaadet
ega hinnangut andma. Rahvas
peab leppuna ainult uute võimu­meeste
lühikeste teadaannetega, et
mahalastud mehed on olnud rahva­vaenlased,
töötanud revolutsiooni
vastu ja tegutsenud shahhi polüti-lise
politsei 'n.n. SAVÄK*i koossei­sus.
Selliste ebamääraste ja pinna­pealsete
süüdistuste alusel on ma­ha
lastud terve rida kõrgemaid sõ­javäelasi
ja poliitikategelasi, samu­ti
endiseid politsemikke.
Nõndanimetatud „revolutsioon!-
liste kohtute'^ palavlikulhie tegevus
Jätab suhu väga mõruda maitse
ning paratamatult jääb mulje, et
sim on tegemist väga võikate ja
pahaendeliste operatsioonidega.
Selliste salapäraste kohtute tege­vus
ja mimeste massiline surma-saatmine
meenutab Tsheka tege­vust
pärast kommunistlikku revo­lutsiooni
Venemaal ja Stalini suu­ri
hävitusprotsesse, kijiS kaebealu­sed
peaaegu eranditult mõrvati
kuklalaskudega. Tundub, et sün ej
opereerita kahtlusalustena kinni
võetud inimeste õiglaseks karista­miseks,
vaid lihtsalt oma vastaste
hävitamiseks. sealjuures tekib
paratamatult küsimus — kes on
kellegi vastane? Kõrvaltvaatajale
Jääb šielline muljä, et siin on roh­kem
tegemist kommunistide arve­te
õiendamisega oma vastastega
kui shahhi rezhümi ajal juhtivatel
kohtadel teenihud inimeste Õigus­tatud
hukkamisega. Ja kui revo-lutsioonilistes
kohtutes süüdista­takse
shahhi ja tema kaaslasi vere­janulistes
tegudes, siis jääb kõr­valtvaatajale
täielikult arusaama-tuks,
miks shahh ei kõrvaldanud
. igaveseks oma suuremat vastast
ajatollah Khomeinit ning lasi tal
pärast mõneajalist vanglas istu­mist
maapakku siirduda.
See mÕttetd ja salapärasuse loori
taha peidetud tapmine on avalda­nud
jälestust kogu maaümas. Aja­lehed
ku-jutavad sellest palju, kiüd
ükski demokraatlik riik ei ole seni
söandanud neid tapatalguid hukka
mõista. Isegi erruläinud Ühendrii­kide
endine välisminister Kissin-ger
pidas juba vajalikuks toonita­da,
et Ühendriigid peaksid Iraani
„revolutsiooniliste kohtute" tege­vuse
vastu protesteerima, kuid
ameeriklased on jäänud selle apel­li
suhtes ükskõikseiks ja vaatavad
vaikselt pealt kuidas nende endi­sed
sõbrad üksteise järele hukka­jate
kuulidest läbi puuritakse.
Kuid lõppüde-lõpuks ei ole siin
ka midagi imestada see kõik on
miütelda vana kali uues astjas,
vangistusi Kaunases ning see ükski demokraatlikus läänemaail-puudutas
töölisi, arste, kesk- "^aš pole prot^steerhiud ka Balti
kooli ja ülikooli Õpilasi ja õpe-ne
omaga. .
Leedu riigi saatus on jäfle häda­ohus
. . . ti^düt ähvardab vaimne
kui ka füüsiline (kadu. See ajakiri
oh nimetatud ühe teise ajakirja
järgi, mis ilmus 19. sajandil Lee^
du rahvusllkii vaimu edutamiseks
nijig oli tsaarivastaale. Üksteist
numbrit uut ,^srat'• on saaM-nud
läändö^ viimane kuupäevaga
1®78. a. maist.
,,1fee tõele" ilmus esimest kor­da
jaanuaris 1977 ja 'seni on ka­heksa
numbrit välja antud. Ka
selle ajakirja nimi on tuletatud
eebnistest ajakirjadest, kuna
„T8e Iioele" ilmu^ aastatel 1925—
1040 Leedu Vabariigi aegadel.
See ajakiri on mõeldud vaimulik­kudele
vastupanu avaldamiseks
riigi sekkumisele usulistesse ikiüsi-mustesse.
Ajakiri „ Jumal ja
Riik" haikfcas Mniuma 1976. aastal
ja see kaitseb usklikke Leedus,
foovitades võidelda vaimselt oku­patsiooni
vastu..
Teiste Leedu põrandaaluste
ajakirjade nimed on ,,Haletsus-vääme
Kristus", „Leedu Hääl" ja
,,Kell". >>Leedu 3onunütooja" tear
:tavasti pandi: klrmi •..KGB;
Küsitledes, imiks võimud ei ole
võimelised välja suretama maar
alust kirjandust, vastas üks lee­dulane:
,;Samizdati kallal töötab
nii pal[juininiesi, et võimudel ei
ole võimalik kõiki tabada." Öx-fordi
^ülikooli Nõukogude Vene
spetsialist Roriald Hirigley arvab,
oma raamatus „The Russian
Mind", et selleks ön teine põhjus.
Võibolla ametnikud ei taha hävi­tada
samizdati täielikult kuna see
võimaldal3 politseil jälgkia poliiti­lise
isiku tegevust selle asemel et
suruda fceda ja ta Itoaaslasi maar
alla. :.
riikide juhtide hävitamise ja mõr­vamise
pärast. Pealegi tuleb Iraa­ni
uute võimumeestega hästi läbi
ajada, kuna nende kontrolli all on
maaOma ühe suurema õlireser-vuaarMkraänid.
'
Kas :_N. Liitu ti^eb Lääne-Eim)-
pa vaatevinklist vaadelda kui „ag-ressiivset^*
või „deferisiivset" jõu­du?
Kas Ida-Euroopasse koondatud
N. Lüdu ja ta sateUHtriikide divü-sid
on mõeldud kommunistlikkude
riikide kaitseks või suurendatakse
neid pidevalt Lääne-Euroopa vaüu-tamiseks?
Need ön kiisimused, mis
läänemaailmas pidevalt esile ker­kivad
ning on eriti akuutseks muu­tunud
pärast seda kui Lääne^Sak-samaa
sotsialistide partei juhtiv te­gelane
HerbertWehner ja terve
rida teisi mõjuvaid sotsialiste ning
isegi Lääne-Saksamaä Mndraleicll
on väitiiud, et Lääne-Euroopa ida­piirile
koondatud suured punaar­mee
jõud on sinna toodud ainult
kaitse otstarbel.
Sellised mõttemõlgutused võta-
® Gustav Must, Indiana osariigi
Valparaiso ülikooli keeleteaduse
professor ja dr. phü. leiab ulatus-lifekii
itutvustaimist ülikooli ajale^
hes seoses tertia pensioneerimis^
ga. Märgitakse, et eesti teadlast
on raske asendada. Doktori väite­kirja
kaitses ta koos abikaasa v;^';::»:.^wZ^^t^r^-,
Hildesardiffa kes on samuti kee^ ^ad paljude kergeusklike õlgadelt
l^SS raske mürekc^rmakuid^^
ülikoolis. Tema magistrikraad pä­rineb
Tarti^t kümme ^aastat va-
.IWI»: ':: •;,:.:•.
on need ainult illusoorsed. Faktid
räägivad hoopis teist keelt ning on
• 'y..-^-^ (järg:,ik.s)':'