Vaba eestlane , October 7, 1982

              Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 7. oktoobril 1982 — Thiirsday, October 7, 1982
mm
VABADE EESTLASTE MMLBKANDIA
VABAgBOTLANi
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Lesü© St Don M i l ^
Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA; Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev.Träsa
TELEJ^ONID: toimetus 4444823, talitus (telliniised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHI^JNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.-—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat; aastas $55.—, pool­aastas
$29.— ja veerandaasta» 515.—
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri hind 60-C.
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
1955 Leslie St Don Müls, Ont. M3B 2M3
illiiiilllllllllillllllllllSilllillliinillllillllllillllllllllllllllllllllllillHItlllillin
Augusti lõpul kasutas ,,Kun<j;la'* suvekodu Root^s asuv Korp! Fratemitas Estica oma suvepäevadeks. Ko
hai vübis naarkümmend liigc^fc koos perekondadega. Päevi sisustati seltskondliku tegevusega, eesti sauna
ga, sõudmisega ja märgilaskmisega. Pildil osavõtjaid noori koos soome sõprusorgamsatsioom Savolainen jg"g"|j ^jf^g^^
Osakunta esindajaga (paremalt teine). ^g^^je ^^^^^^ suurendamiseks
Nr. ?S
Kommentaarid • «
Tuumarelvade kasutamisele võt­mise
vastu võimalikus tulevases
sõjas pn läänemaailmas tekkinud
niivõrd suur opositsioon^ et riigime­hed,
kõrgemad sõjaväelased ja rii­gikaitseliste
küsimuste eksperdid
peavad tõsiselt hakkama mõtlema
konventsionaalse relvastuse suuren­damisele,
et seda viia võrdsele ta­semele
N. Liidu ja teiste kommu­nistlike
riikide konventsionaalse
relvastusega. See olek&c;i ainsaks
võimaluseks jõudude tasakaalu saa-vutamiseks
ning venelaste korrale
kutsumiseks, kui nad astuvad maa­ilma
näitelavale uute agressiivsete
sammudega ja maailmarevolutsioo-ni
plaanidega.
Küsimuse tõstis hiljuti akuutselt
päevakorda NATO sõjajõudude
ülemjuhataja Euroopas ühendriiki­de
kindral Bernard W. Rogers, kes
toonitas, et lääneliitlased on võime­lised
oma konventsionaalset relvas­tust
ajakohasele tasemele tõstma,
kui Euroopa riigid peavad kinni sel-lesti
Vabadusfond
l^oto: Rein Liiv
New'Yorgis äsja toimunud Üle- fondi- rajamiseks-".teM- juba 1976.
maailmse Eest! Kesknõukogu aas- aastal Baltimores toimunud Üle-ttakoosolekul
oli tähtsamaks otsu* maailmsetel Eesti Päevadel, km
sekis vaba maaibna eestlaste kesk- Rahvuskongrelss võttis vastu vasta- , .The Baltic States; Years of Dependence, 1940—1980".
organisatsiooni juurde Ülemaailm- va otsuse. Esialgse kava alusel
konventsionaalse relvastuse alal
ajavahemikust 1983—1988.
Kindral Rogersi arvates ei võta
N. Liit kasutamisele taktikalisi tuu­marelvi,
kui ta otsustab Lääne-Eu-roopat
rünnata, kuna taktikaliste
tuumarelvade rakendamine viib
Järgnevad tõlkekatkendid pärinevad Romuald ja Rein Taagepera eelseisval klveliimiiiivast raamatust kiiresti olukorrani, kus üks või tei-
^ ne pool hakkab opereerima stratee­giliste
tiiümarelvadega, mille tüle-
. Balti rahvaste jaoks oM välja- tada ratsionaalsel tasemel, kus ^1^^
se Eesti Vabadusfondi loomine, plaanitseti vabadusvõitluse teosta- saated vägagi erinevad 1968. a. ai- mõlemad võtsid arvesse teise poole A. 1968 paistis, et poUitüine areng relvade sõda.
Selle olulise Ja kaugeleulatuva ka- miseks 1 miljoni dollari suumse guses ja lõpus. Erinevuse põhjus- huvisid. Üldist tooni väljendas ehk Balti vabariiges võib kulgeda mit- Paljud sõjalised eksperdid valda­va
läbiviimiseks Meb Ülemaailm- põhikapitali icogumist, kuid nüüd tas N. Lüdu sissetung Tshehhoslo- ilmekalt a. 1937 Kasahstanis sündi- mes suunas. Oli võimalik, et tõe- vad, et lääneriigid ei ole konveiit-me
Eesti Kesknõukogu inkorporee- on aSsutud seisukohale, et vümaste vakkiasse augustis. See tähendas nud Rudof Rimmel oma luuletuse Hne poliitüine menetlus -võiks ümu- sionaalse relvastuse alal nii palju
rida Ühendriikide seaduste alusel aastate kestel on toimunud suuri ^^P^"" Stalini-j argsele optimismüe „Ettepoole" algvärssides: da täiendama provintsi-administrat- Varssavi Pakti riikidest taga nagu
naa Uüendnilade seaduste alusel, aastate Kestel on toununua suun kõhklevalt tärkavate tundele siooni, miUine oma suveräänsus- seda sageli püütakse väita Nü on
mUleks Juba valstavad eeltööd on muudatusi mi rahavaartuses kui ka Baltimaü, et N. Liidu võimuga on haHitusseened närbuvad igaveseks kostüümist hooKmata jättis igasu- NATO riikidel välja panna rohkem
tehtud. Küsunuse lahendamine oli eestlaste • majanduslikus kandepin- ehk võimalik saavutada koostööd. närbuvad \ gused poliitilised otsused Moskva soomusdiviise,tankitõrje rakette,
võrdlemisi kompütseeritud ülesan- nas, seda arvestates võikss see sum- 1950-ndate aastate teine pool oli Ja tuul kannab minema kopitanud teha. Teisalt tõstatas sissetung võitluslennukeid ja relvastatud he^
ne, kmia tegemist on mitme maa ma oUa tunduvalt suurem. Väga ^ ^ " ^ paranemise J^^^^ . Tshehhoslovakkiasse stalinistliku «koptereid kui venelastel ja nende
1 . . . . , >e J M « ^ ajajärguks mi isiklikn julgeoleku jalgerikUKs muutunud igayesea^^^ loogi võimaluse balti autonoomia mtlastel kuid Varssavi Pakti rii-nii
püratud kui see ka juba ijide käsutuses on suuremal arvul
Kesknõukogu loodab ule saada tuse saamme, kuna see vounaldab kohast, hooUmata tõsistest vastu- pudenevad araoitsenud voildledana ^ü. Kumbki neist võimalusist ei mehhaniseeritud divüse, varudivii-kõigist
raskusfet, kasutades juriidi- annetuste tegemisel annetatud löökidest nagu Läti juhtkonna väi- õhk on paks nagu õietolmust teostunud 1970-ndail aastail.. se, tanke, kahureid, väikseid pom-liste
probleemide lahendamisel ka summade tilramakisüist maümarves- jarookimine. idanemisvõimetu idanemisvoimetu gestis, nagu ka Lätis, võinuks ju niüennukeid ja jahilennukeid. Ida
• . idanemisvoimetu -
Iga muu mõõdupuu kohaselt pea- i^ajab rõomuliüüd kajab V
le äsjase stalinistliku mineviku, idanemisvõimetu
oHrezhüm ikka veel vägagi rep- kaaperdatud laev päästetaksa
ressüvnCj ent juba toimu^d piraatide käest -
muudatused ergutasid optimist- päästetud avastavad uue Uue ^
likku lootustj et muudatused jät- ^ M
kuvad. madrused ei tõsta mässu
kolumbuste vastu
Ühendriikide advokaatide abi.
ülemaailmse Eesti Vabadusfondi
loomine on juba pikemat aega ol­nud
meie vabadusvõitlusega tegele­vate
organisatsioonide päevakor­ras.
Küsimus on iseda valusam, et
tärnist.
Jääb vaid loota, et Vabadusfond
selle käikm rakendamisel
võita eestiaskonna iildise lugupida­mise
ja usalduse. Eesflane ei anna
, . , J . , kergel käel välja, kuid kui
lätlased ja leedulased on juba am- selgeks teha, nül- Reformide tempo aeglustus 1960-
™» loonud vastavad fondid ja ko- ^^^^^^ ..^^^ ndate algul Ja keskd ent edasilii- ^larst^ti h l S t a m u ti
gunud oma riid ja rahva huvide . , . ^ kumise tunne kestis, hoolimata kas- naiKaiaa samuu naiKaiaa samuii
ja vabaduse eest võitlemiseks kok- "t"^ ^««tokse ja kmdas ^^^^^ kestis ja Lätis vene-
; V , . . . . neid vahtsetaSpe, sus on ta vahniS laste sissevoolu üte.
ku suured summad, mis vomialda-sest
nii peab
vad vabadisvõitlusliku töö arenda-kindlasti
;.oma ..amietusi ..tegema Valmidus koostööks N. Liiiu raa-ning
fondi ka suuremate pärandis- mistikus süvenes, ja kokkupõrke-mist
suuremas skaalas. Seda nägi- i _ ._ ^ _ . _ taktikat välditi mitmel põhjusel. N.
, •. . summadega rikastama. Fondi pro- u i^. t, i 4^ r • me ka Madriidis Helsmgi kokku- . f , , . f , Ludu volga balti rahvaile stalmis-pageennuseks
Imemate maride hui- pealesurumise kahandas
See ei olnud võiduhüüd haide üle,
vaid ootus,
et nad arenevad delfiinideks, ja
vimmakandmatu nõusolek selle
taolise metamorfoosiga.
Sõna „idanemisvõimetu" võiks tu­ka
oodata tippkohtade täitmist rifljide suurimaks nlussiks on mo-omamaalastega.
1940-ndaü aastaü bilisatsiooni organisatsioon, mis
imporditud eestinimelist, aga ve-yõinialdab palju kiiremini reservis
nestunud kaadrit mõjustas nii taas- olevaid mehi lippude alla tuua kui
eestistumine, kui ka sureliklms. Sa- seda suudavad lääneriigid. Venelas-maaegselt
kasvas kohaliku talendi tel on reservis ka 20.000 vanemat -
reserv nii arvu kui ka parteilise tüüpi tanki, mis Usanduvad mobili-teenistusaja
kestvuse pootest. satsiooni teostamisel praegu Ida-
Immigrantidete tuginev haldus- F.T^^P?'
süsteem ei paistnud Moskva po- miltedele NATO ruladel on
lutika põhiosisena, kuna Leedus ^^^tu panna amult 17.000 tanki,
püsisid omamaised kaadrid ena- Teiseks oluliseks N. Liidu kasuks
musel tippkohtadest a. 1940 saa-, i-ääkivaks teguriks on idadiviiside
võitlusvalmidus. Nü on kiireteks
aktsioonideks valmis kõik vCne di^
vüsid; mis asuvad Ida-Saksamaal,
Poolas ja Tshehhoslovakkias, kuna
lääneriUsidel oh samal ajal valmiö
koheselt võitlust alustama Ühend-rükide
seitsmenda airmee diviisid,
Ometigi ei toimunud 1970-ndail aas­tail
mingit nihet selles suunas ^ i
Lätis ega Eestis. Peapõhjuseks oli
l ! : ; ^ » - : ! . * ! ! ' ! ' ' ™ ' ^ ™ " ' ^ ? ^ ^ ^ ^ „ , ™ . « a ™ « p„,s hai^ala-ennustus aegunud. ^^T!:^:^^^ ^S^^TZSlt^^Z^ Madriidis vastav büroo, mille ka-sutamiist
võimaldati ka eesti orga
nisatsioonide esmdajatele.
Põhimõtteline otsus Vabadus-erakordselt
värvitu jeestlasest teh-
_ ning alustavad vajalikke aktsioone vene kultuuriringides. See tunnus- 1968. a. lõpupoole hakati kari;ma nokraadiga, keUe peamiseks kvali- kommunistlike väepealike eeliseid
tegeliku töö junnrde asuMisel. tus, koos tahtmatu balti respektiga kultuuri suurpuhastust. Seda ei tui- fikatsiooniks näis olevat eestipära- ^^^^^ tunduvalt alla kiskuda lääne
N. Lüdu stabiüsuse suhtes, üsas nud. Ent põgus heatahte hetk oli ne perekonnanimi koos seigaga, et P^^®"^ relvastus nmg lääne
^•^o esimest korda põgusa heatahte suge- kaotatud. Eriti Leedus, kus eehiev ta, olles juba 30 aastat Eestis ela- sõdurite parem ettevalmistus
me balti tunnete keerulisse sekku polütUine areng oli olnud edukaim, nud, ei olnud ikka veel suutnud esi- kompütseeritud tehnoloogia kasuta-
- — • rezhiimi suhtes — segu, mis varem hakati arutama, kui palju kasu võis vanemate keelt kuigi suurel määral ™^sel.
oli koosnenud peamiselt täielikust oodata kompartei leedustamisest — ära õppida,
ehkki passiivsest eitamisest ena- ja kas üldse mingit kasu. Paljud UUS L6STI voDorilUr KOnSUl poolt ja põlastusväärselt or- võtsid omaks resigneerunud ja küü-
VuPii . M i # % i y i a j | i B i v i M i ^ M E i jameelsest õhinast mõnede puhul, nilise hoiaku, keskenduses tarbe-
Hüjuti asus New Yorgis Eesti erialale süski väga lähedalt seotud Nüüd paistis, et pikapeate saab kaupade jahüe, mUliseid ikka veel
Vabariigi peakonsulaadis oma otaud Eesti ja meie vabadusvõiflu- P^^^^^^"^^ ^'^^^^^^^ ^^^^ ^ ÜÜ!' ^tJJl^^t """"
ametiülesannete täitmisele uueks se probleemidega, kuna ta töötas
konsulikis nimetatud Aarand Roos 1976—1978 aastast Washingtonis
~ noorema generatsiooni esinda- Ameerika Hääle eestikeelsete saa- |,eig@|0 Jf||*||ffc?l^
ja, kellel puuduvad seni küll koge- dete toimetuSses. Ta on silma paist- ^
mused välisteenistuse alal, kuid nud ka kiijanikuna, käsitades muu Kas võrdsed!
kes on varustatud süsM tÕenäoU- hulgas ka meie rahvusküsimusl ja kuHteõd?
selt nende omadustega ja talenti- Türgi eesflaste saatust ja elukäiku. ^^.^ lugupeetava lehe 30. sept.
dega, mis on selle ametikoha täit- Tema senine tegevus ning aktiivsus numbris ilmunud „Nõupäev I,on-eesti
ühiskonnais vütavad sobiva donis" reportaazhis oli edasi antud
enam.
Oli teisi, kelledest said passiivsed
või aktiivsed erimeelsed. Erimeel­sus,
vaevu märgatav 1960-ndate
keskpaiku, ilmus nähtavale. See oli BONN
Olukord raudeesriide rindel ei ole
meid andmeid arvestades eriti roor
siline, kuid see ei ole kä nü must
ja lootusetu nagu seda mõned pes­simistlikud
strateegid ette maali­vad.
PUku tulevikule heites oleks
aga eriti oluliney et läänerügid rää­giksid
vähem detentest ja venelaiš-tega
kauplemisest ning nende abis-
Möödunud reedel tamisest, kui oma sõjalise tugevuse
rahumeelne vastiiseis, ent ometigi ^^^j^^^j umbusaldust Lääne-Saksa- tõstmisest ja relvasüise suijrenda-avalik
vastuseis võimudele. Võib
ütelda, et august 1968 oli psühho­loogiliseks
veelahkmeks, mis tähis­tas
koostöömeelse arengu lõppu
Moskva poolt hallatud Balti vaba-a.
1968-
maa sotsiaal-demokraatliku valitsu- misest. Seda on kõik võimalik teha
se juhile kantsler Helmut Schmid- — selleks peab olema ainult tahe.
tile ja tema asemele asus parem-poolseist
parteidest moodustatud
koalitsioon. Uus valitsus sai pä- Kahtlemata jälgisid paljud „Vaba
randiks eelmiselt riigi, mis on ras- Eestlase** lugejad teisipäeval, 28.
80 kemas majanduskriisis, mis Lääne- septembril Valges Majas toimunud
miSel vajalikud.
Eesti Vabariigi peakonsulil New mehe valimiseleühele tähtsamale dr. E.Aruja sõnavõtt „ . . . meil ei Järgnevat perioodi
Yords Ernst Jaaksoml ei ole seni eestiaste ametikohale vabas maail- võimalik keelata Eestisse mine- võiks nimetada vastuolulisteks aas- .Saksamaal oh olnud pärast sõda. president Heagani pressikonverent-
„ ^ , , , _ , ^.^..^ kut, samuti, kes läheb Metsaülikoo- tateks balti ajaloos. Ühelt poolt Kristlik-demokraat H. Kohi on ju- si. Na^u tetevisioonikaamera silma
onne oUiud endale konsuli tutlit mas. jj» i^^s dr. Aruja liigitas need jätkus ja süvenes majanduse ja ba kirjeldanud oma riigi olukorda, rmgkäigust konverentsiruumis võis
kandvate abiliste valimisega. Kaks . Ei ole kahtiust, et Ameerika kaks „kuritegu" võrdseks, või te
Eesti Vabariigi aegse staazhi^ Ühendriigid on kujunenud meie seda nõupäeva reporter.
diplomaati — Aksel Linkhorst ja vabadusvõitluse kõige tähtsamaks Müliane
Evald Uustalu —• en Isaanud täita tsentrumiks, kuna ainult sealt vÕi-
New Yorgis, kaua oma ülesandeid: vad jõulilselt tõusta need ideed ja
surm viis nad temeteise järele ning algatused, mis taotlevad meie rah- ja nende ärakasutamisel, vaid ka
järele jäi tühi koht, mis vajas kü- va vabastamist praegusest kõmmu- 'iMmat takti ja diplomaadivõimeif^
ffesti täitmist Ernst laakson otsus- nisflikust oijusest ja veffie okupatsi- nieie vabadusvõifluse huvides vajs-tas
pärast põhjalikku kaalumüst oonist. Eesti Vabarügi esindajate Uke kontaktide sõlmimiseks. As-taita
konsuli koha noorema gene- kohad New Yorgis on neid olu- Roosi ootavad kahflemats
i^tsiooni esindajaga ja valis sel- kordi ja eeltingimusi arve>sse võttes Suured ja pingelised tööülesanded
halduse tsentraliseerimine Moskva kus töötuid on üle kahe miljoni järeldada, oli presidendi seisukohti
kontrolli . alla. Ea sisseränd jätkas (7,4%) ja ettevõtete pankrotid on tulnud kuulama umbes sadakond
tugevdamast vene haaret Balti- sagedased, kuna Lääne-Saksamaa 'ameerika tipp-reporterit, kellel on
maü.
Teisest küljest jätkus aga ka lää­neorientatsiooniga
balti kultuuri
jä eluviisi areng. Eriti laienesid
otsekontakid Läänega märgata­valt,
jätkuva range järelvalve
kiuste.
firmad ei suuda enam võistelda see tohutusuur privileeg, et nad
maailmaturul. Uue valitsuse' esi- võivad presidendUe oma parema
mesteks ülesanneteks on koheselt äratundmise järele küsimusi esita-majanduse
tugevdamine ja töötuse da.
vastu võitlemine.
Ka lubab uus valitsus eelmise
valitsuse sotsiaälprogrammi drasti­liselt
kärpida, makse suurendada
Pressikonverents ja küsimused
näitasid eriti kujukalt, et ameerika
ajakirjaniku mõtted lüguvad võrd­Süveneva
N. Lüdu-meelse konfor- ja äriliste ettevõtete tegevust igati ple^m,.i^s i ^k.i^ts-a^p^i ir^il^i^s^t ^r^a^d ak üjasi meiu kstaelsdtu,
mismi rüpest kasvas esüe erimeel- soodustada. Uus programm on
leks 42-aastase keeleteadlase dr. erakordse tähtsusega kuid samal )a selles lootuses, et ta nendegi? sus. Hariduse venestamise katsed saanud juba terava kriitika osali-^^^j^^^l^g pk^eväkoiral 7a**kS^
Aarand Roosi, kes tegutses Lundi ajal ka väga sensitiivseiseloomu- kõigiti toime tuleb, anname taUe katsusid kärpida kultuurilist auto- seks endise kantsteri, sotsiaal-de- ^^^^^ ^^^^jj^^ läbüõike ämeerikla-ülikooüs
õppejõuna teoome-ugri ga, nõudes peakonsulilt ja konsulilt unele ametikohale asumisel kaas^ "o^^^^i^*- '^''^f'] mokraadi H. Schmidti poolt, eriti ^^-^^^.^ ^^^^ kuulsime,
, - .A . 1 . . . ™s^ « j i iseloomustas ajajärku 1968—80, SIIS vihaselt on protesteermud ameti v-^^^-
teeltealiO. nutte ainult algatusvomiet ja te- paraad soovii. ^. ^^^^ ^ ^^^j ^ ^ . ^ ^ j . ^ ^^.^^ tsiviiUeenistujate palkade "jakirjamkud oüd ent. huvitatud
Aarand Ro€)S OE vaatamata oma myat • pilku olukordade hkdamnsel ... :E,A. eristada 1980-ndate aastate alguse kontrolli üle. (Järgneb)
on eriti teravalt
f
J: