1977-05-05-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EiSOTLÄm J^späflnraiä, 5:^^^ Nr. 84
Nr. 34
1 Gaidide ja skautide ühine jiiripäeva pidulik koondus ja ettekannete
õhtu toünus 23. apriUÜ kiriku all saalis, õhtule öl! kogw-menud
väike noorte sõprade ja vanemate hulk. Kahjuks koos
Moorte vähenemisega hõrenevad ka publiku read. Rõõm oli aga
näha mi arvukalt esindatud Torontost K.E.G. Maleva ja K. E . S.
Maleva liikmeid, eesotsas peagaid Hilja Kuutma ja peaskaut
Jaan Lepp'^a. Igale gaidjuhile kinnitati rinda kevadlilledest
kimbuke tänuks küllatuleku eest — ngdff. Viffge-Kai
ja gd. Helga Mälbergi poolt.
KodKvenndd Westa
hoflillist M t y s i i .
1 Kevadiseat kaimistatud ja gai-
{|icle näputööga ilustatud kohvilaud
paiMte mugavajt kuulamist
l a lõhtu veetmist.
l feiduiik osa algas lippude defi-leeg!
a, millele järgnes „ 0 Canar
4a" sk. Andres Tamme klaved
saiatel, ,^õttesild teodumaale"
Isandis efcte iädusalt v-gd. Süsan
Süit. Paitvuse pidas abipraost Tõnis
Nõonmik, mille aluseiks odi
,,Siiia öledänaa sool!'* Eesti keeles
tervitas külalssi j a noortesõp-m
gaidide juht ngdr. Merike K o ger,
ingliskeelne tervitusnskm.
H ^ o Bolil'ilt. Sellele järgnes
kohe. gaidide pidulik ikoöndus»
mille avas „Ktmgla" saiga juht
ngdr. M . Koger. Tervitusi tõid
Torontost i a . ikoMdeilit gaididelt
'^^bas (maailmas peagaid Hilja
Kiiütmia ja E. G. M. K. j uM
ngdr. T. Kütt, viimane oma sõnavõtu
loipus andis iüle k a auhinnad
parimaitele örnietaairite müüjatele
— ngdr. Virgemal Lindaja, gd.
Susan Suit j a heU. l i n d a Ploom.
Gaidide piduliku osa lõpetas
.,Kungla" vanem ngdr., Ellen
Undaja lühikese sõnavõtuga
lootuses, et sügisel ehk pikenevad
read hellakeste arvel ja
see, mida täna mõtleme ja teeme,
on eilse vili Ja homse see-
Ta tänas noori juiit 'tubli itöö eest,
keäle õlgadel oli seHe aasta juii-tsnine.
Tänu kuulus k a Torontost
saabunud külalisteJe, samuti õp-
T. Nõmmikule ja H . E. S. S. nais-rüigile,
eesotsas siende esinaise
M. Malbergiga. Üliatusiiku kiiigi-tus9
itõi kaasa õp. T, Nõmmik Torontost,
tulles — Toronto Jakobi
k(^duse naisringi poolt maitsva
kringli.
Järgnevalt asuski skaudid ritta,
et alustada oma piduliku koondusega.
,^citka" Ipk. juht skm. Carl
AarlalKt avas koonduse, mille järele
skm. A. Himma andis hundu-dele
märgid tubli töö eest ning
parima hundu rändkarika viis sel
aastal koju Allan Himma. Skj.
Allan Pertens jagas sk-de märgid,
kelleks olid Eddjr Aarlaiht ja Andres
Tamm; vendurite huviala ja
telgitamise märgid said Mart
Himma, Robert Saar ja Tarmo
Koger skmHaimo Bohlllt.
„Kotkä" Ipk. „majandusminis-ier**
— skm. Maks Pertens andis
üle preemiad õnnetaalri
müügi eest.
Parimad müüjad: sk. Tarmo Koger,
hundud Thomas Laurimaa,
Allan Himmä. Andres Aärlaht ja
sk. Andres Tamm. lipk juht skm.
Gari Aarlalit tervitas külalisi. Pea^
skaut Jaan Lepp tervitas kõikide
skautide poolt jüripäeva soovide-fca
ja Eesti Gaidide Liidu j a E ^ i
Sfcaotide Liidu poolt annetas üle-maaitaijsed
teenetemärgi'Tamm©-
täht II järk koos diplomiga Hamiltoni
gaidide ja skautide kauaaegsele
abiätaaale ja sõbrale hr.
Johaimeš Ester-iie. Abipraiost Tõnis
Nõmn:ük'ule /tänuks abi ja
koostöö eest panid ngdr. E. Lindaga
ja esk.C. Aarlaht kaela k i r i ku
õpataija salli. Järgnevalt ^tervitas
E . S. Š4äleva juht skm. Silver
Kask ja teaitas, et käesoleva jüri-päevaga
algab Noorte Aasta, selgitades
pisut pikemalt seilie mõtet
ja tähtsust. iSkm E, Aleve selgitas
suurlaagrit ja selle võlusid. Lühike
sõnajvõtfct odi k a mdisolt Kanada
kõrgemadt skautjuhilt.' Ta kütis
eesti noori oma korrektse käitumise
ja kohusetunde pärasit.
„lCotka" Ipk. juht. tänas vanemaid
ja sõpru hästiõnnestumid
ajalehtede korjamise eest, saades
$123.00 noortele toetuseks
laagritesse minekul. .]
Eriline itänu kuulus H. Normetil©
j a J. Ester'ile veoauto laenutamise
eesit. Ta mainis 'ka, 28. mail on
H^amiltonis gaidide-skaütide suur
paraad, mü vanemad võiksid ise
linna jääda ja noored paraadile
saata.
Vaheajal pakuti gaidide ja
H. E . S. S. naisringi poolt kohvi
ja muud suupärast. Ettekannete
osas oli märgata noorte vähesust
ja kava lühisust, k u i d selle lünga
parandas järgnev film õp. T.
Nõmmikult, milles oli huvitav
jälgida noorte tegevust Brasiilias
ja Argentünaš.
ijõippsõna oli H . E . S. S. esimehelt
H. Toonisaluit, kes tänuks
tehtud töö -eest kinkis igale juhile
väikese, ilusa, eestipärase mälestuseseme.
Meeldiv õhtu lõppes
Eesti hümniga sk. A.. Tamme klaveri
saateä.
Endised Westholmi günmasis-tid
tähistasid oma kooli 7(kidat
aastapäeva. Otsustati anda välja
perioodiline , biilletään ning asutati
koolivendade koondis.
Jüripäeval, 23. aiprillil kogunes
22 endist Westholmi gümnaasiumi
õpüast Torontos EüS-i ruumidesse,
et täiustada pidulikult
oma toonase kooli 70-ndat aastapäeva.-
Osavõtjaid oli mitmest
erinevast lennust j a aastakäigus
nü et vanemad kooiivennad olid
fcooii juba lõpetanud, Icui nooremad
alles sündisid. Kõige kaugem
osavõtja, dr. A. Sa.uks, oli kohale
saabunud North Bay'st. Kirjalik-ke
tervitusi oli /tulnud mitmelt
poolit laiast inaaslmast.
Ehkki oodati kokkutulekule üle
30 koolivenna, olid paljud takistatud
tulemast. Kdtatulnute tuj
u see aga palju ei häirinud, vaid
vesteldi koolimMestustest, kuni
korraldajate nimel kuulutas h.
Pöilberg „vahetunni" lõpetatuks,
ütles kõigile teretulemast ja palus
kõiki alla kaetud laudade äärde
õhtusöögile.
Tervituskõnega koolivendadele
esineis Nigol Virro, kes meenutas
viimast kokkutulekut Torontos
kooli 60-nda aastapäeva puhul
ning koolivendi, kes, vahepeal
manalasse varisenud. Nende niä-lesfcu^
fcs peeti vaikne leinasei-sak.
Äleatuspiltidega koolipäs-vilt
esinesid k a Ed. Riisna ja E;
Salurand. 3—4 albumit, mis trükitud
k o d i 30Jndaks aastapäevaks,
käisid csavtõtjaite vahel käest
kätte j a olid'üldise huvi objektideks.
R. Toi luges paar huvitavat
pala Jakob Westholmi sulest ja
nentis, et vana pedagoogi psühholoogilised
õpetused olid niisama
aijakohased läna, kui 40 aastat
tagasi, ehkki auväärse direk.
tori sünnist m möödunud 100
aastat.
Jõudes õhtusöögi ppotoiuuris
kohvini, tutvustas L. Pihlberg
Baitimore'is, ESTO '76-nda kokkutulekul
püstitatud niõitet, anda
välja koolivendade vahel sidepi-da^'
ana ajakiri, milleks ka Balti-more'is
hambaraha kokku pandi
Eeltöödega on juba alustatud
nentis Pihlberg, ning omapooJse'
ettepanekuna soovitas lehele nimmeks
anda koolipõlves käibel olnud
lehekese nime: „Must-Val-gei".
Koosolijad -tervitasid algatust
dlava osavõtu ja, siira toetusega.
Järgmine sõnavõtja, E . Toiger,
tuli uue ja julge ettepanekuga:
asutada „Westu-^oiste" koondis,
et tulevaste kokkutulekute ja
muuda eluavalduste puhuks ei
pea igal korral looma korraldavat,
toimkonda, vaid oleks juba organi-
AlmanAitas toimiuB noortel võistlus
moodsas vüevõisitluses, kus
üidesikoha saavutas eesti sportlane
I. VažMa 5398 punktiga, talle
järgnes V. Sõtshõv 5361 punktiga.
l4-aaisitased Tallinna koolinoored
Kaitrin Soone ja Mari-Ann
Koort võtsid osa 11 riigi ujujate
võistlustest Bulgaarias. K. Soone
püstitas rahvusvclielises konkurentsis
k ^ Eesti rekordit, 200
m kompleksuj^ises 232,8 j a 200
m rinnuliujumises 2.51,2. Need
;iüemused andsid vastavalt kolmanda
j a neljanda koha.
Samal võistlusi vabaujumis^
võistelnud M;-^K. Koort saavutas
kuni 14-a;astaste tüdrukute uued
tippmargid 200 m ajaga 2.15,5 jä
400 m asjaga 4.45,3. Samuti kordas
ta 100 m senist rekordit 1.02,4
Lühemaitel võisitilustel ta oli teine,
400 m
ToröBitd Eesti
õngitsejote ja
Jahimeeste Seltso
..VABA EESTTLASE" TALITUSES
0
Seltsi traditsiooiüiine «Kalameeste
Kevadpidu" õnnestus häs
ti. Suurim tänu lugupeetud peo-külalistele,
Aüio Terale, kes kaunistas
meie pidu eegkavalises osas
ja meie laWcetele varustajatele I
Marksj Poko — Danforth ja jahimeestele
K. Paap'üe, A. Nõmm'-
ele ja H. Suuma'le, kes annetasid
kuus põdrapraadi loterii heaks ja
kalameeste poolt F. Aadlile.
Seltsi juhatus tänab hr. j a pr.
Laanemetsa ja kõiki teisi, peo
heaks kordaminekuks kaasaaiita-jaid.
. .\
^ . JUHATUS
na*
10
Aidake kaasa
„VA6A EESTLASE
levikule. seUega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele
satsioon olesnas. K a ses iattepa-nek
vtõeti ühel häälel vastu j a sa-mas
valiti'ka ajutine esindus, kur
hu kuuluvad E. Toiger, E. Salurand,
L. Pihiberg, R. Piiroja ja
H. Turu. Saimias määrati ka liik-meanaksuks
$5.00 ja kasseeriti
sisse ikohalolijailit. ,,Must.Vaa-gel-
e" hinnaks määraiti $1.50,
kuid koondise liikmeile saadetakse
see tasuta.
Hubane ja koolivendlik fcoos-vübimine
lõpipes varastel hommikutundidel
lubadixsega uuteks
kokkutulekuteks.'
Urne Ivandi — Pargi
Kuldne tammetõim — Näidendid Jsi
ettekanded moortele
L. Wahtras — LUvaklass
Ravimtaimed, 25d retsep&i
Enn NõuVastuvetft
Anna Ahmatova Marie Uader—
H. Micheison Skaatlikul teeS
H. Michelsoü — Noorsootöö radadel
H. Micheison — Eesti radadelt
Eduard Krants — Lmneliitlased (luniletus
Bõna Laapan -> Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
Estoniaa OMcialGiii^
Paul Laan ~ Mõttelend — Pilte ja p^gddis^
Herbert Salu — Utoopiaga futuroloogia
Karin ISaarsen — Lohengrini labkomia®
K. im — Tarto Uniyers% tn Estonia
A. Kübja — Kadamid kodud mSlsstaisõi ^
A. Kubja — Mälestusi kodasaarolt
A. Kübja — Pallikesed I
E. Uustalu ja Ri Moorä Soomejp<4sid!
« 6 lk. + 64 i&. lotosid \
Leho Lumiste Alamuse Andres biograaä
Une jutustus kirjanik Oäsar Lutat
L. Lumiste — Atlandi aknal
L. Lumiste ~ ElDad külas
Ä. Vcffliü — Ristsdnad l
A. Vomm—^stsSnäd O
A.Vomm-
3.50
3.-
4.30
9.-
) 3.-
§^
5.-
M
44
.8.50
2.-
LSO
6.65
2.1^
15
35
35
40
25
40
A. Vomm -> Eištsonad IV
Ants Vomm — Mlnn hing
K. Eerme Snmai laevad ja elavai
mälestused
K. Eerme — Päevata päevad Ja ööta
S. EM>aum — AJatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, ISars Ja Ersimm
J. Piftka—Rajusõlmed
T. Tamm — Need teod süüdistavad M
A. Käbin - Võim Ja muld
Urve Karu&s Kodakoisdrar (ludetiaskogu).
2.^
m
4.-
4.~
ao
m
40
15
40
30
5.
LASTELE:
õpeta mind lugema S (õpper ja tööraamat
eelkooUealistele lastele värvitrükis)^^
õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraass^t
eelkooliealistele lastele vimtslikis)
40
2.25
ÄRViKORiC
5.^
mi PEATÜKK: ACAPULCO ,
•\ Lennuk maandus mitme järsu
hüppega. Meie Air Quebec'i piloot
vist oli kas liiga väikeste kogemustega,
või oh ta liiga palju
Bacardi-kokteile sisse võtnud.
Meie muidugi oüme ka. Nagu välja
tuli, olime me nungisuguse
grupi-lennuga kaasas ja kõik-joogid
olid priid. KliUap Kiiv ja Kompanii
olid välja rehkendanud, et nii
tuli sõit odavam. J a sent kokku
hoitud on sent teenitud.
Kui lemukist välja astusime, loi
meile kuumuseledtsak vastu nagu
säunalavalt. Mul Hakkas kohe higi
sorinal jooksma, ega jäänud enae
järgi kui saime hotelli õhujahutü-sega-
varustatud vastu-võtu-ruürai.
Aga sinnani läks veel tükk aega.
Taksot polnud kuskilt saada,
niisiis kauplesime end jälle selle
grupireisu-gnipiga kaasa. Nendele
oli buss vastu tulnud, mis nad linna
pidi viima — lennujaam asus, nagu
enamasti ikka, linnast väljas.
! Leppisime giiipi juhiga kokku ja
meil lubati oma pakid pardale
tuua. Viskasime kohvrid võrkriiu-
\ leile ja laskusime higistades tuli-fcuümadele
kunstnahaga kaetud
istmetele. Biissi õhujahutus e i töötanud,
aga bussijuhil' oli eliektri-lehvik
nina all, mis kuuma õhku
edasi-tagasi lügutas. Tee ääres
koikusid tohnused pahnid, suurte
nahksete lehtedega. Kanad ja vasikad
jooksid süB-seal üle pragunenud
asfalt-tee. Tee oli palistatud
viltuvajunud plekkonnidega,
laiakstaotud konservikarpidest
meisterdatud, katuseks kuivanud
pilliroog. Sün-seal keetsid lamedate
tõmmude nägudega sitsipluusi-des
naised kividele dutatud lõkkel
kolmejalgses raudpotis õhtusöögiks
ube.
„Teretulemast Mehhikosse! Teretulemast
Guerrero osariiki!" hüü^^
diis tõmmejumeltne bussijuht, nor
katsmüts kuklase lükatud. Guerrero,
see tähendab hispaania keeli
sõjameest. Arvasin, et see siin pidi
õige sõjakas osajriik olema. Aga
hiljem mulle öeldi, et nii olevat
hoopis olnud selle kange hispaanlase
nimi, kes kunagi siinse Vaikse
ookeani rannariba indiaäniaste
käest ära vallutas. Vallutas kull
muidugi ainult nime poolest, sect
praegu oli siin arvatavasti rohkem
indiaanlasi kui siis, enne
Guerrero tulemist. Ainult et muidugi
neil pohiud siis plekk-konservi-karpe,
millest maju ehitada. Ki
tea, kuidas nad siis hakkama said?
Võibolla kasutasid konnakarpe,
ha-ha?
„Acapulco" tähendavat^ kohalike
indukate keeles „püliroogude paika",
nii teadis meile bussijuht puhuda.
Ta rääkis päris head inglise
keelt, vahetevahel mõne hispaaniakeelse
sõnaga hulka. Ta teatas
meile, et ta on väga vaene poiss,
saab väga vähe palka, ja sellepärast
on meiepoolsed igasugused
väiksed annid teretulnud. Tal oli
keegi noor tõmmunäoline tütarlaps
kaasas, kes pidi selle turistigrupi
ametlik tõlk olema, aga kuna plika
peale hispaania keele veel ainult
prantsuse keelt rääkis, siis läks
see täile pisut raskeks. Me tulime
Quebec Airi lennukiga, mehhiklased
teadsid et Quebec'i provintsis
räägitakse prantsuse keelt, seepärast
saadeti iheile prantsusekeele
tõlk. Aga maandumisel tuli välja,
et meil oli ainult üks prantsus-kanadalane
pardal, j a see rääkis
ka vabalt inglise keelt. Temakesel
pohiud selle tõttu palju tegemist
ja bussijuht nimega Tomas võttis
asja üle tal oli inglise keel kui
vesi. Oli paar aastat Kalifornias
apelsine korjamas käinud.
Tee lookles mööda hoburaua-ku-julist
Acapulco lahe äärt.. Väljas
oU nüi^d juba hämardumas, sün-seal
süttisid tuled. Eemal paistsid
Acapulco luksushotellide ja korte-rimajade
kõrged tornid. Sün-seal
lömitasid plekkpurkidest ja p,<lli.
roost hütid itohnuses kaktustega la
viletsate pahnidega kaetud mägi
maastikus. Vahutavad ookeanilained
murdusid meist mitusada
meetrit allpool asuval liivarannal.
„Senors y Sehpriitas, Ladies m
Hhentlemen", hõikas bussijuht Ti>
,mas, „siin näete seda kuulsat
Acapulco randa — ja kuulsaid hotelle,
nagu E l Matador, E l Torea-dor,
E l Conquistador, E l Liberta-d
o r . . . ja siis tulevad meie kuulsad
restoranid ja ööklubid \ . . E l
Pescador, E l Fundador, E l Mira-d
o r . . . "
Närused lapsed ajasid tee-ääri
mööda taga uimaseid eesleid, l a medate
nägudega indiaaninaised
imetasid bambuskatuste varjus
tõmmunahalisi beebisid, kanad-ku-ked
siblisid tobnus, seapõrsad
jooksid kaktuste vahel. Alles siis
kui juba päris kõrgetomiliste ho-itellide
hulka jõudsime, hakkasime
enam-vähem normaalselt riietatud
inimesi nägema. Aga need paistsid
tublisti valgemate nägudega kui
siinsed tõmmud piUiröo-elanikud.
Ilmselt ei ohiud siin tegemist mitte
ainult klassi-vahega, vaid ka
rassi-vahega. Kohalikud vaesed indiaanlased
olid peaaegu mustanahalised,
kuna valgemate jumedega
,;niestizo"-d näisid jõukamasse
keskklassi kuuluvat Aga neegripa^
raseid näojooni ei paistnud kellelgi
olevat — kõik olid kas täisverd või
poolverd ,4ndios". Hispaania veri,
ükskõdk kui suur protsent seda siin
veel liikvel olij näis endaga ka
jõukust kaasa toovat.
„Senores y Senoritas", teatas
bussijuht, „tuleb Hotel E l Plaza de
Sol ja esimene peatus. Kel on reservatsioonid,
palume maha astuda."
^
Tahtsin . ka üles tõusta, aga
Küv hoidis mind vamikatpidi tagasi.
„Ei veel, Harv", ütles ta. „Meie
oma nimi on E l Matador."
Umbes pool turistidest trügisid
maha. Ka meie prantsus-keelt rääkiv
turisti juht jäi siia, turistide
ba
Järgiriirie peatus tuli mõned minutid
hiljem, ühe teise sum'e hotelli
ees, m i s ta nimi siis ka oli:
Mirados yõi Fundador. Siinsamas,
valgekslübjatud müüri taga, kohisesid
Vaikse ookeani lained.
; Kiiv pühkis varrukaga üle higise
otsaesise.
„Põrgu... lähdks hea meelega
sinna ookeani üjuma'^, ohkas ta.
Harv, oled sa enne soolase mere
ääresolnud?"
,,Soolase mere äärest" ime.stasin
mina, „ m a olen soolase mere ääres
sündinud ja kasvanud!"
„Mina pole veel elus soolavees
ujunud", õiendas Kiiv, „ja enne
kui me siit ära läheme, tahan vähemalt
korra käia."
Arvasin, et küllap meil avaneb
võimalus.
Vümaks olime oma ,JElMata-d!
or"-i juures. Heitsin kure pilgu
aknast välja — ümberringi olid ainult
viltuvajunud hütid ja katos-põõsad.
Aga meie nina all tõusis
kõrgehitus — vähemalt kümnekordne,
kaares betoon-yerandade-ga,
sõiduteedega, värviliste j^ike-sevarjüdega.
Isegi privaat-tennis-väljakud,
baarid j a ujumisbasseinid
näisid siin olevat. Siin-se^l
sibas ringi valgekuuelisi hotelll-teenistujaid.
Ainult turiste polnud
palju näha: Aga see oli öhk ka arusaadav,
kuna meie hotell asus poolel
mäeküljel; yÕdboUa pool niiüi
või enamgi rannä-äärsest turistide
piirkonnast.
Buss sõitis ümber majanurga ja
pani meie seltskorjia maha tagaukse
juures. Hotelli näis poolest
saadik mäe sisse ehitatud, mi et
tagauks oli esipoolega võrreldes
kolmanda kõira kõrgusel. Mäenõl-vak
oli kaunis järsk. Mõtlesin, et
kui siit vihmasajuga mööda libedat
mäefcülge a l a nüjines komistad,
ei saa enne pidama kui Vaikses
Haarasime oma kohvrid ja hakkasime
väljapoole liikuma. Meie
näisime olevat viimased reisijad,
teisi enamIsiin maha elläinud.
,,TwennV peso, Stores," p ' r f a -
vor", ütles bussijuht. Salvil ei
paistsiud järsku peenraha olevat.
Seepärast pidin miiia mak^iia.
Andsin bussijuhile kaks fcümnepe-sos
paber-rahä, enne bussijaamsis
vahetatud, ja ta näis rahule jäävat.
Kaheksa senti peso — see teeb dollar
kuuskümmend. Hea küll, ega
taksoga odavaniini poleks saanud,
kui oleks me mõne leidnud...
„Gracias, Senores... head puhkust,
mu härrad", soovis bussijuht
Tomas, valgete hammaste
vMkuÜes tõmmus näos. J a nende
heade soovidega läksime me klaasuksest
sisse, kohvrid iiäpus.
See hoteUi tagakülg näiski fcük-liste-
vaSfüvÕtuks olevat, sest mõnusalt
jahedas suures fuajees i ^ -
sis ' keegi yasknööbilises valges
kuues lakutud juustega caballero.
küünarnukiga ölaboraatselt väi ja-nikerdatud
ätsteegi-stiiiis letile
toetades, kus asusid külalisraamat
ja psgistreerimis-kartoteek. Aga
see hotellianietnik ei näidamd
nieie vastu mingit erilist huvi üi^,
vaid puhus magusasti juttu kahe
yalgesärgilise, tihedates sinistes
aga alt laialt lehviyates madniste-pükstes
süngevõitu selliga, bes
fihnis-näbtud ,3)andido"-de mõõdu
välja andsid. 3
•
I .
ADV<!
ENI
ADV(
Sloom 1912,1
Toronto
PqstiaadresJ
Oi^. CBayj
TeW
M-tundi tel
ADO
iei£THE]
Adv^
3@S Bay St.j
õhtuü
tfHM
RAAM
JOHN
Amatj
töörfilnd
käesoievj
COUVf
rontos.
peavad
m a i l ^ j(
võti
võimalil
meesitele
8 mm,
ses, mi
timlm-
P2
naks
antakse I
nagu st
mentas
joonis
nähtud
da fü
tab K£
origii
rim
16 aast
^ Pidusl
eriti, etj
võtaksi(f
fomiait
Petersoj
DundasI
M9A l i
on
E. S.
olek !to|
Noort
Kõik k|
Vetei
igal
Senior
ferin &|
s jooni
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 5, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-05-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770505 |
Description
| Title | 1977-05-05-06 |
| OCR text |
VABA EiSOTLÄm J^späflnraiä, 5:^^^ Nr. 84
Nr. 34
1 Gaidide ja skautide ühine jiiripäeva pidulik koondus ja ettekannete
õhtu toünus 23. apriUÜ kiriku all saalis, õhtule öl! kogw-menud
väike noorte sõprade ja vanemate hulk. Kahjuks koos
Moorte vähenemisega hõrenevad ka publiku read. Rõõm oli aga
näha mi arvukalt esindatud Torontost K.E.G. Maleva ja K. E . S.
Maleva liikmeid, eesotsas peagaid Hilja Kuutma ja peaskaut
Jaan Lepp'^a. Igale gaidjuhile kinnitati rinda kevadlilledest
kimbuke tänuks küllatuleku eest — ngdff. Viffge-Kai
ja gd. Helga Mälbergi poolt.
KodKvenndd Westa
hoflillist M t y s i i .
1 Kevadiseat kaimistatud ja gai-
{|icle näputööga ilustatud kohvilaud
paiMte mugavajt kuulamist
l a lõhtu veetmist.
l feiduiik osa algas lippude defi-leeg!
a, millele järgnes „ 0 Canar
4a" sk. Andres Tamme klaved
saiatel, ,^õttesild teodumaale"
Isandis efcte iädusalt v-gd. Süsan
Süit. Paitvuse pidas abipraost Tõnis
Nõonmik, mille aluseiks odi
,,Siiia öledänaa sool!'* Eesti keeles
tervitas külalssi j a noortesõp-m
gaidide juht ngdr. Merike K o ger,
ingliskeelne tervitusnskm.
H ^ o Bolil'ilt. Sellele järgnes
kohe. gaidide pidulik ikoöndus»
mille avas „Ktmgla" saiga juht
ngdr. M . Koger. Tervitusi tõid
Torontost i a . ikoMdeilit gaididelt
'^^bas (maailmas peagaid Hilja
Kiiütmia ja E. G. M. K. j uM
ngdr. T. Kütt, viimane oma sõnavõtu
loipus andis iüle k a auhinnad
parimaitele örnietaairite müüjatele
— ngdr. Virgemal Lindaja, gd.
Susan Suit j a heU. l i n d a Ploom.
Gaidide piduliku osa lõpetas
.,Kungla" vanem ngdr., Ellen
Undaja lühikese sõnavõtuga
lootuses, et sügisel ehk pikenevad
read hellakeste arvel ja
see, mida täna mõtleme ja teeme,
on eilse vili Ja homse see-
Ta tänas noori juiit 'tubli itöö eest,
keäle õlgadel oli seHe aasta juii-tsnine.
Tänu kuulus k a Torontost
saabunud külalisteJe, samuti õp-
T. Nõmmikule ja H . E. S. S. nais-rüigile,
eesotsas siende esinaise
M. Malbergiga. Üliatusiiku kiiigi-tus9
itõi kaasa õp. T, Nõmmik Torontost,
tulles — Toronto Jakobi
k(^duse naisringi poolt maitsva
kringli.
Järgnevalt asuski skaudid ritta,
et alustada oma piduliku koondusega.
,^citka" Ipk. juht skm. Carl
AarlalKt avas koonduse, mille järele
skm. A. Himma andis hundu-dele
märgid tubli töö eest ning
parima hundu rändkarika viis sel
aastal koju Allan Himma. Skj.
Allan Pertens jagas sk-de märgid,
kelleks olid Eddjr Aarlaiht ja Andres
Tamm; vendurite huviala ja
telgitamise märgid said Mart
Himma, Robert Saar ja Tarmo
Koger skmHaimo Bohlllt.
„Kotkä" Ipk. „majandusminis-ier**
— skm. Maks Pertens andis
üle preemiad õnnetaalri
müügi eest.
Parimad müüjad: sk. Tarmo Koger,
hundud Thomas Laurimaa,
Allan Himmä. Andres Aärlaht ja
sk. Andres Tamm. lipk juht skm.
Gari Aarlalit tervitas külalisi. Pea^
skaut Jaan Lepp tervitas kõikide
skautide poolt jüripäeva soovide-fca
ja Eesti Gaidide Liidu j a E ^ i
Sfcaotide Liidu poolt annetas üle-maaitaijsed
teenetemärgi'Tamm©-
täht II järk koos diplomiga Hamiltoni
gaidide ja skautide kauaaegsele
abiätaaale ja sõbrale hr.
Johaimeš Ester-iie. Abipraiost Tõnis
Nõmn:ük'ule /tänuks abi ja
koostöö eest panid ngdr. E. Lindaga
ja esk.C. Aarlaht kaela k i r i ku
õpataija salli. Järgnevalt ^tervitas
E . S. Š4äleva juht skm. Silver
Kask ja teaitas, et käesoleva jüri-päevaga
algab Noorte Aasta, selgitades
pisut pikemalt seilie mõtet
ja tähtsust. iSkm E, Aleve selgitas
suurlaagrit ja selle võlusid. Lühike
sõnajvõtfct odi k a mdisolt Kanada
kõrgemadt skautjuhilt.' Ta kütis
eesti noori oma korrektse käitumise
ja kohusetunde pärasit.
„lCotka" Ipk. juht. tänas vanemaid
ja sõpru hästiõnnestumid
ajalehtede korjamise eest, saades
$123.00 noortele toetuseks
laagritesse minekul. .]
Eriline itänu kuulus H. Normetil©
j a J. Ester'ile veoauto laenutamise
eesit. Ta mainis 'ka, 28. mail on
H^amiltonis gaidide-skaütide suur
paraad, mü vanemad võiksid ise
linna jääda ja noored paraadile
saata.
Vaheajal pakuti gaidide ja
H. E . S. S. naisringi poolt kohvi
ja muud suupärast. Ettekannete
osas oli märgata noorte vähesust
ja kava lühisust, k u i d selle lünga
parandas järgnev film õp. T.
Nõmmikult, milles oli huvitav
jälgida noorte tegevust Brasiilias
ja Argentünaš.
ijõippsõna oli H . E . S. S. esimehelt
H. Toonisaluit, kes tänuks
tehtud töö -eest kinkis igale juhile
väikese, ilusa, eestipärase mälestuseseme.
Meeldiv õhtu lõppes
Eesti hümniga sk. A.. Tamme klaveri
saateä.
Endised Westholmi günmasis-tid
tähistasid oma kooli 7(kidat
aastapäeva. Otsustati anda välja
perioodiline , biilletään ning asutati
koolivendade koondis.
Jüripäeval, 23. aiprillil kogunes
22 endist Westholmi gümnaasiumi
õpüast Torontos EüS-i ruumidesse,
et täiustada pidulikult
oma toonase kooli 70-ndat aastapäeva.-
Osavõtjaid oli mitmest
erinevast lennust j a aastakäigus
nü et vanemad kooiivennad olid
fcooii juba lõpetanud, Icui nooremad
alles sündisid. Kõige kaugem
osavõtja, dr. A. Sa.uks, oli kohale
saabunud North Bay'st. Kirjalik-ke
tervitusi oli /tulnud mitmelt
poolit laiast inaaslmast.
Ehkki oodati kokkutulekule üle
30 koolivenna, olid paljud takistatud
tulemast. Kdtatulnute tuj
u see aga palju ei häirinud, vaid
vesteldi koolimMestustest, kuni
korraldajate nimel kuulutas h.
Pöilberg „vahetunni" lõpetatuks,
ütles kõigile teretulemast ja palus
kõiki alla kaetud laudade äärde
õhtusöögile.
Tervituskõnega koolivendadele
esineis Nigol Virro, kes meenutas
viimast kokkutulekut Torontos
kooli 60-nda aastapäeva puhul
ning koolivendi, kes, vahepeal
manalasse varisenud. Nende niä-lesfcu^
fcs peeti vaikne leinasei-sak.
Äleatuspiltidega koolipäs-vilt
esinesid k a Ed. Riisna ja E;
Salurand. 3—4 albumit, mis trükitud
k o d i 30Jndaks aastapäevaks,
käisid csavtõtjaite vahel käest
kätte j a olid'üldise huvi objektideks.
R. Toi luges paar huvitavat
pala Jakob Westholmi sulest ja
nentis, et vana pedagoogi psühholoogilised
õpetused olid niisama
aijakohased läna, kui 40 aastat
tagasi, ehkki auväärse direk.
tori sünnist m möödunud 100
aastat.
Jõudes õhtusöögi ppotoiuuris
kohvini, tutvustas L. Pihlberg
Baitimore'is, ESTO '76-nda kokkutulekul
püstitatud niõitet, anda
välja koolivendade vahel sidepi-da^'
ana ajakiri, milleks ka Balti-more'is
hambaraha kokku pandi
Eeltöödega on juba alustatud
nentis Pihlberg, ning omapooJse'
ettepanekuna soovitas lehele nimmeks
anda koolipõlves käibel olnud
lehekese nime: „Must-Val-gei".
Koosolijad -tervitasid algatust
dlava osavõtu ja, siira toetusega.
Järgmine sõnavõtja, E . Toiger,
tuli uue ja julge ettepanekuga:
asutada „Westu-^oiste" koondis,
et tulevaste kokkutulekute ja
muuda eluavalduste puhuks ei
pea igal korral looma korraldavat,
toimkonda, vaid oleks juba organi-
AlmanAitas toimiuB noortel võistlus
moodsas vüevõisitluses, kus
üidesikoha saavutas eesti sportlane
I. VažMa 5398 punktiga, talle
järgnes V. Sõtshõv 5361 punktiga.
l4-aaisitased Tallinna koolinoored
Kaitrin Soone ja Mari-Ann
Koort võtsid osa 11 riigi ujujate
võistlustest Bulgaarias. K. Soone
püstitas rahvusvclielises konkurentsis
k ^ Eesti rekordit, 200
m kompleksuj^ises 232,8 j a 200
m rinnuliujumises 2.51,2. Need
;iüemused andsid vastavalt kolmanda
j a neljanda koha.
Samal võistlusi vabaujumis^
võistelnud M;-^K. Koort saavutas
kuni 14-a;astaste tüdrukute uued
tippmargid 200 m ajaga 2.15,5 jä
400 m asjaga 4.45,3. Samuti kordas
ta 100 m senist rekordit 1.02,4
Lühemaitel võisitilustel ta oli teine,
400 m
ToröBitd Eesti
õngitsejote ja
Jahimeeste Seltso
..VABA EESTTLASE" TALITUSES
0
Seltsi traditsiooiüiine «Kalameeste
Kevadpidu" õnnestus häs
ti. Suurim tänu lugupeetud peo-külalistele,
Aüio Terale, kes kaunistas
meie pidu eegkavalises osas
ja meie laWcetele varustajatele I
Marksj Poko — Danforth ja jahimeestele
K. Paap'üe, A. Nõmm'-
ele ja H. Suuma'le, kes annetasid
kuus põdrapraadi loterii heaks ja
kalameeste poolt F. Aadlile.
Seltsi juhatus tänab hr. j a pr.
Laanemetsa ja kõiki teisi, peo
heaks kordaminekuks kaasaaiita-jaid.
. .\
^ . JUHATUS
na*
10
Aidake kaasa
„VA6A EESTLASE
levikule. seUega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele
satsioon olesnas. K a ses iattepa-nek
vtõeti ühel häälel vastu j a sa-mas
valiti'ka ajutine esindus, kur
hu kuuluvad E. Toiger, E. Salurand,
L. Pihiberg, R. Piiroja ja
H. Turu. Saimias määrati ka liik-meanaksuks
$5.00 ja kasseeriti
sisse ikohalolijailit. ,,Must.Vaa-gel-
e" hinnaks määraiti $1.50,
kuid koondise liikmeile saadetakse
see tasuta.
Hubane ja koolivendlik fcoos-vübimine
lõpipes varastel hommikutundidel
lubadixsega uuteks
kokkutulekuteks.'
Urne Ivandi — Pargi
Kuldne tammetõim — Näidendid Jsi
ettekanded moortele
L. Wahtras — LUvaklass
Ravimtaimed, 25d retsep&i
Enn NõuVastuvetft
Anna Ahmatova Marie Uader—
H. Micheison Skaatlikul teeS
H. Michelsoü — Noorsootöö radadel
H. Micheison — Eesti radadelt
Eduard Krants — Lmneliitlased (luniletus
Bõna Laapan -> Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
Estoniaa OMcialGiii^
Paul Laan ~ Mõttelend — Pilte ja p^gddis^
Herbert Salu — Utoopiaga futuroloogia
Karin ISaarsen — Lohengrini labkomia®
K. im — Tarto Uniyers% tn Estonia
A. Kübja — Kadamid kodud mSlsstaisõi ^
A. Kubja — Mälestusi kodasaarolt
A. Kübja — Pallikesed I
E. Uustalu ja Ri Moorä Soomejp<4sid!
« 6 lk. + 64 i&. lotosid \
Leho Lumiste Alamuse Andres biograaä
Une jutustus kirjanik Oäsar Lutat
L. Lumiste — Atlandi aknal
L. Lumiste ~ ElDad külas
Ä. Vcffliü — Ristsdnad l
A. Vomm—^stsSnäd O
A.Vomm-
3.50
3.-
4.30
9.-
) 3.-
§^
5.-
M
44
.8.50
2.-
LSO
6.65
2.1^
15
35
35
40
25
40
A. Vomm -> Eištsonad IV
Ants Vomm — Mlnn hing
K. Eerme Snmai laevad ja elavai
mälestused
K. Eerme — Päevata päevad Ja ööta
S. EM>aum — AJatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, ISars Ja Ersimm
J. Piftka—Rajusõlmed
T. Tamm — Need teod süüdistavad M
A. Käbin - Võim Ja muld
Urve Karu&s Kodakoisdrar (ludetiaskogu).
2.^
m
4.-
4.~
ao
m
40
15
40
30
5.
LASTELE:
õpeta mind lugema S (õpper ja tööraamat
eelkooUealistele lastele värvitrükis)^^
õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraass^t
eelkooliealistele lastele vimtslikis)
40
2.25
ÄRViKORiC
5.^
mi PEATÜKK: ACAPULCO ,
•\ Lennuk maandus mitme järsu
hüppega. Meie Air Quebec'i piloot
vist oli kas liiga väikeste kogemustega,
või oh ta liiga palju
Bacardi-kokteile sisse võtnud.
Meie muidugi oüme ka. Nagu välja
tuli, olime me nungisuguse
grupi-lennuga kaasas ja kõik-joogid
olid priid. KliUap Kiiv ja Kompanii
olid välja rehkendanud, et nii
tuli sõit odavam. J a sent kokku
hoitud on sent teenitud.
Kui lemukist välja astusime, loi
meile kuumuseledtsak vastu nagu
säunalavalt. Mul Hakkas kohe higi
sorinal jooksma, ega jäänud enae
järgi kui saime hotelli õhujahutü-sega-
varustatud vastu-võtu-ruürai.
Aga sinnani läks veel tükk aega.
Taksot polnud kuskilt saada,
niisiis kauplesime end jälle selle
grupireisu-gnipiga kaasa. Nendele
oli buss vastu tulnud, mis nad linna
pidi viima — lennujaam asus, nagu
enamasti ikka, linnast väljas.
! Leppisime giiipi juhiga kokku ja
meil lubati oma pakid pardale
tuua. Viskasime kohvrid võrkriiu-
\ leile ja laskusime higistades tuli-fcuümadele
kunstnahaga kaetud
istmetele. Biissi õhujahutus e i töötanud,
aga bussijuhil' oli eliektri-lehvik
nina all, mis kuuma õhku
edasi-tagasi lügutas. Tee ääres
koikusid tohnused pahnid, suurte
nahksete lehtedega. Kanad ja vasikad
jooksid süB-seal üle pragunenud
asfalt-tee. Tee oli palistatud
viltuvajunud plekkonnidega,
laiakstaotud konservikarpidest
meisterdatud, katuseks kuivanud
pilliroog. Sün-seal keetsid lamedate
tõmmude nägudega sitsipluusi-des
naised kividele dutatud lõkkel
kolmejalgses raudpotis õhtusöögiks
ube.
„Teretulemast Mehhikosse! Teretulemast
Guerrero osariiki!" hüü^^
diis tõmmejumeltne bussijuht, nor
katsmüts kuklase lükatud. Guerrero,
see tähendab hispaania keeli
sõjameest. Arvasin, et see siin pidi
õige sõjakas osajriik olema. Aga
hiljem mulle öeldi, et nii olevat
hoopis olnud selle kange hispaanlase
nimi, kes kunagi siinse Vaikse
ookeani rannariba indiaäniaste
käest ära vallutas. Vallutas kull
muidugi ainult nime poolest, sect
praegu oli siin arvatavasti rohkem
indiaanlasi kui siis, enne
Guerrero tulemist. Ainult et muidugi
neil pohiud siis plekk-konservi-karpe,
millest maju ehitada. Ki
tea, kuidas nad siis hakkama said?
Võibolla kasutasid konnakarpe,
ha-ha?
„Acapulco" tähendavat^ kohalike
indukate keeles „püliroogude paika",
nii teadis meile bussijuht puhuda.
Ta rääkis päris head inglise
keelt, vahetevahel mõne hispaaniakeelse
sõnaga hulka. Ta teatas
meile, et ta on väga vaene poiss,
saab väga vähe palka, ja sellepärast
on meiepoolsed igasugused
väiksed annid teretulnud. Tal oli
keegi noor tõmmunäoline tütarlaps
kaasas, kes pidi selle turistigrupi
ametlik tõlk olema, aga kuna plika
peale hispaania keele veel ainult
prantsuse keelt rääkis, siis läks
see täile pisut raskeks. Me tulime
Quebec Airi lennukiga, mehhiklased
teadsid et Quebec'i provintsis
räägitakse prantsuse keelt, seepärast
saadeti iheile prantsusekeele
tõlk. Aga maandumisel tuli välja,
et meil oli ainult üks prantsus-kanadalane
pardal, j a see rääkis
ka vabalt inglise keelt. Temakesel
pohiud selle tõttu palju tegemist
ja bussijuht nimega Tomas võttis
asja üle tal oli inglise keel kui
vesi. Oli paar aastat Kalifornias
apelsine korjamas käinud.
Tee lookles mööda hoburaua-ku-julist
Acapulco lahe äärt.. Väljas
oU nüi^d juba hämardumas, sün-seal
süttisid tuled. Eemal paistsid
Acapulco luksushotellide ja korte-rimajade
kõrged tornid. Sün-seal
lömitasid plekkpurkidest ja p, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-05-05-06
