1977-05-05-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 34
laarid
sti ajaMriandu-lunlstide
1. mai
[id, mis amiavad
ivõtlilm pildi
Isise- ja välispo-
Imidest. Toome
tamiseks mõned
lest.
lidu töötajad!
stlikku võistlust
lt)0. aastapäeva
põtmiseks.
(kunstitegelased.
Hoidke kõrgel
parteilisuse ja
}u. Pöliendage
[.terliklms rahva
ituse teenimise-luure
koduinaa
id! Tõstke igati
3ti, t^ustage
ist rahvama-itage
sirguvat
ideaalide
lõtete vaimus,
töösse teadliku
lunistid! Võidei-ja
tööllsparteK-terentšil
seatud
ivutamise eest.
rahvastele, kes
kbloniaalahelad
lõltumatuse tu-sotsiaalelu,.
ma-luri
arendamise
eest, rahvus-
^ussuhete õigla-'
Ukul alusel üm-leest.
lüüdisaja kolme
foonilise jõu
sialismi, rahvus-iaadi
ja rahvus-ise
— võimas
Hispaania töö-
[igile progressuy-kes
võitlevad
luse ja iseseisva
loosungeid oli
jritud 66 ning
«demokraatiast"
>retavai juttu, et
täitsid peaaegu
id Eestis ilmuva
lahva Hääle" esi-femaailma
eksper-ikutele
ei meeldi
president Carteri
cenqamise alla-
)Iiitika. Põhjuseid
ütmesuguseid —
|ele ja kommen-le
selge venelaste
[5g, osa neist süm-
>mmunismile jä
ja osa on lihtsalt
uus poliitika se-kusat
unerahu,
[viisiliselt tegutsev
asutus The Inter-ite
for' Strategic
on rahviisvaheli-ja
kellest peetak-sealpool
raudset
inud intensiivselt
atakeerima presi-
JoIUtikat N. Liidu
Hdalapäevad tagasi
Itüudi väljaandes
^ey 1976" mainiiak-sttepanekud
vene-iiliste
tuumarelva-on
„iganenud"
[endi avalik toetus
Iidele annab loodei
d tulemusi. Uuri-igal
aastal, leinab
5inger-Ford'i aegu.
Il juures, et kui
fdbrad ja vaenlased
idunud novembris
Itada Ühendriikide
5tel, oleksid nad
pk valinud Fordi,
rdetakse, et presi-fõhu
asetus inimõi-ib
N. Liidu võimud
liuhtes karmimaks
(stada detente põhi-
:t sellelaadilisi „uu-ib
päevavalgele ü-lurmal
arvul kus
idlaks oma senise
[de ja ei tõmbu tar-lult
mõistamatuks.
Strateegiliste üuri-mt
tahab iga hinna
)rdi, kuna isegi tema
taipas lõpuks de-õõnestavat
toimet
selle sõna oma sõ-
!1
v1iyi
ii
li.
iili!
.
Hr. 34 VABA EESTLANE nMjapä^
7. Ja 8. mail on valvearstiks
Tari. t d . 922-3824.
Äystraalläeie Eešfi
Mcifäseesfi koolis
Sämaa ajal kui leidub üksikuid
eejstlasi, k e M e lapsed' ei valda
sõaiagi eesti (k^lt vanemafte asja=
tAisiiämatuse itõfetu kasvatuslikes
küsim:liBites. leidub teistesse rahvustesse
kuuluvaid, kes huvituvad
eesU keelest ja cn asunud selle
õppimisele. tJheks iüisuguseks huvitavaks
isikuks on 24-aastane
austt^aülanna Glenys Tcllhurst,
kes viibib igal. fcöodlpäevaa New
Yorgi Eesti Moja^, kus ta keeleteadlase
Leida Jiiksi juures õpib
eesti keelt.
Glenys Toihurst töötab praegu
ÜN-i Austraalia missioonis, olles
ma& öeda kolm aastat töötanud
Austraalia esinduses Bangkokis.
Ta jääb New: Yorki veel kaheks
«aiSälaks.. - . - [ ' "/r
Huvi eesti keele vastu hakkas
Qlenj^ Ikjihurst tundma oma ko-dumaal.
Olles pärit Adelaidešt ca
80 miili ©emal asuvast Glare'st,
tuirranud ta Lindsaarte perekon-naga,
'kes ela.vad Adelaides. Pr. L.
Lindsaar õpetanud Glenysüe rnõ-ned
^e^ikeelsöd sõnad. Asunud
New Yoiiki, saanud^ ,ta kuulda, et
selies linnas on Eesti Maja; kuhu
ta mt^i helfetainud ja palunud
mtomffiltsiooni, kas leidub isik,
kes nõustuks temale eesti keelt
õpetama. Nii saigi ta kontakti
kaeaebaadiase Leida Juksiga, kel-
M eesti keel' on erialaks. Ja nii
a l ^ s ^ eesti k^le õppetunnid.
(VES)
Uükootide lõpetajciid
üniversity of South Wales Sydneys
lõpetas väljapaistvate tule-musbega
„University Medal'iga"
aldkitrünseneri alal BEng. kraadiga
Rein Vesilo. Ta lõpetas enne
1974. a. Science fakulteedil
^anas ülikoolis BSc kraadiga. Lõ-pcertaja,
kes siirdus tööle (ühte
elektriala suurfirniaise oli agar
kaasaiööja noorte tegevuses spor-
.dis, males, rahvatantsurühmas,
d i Sydney Eesti Üliõpilaskonna
juhattuslüge jne.. Ta üiidis Aust-rasüas
Jhs. Kus;|ia Vesilo pojana.
•|BBMnBUifllillll'll»«i.i i « n ii
R Õ B E R T S O N M Ö T Ö R S a i D / . - ' V.
1555 D A N F O R T H "AVENUE^' V ' '-T- - '
TORONTO. O N Y M4J ;iN7:i : ' '
T E L E F O N , 4 6 6 - 1 1 3" 5 ' , '
Toronto Eesti Meeskoori austamine pärast hiljuti Montrealis toimunud kontserti. Keskel esiplaanil
koorijuht e . Toi. temast paremal solist R. Pohlak, keUele HeÜe Vaus annab üle mii. Paremal Moiiat-reali
Eesti Seltsi esimees E . Aser. ; Foto: E. Sügi^
Sdksa agaleht iajtimiacide venestamise^^
BONN (ER) — Pealkirjade äU,,Unustatud tragöödia", ,.Kuidas rahvad lastakse verest tüh-jaks
joosta''ja ,,Venestaniine Balti Ädes^^ konservatiivne nädalleht
„Bayemkuider", mille väljaandjaks Franz Josef Strauss, pikema kirjutise venestamise kohta Bal-tiriikides.
;
OJTÄWA Otsene ajakaoiEs tofeisaika^
tõusis 1976. a, Kanadas 10.624.130-le tööpäevade, kdUmitavsiil
aprillis avaldatud M e k d h a ^ statistilised andmed. Eogosnm-ixm
olli lG3Q s t r e ^ M i n ^ ^ 1.582. ^ 1 töölist (nend^lralgsä
830.000. töölist, kes demonstfeeBisiä ,j>rotestipffl©val" 14. .okt;.
1976);" / •.;•^••
vesta)kld ka viis streiki, mis
keskvalitsuse asutistes, kuhu olid
segatud 408 töölist ja kaotsi läks
1860 tööpäeva,;
Eesö Pensionäride Klubi Torontos
FEAKOÕŠOIEK
peetakse neljapäeval, 19. mail kell
2 pJl. Eesti Maja keskmises saalis.
Klubi liikmeid palutakse käesolevat
kuulutust võtta kutsena ja rohkearvuliselt
koosolekust osa võtta.
AntIMis toodud andmete kohaselt
oli Eestis 1970 teostatud rahvaloenduse
andmeil 1,356 miljonit
elanikku, kellest ainult 68
p r o t ^ t i eestlasi. 1934 oli eestlaste
protsent 92.
•. * •
Elanike juurdekasvust ajavahemikus
1951—1970 moodustasid
47,8 prontsenti sisserännanud
venelased Ja ukrainlased.
Eriti rohke oli vedeilaste sissevool
Eestisse 1966—1970, mil nad moodustasid
'tervelt 61 protsenti elanikkonna
jüurdekasvusit. Suur
hulk sisse rännanud veneüjastsst
on kompartei liikmed, kes fors-seerlvad
šüstemaatüiseit elanikkonna
veneslamlät.
.e Eesti komparteis dus on rahulolematuse raskus-on
ainult 52,3 protsenti eestlasi, punkt usulistel ja rahTOlikel as-seega
peagu pooled venelased, pektidel.
Eestis pole vastupama juhtiv 1 eelmiste eeskujule, kuid arvud on
aspekt m'i selgesti kindlaks veelgi langenud. Jaämuiaris oli 95
Võrdluseks äiatud 1975. a. air-vud
näitaivad, et siis oli 1171*
streiki, mis hõlmasid 506.443 t(K^
Ust ja kaotaltüd tööpäevade arv
oli 10.908.810.
Kõige madalam streikide arv
oli möödimud aasta detsembris,
kus oli ainnüt 120 streiki, milles
olid osalised 45.352 töölist j©
kaotsi läks 258.990 tööpäeva.
' Käesolev aasta on jäirgnenud
Vahepealkirjä alil ,;ike9tatud
aga mitte murdunud" märgib ajaleht:
,^Sisemjne vastupanu pole veel
tänini lõppenud. Võib märgata
kolme voolu: moraalsed-eetilised
nõudmised,, võitlus rahvuslikuks
vabanemiseks ja inim- ja kodanikuõiguste
taastamine.
' Kõige kujukamalt esinevad
määrtav.
dn kehtiv kõige kolme / Baiti
riigi kohta, et nad ^pärast Teist
maailimasõdaipühendasldama jõu
vaimsete väärtuste, inimõiguste
ja rahvuslike õiguste jaluleseadmiseks.
Arvuliselt olid nad küll
nõrgad, ent mitte Ema vaimse
streiki, te olid segatud 26.820
töölist j a kaotsi iäihud tööpäevade
arv oli 201,700. Seaiesse on air-
Provlntsi^est OE esikohal ^ e -
bec 110.130 tööpäevaga, t ^ i s ^
Ontario 45.610 tööpäevaga ja
kolmas NeewJoundland 19.950
0 Beäti Ohvitseride Kx^Modi)-
sis konalld£^ Mipäevail, 23l epnl'
iil Eesti MajiaiskoosviibBihise^^õ^^
tušöc^fea M Vabariigi Sõja^
kooli aiastapäje^ /tählstemisis&is.
Ai.:'
i^eed kategooriad N. Eestis. jõuta.
Leedus on nende dläkuteeritavate
küssmuät^ slseptra laiem ning seetõttu
raskemini iredütseeritav ni-metaitud
kolmele nõudmisele. Lee- j
nad uue USA presidendi Carteri j
kavatsust inimõiguste realiseerimiseks
kogu maailmas.
Laenu vajaöuse korral kasutage
Toronto Eesti ]lJMspanga
laenmhtressimäŠrasŠä.
HÜPOTIEKLÄgNUD 9,5%
Intressid arvutatud veerandaasta viisi. Läeönd on lahtised.
tPERSONjy^LLÄENUP 1Ö.Ž% a«^t«s
Pemfiiaallaenud on laeauvötja surma või jäädavaüStJvöiffliotaso
puhul Idndhigtatnd $10 000^ ulatuses»
ÜHENDUSES ON JÖUDl
Uus pagylcispolGlfikci
Kanada on tähendanud tuhandeile poliitilistele pagulastele jnilgeolekut ja võimalust jälle nautida
täielikku isikiikkii vabadust. See iligi pagMlaspoliitlika osi olnud seni peagu laitmatu viimaste
paarikümne aasta
1 JUHATUS
ESTO MOTÜÄL F|JND, LTKD.
MsKthind reedel, 29. iapr. §.4.84
18 King St. E, Süite ?07
Toronto, M5C 1C4
Telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812
1957 Võeti siin vastu 38.000 ungarlast;
1968— 12.000 tshehhi ja
slovakki; 1970 — 228 tiibelast;
1972 — 4420 aasia põgenikku
Ugandast; 1973 — 4000 tshiiili põgenikku;
1975 — 1000 põgenikku
Vietnamist ja 1976 — 1000 põgenikku
kodusõja keerises olnud
Liibanonist.
1949—53 aastate jookul on ita-nada
võtnud vastu kuM 100,000
põgenikku erimaailmaosadest.
Palljud neist on ajanud oma as^
ju kaua; ametivõimudega, öt siia
^tuua ka omakseid, küsimuses
olid vennad ja õed. Kanada parlamendis
on liberaaäide partei
liige Stanley Haidasz rõhutanud,
et nende isikute kohtlemine Ka/-
nada pooat on Olnud väga suuremeelne
kuni 1969. aastani Ja oli
veel hea 'kuni 1974. aastani,
KÕIKTOEKS
KINDLUSTUSTEKS
^ "INSURANCE"
1482 Bathurst St, 4 kord
YBathurst—St. thir) -
Telefon kontaris ^ 653-7815 Ja
653-7816
PORTLÄND (VE) — Ametirdsil Oregonis ja W a s ^ Viibis
New Yorgi Lex. Ave. koguduse õp. R. Kiviranna, külastades
praostkonna kogudusi Portlandis ja Seattles. Silmapaistva kirikutegelase
ja populaarse kõnemehe saabumine NeW Yorgist, oli
kSrskusse (ja jumalateenistusele järgnenud aktusele) koondanud
Portlandi ajaloo^ ennenähtamatu hulga pealtkuulajaid.
Praosti jutlust kuulati suure huviga ning heltllaidistati. Oli suur-sändmüs,
mis niipea ei unune.
H. KIRIK
Insurance
Agency
KINDLüSTUSiD
23 WESTMORE Dr., Snite>ö
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
" j
Kuna 17. aiprillir toimunud pidulik
jumalateenistus tähistas
ühtlasi'ka kohaliku Õp. O.- Puu-sepp'a
pensionile siirdumist, oli
pühalikuks tseremooniaks saabunud
küla veel õp. Paistik Los
Anglesist. Kontsertosas esines
Portiandi (laulukoor Z. Vaga juhatusel.
Aktuse avas teadustajana ^.
Kallmann.
Päevakohase kõne pidas koguduse
esimees, metsateadiane
R. KangUTf andes õp. Puusepp'-
ale üle auaadressi.
Tervituskõnedega esinesid A. Raja
ja V. Nigöl SeatUest, Silvi
KaUmann, E, Sööt, V. Raudsepp
ja Vancouveri eestlaste nimel õp.
Pastik. Järgnmtid koosviibimisel
arutati koguduse tuievUsu muresid
ja ilootusi ja tervitati soojalt
uue õpetaja saabumist eeloleval
varasuvel. Veel mõlgutati eraviisil
mõtteid ühistöö ailuseks
Seattle koguduse ringkondadega,
tervitades igasugust koostööd.
Aplausi ja elavalt kütust avaldati
praost Kiviranna humoorika
kohvjlaua kõne eest. Praost toi
piltlikult esile paguilaselu algstaadiumi
^varjuküljed" huvitava
veste näol „Elektrikellašt-',: kus
kunagised DP-d uuel maal igapäevast
leiba teenima minines,
hommikuti tööle siirdudes ning
kokkuhoiu tähe aiU uut elu alustades,
seinast välja iüilitasid elekt-rikella
'kontaMi,
Alles mõne aasta . möödudes,
oldi lõpuks nõnda kaugel, et
.kontakt võMi,Jätta seim.
selle Jä.ireie om aga sissepääs
muutunud kitsamaks.
1974. aastal võeti 345-st sooviavalduse
esitanud idaeuroopilasest
vastu vaid 10%. . ; ' '
Pärast Hölsingi konverentsi On
perekondade ühendamisest palju
räägitud. Uus kanada immigf atsi-ooniseadus
annab eesõiguse pere-i
kondade ühendamisele ja humani-taiarsele
pagulaste kohtlemisele.
© Suur hotellide ja motellide
kompanii ,,]Miday Iim" annab
oma arvukate feülailiste jaoks
välja ajakirja „Companion",
inilles tuuakse igakülgset informatsiooni
ka kompanii ettevõtete
kohta. Sölle ajakirja k. ^a./ veeb»
mari nuonber toob ära lehekülje
pealkirja all „Thoüghts" (fB/Cõt-teid),
mis kirja paindud mag.
Eugen Raudse^ poolt. Psühholoog
E. Rauds^p on neid korjanud
hea kogu maaihnas tuntud
tegelastelt paüjudeilt elualadelt,
mis seekord käsitavad „Thougbts
on Life".
Selle tõ^tisündinud loo epiloogiks
pajatakšime siinkohal pisikese
eesti poisi Alexi terast tähelepanu
praoäti kõne järelkajana.
Olles vanematega koos kutsutud
õhtusöögile,- tõmbas poiss enne
lahkumist seintest välja kõi
„üleliigset kulu" tekitavad kella-kontaktid.
Vaene kirikuvanem,
kes alles järgmisel hommikul
kõik avastas...' >
Tänu Portlandi eesti daiamide
küpsetuskunsti saavutustele ning
koduvaümištatud delikatesside
rohkusele laudadel, veedeti pä-rastlõunaitunnid
hubases meeüie-olus.
.
¥@eriaBidiBflstäS $ 8*™ I 8.50
$46.-»
feeröiidaöste $12.50^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^ ^
LENP^OSTIGA iUemere-maafe
'Aastas $60.~rpoolaastas; $30.50.. V
Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 35 c ^ U .
I^anaia aadressidele p d oM COBE*^ |si
USA; aadressidele „OTCO
Pangatshekk või posti rahakaaii; kirjutada
jpYeo EstoniaBi Pablishers nime!®*
VÄlAEiSfLÄNi
Palua mulle saata VABA EESTLANE aasjbaks /
veerandaastaks -r tavalis© / idnp<»tiga a l a t e s i . . .
197-_-.Telto katt^ lisan $ -
rahas / t s h ^ a / Tuhakaardiga. (Ealm saa^ aiiialt
Nimi- • • •
tVMO
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 5, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-05-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770505 |
Description
| Title | 1977-05-05-03 |
| OCR text | Nr. 34 laarid sti ajaMriandu-lunlstide 1. mai [id, mis amiavad ivõtlilm pildi Isise- ja välispo- Imidest. Toome tamiseks mõned lest. lidu töötajad! stlikku võistlust lt)0. aastapäeva põtmiseks. (kunstitegelased. Hoidke kõrgel parteilisuse ja }u. Pöliendage [.terliklms rahva ituse teenimise-luure koduinaa id! Tõstke igati 3ti, t^ustage ist rahvama-itage sirguvat ideaalide lõtete vaimus, töösse teadliku lunistid! Võidei-ja tööllsparteK-terentšil seatud ivutamise eest. rahvastele, kes kbloniaalahelad lõltumatuse tu-sotsiaalelu,. ma-luri arendamise eest, rahvus- ^ussuhete õigla-' Ukul alusel üm-leest. lüüdisaja kolme foonilise jõu sialismi, rahvus-iaadi ja rahvus-ise — võimas Hispaania töö- [igile progressuy-kes võitlevad luse ja iseseisva loosungeid oli jritud 66 ning «demokraatiast" >retavai juttu, et täitsid peaaegu id Eestis ilmuva lahva Hääle" esi-femaailma eksper-ikutele ei meeldi president Carteri cenqamise alla- )Iiitika. Põhjuseid ütmesuguseid — |ele ja kommen-le selge venelaste [5g, osa neist süm- >mmunismile jä ja osa on lihtsalt uus poliitika se-kusat unerahu, [viisiliselt tegutsev asutus The Inter-ite for' Strategic on rahviisvaheli-ja kellest peetak-sealpool raudset inud intensiivselt atakeerima presi- JoIUtikat N. Liidu Hdalapäevad tagasi Itüudi väljaandes ^ey 1976" mainiiak-sttepanekud vene-iiliste tuumarelva-on „iganenud" [endi avalik toetus Iidele annab loodei d tulemusi. Uuri-igal aastal, leinab 5inger-Ford'i aegu. Il juures, et kui fdbrad ja vaenlased idunud novembris Itada Ühendriikide 5tel, oleksid nad pk valinud Fordi, rdetakse, et presi-fõhu asetus inimõi-ib N. Liidu võimud liuhtes karmimaks (stada detente põhi- :t sellelaadilisi „uu-ib päevavalgele ü-lurmal arvul kus idlaks oma senise [de ja ei tõmbu tar-lult mõistamatuks. Strateegiliste üuri-mt tahab iga hinna )rdi, kuna isegi tema taipas lõpuks de-õõnestavat toimet selle sõna oma sõ- !1 v1iyi ii li. iili! . Hr. 34 VABA EESTLANE nMjapä^ 7. Ja 8. mail on valvearstiks Tari. t d . 922-3824. Äystraalläeie Eešfi Mcifäseesfi koolis Sämaa ajal kui leidub üksikuid eejstlasi, k e M e lapsed' ei valda sõaiagi eesti (k^lt vanemafte asja= tAisiiämatuse itõfetu kasvatuslikes küsim:liBites. leidub teistesse rahvustesse kuuluvaid, kes huvituvad eesU keelest ja cn asunud selle õppimisele. tJheks iüisuguseks huvitavaks isikuks on 24-aastane austt^aülanna Glenys Tcllhurst, kes viibib igal. fcöodlpäevaa New Yorgi Eesti Moja^, kus ta keeleteadlase Leida Jiiksi juures õpib eesti keelt. Glenys Toihurst töötab praegu ÜN-i Austraalia missioonis, olles ma& öeda kolm aastat töötanud Austraalia esinduses Bangkokis. Ta jääb New: Yorki veel kaheks «aiSälaks.. - . - [ ' "/r Huvi eesti keele vastu hakkas Qlenj^ Ikjihurst tundma oma ko-dumaal. Olles pärit Adelaidešt ca 80 miili ©emal asuvast Glare'st, tuirranud ta Lindsaarte perekon-naga, 'kes ela.vad Adelaides. Pr. L. Lindsaar õpetanud Glenysüe rnõ-ned ^e^ikeelsöd sõnad. Asunud New Yoiiki, saanud^ ,ta kuulda, et selies linnas on Eesti Maja; kuhu ta mt^i helfetainud ja palunud mtomffiltsiooni, kas leidub isik, kes nõustuks temale eesti keelt õpetama. Nii saigi ta kontakti kaeaebaadiase Leida Juksiga, kel- M eesti keel' on erialaks. Ja nii a l ^ s ^ eesti k^le õppetunnid. (VES) Uükootide lõpetajciid üniversity of South Wales Sydneys lõpetas väljapaistvate tule-musbega „University Medal'iga" aldkitrünseneri alal BEng. kraadiga Rein Vesilo. Ta lõpetas enne 1974. a. Science fakulteedil ^anas ülikoolis BSc kraadiga. Lõ-pcertaja, kes siirdus tööle (ühte elektriala suurfirniaise oli agar kaasaiööja noorte tegevuses spor- .dis, males, rahvatantsurühmas, d i Sydney Eesti Üliõpilaskonna juhattuslüge jne.. Ta üiidis Aust-rasüas Jhs. Kus;|ia Vesilo pojana. •|BBMnBUifllillll'll»«i.i i « n ii R Õ B E R T S O N M Ö T Ö R S a i D / . - ' V. 1555 D A N F O R T H "AVENUE^' V ' '-T- - ' TORONTO. O N Y M4J ;iN7:i : ' ' T E L E F O N , 4 6 6 - 1 1 3" 5 ' , ' Toronto Eesti Meeskoori austamine pärast hiljuti Montrealis toimunud kontserti. Keskel esiplaanil koorijuht e . Toi. temast paremal solist R. Pohlak, keUele HeÜe Vaus annab üle mii. Paremal Moiiat-reali Eesti Seltsi esimees E . Aser. ; Foto: E. Sügi^ Sdksa agaleht iajtimiacide venestamise^^ BONN (ER) — Pealkirjade äU,,Unustatud tragöödia", ,.Kuidas rahvad lastakse verest tüh-jaks joosta''ja ,,Venestaniine Balti Ädes^^ konservatiivne nädalleht „Bayemkuider", mille väljaandjaks Franz Josef Strauss, pikema kirjutise venestamise kohta Bal-tiriikides. ; OJTÄWA Otsene ajakaoiEs tofeisaika^ tõusis 1976. a, Kanadas 10.624.130-le tööpäevade, kdUmitavsiil aprillis avaldatud M e k d h a ^ statistilised andmed. Eogosnm-ixm olli lG3Q s t r e ^ M i n ^ ^ 1.582. ^ 1 töölist (nend^lralgsä 830.000. töölist, kes demonstfeeBisiä ,j>rotestipffl©val" 14. .okt;. 1976);" / •.;•^•• vesta)kld ka viis streiki, mis keskvalitsuse asutistes, kuhu olid segatud 408 töölist ja kaotsi läks 1860 tööpäeva,; Eesö Pensionäride Klubi Torontos FEAKOÕŠOIEK peetakse neljapäeval, 19. mail kell 2 pJl. Eesti Maja keskmises saalis. Klubi liikmeid palutakse käesolevat kuulutust võtta kutsena ja rohkearvuliselt koosolekust osa võtta. AntIMis toodud andmete kohaselt oli Eestis 1970 teostatud rahvaloenduse andmeil 1,356 miljonit elanikku, kellest ainult 68 p r o t ^ t i eestlasi. 1934 oli eestlaste protsent 92. •. * • Elanike juurdekasvust ajavahemikus 1951—1970 moodustasid 47,8 prontsenti sisserännanud venelased Ja ukrainlased. Eriti rohke oli vedeilaste sissevool Eestisse 1966—1970, mil nad moodustasid 'tervelt 61 protsenti elanikkonna jüurdekasvusit. Suur hulk sisse rännanud veneüjastsst on kompartei liikmed, kes fors-seerlvad šüstemaatüiseit elanikkonna veneslamlät. .e Eesti komparteis dus on rahulolematuse raskus-on ainult 52,3 protsenti eestlasi, punkt usulistel ja rahTOlikel as-seega peagu pooled venelased, pektidel. Eestis pole vastupama juhtiv 1 eelmiste eeskujule, kuid arvud on aspekt m'i selgesti kindlaks veelgi langenud. Jaämuiaris oli 95 Võrdluseks äiatud 1975. a. air-vud näitaivad, et siis oli 1171* streiki, mis hõlmasid 506.443 t(K^ Ust ja kaotaltüd tööpäevade arv oli 10.908.810. Kõige madalam streikide arv oli möödimud aasta detsembris, kus oli ainnüt 120 streiki, milles olid osalised 45.352 töölist j© kaotsi läks 258.990 tööpäeva. ' Käesolev aasta on jäirgnenud Vahepealkirjä alil ,;ike9tatud aga mitte murdunud" märgib ajaleht: ,^Sisemjne vastupanu pole veel tänini lõppenud. Võib märgata kolme voolu: moraalsed-eetilised nõudmised,, võitlus rahvuslikuks vabanemiseks ja inim- ja kodanikuõiguste taastamine. ' Kõige kujukamalt esinevad määrtav. dn kehtiv kõige kolme / Baiti riigi kohta, et nad ^pärast Teist maailimasõdaipühendasldama jõu vaimsete väärtuste, inimõiguste ja rahvuslike õiguste jaluleseadmiseks. Arvuliselt olid nad küll nõrgad, ent mitte Ema vaimse streiki, te olid segatud 26.820 töölist j a kaotsi iäihud tööpäevade arv oli 201,700. Seaiesse on air- Provlntsi^est OE esikohal ^ e - bec 110.130 tööpäevaga, t ^ i s ^ Ontario 45.610 tööpäevaga ja kolmas NeewJoundland 19.950 0 Beäti Ohvitseride Kx^Modi)- sis konalld£^ Mipäevail, 23l epnl' iil Eesti MajiaiskoosviibBihise^^õ^^ tušöc^fea M Vabariigi Sõja^ kooli aiastapäje^ /tählstemisis&is. Ai.:' i^eed kategooriad N. Eestis. jõuta. Leedus on nende dläkuteeritavate küssmuät^ slseptra laiem ning seetõttu raskemini iredütseeritav ni-metaitud kolmele nõudmisele. Lee- j nad uue USA presidendi Carteri j kavatsust inimõiguste realiseerimiseks kogu maailmas. Laenu vajaöuse korral kasutage Toronto Eesti ]lJMspanga laenmhtressimäŠrasŠä. HÜPOTIEKLÄgNUD 9,5% Intressid arvutatud veerandaasta viisi. Läeönd on lahtised. tPERSONjy^LLÄENUP 1Ö.Ž% a«^t«s Pemfiiaallaenud on laeauvötja surma või jäädavaüStJvöiffliotaso puhul Idndhigtatnd $10 000^ ulatuses» ÜHENDUSES ON JÖUDl Uus pagylcispolGlfikci Kanada on tähendanud tuhandeile poliitilistele pagulastele jnilgeolekut ja võimalust jälle nautida täielikku isikiikkii vabadust. See iligi pagMlaspoliitlika osi olnud seni peagu laitmatu viimaste paarikümne aasta 1 JUHATUS ESTO MOTÜÄL F|JND, LTKD. MsKthind reedel, 29. iapr. §.4.84 18 King St. E, Süite ?07 Toronto, M5C 1C4 Telefon päeval 364-1131 õhtul 925-6812 1957 Võeti siin vastu 38.000 ungarlast; 1968— 12.000 tshehhi ja slovakki; 1970 — 228 tiibelast; 1972 — 4420 aasia põgenikku Ugandast; 1973 — 4000 tshiiili põgenikku; 1975 — 1000 põgenikku Vietnamist ja 1976 — 1000 põgenikku kodusõja keerises olnud Liibanonist. 1949—53 aastate jookul on ita-nada võtnud vastu kuM 100,000 põgenikku erimaailmaosadest. Palljud neist on ajanud oma as^ ju kaua; ametivõimudega, öt siia ^tuua ka omakseid, küsimuses olid vennad ja õed. Kanada parlamendis on liberaaäide partei liige Stanley Haidasz rõhutanud, et nende isikute kohtlemine Ka/- nada pooat on Olnud väga suuremeelne kuni 1969. aastani Ja oli veel hea 'kuni 1974. aastani, KÕIKTOEKS KINDLUSTUSTEKS ^ "INSURANCE" 1482 Bathurst St, 4 kord YBathurst—St. thir) - Telefon kontaris ^ 653-7815 Ja 653-7816 PORTLÄND (VE) — Ametirdsil Oregonis ja W a s ^ Viibis New Yorgi Lex. Ave. koguduse õp. R. Kiviranna, külastades praostkonna kogudusi Portlandis ja Seattles. Silmapaistva kirikutegelase ja populaarse kõnemehe saabumine NeW Yorgist, oli kSrskusse (ja jumalateenistusele järgnenud aktusele) koondanud Portlandi ajaloo^ ennenähtamatu hulga pealtkuulajaid. Praosti jutlust kuulati suure huviga ning heltllaidistati. Oli suur-sändmüs, mis niipea ei unune. H. KIRIK Insurance Agency KINDLüSTUSiD 23 WESTMORE Dr., Snite>ö Rexdale, Ont. M9V 3Y7 Tel. 745-4622 " j Kuna 17. aiprillir toimunud pidulik jumalateenistus tähistas ühtlasi'ka kohaliku Õp. O.- Puu-sepp'a pensionile siirdumist, oli pühalikuks tseremooniaks saabunud küla veel õp. Paistik Los Anglesist. Kontsertosas esines Portiandi (laulukoor Z. Vaga juhatusel. Aktuse avas teadustajana ^. Kallmann. Päevakohase kõne pidas koguduse esimees, metsateadiane R. KangUTf andes õp. Puusepp'- ale üle auaadressi. Tervituskõnedega esinesid A. Raja ja V. Nigöl SeatUest, Silvi KaUmann, E, Sööt, V. Raudsepp ja Vancouveri eestlaste nimel õp. Pastik. Järgnmtid koosviibimisel arutati koguduse tuievUsu muresid ja ilootusi ja tervitati soojalt uue õpetaja saabumist eeloleval varasuvel. Veel mõlgutati eraviisil mõtteid ühistöö ailuseks Seattle koguduse ringkondadega, tervitades igasugust koostööd. Aplausi ja elavalt kütust avaldati praost Kiviranna humoorika kohvjlaua kõne eest. Praost toi piltlikult esile paguilaselu algstaadiumi ^varjuküljed" huvitava veste näol „Elektrikellašt-',: kus kunagised DP-d uuel maal igapäevast leiba teenima minines, hommikuti tööle siirdudes ning kokkuhoiu tähe aiU uut elu alustades, seinast välja iüilitasid elekt-rikella 'kontaMi, Alles mõne aasta . möödudes, oldi lõpuks nõnda kaugel, et .kontakt võMi,Jätta seim. selle Jä.ireie om aga sissepääs muutunud kitsamaks. 1974. aastal võeti 345-st sooviavalduse esitanud idaeuroopilasest vastu vaid 10%. . ; ' ' Pärast Hölsingi konverentsi On perekondade ühendamisest palju räägitud. Uus kanada immigf atsi-ooniseadus annab eesõiguse pere-i kondade ühendamisele ja humani-taiarsele pagulaste kohtlemisele. © Suur hotellide ja motellide kompanii ,,]Miday Iim" annab oma arvukate feülailiste jaoks välja ajakirja „Companion", inilles tuuakse igakülgset informatsiooni ka kompanii ettevõtete kohta. Sölle ajakirja k. ^a./ veeb» mari nuonber toob ära lehekülje pealkirja all „Thoüghts" (fB/Cõt-teid), mis kirja paindud mag. Eugen Raudse^ poolt. Psühholoog E. Rauds^p on neid korjanud hea kogu maaihnas tuntud tegelastelt paüjudeilt elualadelt, mis seekord käsitavad „Thougbts on Life". Selle tõ^tisündinud loo epiloogiks pajatakšime siinkohal pisikese eesti poisi Alexi terast tähelepanu praoäti kõne järelkajana. Olles vanematega koos kutsutud õhtusöögile,- tõmbas poiss enne lahkumist seintest välja kõi „üleliigset kulu" tekitavad kella-kontaktid. Vaene kirikuvanem, kes alles järgmisel hommikul kõik avastas...' > Tänu Portlandi eesti daiamide küpsetuskunsti saavutustele ning koduvaümištatud delikatesside rohkusele laudadel, veedeti pä-rastlõunaitunnid hubases meeüie-olus. . ¥@eriaBidiBflstäS $ 8*™ I 8.50 $46.-» feeröiidaöste $12.50^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^ ^ LENP^OSTIGA iUemere-maafe 'Aastas $60.~rpoolaastas; $30.50.. V Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 35 c ^ U . I^anaia aadressidele p d oM COBE*^ |si USA; aadressidele „OTCO Pangatshekk või posti rahakaaii; kirjutada jpYeo EstoniaBi Pablishers nime!®* VÄlAEiSfLÄNi Palua mulle saata VABA EESTLANE aasjbaks / veerandaastaks -r tavalis© / idnp<»tiga a l a t e s i . . . 197-_-.Telto katt^ lisan $ - rahas / t s h ^ a / Tuhakaardiga. (Ealm saa^ aiiialt Nimi- • • • tVMO |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-05-05-03
