Vaba eestlane , May 5, 1977

              yABA EESTiilNE" Oli UttiutZkprda
Neljapäeval, 5. mau 1977 — Thursday p i y 5,1977
ta*
VIIN — Austrias loodud „UUÖ
õiguse ülmig"' panelb muretsema
d(jm(A:raatlto korra eest seisvad
|)arteid, tos nõuavad karmilt uus-lashistliku'
tegovuse lõpötamist.
Endised austria koonduiJlaa^rite
vangid ja Austria sõjaaegsed põ-nJidaädusö
liikimiise liikmed ori
uurinud uue ühingu tegevust ja
märkinud solle natsistlikuks.
Ühingu nimeks on Uue õiguse te-gomsrühm
ja selle filosoofia
järgneb väga lahedalt Adolf Hit-kifi
ideoloogiale ja toetab eliidi
(eriõigusi. Riihmail on soov esitada
(wna kandidaate ülikooli valimis­tel,
aga ei ole veel kindlad, kas
neid lubö)takse. RahVuslik öpilas-fihing
nõuab nende keelustamist,
aga Viini iMikooli president soo­dustab
fashistlike kandidaatide
vailimisõigust, ot laskem valijaü
otsustada. Siiani pole ükski sel-k?
taoline grupp :^aanud oma kan­didaati
üliõpilaste parlamenti.
AUSTIN — Ameerika turistide
huvi igat lüki suveniiride vastu
on tohutu. Seda nõrkust hakkas
ära kasutama üks Texase kom­panii,
mille moodustasid keeg
fotograaf, kunstnik ja kuulutus-ürma
agent. Nad koguvad karja-maaMii
loomasoniJ^ikut, kuivata­vad
salle ära, värvivad iile ning
pamevad raami alla. Seda müüak-suveniirpoodides
kui ehtsat
Texase loomasõnnikut (..Authen-lis
Texas Longhom Chips)" hin­naga
$24^5 tükk.
featreet(sndust
Suured kliimqmyudcaf-ysed fekitcivad Ühendnilcides
probleeme
Praegu seljaiaha Jäetud talv m o\md erakorraljne. Aastatega totuks saanud Wiimtingimu-sed
on teinud ebatavalisi käike ja ajanud segi inimeste elukorralduse, aga kutsunud esile ja te­kitanud
mitmeid probleeme, mis sellisele suurriigile nagu Ameerika Ühendiii^d on raskesti lar
hendatavad. Kõigepealt aga näitavad need, et inimene on ikka alles loodus© armualune.
ainult natuke rohkem kui amee- Siis kui maapind jõuab sulada,
rika pesumasin tarvitab üheks pole niiskust enam talinisu jaoks
Portlandi lennuväljale iäheoie-des
on võimatu jätta täfoelepaiiiö-mata
Mount Hood'i ja Mount
Jeffersoni üle 3000 m kõrgeid
mäetippe, mis valitsevad Orego­ni
osariigi suurima linna ümbru­se
maastikku. Regülaame reisija
märganuks, et nende tipus polnud
tänavu igilund nii rohkesti kui
tavaliselt. Ja see ei näinudki igi-lumena.
Hoolikamalt vaadates
selgus, et see sulas täie hooga tä­navu
märtsis valitsenud ebatava­liselt
soojade ilmadega millist
pole Oregoni osariigis kogetud
200 aastal.
Põhja-Dakotasse, Kaljumä-gestikku
ja Utah'isse lubati ap­rilli
alul lumetuiske.
Pikaajaline ilmaennustus lubas
ka lumetorme ja aprilli esimesel
nädalal valitsenud noranaalseist
soojemate ilmade muutumist.
Kuid tegelikult on vaja palju suu­remaid
sadusid ikui paaripäeva­seid
ilumetulske, et päästa Ühendr
riikide lääneosa tõsise põua eest.
Oregoni kaks miljonit elanikku
saavad oma ülalpidamise põllu­majandusest
ja metsandusest.
Kui ei ole limd, põle ka kevadist
suurvett. Oregoni elanikud pole
ainult mturelikud, vaid qitse hir­munud.
Mount Hood kuulub Kal-jumägestikku
ja normaalsel aas­tal
on selle kärestikud jõulised
kosed. Käesoleval kevadel pole
Kuigi aprilUlõpp jiaba eeldab
ieMrihooaja sulgemist, on Toronto
C4'airiclu nii elujõuline ja aktiiv
ne, et sulgemise asemel toimuvad
uued esietendused ja täheiepanu
Eeidnud lavastused, pealegi veel
sellised omapärased tööd nagu
Quebeci kirjaniku Jean Barbeau
„A Binge" ja Tom Stoppardi näi­dend
„Travesties". Mõlemad To-routü
Art Productions lavastusel.
„A Binge" on humoristlik aga
traagiline farss kahe Montreali
töötu prantslase elust, kelle aim*
•saks tegevuseks on istuda kõrgel
majaesisel trepil ja ^odata telefo­nikõnet
töökoha pakkumise teate­ga.
Ooteaega kasutatakse õlle joo­miseks,
mis tingib purjujäämise |a
prügikottide laiali pildumise Ja
lõhkumise, nii et lava katab näi­dendi
lõpuks jalapaksune prügi-kord
milles siis püherdatakse. Näi­dendi
keel on võrdlemisi vulgaar­ne.
Selles on peidetud protest suur­ettevõtete,
kõrgimliitika, valitsuse
ja politsei vastu. Näidend on kirju•
tšitud enne IWt kuid on mõneti
eimustuslik, näidates valimistega
tekkiimd olukorda, kus pealkirjaks
võinuks olla ,,Uene ootel". Nüüd
mil oleme teadlikud Quebeci prob­leemidest
näeme näidendis kerges­ti
kuidas elu on seotud poliitilise,
kultuurde, sotsiaalse ja majandus^
like probleen^iidega, mille põhiline
joon on separaüstlik.
„TravestJes" on saanud seni vä­ga
kõrgeid hinnangiad ja seda pee­takse
kui üht tähelepanuväärset
viimase aja lavateost, millele on
auhindu antud. KolmetunnUisc
kestvusega, muusikaga ja tantsn-dega
täiendatud kiijandusteoses on
kasut;itud ajaloolisi isikuid ja neid
sageli just vääras mõistes. Kuigi
lavatehnilised võtted on head,
muutub etendus siiski väsitavaks.
Näidendi peakujuks on inglise kon­sul
llenry Carr ! maailmasõja ajal
Shveitsis, kelle otsustada oU Le­nini
Shveitsist Venemaale revolut-sioni
tegema saatmine või mittc-saatmine.
Kahjuks tuli juhis mitte-saatmiseks
Inglismaalt liiga hilja.
Enne oli plommitud vagun haka­nud
läbi Saksamim veerema. Teis­teks
ajaloolisteks isikulks on iiri
kirjanik James Joyce ja rumeen­lane
TristanTzara. dadaistliku Kir-
Jandusvoolu looja.
Kahes lavastuses on häid näitle­jaid
kelle lavalooming kahtlemata
jiitab imetlust ja on meeldejäävad.
Esimeses Allan Royal ja Jean-
Pierre Piche, teises Barry Morse,
• Neil Munro. Johni Swindels Jt.:
need olnud suuremad kui väiksed
ojad. :Willamett'i jõe, voolus on
normaalselt 7000 kuupjalga se­kundis
Portlandi kdhal, äsja see
oli vähenenud 6100-le kuupjalale.
Oregoni probleemid on sümp-toomilised
kogu Ühendriikide
iääneraniiiku osariikidele Mon-tanast
ja Washingtonist põhjas,
Uus MeWiiko, Arizona ja Kali-iorniani
lõunas.
Kui saabutalkse neisse ühendriiki­de
osadesse kuuldub kõijal sama
kurtmist. Veeta kevadel võib olla
pikaajaline mõju lääneosariikide
ja mägestikualade majandusele.
Ilmastikuolud on cinud era­kordsed.
Cook'i laliit Alaskas ei
jäätunud tänavu talvel Koerakel-'
kude maailmameistrivõistlus tuli
pidada lumel, mis oli toonud
Anohorage'i poolsaare siseosast.
Anchoragel siiski kmvus ei vae­va.,
lume asemel on nädalaid sa­danud
vihma.
Ühendriikide lääne osariikide
veepuudusest rääkides on tähele­panu
viimasel ajal langenud Ka-lifomiale.
Põhjused on ilmsed.
Osariik on maa tihedamini asus­tatud
ala Kaljumägede ja Vaikse
ookeani valiel. See on ka lääne­ranniku
puuvilja ja juurviljakas-vatuse
keskus.
pesukorraks.
Kuberner Edmund Brown'i üte-lusel
Kailifomia kavatseb veelgi
vähendada isikuikohast veekulu-tamist
kogu - osarügi ulatuses.
Põud on suurim Kalifomia kirja­pandud
ajaloo kestel. Kohalikus
veehoidlas on varsti järel ainult
ühekuine veenorm, kui mitte uusi
sademid ei tule ja selle all mõel­dakse
korralikku paaripäevase
kestvusega vihma.
Oregoni kuberner Bob Straub
teatas oma osariigi elanikele, et
ve,e säästmisega tuleb ilmselt ala­ta
suvel. Nonnaalselt saadakse
Oregonis vett rohkest vihmast,
kuid nüüd pidi kuberner kinnita­ma,
et osariik on vee osas juba
hädaolukorras. Enamuses osa­riigi
jõgedes vool on vaid 3—22%
normaalsest. Straub arvas, et
4800 töökohta, on juba kaotatud,
samuti kui üle 100 miljoni dolla­ri
põllumajanduslike sissetuleku­te
maksutuludest. Kaotus võib
tõust^ 372 miljoni dollarini ke­vade
jooksul.
Kuberner Straub on teatanud,
et osarük on kriitilises olukorras.
Samuti on ta olukorrast infor­meerinud
keskvalitsust Was-hingtonis.
Kuid magu mõned tei­sed
kubernerid on ka ta kibestu­nud
keskvalitsuse suhtumisest
kogu küsimusse. ;
säilinud.
ühendriikide läänerannik on
äkki taibanud, et seal ei ole min­gisugust
ettenägelikku veepoliiti-kat
ja et selle ikujunemine võib
olla veel kaugel. Hädaolukord on
küll mlõned kohad sundinud ühi­seks
jõukogumiseks ähvardava
olukorra kergendamiseks, kui
mitte muus,- siis keskvalitsusele
ühiselt siirve avaldamiseks. Car-teri
valitsuse algus on mõnele
lääiieosariigile olnud pettumus-lik,
sest vähe enne Etenveri nõu­pidamist
selgus, et Carter kavat­seb
omajkokkuhoiupoliitika huvi-des
osa veehoidlate projekte Ica-vasft
ära jätta. Suurim neist on
Arizona 1,6 mlljajrdi dollariline
kesfktammide grupp.
Keskvalitsuse rahalise abi saa­mine
pole ainus raskus. Riigi­võim
Ühendriikides on hajutatud/
Ei ole poliitiliselit hõdbus ehitada
ühte osariiki tammisid, mis tee­niksid
ka teise osariigi huvisicl.
Samuti tuleb arvesse võtta kesk-komiakaitsjaite
rühma, sest see on
ühendrükides nü tugev, et see
võib tekiitada viivitusi, kui mitte
otseselt tühistada kavaindatud
paisjärvede ja tammide ehitamise
mägedesse looduskaitse põhimõt­tel.
: • .;. '
Veevarude pärast on tekkinud
juba tülisid. Kui tehti ettepanek,
et vett pumbatakse Golumbia
Keskvalitsus võib anda abi ai- jõest "X^akima om ipuuvüjaäedade
Kalitornia hädad amiavad e
peagi timda ameeriklaste elatis-vahendite
hindades, põhjapool­sete
osafüknde veepuudus tun­dub
juba alumiiniumi- Ja pabe­ritööstuses.
•• • \
nult siis kui põllumajandus j/a
tööstus on juba kannatanud tõ­siseid
lööke minusuguste loo­duslike
õnnetuste tõttu.
Kubemeijil oli hiljuti äge nõu­pidamine
siseministri Cecil And-rusiga
Denveris. Andrus on ise
kartuliosariigi Idaho endine ku­berner.
Ka| see osariik, kannatab
põoia tõttu.i Colorado pealinn oli
sobiv koht; nõupidamisöks. Linn
8 asub Kaljumägede jalal. Peale
Denveri ei ole muud kui mäed ja
tühimaad Kalifornia roheliste
väljadeni. Need mäed aoinavad
vett Kalifomia. Nevada ja Ari­zona
põldudele ja tööstusele enne
kui need laslmvad Väiksesse oo­keani.
Kui Colorado ja naaberrii­gi
ütah'i mägedes pole Miialt
Iimd, siis neil ümbruskonna põllu­maadel
ei võrsu kevadel vili. Need
samad mäed annavad , jtoitu"
Roosevelti, Coolidge'i ja Yuma
tammidele Arizonas, mis on ehi­tatud
tühimaadele niiskuse juhti­miseks.
Denveris pole möödunud talvel
olnud tavakohast lund. Seda on
ka. ebatavaliselt vähe sellest kõr­gemale
ftõusvais mägedes.. Suusa-tamiskeskused
— ühendriikides
on üle 8 'milijoni suusataja — on
pidanud uksed sulgema. Samas
on ka töötus suurenenud. On võir
malik, et Coloradost ei jätku vett
teistele.
niisutamiseks, siis kohtas see tu­gevat
vaistuseisu. Teised jõe ka­sutajad
leidsid selle olevat nende
huvisid puudutava ja nende õigu­si
kahjustatava.
Jätkuv veepuudus võib tõsta pal­judel
tööstusaladel hindu, põhjus­tada
tööpuudust ja tekitada lisan­duvat
inflatsioonisurvet. '•
iSuurimaks põhjuselcs on, et
paljud lääne osariigid kasut-avad
peaasjalikult veejoust toodetud
elektrit. Mõjud on juba timda
Seattles. Wasliingtoni osariigis,
kus linn kavatseb kahandada tä-navavalgust
kolmandiku võrra.
Kohalik elektriühlng katsub õpe­tada
: elanikke kasutama tushi
vannitegemise asemel, sest ühe
sooja vee galloni saamiseks läheb
vaja 72 gallonit vett elektriener­gia
tootmiseks.
Üks kaunimaid ühendriikide
turismialasid, Monterey, Kalifor-nias,
ratsioneeris juba veetaryi-duse.
Perekoima veetarvitamiseks lu-
. . bati 50 gallonit päevas, swis on
Selle talve erakorraliine
mis kandis lääne mägede nor­maalse
lumerikkuse idaranniku
tööstusaladele, võib ka edaspi­digi
erakordseks kujuneda.
Ameeriklaste veekasutamine on
eurooplase mõõdupuuga miõõtes
väga raiäkav. Nende nõudepesu-ja
pesumasinad on kaks korda
nii suured kui Euroopas. Ühend­riike
külastaja ei.saa iäitta mär­kamata,
et alles nüüd on"^ riik ja
rahvas saanud teadütouks oma
loodusvaradest ja nende piiratu­sest,
kuigi pole veel osatud otse­sesse
tegevusse astuda. Reiklaam-tuiled
säravad ikka veel taevas
kuigi räägitakse elektri ja gaasi
kulutuste vähendamise vajadu­sest,
üldiselt arvatalsse, et vee-ja
kütteainete kulutamisele püri-panekuks
tuleb võtta kasutami­sele
seaduslikud eeskirjad. Siia­ni
on ameeriklane pidanud omale
kohaseks kulutada nii palju oda­vat
vett ja kütteainet kui ainult
jaksab. Nüüd on juba kitsamas
ulatuses mõningaid piiramisi teh­tud,
Nii poleks mõne aa;sta eest
veel keegi uskunud, et Kalifornias
autapesemhie kuulub kitsenduse
alla. •
, ,ühendriikides juhtunud ilma-muudatuse
täielik tähendus sel­gus
mõned päevad- tagasi. Pehmel
märtsikuu päeval Anchorage'is
tõusin New Yorki minevasse len­nukisse.
Lendasime läbi mustade
pilvide ja laskusime jäisele Ken­nedy
lennuväljale. Atlandi rannad
olid san^a lumevalged kui Vaikse
ookeani "rannad päikses valgeks
pleekinud liivast. New Yorgis sa­das
limd kuid inimesed polnud
sellest rõõmsad. Läänes aga pol-vetatakse,
et sajaks palju, palju
rolJcem lund," lõpetab olukorda
analüüsinud ajaksrjanik.
Lumel on talvine kui ka suvine
tähendus. See pole ainult suusata-jake
rõõmuks. Rohke lumevaip
hoiab maapinna ' soojemana ja
nul'lkraadile lähed?!. Kui lund ei
ole, jäätub maa sügavalt ja sügis-orased
võivad hävineda. Nisukas-vatajad
Põhja-Dakotast Kansa­seni
on teadlikud sefliest, niis juh­tus
nende venelastest ametivenda­dele
vaid mõned aastad tagasi,
mil lumekord N. Liidu nisupõldu-del
oli vaevalt toUi paksune ega
pohiud küllalt paks orast pakase
ja tuulte eest varjama.
Ühendrukide farmerid on nüüd
saanud näha omi põlde kamata-mas
samas olukorras.
Torontos äsja toimunud Eesti Abistainiskosnitee Noorte Talentide
Õhtu eslEeJaid. Istuvad vasakult: Silvia Mullaste ja Sarah Pihel, sei­savad
Heidi Elamas ja Heidi Laikve^ Foto: Ihga-Pia Korjus
Teatavasti toimus Torontos hiljuti Lääneranniku Eesti Päeva­dele
lennuhuviliste koosolek, kUs otsustati kasutada odavat 222-
dollarilist lenpuvõimaiušt. liiimesi paluti kohe sissemaksud Ur
ha. Kõik kohesed registreerijaid said r^rvatsiooiii. Hiljem
võeti aga käigust ära kaks lennukit ja sellegaühenduses ka oda­vad
lemiuvõimalused meile soovitud ajal. Sellepärast on ligi 70-
ne inimese sõiduküsimus peaaegu l a l i ^^
on see, et kui maa
jäätub ja mõnes kobas see ongi
juba jäätunud, siis kevadiste
soojade ilmade tulles lumi su­lab
enne kui maa on veel jääs,
mistõttu veisi ei imbu maasse,
vaid valgub lähemasse jõkke.
M Ü Ü A
KÄSIKÄSNÄ ;
Küsida Andy, tel. 4lS/259>6dS)S
Aadress: 34, 36th St .Toronto,
Möödunud kahe nädala jooksul
on mitmesuguseid võimalusi uu­ritud
ja ka mõjukas pöördumine
CP lennuliini ipoöle odavama sõi­du
saamiseks on nurjunud. Selle­pärast
soovitame lende Toronto-
Vancouver-San Francisco. Toron-ito
või Toronto-Vancouver-Los
Angeiles-Torontö. Esimene neist
maiksab $313.50 pluss $8 taks, tei­ne
maksab $320 pluss $8,
Mõlemal puhul ei .ole tähtis
grupisõit, kuid Los Angelesis
või San Franciscos peab olema
vähemaltiihe öö.
ümber USA on todajail>ka või-maliis
varem koju jõuda. Selle
skeemi alusöl on minimalalne ära­oleku
aeg 7 päeva kuna $222-lise
lennu puhul on see .10. Seega
võiksid ka kõik .uued registreeri­jad
Vancouverisse Torontost ära
sõita, eestlaste põhigrupiga reedel,
9. juuli ©htul. Sellele grupile kor­raldab
bussisõidu ülikooli ööbi-miäkohtadesse
L. E. P. .peakomi­tee.
•
Eesti Päevad Vancouveris lõpe­vad
balliga reedöl, 15. juuh öösel.
Järgmisel hommikul algavad ta.
gaisõidud.
Kuigi : võimalusi on .
soovitame inbnesi registreerida
Vancouver-San Francisco len-nukile>
mis lahkub kell 2.15
p. 1. ja oia San Franciiscos kell
•'4.2® p.vL
Lend Los Angelesesse lahkub
kell 3.30 p. l . , mäline on JJ. A.-Š
kell;6 õhtul. Lend Los Angelesest
Torontosse kell 1.30 p. 1.
röntoš kell S.45 p. 1., San Fran­ciscost
kell 1.10 p. 1. ja Torootos
kell 10.19 p. 1.. Seega Los Aiigalese
lennuühendus on pisut parem.
Palutakse reservatsioonide te­gemiseks
kohe ühendfus viõ'tta Ed-ward
Tidey, Läwson, MöKay
Tours, 11 Adelaide St. W.. Süite
903, Toronto, M . (416 ) 364-0622.
Odavad tubade reservaibsioonid
koos siasemaksudga Vancouveri
ülikooli maaralal tulevad teha en­ne
1 juunit. Toronto jaoks on esi­algselt
kinni pandud ,200 ekstra
tuba. Võtta juhendus: H. Muld,
7362 Šussex Ave., Bumaby I,
B. G. M . (604) 434-1466.
E E S T I L I I T KANADA6
J U H A T UD
Ont. M8W 31S9
Eesti õigusteadlaste ühing Ka­nadas
pidas oma järjekordset koos­olekut
laupäeval, 30. aprillil abiesi-mehe
Evald Tikenbergi majas ja
tema perekonna hoolega oli osavõt­jatele
ja nende abikaasadele samas
korraldatud ühine koli^. ühiselt
kuuldati ka Juhan Käis'i referaati,
milles ta käsitas meie riigi üksi­kuid
episoode meie rasketel aega­del.
Ettekannet kuulati suure hu­viga.
Peakoosolek kinnitas ülemeelselt
kõik eelmised aruanded ja võttis
üksmeelselt vastu ka uue eelarve,
mis on sisuliselt eelmiste aastate
ulatuses. Liikmemaksuks määrati
endiselt $2.00 aastas.
ühel häälel valiti juhatus Ja re­visjonikomisjon
endises koosseisus
tagasi. Uusi liikmeid loodetakse nii
vanade kui ka noorte juristide hul­gast.
Sellel koosolekd oli juures
[ilget. •.' r
;,Ema, miks sa papaga abiellu­sid?"-
Ema vaatab laste poole ja üt­leb
siis (mehele: ,,NäM sa nüM,
isegi lapsed hakkavad; seda juba
imestama." ^ \
Shotknaal ilmub ajalehes'kuu-
.lutus:'-:
„Vähetarvitaitud hauakivi
müüa. Sobib James McPearsoni
nhnelisele mehele, kes i sündinud
aastal 1905."
Misjonär kohtub kõrbeöaasis
lõviga. Ta näeb, . et olukord on
lootusetu, langeb põlvili maha ja
halkkab palvetama. Lõvi laÄib
samuU poMli ja hakkah midagi
mõmisema.
,yOh, kui arnmrv ütleb miljo­när,
,.gee on ju .usklik lovi."
„Ära sega," ütfeb lõ^,