1978-06-06-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
l a t i o a a l LiDrary 55255 " GOettna^wAac,qOunits^i tions SeDtion tlk OM Eaassaogaua], 6 'Secondl class mail r©gi&.' iratioii nnmber — 1089. E s NELJAPÄEVAL I IllilIPI i ' T T I . I T ^ n ^ ^ . . . : ^ , . . , . . . . . , u , . . . . „ , , Nr- 42 <f2485) XXVII aastakäik Teisipäeval, 6/jmmil 1978 i June 6, 1978 ÜksiJmiimbri hSaS 8S ASja toimus Tartu Colleg^l peakoosolek. M d i Tartu CoUegel nõukogu ja juhatuse liikmed. Istuvad vasakult: Asta Toppi, Ä. Kerson, E. Tampõld, Laine Pant ja JvPähapai. Seisavad: V. Muik-ma, Ä. Irs, Ma| Mägi, Silva Mema,Me toomver,; K. Kangro, F.; Einola, G. Mitt: j^^ WASHINGTON — Wasliingtonis^^^^^t^^ möödunud nädalal kaks päeva kestnud NATO rügi-j> eade konverents, kus valitses lääneriikide ajakirjanduse andmeil võrdlemisi sõjakas meeleolu, mida on põhjustanud N . Liidu ja Kuuba laialdased operatsioonid Aafrikas ning vümane kommunisme sissetung AngooHast Zaire kaeyanduseünna Kolwezisse, kus sissetxmgijad inõrvasid mitusada .•inimest. '-^y^^-'^. Poliitilised vaatlej ad ütlevad,, et kcwx-i^eranffcsil oli ainult kaks reserveeritud sõnavõttu, milledest lihe ssifeas Kanada peaminister Pierre Trudeäu ja teise Türgi j > ^^ ter Biilerefc Eoevit. ; • Feamlnister • Trudeau- -rõhutas. ; jällegi uute l^irääkimiste ja ettepanekute vajaldust relvastuse piiramiseks ning mainis, et Kanada ei ^aha- laskuda Aafrika •/,,seiklustesse*% ^' ESMAKORDSED JA AINULAADSED EESTJ MAAKONDLIKUD RAHVAPIDUSTUSED — KlLLAy ÄN.GUD KUTSUVAD LOODUSKAUNISSE MOONSTONE'lkANADAS, ONTARIO EESTUSTE SUVILATE PIIRKONDA LÄÜPÄEVALi 29: JÜliLIL 1978; Ä. "Tiilg^ külastama Eesti maakondi! * Tutge tunnetama mitmekülg^ set eesti rahvuslikku oma- Tulge kohtuma vanade sõpradega ja leidma uusi meeldivas vabas miljöös! Tulge meie ühisringi laulma ja tantsimal Võtke kaaiša ka pmä pillid! ^amine Toompeal kell 1 p.L ® Ühine tervltusküiaskaik Eesti maakondadesse kell 2. Pärast kohtumised mitmesugustele gruppidele ja üksikisikutele maakondades <i> Rahvamängud Vabadusväljakul kell 7 o Tants talijnnas alates kell 9 ® Etnograafiline näitus o Kirjade postitamine Tallinna plpapostkosntorist o Kohvik „KuIlas" uuesti-avatud o Vabe telgitamine Killamängude Eesti aladel ® Hotellid ja motellid 12 miiii kaugusel Orililias ^ TULGE! KOOS SÕPRADEGA! ONTARIOSSE! millega ta liikkas tagasi president Garteri etteipanefcu, et iääneriigid peaiksid silmas pidama sündmusi Aafrikas ning seal vajaduse korral vaiielesefclamia. ^ : Peaniinister Trudeaü kõiie õli niivõrd .• leebe iseloc>^ et ühendriikide aj aleiit ,>Wasihing-ton Post" pidas vajalikuks seda teravalt kritiseerida. Võib oletada, et Tmdeau kõne põhjal ei kutsutud Kanadat ka käesoleval nädalal itoimuvale lääneriikide konverentsile^: kus tulevad arutusele Lääneriikide ja Aafrika ühised sammud sealse olukorra stabiliseerimi- 'seks'• ning Liidu j ä Kuuba üiSiisele pealetungile vastu astumiseks. NATO ringkondades on k a kõne all olnud N. Liidule krediitide j a soodsaite kaubanduslikkude s i - deniete paikkumine, ©fc taotleda venelastele vastutasuks relvastuse piiramist. Mainitaikse, et selline moodus oli endise välistminist-r i Kissingeri välispoliitika üiieks .põhialuseks.^^:; . Carteri .adniinistratsioon .ei poolda siiski sellist „altkäemak-su" poliitikat ning ühendriiki, de juhtivates ringkondades liiguvad kuuldused, et valitsus ka- . yatseb piirata nisu müüki ' N . Möödunud laupäeva pealelõunal toimus kaua oodatud Eesti Kodu>õrinistamlne ja pidulik võtme iUeandmine ehitaja Eesti Abist poolt uuele Eesti Kodu omanikele. Sündmus leidis Toronto eestlaskonnas erakordselt suui^t tähelepanu, kuni 500 inimest kogunesid kõrgehituse ja te-rassmajade vaheUsele siseõuele, paljud elasid sündmusele kaasa ehituste rõdudelt, õuel lehvis vardas Eesti lipp, aga see oli lehvima pandud ka mitme korteri rõdul, jättes mulje Eesti Kodu ^ahvuslihult;meelesta;tud pidult õnnistamise talituse alguses. Eesti Kodu Segakoor K . K a r u k - i si juhatusel laulis „Hoia, Jumal, Eestit", misjärel avašana ütles EAK esimees Ä. Sepa. Ta üitles, et täna võib E A K oma ajalooraamatu leheküljele kirjutada suurema et Eesfti K o d u on valmis ja pidurüüs üle antud nende omanikele. Puudutamata raskusi selle ülesehitamisega, lisas ta> et sellega >pole EÄK sihid veel täiturmd. Ta meenutas,- et ligi :3ciJimime aastat .tagasi osteti maa vanade puhkÄdufe. va ei saanud;teoks. Viis aastajt ta^ gasi võttis E A K uuesti iües mõtte,- et ehitada vanematele eestlastele ühiskodu, mille sä;ästudegä ehitada vanadele oma kodu. /Kõrvalolev :-maa ootab praegu tiilyana selle mõtte täide viimist. Nüüd on E A K juhatusel kavad selle juurde asuda kui Eesti Kodu juurest on käed vabaks saadud. Ta vaatles nende osa, kelle panusena Eesti Kodu võis teoks saada. Asi algas k i u öp. B. Eder-ma oli, EAK: esimees ja sai teada šellie nlaakoha olemasolust. Ta õhutas selle ostmist, kuna soovis ka ise siin elada. Kuid pärast laupäeval pandud nuirgakivi tuli sõrm talle järgmisel .päeval Teine oli Ä. Bkbaum, /kes saimuiti laitus enne k u i sai siia elama asuda. Kolmas idee õhutaja pii H. \/[ännik, kuid ka tema laihkus enne. /Neid i^olme töömeest mä-lestaiti leinaseisakuga. Edasi A. Sepa loetles nende n i med, kelle panus on olnud mär-gatav ehituse juures, alates maamõõtja V. Raiendiga, kellele järgnesid arhitekt G.Läikve, insener L.MaimötSv aiand ja Ä. Kalm,, töödejuhataja L. Kolk ja E A K ehituskomitee liikmed H. Kukk, R. Künnapu, H . Urm, Julie Hermä, A. Ruusauk, Ä. Kuul, B. Lõbu jä T. lemmik; järelvalve konitroll A. Irs, He^vi Kõva, J. Terts j a J. Lepp; juriidiline nõuandja A. Kerson. Ta avaldas neile kõigile tänu. Edasi avaldati tänu T. E.. Ühispangale j a eesti jajalehtede^to^ metajaile ning kohalikele kirja- Ta tutvustas k a neid, kes on oma õlgadele võtnud yEesti Kodu iseseisva juhtimise: J. P^rik, K. Reissaar,' K . Sepp, E. Simonlat-ser, K. Novek, R. Rändes ja J . Herma; revisjoniilcomiÄjoni lük-med E. Toiger, E. Reintee j a I. Tork. Ta avaldas tänu J . Naairile ja Ö. Randmaale mitmesuguste tööde ja prouadele ümbruse kaunistamise eest. Lõpuks ta nim)8tas, et Eesti K o . du on paljudele, kelle elutee on hakanud õhtule j õudnm. See on aga koht, kus on itükike eesti tael a s t ja m a ^ ning V . ta soovitas selle • maja elanikel võtta oma lipukirjaks: armastage iiksteist, andestage iikstei^ sde, süs on see teie kodu paljudeks aastateks j a eesti inimeste töökuse, monumendiks, milleks ta soovis 'palju õnnistust kaasa. Vaimuliku talituse pidasid 0^ fcajad E . Pähn j a A. Taül. Esimene pdas vaimuliku kõne, teine palvuse. E. Pahn oli alles eelmisel päeval jõudnud Eesti Kodusse, kuhu ta elama jääb. Ta mäi-kis, et selle maja elanikud on soovinud seda õnnistada Jumala n i mel, et anda (tunnistust, žt selle elanikud moodustavad ühise kristliku pere. Ta rõhutas ajaloo jooksul.: kodu tähtsust . Q^tiaste elus, kus oma toa, ocma Ipa omamine oli suuriniaks igaitsuseks. Ta rääkis-oma esimesest kogemu-isest uues kodus, kus küsiti, kas teda ^ d a k s e kuidagi aidata. Ta iitles, et olgu see siinse rahva l i pukirjaks ja lisas, et püüaksihie olla nagu elavad «tuled selles nia-jas, et kuuluksime kokku nagu Jumala perekonna liikmed, AoUes ühe ja sama eesti rah.va vennad ja õed. Pärast; õp. Ä. Tauli palvust, õnnistas õp. E. Pahn selle Eesti Kodu eestlaste ühiskoduks, kus oleks alati sõprus ja armas- ;tUS./ " Aktusekõne pidas praöst'E. Lepik, öeldes et täna on suurpäeiv kaiiei eestlaste organisajtsioonil, Eesti Abistamiskomiteel ja Eesti Kodul. Täna ulatab E A K hoole ja otsingutega planeeritud töövilja Eesti 'Kodu pärisi>eTe(mehena fiüe Eesti Kodiu perele. Seda sündmust varjutab kurbusetunne, et kaks keskset kuju, B. Edemrn ja Ä.Ekbaum, selle fbeoil&aamise käigus, ei viibi enam elavaitena m.eie keskel. Kuid nende kaaslaste visa töö, m i s võttis aastaid, muutis unistuse Eesti Koduks. / (Järg ik.;8> v' IJys pallil WASHINGTON -"ÜSA ja. N . Lüdu suhted on praegu terava-^ mad kui paljude aastate jooksul ja suund näib^ olevat sinnapoole, et need veelgi pingelisemaks numtuvad, kardavad mõlema suurriigi valitsuse ringkonnad. Kõik nõustuvad, et viimase nädala sündmused on tekitanud peaaegu kriisi olukorra; millest ainult väheseid teateid on seni üldsuseni jõudnud. /JERUUSALEMM Möödunud nädala lõpul oli Jeruusaleimmas uus pommiplahvatus. Reede pea-lelõunäsel- rüsinatunnü plahvatas pomm bussis. Kuus; isijmt said surma ja 23 haavata. Palestiina Vabastamise OrganisaJtsioon Beirutis tunnistas, et nad on selle organiseerinud. President Jinmiy Carteri valis-polütüised nõuandjad ütlevad, et nad ori saittunud väga öihtlikule pinnale. • Vanemad diplomaadid mõlemal pool ei ennusta süsla koheselt ohtu füüsiliseks konfliktiks kahe suurvõimu vaihel, kuid nad räägivad •siiski rohkem, kui ainult strateegüiste relvade piiramisest ja N . • Lüdu-Kuuba sekkumisest Aafrikas. Piplömaatlikiiid ringkonnad on mures äkUistest USA ja N.Liidu iilemaailmseist suhteist, mida kumbki pool teise kavatsusist võib mõtelda ja need võivad põhjustada Kremlis 'ning Valges-Majas eeloleva1;e päevade j a nädalate jooksul mitmesuguseid reaktsioone. Vaheikordade teravnemine ei alanud siiski alles möödunud nädalal, kui N. Liidu välisminister Andrei Gromõko - Washingtoni külastas, vaid see on tegelikult juba kolm kuud üha pingelisemaks muutunud. Eriti tuli ©ee välja Andrei Gromõko kohtumisel Jimmy parteriga, kus õli arutlusel Kuuba osavõtt Zaire vastu tehtud rüonakustv Aga Carter on süüdistanud N. Liidu sõjalisi ette-valrnistusi kui ohtu kogu maailmale. Brezhnev on omakorda süüdistanud Washm^^ uue külinm-sõja algatamises. Vahekordade teravaäts muutumisel on tegelikulit d m i d kolm põhjust: esimeseks inimõiguste küsimus, «kus N. Lüt vaatamata oma lubadustele on hoopis drastilisemaid vaihendeid hakanud kasutama inimõiguste maha surumiseks;: . WASHINGTON — USA on otsustanud hakata /teisiti väa/tlema Somaalia ja Etioopia konfliktile, lubades Somaaliale saata relvi selleks, et nad suudaksid end kaitsta Etioopia rünnakute vastu. USA rügisekreiiäri ametnik Hoddüig Carter ütles, et esmalt saadetakse sirina sõjaline delegatsioon, ikes tutvuksid nende vajadustega, mis sel väiksel Aairjka riigil on oma võitluste jätkami-sekspfetioopia vastu,: keda ir. Liit ja Kuuba toetavad. > . . teiseks Aafrika küsimims, kus N. Liidu ja Kuuba ühised operatsioonid on lõpuks suutnud esüe tuua ireaktsioone. ka USÄ-S ; : ja k o i hm reivaÄnise i k ^ kus vaatamata N. Liidu rahu ja relvastumise vähendamise propagandale, on tegelikiilt olnud võidujooks relvastumisele. Need on komplikatsioonidega probleemid, kus . nõukogude propagandalik detente on äkki oma eelisitatud koha kaotanud j a on hakatud rääkima ibõde, mis N, Liidu juhtide kõrvadele on valus ning neid ^ärritab;-.'., TORONTO — Torontos on viir masel ajal märgatavalt kasvanud, kuritegelikud tulesüütamised; peagu igal pühapäevaöösel on alllinnas mõned suured hoohed; põ-iema süüdatud. Toronto tuletõr-jepääljk Ben Bonser kutsus üles tuletrõjuo aid j a politseid võiitlema tulesüiiffcäijate vastu. See kuritegu- 'de laad on levinud suuremais USA linnades, kuid Torontos pole seni eriti suur pinud. 1076v a. oli Torontos 295 tülekaihju, mis I kuritaihtlikuit; süüdart^ud, 1977. a- .oli see arv juba 323, 30 said v i - gasitada ja kaiijusuimma tõusis 4 iie dollarile. HELSINGI (VE) Soome tantnim kultuuriasutus Suomalainen Kü-jaÜisuudeii Senra on valinu^ eesti luuletaja, kh-jandusteadlase ja rahvusvahelise Mrjandusaxaldrja „WorldLiterature Today" toimetaja dr. Ivar Ivaski oma kirjavahetajaliikmeks. Selle valiku tegemisel arvestati tema tööd soome kirjanduse tutvustamisel välismaal. Ivar Iväsk on oma kümneaastase WLT toimetajaks Olemise ajal avaldanud nimetatud aja^kiiias 154 soome raamatu arvustust, kasutades selle juui-es 14 kriitikut, kellest Jaaikko Aliökas on sagedasim oma 68 retsensiooniga. Lisaks on avaldatud seitse artiklit soome kirjandusest, kus on vaadeldud mitmeid soome kh-janikke" või sündmusi. Ajakirjas on avaldatud tõlge Paavo Haavikko poeemist, rida soomlaste fotosid, kuna soome kirjanikud Kai Lai-tinen ja Tuomas Anhava on olnud BA/Neustadt Intematsio-naalse kirjandusauhinna zhürii-liikraed. Seda suurt tööd soome kirjanduse tutvustamisel on soomlased juba ammiigi hinnanud ja seekordne tunnustus on täielikult ära teenitud.-/ Soome Kirjanduse Seltsü on praegu 89 kirjavahetajaliiget, neist 20 eestlast. 14 neist on kodumaal (nende hulgas professorid Ariste, Laugaste, V i M ^ y j a • kirjanik Lennart Merif, ja 6 eestlast välismaadel: kadunud ' Mägiste, B. Kangro, F. Oinas, G. Ränk, Alo Raun jä yiunasena, noorimana Ivarlvask. E T S T :l E DO leys" ja Eesti Maja snnres saalis 10. juunil kell 6 p.l.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 6, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-06-06 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e780606 |
Description
Title | 1978-06-06-01 |
OCR text |
l a t i o a a l LiDrary 55255 "
GOettna^wAac,qOunits^i tions SeDtion
tlk OM
Eaassaogaua],
6
'Secondl class mail r©gi&.'
iratioii nnmber — 1089.
E s
NELJAPÄEVAL
I IllilIPI i ' T T I . I T ^ n ^ ^ .
. . : ^ , . . , . . . . . , u , . . . . „ , ,
Nr- 42 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-06-01