Vaba eestlane , November 20, 1980

              Lk.,2-
neljapäeval, 20. novembril 1980 — Thursday, November 20, IQSO Nr. 87
jLuim. u i •lillil
V A B A D E KE.STLASTE HAALERANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaöa Eesüane, 135 TecunLsetb St. Torontos
PEATOr^lETAJA: Kari Arro
TOIMETAJA; Hamx^ Oja
POSTIAADRESS: PO Bos 70, Stn. C, Toroato OBt. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus ifi4-752I, talitus (tellim^^i, kuulutused.
ekspeditsicxm) 364-7675
TEIIiMISHINNAD Kanadas: aastas $38.--. poolaastas $21.- ja
ve^rkndaastas $11.—, M aastas
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNÄP väljaspool Kanadat: aastas |42.
tas 1^.— Ja v^ahdäastas 112^/ Kiripostiga^^^U^
^7.--, poolaastas $35iO ja veerandaastas I18J0
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesše: aastas $76.—,
$38.— ja veerandaastas 1^.-^
AMressi muudatus §Oc. — ÜMsi^umbn
PöblisSied by Free Estonian Publisber Ltd., 135
Toroato Ont. M6J 2H2
ommentaar
Viimased popniaarsed maakond­likud
koosvübimised on jälle too­nud
esile nende organisatsioonide
vajalikkuse VÕI mittevajalikkuse,
kas nad ühendavad või killustavad
meie ühiskonda ja mitmesuguseid
sellelt pinnalt lähtuvaid arvamusi
Ja mõtteid. Mõneti on nagu mingi
kaudne ühendas eesti ühiskoj
probleemidel praeguse Kanada
probleemiJega, kus provintsid äh- ^
väidavad föderatsioonist lahkuda
|a sellega Kanada ten-lklikkust pu­rustada,
c
Eesti maakondlikud organisatsi-oonid
pole veel ükski ähvardanud
Eeslist lahkuda, vaid vastupidi on
tahtnud eestilikku tegevust tu'gev-dada
sellega, et nad oma maakon-
' dade omapära rõhutama hakates
tooksid esile kogu Eesti rahva mit­mekülgsuse
selle rahvakultuuris.
Eesti oli koos maakondadest Ja
Siingi oö esmane printsiip olnud, et
samal vüšil hoida koos väsima Ja
loiduma kippuvat eestlaste tege-
Balti Koostöö Komisjoni delegatsioon Balti. MaaUmamdu''memorandumi üleandmisel Rootsi vaütsusele. ^^£^34135^^ ^ananemisprots^^^^
Pfldü vasakult btiroojuhatajä ÄhÜ Pae - Rootsi Eestlaste Esinduse, välisminister Ola Ullsten, ins..y^en- |aba jälgi siinsele seltskond-
tinas Vükenas — Leedu Ühingu Ja ins. Imants Freimanis — Läti Kesknõukogu delegaatidena ning Leonid ^. ^„
Niedre, kes tänas Rootsi abi eest N.Lüdu vangistusest pääsemise eest.
. Foto: L. Niedre
Meie rahvissgropi üliiskõndlikos tõmmata
Idas Kanadas hakati juBbä aastaid da oma juls&onda. Siin võiks es-tagasi
rääkima kilreMsaabiivastmaJooisi^^^e^^
vahtkonna vahetusest — vanemate jäid, gaide-skaute, Toronto Eesti
geüeratsHoonidetaahdimisest meie Maja, Toronto Eesti Ühispanka Ja
avalikust ja ühlskondlikifflsl^^^^^^^e^ teamvaliiaäära! ka akadeemilisi or-ning
oma ülesannete edasi andmi- gaJusatsJoone. Kui noore jrahtkon-sest
nboremateSe pealekasvavatele ^ leidmiseks ja kasvatamiseks kor-generatsioonidele.
See protsess ei raldatodTrenti seminari juhid kir-o!
e siisM toimimud kaogelöd nii su- davad, et see seminar ei andnod
jnvalt ja valudeta nagu seda mit- vaatamata oma kõrgele tasemele
I merpooiesialgu arvestati ja ennus- Ipod^^^^ . M , -J • A V .
lati vaid siihesineb terve rida lün- ainult järeldada, et^k
kasid ja probleeme, milledele esi
ei osatud valalikke ta
likule tööle ja kuna kaua otsitud ja
ka kasvatatud noorem, põlvkond
pole ikka vajalikul määral talle
pärandada tahetavale tegevoisele
'asunud, siis võinuks paljugi väh^m
siinses elus Juhtuda, kui maakond­likud
organisatsioonid poleks asu­nud
oma tegevusega neid väsivaid
organisatsioone asendama või mõ­nel
juhul nende tegevust täitma. Ja
sel Juhul võiks oodata ehk veelgi
aktiivsemat tegevust. -
Maakondlike organisatsioonide
eeliseks on ühelt poolt nende uud­sus,
teiselt poolt aga lähems kok-
Milliste raskustega meie
tondlikel ja ühiskondlikel organi­satsioonidel
selle vahtkonna vahe-Äsja
möödus 75 aastat traagUistešt sündmustest Tallinnas, kui vene sõdurid a v aÄ Tallinna turul 29.
•obril (vana kalendri Järgi 16. oktoobril) tul^
liga ei saa uut juhtkonda kasvata^ maeti 47 2. novembril Ühismatusel. 1905. a. rahutuste Järel anti ^Kõigekõrgema manifestiga" inimestele kukuuluvustundega grupi uuesti lä-da,
vaid see juhtkond peab välja südametunnistuse, sõna ja koosoleku pidamise vabadus ning isiku puu^^ bros- hendaminekimagiste mälestuste ja
kujunema, arenema Ja vajalikud hüür„AJa märgid^', „Lendleht viimase aja sündmuste kohta'' annab oma 32 leheküljel väga kujuka pudi sünnikohanostalgia abiL Mäletame
omama teatud organi- seUeaegseist sündmusist. Broshüür on saadud ühelt vanaeestlaselt Ameerika ühendriikides Ja praegu kui edukad oUd saarlaste esime-satsioonis
tegutsemisega ja seUega Kalju J ^ ^ sed maakondlikud kokkutulekud Ja
kokkn kawamiöHra Q»nicp#? irnc^^ , , , kaua aega olidM nad esimesed ja
. V . • .ni.K mused S ^ T e T n ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ saatesõnas öeldakse, et tegevust ,,karedastigi arvust^^^^ ainsad sellise organisatsioonivormi
tuse prötsedumn juures kokku tuleb mused na tavad, et^oored on roh- lendleht on antud välja soovi ja si- 3) koosolekute ja ühistuste vaba- rava mägi rahvast täis, sest et kõik esindajad Nende edu kutsus lärel
pmituda, selgub peagi kui m^^ sündmused Min^dus. v surnukirstud õmietuse paigale kok-
,seme pugu Tonioto eesti rahviis-o^^^ kui hädaohtlik ja Manifesti väljakuuM
grupi ühiskondlikes e^^^^^^^
mait ja vilkamalt rin^kaia. Mis ^^^^^^^^ Lueaegne iisukord on. kus keegi korda ja julgeolekut tagada: gale pandi lugemata hulk pärgasid ^ S ö ö ^ m S S
suurimaks koostõönaiteks olid esi­mesed
killamängud. Nende suure
pärane kordaminek oli ehmatav
neile, kes seda ette hukka mõist­sid,
veelgi rohkem korraldajaüe.
kes sellist rahvahulka ei olnud op­timistlikum
algi Jtüitumil oodanud.
.. ., , , , Ja ometi need maakonnad polnud
puusärgid ^koosrahvasjauhs muu- ^^^j eraldatud ghetodTvaid
nisesse, siis naite!« peame konsta._ ^^^^^ soovitatakse igaühel jõudu möMa mis mina .tar^.ilikuks pean oma aU
.eerima,*! Toronto E e s « M t s e . g u s e vahtkQ^^
«annd end^ rilmasel peakoDsole- :na.tavad, et vanem^^^^
kord üleüldse jälle jalule saaks te tulevad, siis kutsun igaühte, kes
seatud!'' : • niisuguste vigade aÜ kannatanud
Esimeseks on avaldatud õp, R. on/ minule sellest teatama:--•
Hurda „matmise kõne nende ühi-:
sel matusel, kes Tallinna turul 16.
oktoobril (vana kalendri järgi) lan-gesivad^-.,
peetud 2. novembril Rä:
huniäe: kalmistul.: ^
uut esimeest kuna ei leidii liht- nide väljalangemisega hääbpb ka
salt isikuid, kes tahaksid seda ühis- üsna suur osa meie praegusest ühls-
IkondlikkB vankrit hakata vedama, kondlikust Ja seltskondlikust orga-
Sainal koosoSekul kurtis Eesti Lüt niseeritud tegevnsest. Seda pea-
Kanadäs asetäitja eMmees V. fiu- me arvestama ja sellele vastavalt
bei, et Uidöl 00 smm raskiisi irae ka ka oma ühi^ondlikku
esimehe leidmisega ja juhatuse struktuuri inuuta ja selle ülelügseid
komplekteerimisega. l a Mjuti pee- laialivalgunud harusid kärpida oma
tud Eestlaste Kesknõukogu Kana- tegevust koondades ja koordmeeri-das
peakoosolekul jäid ülimalt täht- des. Sealjuures peame aga katsuma
§a rahvuspoliitilise komisjoni ja
poorsootöõkomisjoni kohad täitma­ta*
kima EKN-u liikmete hulgas ei
o!e isikuid, kes oleksid valmis neid
hoolt kanda selle eest,
noored ei võtaks osa ainult
gakatsutavate praktiliste eesmärki^
degä tegelevate örganisatsroonide
kohti ja nendega: seotud vastutus- tööst^y
rikkaid ülesandeid täitma, ganisatsioonüisel või vabadusvõif- "^^^ ^ ' "^
Sama vahtkomia vahetuse prob- 1 » ^ ^ ^ ^ ^ need.aatas.
leem esineb ka paljudes kultnurilis- oomdega, eriti Eestlaste Kesknõu.
tes organisatsioonides, kus vanade ^ogy ^^^^^
jõudude väljalangemise! liikmete Eestiaste Eesknõukogu Kanadas
puudus hakkab tunda andma. Seda ^ ^ ^ J T I ^ tulevikus on eriti oluline ja
näeme eriti eesti laulukoorides, kus kuna status quo säilitamine
koosseisud hakkavad vananema Praeguses vastuoludest Ja tühdest
k-uid väljalangenüte asemele ei tille tulvatud maailmas ei ole muutma-enam
iuurde uusi noori lauljaid, ^^^^^gliks või igaveseks seadu-
^metiik ttQdcifliii(i
30. oktoobril avaldati ,,Riivivalit-r
Kõik vabrikute töölised, kõik
Eesti seltsid olivad pärgadega
Ja leinaloori sisse mässitud lippu­dega
ilmunud; niisama olivad
linnaameti liikmed matusele tul­nud
Ja toreda pärja kaasa too-
Varsti parast kella 10 olivad kõik
sika saatel ,,Mü elu Kristus ise'
ja siis hakkas leinarong liikuma:
kõik kOös moodustasid ühise Ees-
s^uiK^eP aammeeütliiKlr ^tteeaadoaaaannadmmminee " rriiity^i^- oTa--g e eel^ kr-a-is- van\k er, ^m i-lnle : peali nenndien g eirnivimmejsaepda nkeokguutengesaitdü vpuänrtais t
a tOmi alla, kus veedeti õh-
Järgnevalt avaldatakse inforii-at-siooni
viimaste' sündmuste kohta:
alamate valitsusele - abiks tule-; käratu suurkoörem lillesid ja
miseks ja seisukorra pärandami-äj.g^5^^^^ ^ ^ ^ ^ h,np to.. XX-A • • , .
: seks. Samasuguse üleskutse aval- surnukirstu üksteise jä- ^ / " t ^ , ^ ^ ^ f "
' .Koda- , , J , ,älja-kuna muusika k^^^
teie olete nüüd vabade k o - u . ^ . . r . . . u. ^ w . . . ^ . . koondati koiki, kmd salajouks oh
das TaUinna linnavolikogu:
nikud,
danikkude"õiguste osalisteks tun- kamisi ,,Ma kummardan sind, är-
. mu vägi" mängis. Et linnavalitsus
siTadnistatud" ja seUe juurde: Meie j^a^^gtg^^^^^
hirmu ja jälestusega seda piiÜ. inisrõõniu sekka, mis uue -riiMkorra ^^^^^j^^ ^^^^^.^5 ^j- nende-nad
seal nägivad ja ei või elu ot- loomine igaühe südames,, : kellel omakseid linnas ei.öhiud
sani unustada. .f kes isamaa käekäigu kohta mit- ehk kelle omaksed vaesed, kaunid
Seal, kus muidu igal hommikul i te osavõtmatu ei ole,: elusse on ja vüsakad: kirsud ostetud. Jaani
'teunud,: segab ennast kurb: uu^^^^
mälestus, mis 29. skp. sündmust krantsi uulitsale; kus surnukirstud
elav üikumine ja tuhgimme oli,
kus söögi aineid osteti Ja miitdi,
seal lamasivad surnu kehad, ae- valusalt puudutab. vankrite peale pandi, sealt läks
asjaolu, et tegevusesse oli raken-datiid
suur arv inimesi, kes olid
spetsiaalselt tuhiüd Just oma maa­kondade
eest välja. Need inimesed
on Jäänud ka nende maakondlike
organisatsioonide Juurde edasi.
Jä nüüd,/kui ollakse ettevalmis-tarnas
teisi killamängusid, on need
inimesed Jälle kibedas töös otsi
Seliine areng võib kujuneda saatuir seks
likuks Toronto Eesti Meeskoorile ja konfliktid: ja
5-
n soodustavad
ning Uued sündmused, uued
jõudude vahe-hed,
naesed j a lapsed segaaini just uuenduste eelõhtul kautasivad rong Suure Pärnu maantee. kaudu ^aalu^toas ^^^^^d ^ ^
oma vere sees, ära purustäud paljud meie kaaskodanikkude seast Rahumäele. Ringkonna kohtu. Tal- maokAnn '
_ _ _ peade, ära lõhutud ihudega, oma kõige lähemad omaksed... linna klubi ja teiste
ka T o r o ä o " i e s t i ' S e ^ ^ vastt ei Kodanikud! - Pühendame õketute tel, kust rong mööda läks.^^^o^^ rikkused ( m ^
masele eriti meeshäälte ösas. 1^^^^ meie vabadusvõltius- olnud võtnud, sus/ oli see m:adala- kaašvendade ja õdede mälestuseks küünlad põlema pandud, paljude smired ja rahvaloo^n^ mS^a nlt
kamalt tegutsevad mõned väikse- ühendriikides on mate kohtade peale suurteks loi- vagusa rahupäeva ja siis algame majade peal oüvad ka leina üpudjj.^|^g ^ ^ -^
mad koguduste juures tegutsevad ^e^°o<>rte osa meie^v^^^ valgunud. Uitbes endise püsidusega uuendatud riigis kehvimas. Verstapiltoe rong jõu-^g^^^^^. ^
.vtf . , ,. ... ... .. . i„ Qj^a kohuseid täitma !'v d ^ 4«u^ei^ maaKona-
•^'^ pures esile tuua.
koorid, kius nähtavasti Mk ja kirik 200 inimese verd oli sinna ^^v. „ . xc
oa koondavateis^ Hitvateks tegu- - ^ " ^ ^ ^ Mnnitab eriti suur tud . . . j a ühegi inimese sulg ei Rahumeelsuseks avaldasid üles- kus 6 suurt hauda Pauluse kogu- _ \ ^
riteks. Aastate kulg on kahtlemata suuda seda : ahastust kirjeldada, kutse ka Tartu Eesti Seltsid,: kus duse platsi peale kaevatud oü, iga -^^^ on tulnud esUe
mõju avaldanud ka meie teatrite te­gelusele
ja kui meil varematel ae­gadel
Torontos tegutses kolm ele-fõnlist
eesti teatrit, kes olid võime-
Hied Mänla hooaja jooksul terve
rea häid lavastiisi, siis nüüd ilmselt
on see aeg möödunud. Meil on kiili
peale kasvanud 'üksikuid
olevatel Rahvuskomitee valimistel.
Kahtiemata tiivTistab seaS noorte
osavõttu teatud määral ühendriiki"
de kiai suDrvoima kaal ja osatäht­sus
maailma
mis nendel päevadel Tallinnas nn- öeldi, et isevalitsus on langenud, tod kuue: kirstu- jaoks. KaarH M- >««^5^^astamlsest.: mida maa-ti.
Aga mis kõige rohkem irinu 30. oktoobrü ilmus man^est, mis riku abi õpetaja R. Hurt pidas ina- ^ondlikud organisatsioonid tekita-südamest
läbi lõikas, ei olnud 3iit- Venemaale uue rügikorra lõi. Ise- tusekõne, - kuna õpetaja Groh-J'^- vun^stel hüdlaste Ja võru
te haavatute hoigamised ega lei- valitsuse asemeleas mann sündsaid püblisõnurääMdes ^^^^^ P^^y^ tun
sei-areenil,
najatehädaMsa, vaid parastamine. 0^^^ üksi n^atmisekorra täitis ja õpetaja
kuid suurt tööd eestluse ja Eesti mid sealt kuuldi. . Hah/ seadus ja õigus maksma'*-3a„ise-Wükmann lõpupalve pidas'^^^^
vabastamise kasuks on võimalik; vas väljendas surmasaanute bh- gi endine iseväütsus seisab: nüüd - õpetaja Hurt ütles: „Mei
noori ^eJia kä Kana- ta, et „seda nad otsisivad. Ees kä- seaduse all". Tartu Seltside üles- same oma: vendade ja õdede lahti:
näiüejaid, kuid selest j ^ das, keDe rahyusyaheline kaal ei ole sib nei^ ülemate vastu mässima kutsele 2. novembril 1905 oUd alla §el haual, keda -salalik ^surmav
vust ei piisarsiiskis^^ meie hakata?^V^^^:^ k^^^^^ Eesti EäsitööUstePÜssikuul järsku, ootamata Ema-ffiõudiikemate:
iilesahnete täitini- : Selts,'VEesti Põllumeeste Selts, süüta tabas õnnetul pühapäeval,
seks, eriti veef kui. teatritöö: .osas^^P^"^^ ^n liitunud juba. noori, gekõrgema manifesti „nagu ta te- Karskuse Sõber,: Taara, Ugaunia
Meb tulevikus nooremalejõudude- seal kuid legrammi teel Tallinna oU saade- ja Vanemuine,
ga tegelemisel muretseda ka korra-^^^^^^^^
Iku e ^ keele:^rast : arvestades palju^^^^^
suurem. Motieme sellele tõsiselt ^amiseks.ning tõotas Vene riiaj
praeguse vahtkonna vahetuse pro^ kodanikkudele^ kõiM:. neid . õigusi
^^^^^v : a^
oü nõutud ja^ mis kõiges ..haritud seid Tallinnas: „Tallinnas ei ole õhtul surmale: saagiks langenud
Eelpool ki^eldatud pessimistlik
vaatevinkel ei ole õnneks siiski ül­dine,
kuna meil leidub aiski orga­nisatsioone;
kes ön suutnud Juurde
sessi a
Meie süda tahaks täna murduda
leinamise ja valu p ä r a s t . 4 7 ' k o ­danikku
meie linnast, kes mõne
päeva eest alles lootusega tulevik­ku
vaatasid, kes ühes meiega täis.
Igatsust paremaid päevi ootasivad,
nad on hirmsal 16-da oktobri vere-da
mmgit lokaalse poliitika rõhu­tamist,
vaid kõik maakonnad olid
seal külalisteks. Pealegi pole seni
nõutud, et maakonnaliikmed akult
sama maakonnaliikmetega abiel­luksid
j a maakondlikku sugupuh-tust
säilitaksid. Nüüd on mi. et
saarlaste ühingu esimehe abikaasa
on mulk. ja miilkide tegelase abi­kaasa
hiidlane Ja selliseid ristumi-si
võiks veel mitmeidki nimetada.
Pagulastena on kõik seotud üheks
eestiaskonhaks. kuigi erigrupid ta­havad
oma maakonda meenutada
Ja sieUe omapära just noortele tut
tavaks teha. kui neile isegi eestlu­se
tutvustamisega võib olla rasku­si.:
, '
riikides juba' maksvad on'Keed inimeste mäletariiisest saadik veel ,,Pärast matmise toimetamist
OÜd:; 1) 'täielik :isiku puutumatus: ialgi niisugust rahva kogumist peeti veel palju teisi kõnesid linna-üma
kohtuta ei tohita kedagi kin- nähtud. :kui 16. oktobri sündmuse ameti, seltside, ajalehtede jne. ni-ni
võtta ega; nuhtluse: alla heita: ohvrite ühisel matmisel, ;midanelvmel;'' . ^ : ^ . SeUetõttu uuesti killustamisjum
2) sõnavabadus, igaüks võib va- iapäeval, 20. okt. toimetati. Homv^^^^^^^g^ jumalateenistuse jauk^esüe toomine on asjatu ja järel-bait
oma mõtteid ja arvamisi aval- niku aegsaste hakkas rahvast uue- ^o^ooo laululehte trükitud, aga mõtlematu. Meile on erifi uhtis,
dada. taUe ei tohi seUe eest mida- le turiile kokku voolama, ja kell 10
gi teha. kaii ta valitsuse ametnike oli turg ja selle ümbruses olevad (Järg llc 6) . (jÄr^i; lk.
i
J
11
li
tf
s|
sl
II
i i |
sl
i
vi
:ni
S(
K|
n
k
4
.iäl
N
VI
oi
m
Mi
le
v<|
Ü
ml
kd
sc
j(
et
v^
VI
ki
li
3>
d(
se
k<