Vaba eestlane , January 8, 1981

              \
VABA EESTLANE-neljapäeval, 8. jaanuarUÄ Thursday, January 8, 1981
Lk. 7
ADVOKAADID
ADO PARK, Q.Qe
HETHERINGTON,, FALLIS
365 Bäy St., Saite 40L 3634451
Õhtuti 447-201/^' yõi 929-3425
ADVOKAAT — NOTAR
Yorkdale place, 1 Yorkdale Road,
Süite 207 , <
Toronto, Ont. M6A 3Ä1
Telefon 781-5556, 789f 579,
kodus 489-6709 '
ÄDV0KÄÄT-N0 1 [ÄR : I
fSoom l§e2, Royal Trost xWeir
Toronto Dommion Centre
P<»stiaadre§s: P.O. 326i Toronto
Oot (Bay & King) M S K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tuBdi telefoni valveteenistus
Kaks heliloojat-muusikainimesfc Meta Pruul ja August'Pruul,
elavad Gawler'is> ILönna-Austraalias. " •
TED ROLAND LAAM 800 eesf lost
m Ricfamond St. W.l Ste 7@§
Toronto, M 5 H 2 U
TeL 364-7972
RAAMATUPIDAJAD
JOHN E. SOOSAAR,
§ Uaiversiry. Ave.. Ste. i®®
Tel. 8§2-71lk l'
Toronto, Ont. M 5 J
RATAS OPTI
Hommikul, ja see on esimene sel
mandril, äratab vara pne valget
ennatu linnulaul. Olin ja Austraalia
kirjamärkidel harjunud nägema
linde, siiski ei osanud arvata, et
neid on siin nii palju ja igas mõei'- .
davas värviskaalas. Ehkki tunnen,
inimesi tihti nende hääle järele, on
helide maailm mu elus jäänud tea­taval
määral kirjasõna varju. Aga
sellise tiivulise kontserdi puhul,
mis kostab aiast,ei saa jääda kõige
panetunum kõrv kurdiks. Liht­salt
midagi sinus -lendab kaasa,
olgu või unetu öö järele. Kontser-tantide
hulgas on tundmatu solist,
keda ristin hommikulinnuks. Tema
juubBldav flööt tõuseb otse galop­pi
taeva poole, - millele • järgneb
võrratu triller. See kostab läbi
trummeldava vihmasaju ja suletud
' akende otsekui teades, et tegemist
on muusikute majaga. Muidugi on
viimaste kõrv sellega harjunud,
aga mulle on see ootamatult uus,
koos sügavtroopilise / rohelusega
väljas aias. Läbi akna silman seal
me toalilli, umbrella treed, kummi-'
puud, araulcaariat, kaktusi, mürte,
hibiskusi. Nende hulgas ilutseb pu- -
naõielinie ,,bottlebrush" pudelihar- ^
ju , meenutavate õitekuhüaga. Jumala armust. Teaö seUe taga on VSSrCid lOomCSde
Umbrella tree kahe jala läbimõõ- elueapikune iiäalekool ja töö. üld- , . |. J
duga õied jäävad nägemata, kuna se on ta oma mulgikodust kaasa PM^« i « annuM .
pole nende õitseaeg. saanud lõpmata töökuse ja virkuse. para-Wirra loodusl^aitselises par-
Juba ta kastal) aias, juba niidab gis dingosid loomulikult ei leidu,
rohtu, juba tuleb munakorviga ka^ oleksid häd jü ohtHküd känguiniile.
nalast, juba on toit laual, v Samas KfiUpesit^
laulab tübklaveri ees, kus hr. nises linde, eriti parte. Pahinal ja
Kadunud kohver muidugi kolli- Pruul armastab improviseerida, et paariti lendavad nad üle süvend-tab.-
Pärast einet sõidame hr. järgmisel hetkel aias mesilastega järvede meie suunas, harjunud kü-
Prfaullga Adelaide Pan Am-i kon- õiehdada. Saak on kaks kuni neli lakostiga. Emud, jaanalinnu suu-toi^
sse. Selgub, neil on raskusi tonni mett. Kuulen alles Torontos pused linnud, -jäävad seekord näge-
Lo^Angeles'iga.kontakti võtmise- "tagasi, et Austraalia mesi. on üks mata,;ehldd pargivahilt, kelle pe-ga,
kuna seal on öö kui siin on töö- hinnatumaid. Miks ka mitte, õitseb rekoima hooldusel asub ka kohvik,
päev ja ümberpöördult. See/ouval- siin ju aasta läbi, kallad maantee- õigemini teetuba, sest austraalla-les
nali, nii suurel lennuliinil kui kraavides ja kassitapud üniber te- ged joovad aina teed, kuuleme, et
Pan Ain-il puudub tele-kommuni- lefonipostide. Teisiti on siin kõik g^u^j ajigg natukese aja eest ak-katsiooni
võimalus. YÕtan välja vastupidi, põlatud põhjatuul toob nast sisse vaatasid. Suured iludu-ajakirjaniku
kaardi, nähtavasti on sooja, mis vägisi tapab noore mu- ged nad ei ole ega ka mitte lennu-võimelised,
või kuidas selline ko­gukas
olöid seda teekski.
Eukialüptide metsais, see ei ole
nii tihe,^ võib vabalt jalutada. Mõ­ned
liigid neist] vahetavad ^^^^^
Sel päeval külastame looduslikku j^gjudes piktoi^skselt kirjatuma,
ta. Fuajees toimub omapäraste, para-Wirra kängurute parki. Teel teised juba alasti ja askeetseina.
puust, elusuuruste inimskulptuuride kuuluv,ad lambakarjad lahutama- osa neist on kollakais õites širu
näitus. jJCunsti tuleb vaadata üks tult maastikupilti. Vaatamata pin-j-gjjgg QJ^^ hahkjaid lehti serviti
silm kmni, abstraktset kunsti, mÕ- nase terracota toonile, dominee- päikesepoole, et karda nad kuuma
lemad silmad kinni," soovitab hr. rib taoti sini-lilla, olenevalt jae- kuiva, küll aga lügset põhja-
Pruul. Teatril on algav suve vahe- carandade õrnast pitevihmast ae- ^g^^ igihaljas võserik (bush),
aeg. Kusagü kullasepa aknal sü- dades ja „salvation chain'i" sini- mis metsikuid alasid katab, ei ole
man ^ suuri siniseid opaale, tolle violetsest õitsengust mäekülgedel, gj.^^ läpungimatu, ainult taimes-maa
vääriskive. Adelaide on meel- harmoniseerides eukalüptide hõbe- on teravalt ogaline (seejuures
divalt puhas, parkide roheline linn. kas halliga. „Salvation chain" tihti delikaatseõieline) eeldades
Eestlasi asub siin 800. ringis. (päästekett) on siniohakat^ meenu- vastavat matkariietust. Kuna juttu
õlipuu ja oleandri puhmastik tav umbrohi, mida lambakarjad mürgistest madudest-, surma-saatjaiks,
oleme tagasi Gawleri tavaliselt ei puuduta. Põu^aa^tatel, ^^^^^ ämblikest ja ründavast sipel-
Grete Liiüdik Aksel Linkhorsti
fO-aastane mälestades
Stokholmis Kista puhkekodus täi- Palju tubüsid Eesti mehi, kis
tus 22. detsembrü 90-nes eluaasta oma rahvast ja riiki on ustavalt
„Estonia*' teatri kahekümnendate Ja kindlameelselt teeninud, on ma-äastate
operetiprimadonnal Grete nalasse varisenud. 4. detsembril
Lüüdikul, tuli kurb teade konsul Aksel Link-
• Pärast' Vabadussõda, aastail horsl ootamatust surmast. Kafjte-
1918-1925 oli „Estoma" teatri ope- ma oli mees, kes oma rahvast ja
rett kujundatud peamiselt AKred -^^üki_ ustavalt kogu oma eluaja oli
Säiliku poolt, kes sel ajal oli - suu- teeninud.
repärane laiüja ja näitleja. Subreti Iga surmajuht on ennekõike süu-
A. Veltmanni lahkumisel kerkis reks katsumiseks kadmui iähema-tema
asemele uus täht, varem koo- tele omastele. -Iga surmajuht jätab
ris laulnud Greta Timm, kes SäUi- aga ka-^tühja koha meie rahvusH-kuga
abielludes kandis Greta SäUi- kus üMskoimas. Aksel Linkhorsti
ku nime. Samal ajal kerkis opere- P^^^il annab see tühi koht end pri-tis
veel uus oluhne nimi - Agat- üselt tunda tema olulise positsioo
hon Lüdig, hüisem Agu Lüüdik, ni tõttu Eesti Vabariigi tunnustatud
kellega juubilar oli hilisemas abi­elus.
Lüdig oli Estonia opereti järg­mise
epohhi ,,peamees" — siis oli
eesti opereti hiilgeaeg,.
7. jaanuaril saab
diplomaadina Ameerika Ühendrii­kide
valitsuse juures. '
E.V. õiguste juriidiline tunnusta­mine
Ameerika ühendriikide ja
teiste Lääne demokraatiate poolt
meie konsulaaresmduste akredi­teerimise
näol on oluliseks toeks
meie rahva võitlusele oma vaba-kauaaegne
Tartumaa koolimspek- ^use ja rükliku suveräänsuse taas-tor
August Kaalep 90-aastaseks. tamiseks. - i
Peale August Kaalepi on Eesti Aksel Lmkhorst täitis oma vas-isesei^
vuse ajal töötanud koolide- tutusrikkaid ülesandeid äärmise'
, inspektoritest teadaolevalt kodu- korrektsusega ja sügava veendu-/
maal veel elus Viktor Vülup ja niusega, et Eesti rahval on õigusi
Jaan Reinet (Võrumaa).
VABA EESTLANE
UI
J2
UI
RltHMONOST.W
sel teatav mõju. Kõrvalruumist ru ja kuu on tagurpidi taevas,
helistatakse Sydneysse ja klaari­takse
asja. Vihma valab ja linnas KällQUrud \&
on raske pikemalt ringi vaadata.
Loovime iile lompide, et uue Festi-fal
teatri siseruumidesse pilku hei-
KÄEKELLADE MÜt^K JA
PARANDUSTÖÖD
TÄIDAME KODUMAjISEID
PRILLIDE RETSEPTE
247 Danfortb o .. ^ , . ^ .^^
. Toronto ^^^sekui minu lohutuseks on kui muu rohi närbub ja sureb, on ^ ^ ^ ^ ^ ^ g..g olen pisut araks tehtud.
1 ' rooli taga olijal seitse nalja ja te- ta neüe aga ainus toit, sellest ni- Kooliõel on kaks mustävalget kir-
0Et,iM4K 1 N 2 ravmeelsust käisest puistata nii migi. Nälg on hää-kokk. Muidu on j^agg-^ põõnütavad lävema-muusika-
kui muust maaümast. ta karjakoplite needuseks nagu ^^j^ ^õnda et neist tuleb tihti üle
Kord laseb ta Virumaa jahimeest Shotimaal sõnajalg, kiiresti palju- astuda: Ega nad just lindude sõb^
jutustada: „Lähen mööda sihti, jä-nev ja hävinematu. rad ole. Sisse nad ei kipu või nõn-
• SOOVITAME PRILLE PARIMAS "^s jookseb ees, lasen. Jänes jook- g..^ ^^^^^ kängurute pargis. See muUe vähemalt näib, kuni ühel
seb volks, volks edasi. Lasen uues- on suur maaala, mille lõppu me ka Päeval teine neist mind hullusti
ti. Jänes jookseb ikka edasi, volks, ^^^^sõidul ei näe. Küll näeme puu-^^hmatab. Leian oma tuppa minnes
volks. Ostan uue pussi, lasen. Ko- ^^^^^ hulgaliselt känguruid. Päeyätelü voodil olevat kuidagi
he teine jooks oli sees!" Samas^on p.„^^^^ ^^^^ fotoaparaatidega kohmis ja 'tahan kohendada, kui
tegemist Setu ^kälakaupmehega. ^^^^^^^^^^ läheneda, kuni esime- « " ^ ^ ^äe aU mida^
Ostja kaebab, et kala kaUis Setu ^^.^^ ^.^^^^^^ ^^^^^^ siis ^n^^^at.-Taganen karjatades. Te-•
vastus: „Katsu ise kala puuda kui . ^ ^ ^ ^ kari. See on ülikent-^^^ ^"^^^g^
jää seitse jalga jame! Sus hup- ^^^^^^ ^^.^^^ j^^j^^j tugeval «ieks soe põõnutada, kuna väljas
pab jutt Hupassaarele. -Mari Saare ^^g^.^^^j sooritavad suuri hüppeid, ikka veel sajab. Hirmul on narrilt
isa saab mõisnikult vana oreli. ^^^^^ ^.^^^ liikumismoo-S^^ed silmad. Pererahvaga kree^^
See aga ei mahu metsavahi mäda- j.^^.^^ j^uide ^^^^^t aedniku juures, kasutan^^^^^^^^^^
lasse taretuppa., Silmipilgutamata pggtakse delikatessiks aitab see-^^^^J^ ostan .kooliÖele kohtumise:
raiub metsavaht laele augu sisse. .^^^^^ ^^^^^ Maanteid ületamisel «^^^stuseksseUe maa^^^^l^^^^^^^
põhjustavad nad autoõnnetusi ja on Ji^^^^^^giP^ni: Seda tehes, suman
tihti ise ohvrid. Nende arvukus ori riii poolteise jala pikkust töinbisa-kohätilambafarmeritele
ristiks, ^^^^sisa^
traataed, mis peab lammast,^ ei ^ub ta nagu mängurong siia sinna,
pea känguruid, kes on samuti tai- kpUane kass käpp püsti kannul,
•v, I, . w p o . i.f metoitlased. Teiseks lambakasva- Haarata ta,s^^^^
paiku hehstatakse Pan Am-ist, koh- nuhüuseks on dmeod (met- söanda. Kooliõde tähendab mure-
Sydneyst teel. Nü tuleb tajate^nunuuseKs on ümg^^^
O P T I C A L S T U P I O L td
R. SCmWID, saksa optik
Snnr valik euroopa prilliraamej
Zeiss, Rodenstock, Metzler M.WS- : x::üi*Bn«i
gpetsialiseemnnd* contact lensidc iVilligi TQOKIOS
a
1586 BLOOR ST. W. 1 tänav lääne
pool Dnndas'e subway'd
TELEFON 535-6252
Nõnda veerevad meie jutud väga
kaugel teest, kus sõidame. Lõuna-
.iVaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asnkoha plsaa
TOIMETUS JA TALITUS ^
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—«-nl.
Telefonid: toimetus 364^7521
talitus 384-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega •
Karl Arro 482-0242
Hannes Oja 481-5318
Kunlntusi võetate vastu:
nädala esünesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella U-ni ja
nädala teise ajalehte kuni koi-map.
hõmm. kella 11-ni.
KUULUTAMINE'
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
' Ennlutuste hinns&d;
üks tolli ühel veerul ^.50
esiküljel JH-—
tagaküljel $3.75
KUULUTUSr VÕTAVAD
• VASTU:
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadrek» > sto (
. Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Liivandi 251-«495
2. Mrs. Leida Marley
14& "Bishop Ave. ^
WUlowdale, Ont. M2M 1Z7
Telefon 223^K)80
elada vaba rahvana.
Kadunud sündis Järva-Madisel
talupidaja pojana. Kodutalust sai'
ta kaasa oma kindla rahvusliku
hoiaku, mis saatis teda tema mai^
se teekonna lõpuni. Lõpetanud
Tallinna Reaalkooli jätkab ta õpin-guid
Tartu ülikooli majandustea­duskonnas
ja 1935. aastal astuhi ta
E.V, välismhiisteeriumi teenistus­se.
1937. aastal määratakse ta
ata^heeks E.V. Pariisi saatkonda
ja sealt 1939, aastal meie saatkon­da
Stokholmis. - i
^ Seal tuli Aksel Linkhorsti! koos
saadik Lareteiga üle elada pinge-'
rikkad päevad, mis kaasusid E.V.
territooriumi okupeerimisega N.
Vene poolt. Ko^u saatkonna perso­nal
keeldus allumast okupantide
korraldusele tagasi pöörduda kodu­maale".
Kuna Rootsi valitsus tun­nustas
peatselt Nõukogude võimu
Eestis, siis tuli E.V. saatkond
sulgeda j a sellest peale liitub Ak- ,
sel Lmkhorst eraisikuna Eestii or­ganis
atsioohide tegevusega Rootsis
meie rahva õiguste kaitsmise^.
Tema väljapaistvad võimed leia­vad
rakendamist Eesti Komitees,
Eesti Abistamiskomitees, 'jEesti
Rahvusfondis,, Rootsi Eestlaste
Esinduses ja mujal. Ta võitleb
Eesti eest sõnaga, sulega ja kon­taktide
arendamisega teiste ikes-tatud
rahvaste kesksete yõitius-or-ganisatsioonidega.
:
Eluülalpidamiseks töötab ta esi­algu
Rootsi Kaubariduspangas ja '
hiljem export-osakõnna juhatajana i
a/s Misomexis. Viimasel kohal on '
ta kuni USArSse siirdumiseni.
Peale Eesti Vabariigi esindaja
USA-s peakonsul Johannes i Kaivu
surma kandub viimase tähtis üles­anne
konsul Ernst Jaaksoni õlga­dele,
kelle põhjalikul kaalumisel
langeb otsus kutsuda New Yorki
konsuli koha täitjaks Aksel Link-horst
Rootsist. Ta saabub oma uue­l
e ; diplomaatlikule ametkohäle 27.
aprillil 1967. Ameerika välisminis­teerium
kmnitab' oma noodiga te­ma
akrediteerimise 1. juunist 1967.
New Yorki asumisest peale leiab
kadunud tiheda kontakti Ameerika
eesti ühiskonnaga, kus , tema loo-ö
mupärane anne, oskused ja või­med
leiavad viljakat rakendamist.
Tema ettevalmistus karjäär-diplo^
maadiks osutub suureks abiks E.V;
peakonsulaadi igapäeyases tpös,
võimaldades peakonsul Jaaksoni
pühendada ennast rohkem ühendu­se
pidamisele Ameerika .valitsus­organitega
ja esindusülesannetele,
See vüjakas ja väärtuplik eesti
elu on hüüd kustunud. Elu, ^mis nii
¥AIPADE & M&mU
a m g a „steamcleaning'"
HEL. EEIK LOKBIK 447-9834
c n ^ f vui.n vHiiPm^it ^^g^^ad. Kraapides traataedade ai- fVLrr/^.nvff^^^^ " ^ " ' ^ " ^ " " " " ' ^ ' ' ^ J
la augud, murravad nad lambaid, kud loomad, soovad putukaid. Ka- iggt nimigi. Lahkunut iääh leinama ,i.t«v
Vümaste kaitseks palkavad suui ^uUkud või mitte, hoian sestpeale j^g^ ^ ^ i oleme kavatsemid vaa- abikaasa MS
farmerid relvastatud valvuri, kes haohunnikust eemale. tama minna laupäevast jõuluparaa. i ^ ^ ^ perekonnaga Rootsis Korpo
di, mis nii lähedalt kaugelt H ratsioon Fraterhitäs Esticä vend-mesi
kokku toob, ivlebkoohoelko-^^^^l^^
^ V hapealseE. Seltsi, esimehe^^^
Lompi abikaasa^ maUiseUaul^
hr. Pruulil orelit manfenda. Peale ^ - ; T .; / ^ • ,
Adelaide sõit, kuhu on vähemalt
50—60 km." Piinlik pererahva ees,
siiski olen õnnega koos, seda enam,
et tegemist nagu selgub on viimase ,.. .... , , ^ .. ,
lenn„ga._ Algab nünelt n^da^ne ..0'ge Veeg« SerSSÄIt ^ f ^ ^ f ^ ^ s s ^ kotkuholdllkud
ba garaazhis kooliõe seina taga f^m rasvaste ahtedega ridadele, ©egg VSilti , .
kus dingo on viinud telgist sülelap- :
se. Juhtum on seotud teatava Järgmisel päeyal külastame eestlaskonna võtavad matušeta^^^^
müstikaga ja on ;uurimisfaasis: Whispering Walli tammi, mis tüsest osa L.-Aüstraalia peaniinis:
saunas lõõritavat.Nü on meil sau-i}^
õhtu erilõhnaliste" eukalüpti vih-tadega
ja saan lõpuks oma särgi
maailmas.
KUNSTHAMM>ASTEELIINIK Ilmar Heinso®
Hammaste proteesid jalparandused ^l?' ^^"^^ .«.s^ Näen.dingot hiljem Melborne loo- kunstlikult süvendatud paisjärvede ter, transpordimmister ja föderaal
miKKI PFT f IKKA D T maaias, rebaspunane üsna sõbra- veepinda reguleerib. Järved varus- valitsuse senaatoreid daamidega •— L_ _
M E l i i M F B L L ^ . 0 Teadagi ärkan hommikul Imdude liW olemisega koer mis koer. Te- tavad Adelaide ja ümbruskonda nagu sellest on juttu ka Adelaide
1962 Yonge St. |ulte 202, Y^Qi^^i, nad on selUsed rõõmsad, ma erinevuseks on, et ta ei haugu, mageda veega. „Conserve water, suuremas ajalehes. Kirik on vih- © Stokholmi kooliala linnanõuniku
Toronto, Ont. (Davisvillesubway varased seUid. Kanalast kukeleegu- Nad ründavad teinekord ka eksi- drink winel" Tõepoolest näivad ole- maste ilmade tõttu viluvõitu ja sekretäri abiks nimetati Andres
jaama, lähedal) ^ tatakse kaasa, kuigi kukke pole nud ja väsinud matkajisi nagu sel vat ainukesed silmatorkavalt oda- kaon pärast matusetalitust üsna Käärik. Tema aladeks tööl on rah-
• Avatud: esmasp.-reedenr9-5, . ^jg^^^g^ aimavad kanad viimast kõrvetaval päikesemaal -paraku vad asjad Austraaüas veinid ja külmanidt uute sõprade pr. ja hr. vaerakondlasest linnanõuniku liik-laupäeval
kokkuleppel. ..^^^^^^ ajakohane nagu „uhisex" juhtub, asudes oma elava ohvri lambaliha. Whispering Walli oma- E. Ranniko autosse nagu on varem luse, vabaaja komisjohi ja raama-
Tel. 485-0067 Ka klassiõde heliseb otsekui kallale'käest või jalast,^' ^^^^^^^^^^^^^ tammi tsement- kokku lepitud. , tukogude küsimused.
on.