Vaba eestlane , January 8, 1981

              VABA EESTLANI' neljapäeval, 8. jaanuarü 1981 Tliursday, January 8j Nr. 2
meie elu
Elmar Pettäi, NAGU MEEE
: ELUi Kolmas kogu ImBletiass.
Stokholm 1980. 71 IL
Elmar Pettäi kaks esimest värsi-teost
Jjäanilill" (1964) ja «Sinine
unistus" (1978) jätsid temast lihtsa
päeva lauliku mulje. Tuntud värsi­vormis,
peamiselt nelikuis, näeb ta
maailma; realistliku pilguga. Ena­muses
need on tagasivaated ta noo-rusihaailma
ja selleaegseile tundei­le,
mis johtuvalt ajalisest distant­sist
on mälestushella varjundiga.
Uues kogus' ,,Nagu meie elu"
(1980) on ta luuletajaolemus jää­nud
samaseks.
Ka selles, peamiselt nelikuis on
' ' ta lüulemaaimaks noornsmaa. '
Ju|ba^ esimeses, sissejuhatavas luule­tused
jjElulugu" annab ta oma käe­käigu,
mille algus oli Vana-Karistes
Orjasaarel, lõpp aastakümnete pik-
|cuseks kujunenud maapaoni, kus
kodumaatus on ängistav, elutunnet
kitsendav, kuna luuletaja elab iki
ka veel oma ,,kodumaa südameve-res"!
. •
Sellel minevikutaustal on eksis­tents,
mida Pettäi iseloomustab
„nagu' meie elu". Selles on loodus­lüürikat,
millesse ilmub pilte noo-nispäevadest,
armumusist ja jäani-öötantsust.
Autor tunneb, et nüüd
„su laulud Qn lapsed" kes kõik QE
talle armsad Ja kellele ta on parima
oma südamest andnud.
Seda eesmärki oigi ta Imiilletisedl
taoHenud, sünnitamise sundusi
ja nad siis maailma (eesti üMs»
Sama tämber jääb ka kolman­dasse
tsüklisse, et uned lenduvad
m^eredetagusele noorusmaale. Need
ihad varieeruvadki mitmeti, kuid
kõigi sihtpunkt on šama ja - hetketi
ta tunnebki end nõiana, kel on
võime kõike soovidekohaselt nõir
duda.
Tsüklis „Immesed ja loodus" on
kaasaaegseid tähelepanekuid ur-baansusest,
kui miljöö, mürgitajast,
moraalituse põhjustajast ja kõigi
kurja alusest, sest elu eesmär­giks
'on MAMMON. Ta leiab, et
oleks õige jälle Kartaago hävitami­ne,
sest evolutsioon pole andnud la­hendust,
vaid hoopis vastupidi, iser
endki hävitab.
E. Pettäi luulelooming ei püüa
kõrgete elumõtete laiiendamisele,
see on tasane allikavulin kunagiste
koduväljade juureSj tundeline ja
mälestushelL >
•. Hannes O ia
Toronto Eesti Ohispanlt
958 Broadview Ave. Toronto^ Chit, te
Tel. 46514650 või 4654659
Pank avatud: päeval 10.00 — 3J0 (csmasp.
Ühenduses on jõiiid reedeni), õhtul 5.30 — 8.00 (esmasp. ja neijap.)
LAENUD SOODSATEL TINGIMUSTEL KAASMAALASTELE
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel.
Kõik uned laenud on laenuvõtja surma puhul kindlustatud koni
$30.000.— ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlustatud
kuni $10.000.— ulatuses vastavalt kindlustuste tingimustele*
L&tISri '
DOWNTOWN WOOLS ARTS & C^ÄFTS
9 Queen St. E. Toronto — Tel. 368-5011
Meil on rikkalücus valikus importeeritud löngul Sobivad v^astei
ja kangastelgedel kudumiseks, põiminuseks/ heegeldamiseks,
tikkimiseks ja sõlmimiseks (macrame). W SKANDINAAVIAST
HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA • Kai^
vaa mitmes värvis — SOODSAD HINNAD. Avatud: esmasp.—kol-map.
&-6, neijap., reedel laup. 930-4. Mefe teine äri:
674 Broadview Ave. Tor. Tel. 469-2205, kell 3-5 p.l.
Färnumaalasf@
fujukiillane uye^cicist^
>- „Nüüd viimsed aasta tunnid,
ajamerre voolavad" — nende lau-
I lusõnadega võtsid pärnumaalased
, koos sõpradega vastu uue-aasta To­rontos
Tartu College'i kohviku mu­igavates
ruumides.
Tuju oli kõigil ülihea ja sellele
aitasid kaasa kaks orkestrit j ^
" meejleplulaulud. Tantsuks mängis
H. lAirö orkester ja vahepeal esi­nesid
populaarsed vennad Säägid
, kahel lakordionil E. Simonlatseri
trummihelide saatel. .
Esimese laulu sõnad vana aasta
ära .saatmiseks, samuti meekolu-läuliide
gõnalise osa oli tuntud vii­sidele
kombineerinud Pärnumaa
ainetel Juta Järv: Popuriile„Eesti
Kodu" elanike reisist lääneranni­kule
oli andnud sõnad Anette Hal-jkte.*
^Laulude ettekandmisel oli
ühtlasi suur osa täita M. Vabasa-
Ruumid olid kaunilt dekoreeri­tud.
Maitsev soe õhtusöök ja hil­jem
rikkalik kohvilaud M. Pajo
korraldusel aitasid kaasa peo heaks
kordaminekuks, mis jõudis hari-pünl^
ti kell 12 Pärnumaalaste Selt­si
esibehe E. Ainsaare lühikese sõ-n"
ivõtuga, Eesti hümni laulmisega
1 ja traditsioonilise vahuveiniga.
A» Mo.
Laupäeval, 13. jõulukuu päeval
kogunesid Toronto Eesti Segakoo­ri
liikmed omaksete ja sõpradega
Eesti Majja pühitsema oma tradit­sioonilist
jõuluõhtut ühise perena.
Osavõtjaid oli palju ja õhkkond
soe ja hubane. On ju enamus meist
kooris laulnud 10, 20, 30 aastat ja
need/on lauljad kokku liitnud lähe­daseks
perekonnaks. .
Jõuluõhtu meeleolu sisendas
preester E. Lepik oma jõulükõne
ja palvusega. Ta kõne viis kuula­jad
tagasi ta kodutalusse jõulude
ajal Eestis ja igale koori liikmele
meenusid mõned mälestused oma
kodumaisetest ilusatest, lihtsatest
pühadest.
Uno l^ook'i klaverisaatel lauldi
„Neil karjastel väljal" ja„Helise-ge
jõulukellad". Koori abiesimees
Väino Sibul pidaslühikese tervitus­kõne
ja luges ette koorile tulnud
tervitusi. Jõuluõhtut kaunistas kahe
soololauluga Lydia Kööp, keda
klaveril saatis,Aino Kurg. Koor
laulis kolm jõululaulu Uno Kook'i
jujiatusel. Eeskava lõppedes mars­sisid
kokamütsidega ja [. põlledega
saali kolm „perenaist": Erik Me­sikäpp,
Meeri Lehesalu ja Alice
Kosk, kandes suuri toiduanumaid.
Laudadel olid pudelid veiniga ja ei
puudunud ka küünlad ja piparkoo-
Põikread: 4. Kala, 7. Nõgusa vas­tand,
9. Negatüvne vastus, 11. Jala
osa, 12.. Tuntud nimi moemaailmas,
13. Laskemoon, 14. Võlapaber, 16.
Eesti teatritegelane Kanadas, 17.
Inimene, 18. Ese, abinõu, 20. Ala­ti,
23. Maitseainetaim, 26. Popu­laarne
teos soome kirjandusest, 29.
Väike kala, 30. Kuulus näitleja
minevikus, 31. Seda on näiteks lill,
32. Teatud : heli, 33. Ettejõudnud
olek, 34. Nimelt, meelega.
Püstread: 1. Inglise aadlik, 2.
• ^
VÄÄRTUSLIKUM KINK
MAALIKUNSTNIK
i SAARNIIT
STUUDIOST
567 ROEHAMPTON Ave.Toronto.lfel.488-^895
•gid. Meie tublid kokad said suure
aplausi osaliseks, mida nad ka
ausalt olid ära teeninud. . \
Kui nälg küstutatud,lauldi ühiselt
,,Sõitsid saanidj sõitsid reed" ja
kohale ilmus jõuluvana, kaasas
vitsakimp, seljas kott ja jalas Alf­red
Kelderi talvesaapad. Pärast
jõulumeest pakuti kohvi ja kooke.
Kooriga oli jõuludeks ühinenud
kauaaegne koori liige Karl Polli,
kes külakostiks laulis huumoririkka
laulu.
Nädalapäev, 3. Vested, 4. Shveitsi
tuntumaid kirjanU5:ke, 5. Territori­aalne
ühik, 6. Tuntud eesti ajakirja-ik,
8. Ühe rahva liige Põhja-Aafri-kas,
10. Omaaja maailma pare­maid
kettaheitjaid, 13. Tütarlapse
tervitusviis, 14. Mitte suur, 15. Väi­ke
laudlina, 19. Süe, vaikne,^ 21."
Kasvus seisma jäänud, 22. Vedeli-kunõu,
24. Lehtpuu, 25; Mehenimi,
27. Virk, hoolas, 28. Kuulus norra-lanna,
31. Koerustükk.
PÜHADE RISTSÕNA
LAHENDUS
. . . . . . s
Põakread; 1. Maga sa patuste
rõõm, II. Hr, 13. Räim, 14. Taa-^
veti, 15. Hukk, 16. Arest, 18:. Ot-'
sem, 20. Olema, 21. Taani, 22.
Dalai, 25. Aa, 27. Re, 29. Da, 31.
Nisa, 33. Greta, 34. Sega, '35. Via,
37. Luu, 39. Jaapan, 41. Skunks,
44. Prees, 46. Rüü, 47. üld, 48.
Susa, 50. Humal, 51. Etem, 52.
Pensa, 54. Teder, 56. Põed, 5^^
Esä, 60. Lind, 63. Tiik, 64. Kael,
66. Uu, 67. Jiõulumüsteeriumid.
püstread: 1. ja 39. Maria ja Joo­sep,
2. Ghi, 3._Armastus, 4. Aste,
5. Alasti, 6. Udemed, 7. Tuim, 8.
Roheline, 9. õlu, 10. Mikaado, 17.
Ta, 18. Onega, 19. Madal, 20. Oa,
24. La, 26. Anna, 28. Petlemmas,
30. Mauk, 32. Ävaar, 34. Sukadj
36: In, 38. US, 40. Aluspesu, 42.
Naatrium, 43. Salmid, 44. Püha,
45. Sült, 49. Aed, 51. Eel, 53.
Sõim, 55. Ever, 57. õõõ^ 58. Eks,
59. Äke, 61. Nui,
mmm
REALESIÄTE
IREALTOR .
MARK T. MANKIN REALTOR
MOA Yonge St. (ai Lytton Blvd) Toronio M4P m
Kinnisvara osta v6i müügi koital Itelistage
TOOMAS MANEIN, teL4&7-4477« kodis 447-2017
FINN HOME BAKERY & DELICATESSEN
281 DANFORTH AVE» TeL 4
Soome pagarispadused ~ kardemon
saiad, struudelid,' soome tordid, fcüpeS-sed.
UhapirukÄd.
Soonie rukkileib
EUROOPAMAIJTSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID ,
Äri lahtioleku-ajad: teisip., kolmap.,
xnöltjap. 9r-6, reedel 9—7,
Esmasp. sialetud
LD MUL TAILORS
7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO
1 plokk l ä ä n e o l Jffinel, BlMriBäheM)
TEL. 76^9535
DAAMIDELE ja J- ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGI
RUDY SCHNEIDER
Partei ja Valitsus ei tulnud mõt­telegi,
et oma orjapidamissüsteemi
lai^l Venemaal likvideerida. Aga
hirmul oma tootmis-plaanide täieli­ku
krahhi pärast olid Stalini või-
.'riiupärijad Kremlis sunnitud mõ­ningaid
järelean(3misi tegema — ja
an(^sid orjade rahustamiseks ^ühe
ringkirja teise järele. Neid loeti
vat^gidele laagreis ette. Nii kuuldi,
et v^angidele hakatakse töö eest ta­su
maksma, õiglast tasu, nagu rõ­hutati,-
aga tühist 'tasu, nagu iga
van^ kohe aru sai. Töönormide
ületajaile — lubati niinimetatud
zaStshoote,: ühe tööpäeva arvesta-jmistj,
kahe või kolm^ eest, nii kui-da^
s ületamisprotsen^ välja andis.
Varigile, kes hästi töötas ja korrali­kult
käitus, lubati võimaldada puh­kepäeval
tsoonist väljuda ja oma
vaba aega. teiselpool okastraati vee-^
ta. Eeskujulikule töötajale lubati
tööle minna saat^evalvurita. Anti ka
lubadus moodustada komisjonid,
millised pidid uuesti läbi vaatama
ja tarbekorral ümber otsustama
kõigi vangide süüdistusaktid ja ka­ristused.
• Teisi lubadusi tasapisi realiseeri-tigi,
aga komisjone oodati küll as­jatult
sügise ja talve läbi. Nõuko­gude
vangi kannatlikkus oli olnud
piiritu, selle inerts veel jätkus. Aga
suvised streigid olid näidanud, et
katki pole ka siis. midaei^ kui kan­natus
katkeb. Tarvis oli ainult väl­tida
ohvreid ja orjaperemehi tarku­se
ning kavalusega ületada. Nemad
andsid lubadusi'ja venitasid nende
täitmisega, aga palka hakati siiski
maksma, niisugust muidugi, mis lu­bas
osta paki mahorkat, natuke
suhkrut, makaroni^ teed ja tuletik-ku.
Mõni harv juhus tõi „letti" ka
tursamaksakonservi.
Laagritesse ^ehitati nn. kom-merts-
sööklad, sealt võis vang oma
raha eest lõunalisa osta — marga­riiniga
praetud makaroni, hästi
suhkrustatult; vahest „povidlo" oli
suhkrupeedi töötlemisjäätmeist ja
mahakantud õuntest' kokkusegatud
keedis.
Vahest pakkus söökla ka hirsi-
Või kaerapudru, 3 rubla kulbitäis.
Vangi toiduratsiooni suurendamise
mõttele nõukogude valitsus üldse ei
tulnud, kõnelemata sellest,-et toidu
kvaliteeti parandada.
Mõned vangid sõid palgapäeval
viis portsjoni suhkrumakarone ja
märkasid imestades, et oma raha
eest ostetud toit täidab kõhtu ja
kosutab hoopis paremini kui kroo­nu
hapukapsa-kalaleem. ,.V^Kq-käik"
anti ainult neile vangidele,
kellel 'kümnest aastast vähemasti
kaheksa juba ära „istutud". Sama
tingimus kehtis puhkepäevaks „1in-naloa"
saamisel. Kõik need „abi-nõud"
mõjusid aga väga tagasi­hoidlikult
toodangu tõusule. Vang
oli õppinud-õigesti hindama ja mit­te
väga uskuma ülemuste lubadu­si,
tal oli aega küli ja tööga ta ei
kiirustanud.
• Oma raha eest ostetud toidulisa
tegi aga oma töÖ:, luised naised ja
kondised, mehed kosusid, aukuva­junud
põsed ei olnud enam nii sü-
• gavalt augus' ja kühmus kõnnak
muutus sirgemaks.
Olgugi, et 1954. aasta esimesel
poolel vabanes laagreist vaiige kel­le
: karistusaeg alles aasta lõpuks
täis sai; olgugi et märgati kuidas
traatide vahelt kõva tööga vÖib tesse külalisetendusi andma. Ja
mõne kuu varem pääseda —viha- hiljem tehtavat «parimaist artisti-vingu
oli ikka veel niipalju süda- dest" üle-vorkutaline meeste-nais-mes,
et tööind kuidagi ei tahtnud te segakultbrigaad, milline juba re-tÕusta.
gulaarselt ja professionaalselt hak-
Pealegi ei pakkunud nõukogude kab etendusi andma kõigis; Vorku-vabadus
eluaegsel asumisel kuigi ta laagreis. v
suuri paremusi — ainult traataiad . ; . . .
olid natuke suuremad, . ^"^f^^ri pakuti nuud juba sule
Pärast'Stalini surma oli esimes- f .^^^1^8^' \^^%xiX^^ näidati paar
te vabanejate hulgas üks leedu noo- ^o^^^. ^y"^, vahest isegi paar kor-repoolne
talupoeg, kes laagris oli "^^^^^s "^^^o'.' see on näidati
suhelnud ainult oma arvukalt f^^"^^- kultbrigaadide juttu ja
„esindatud" kaasmaalastega. Vene J^^^utusigi voeti järjekordse vene
keelt oskas ta viletsalt. Laagri vä- Tialjana: . . . Kirio oh omamoodi
ravatetaga pöördus see kohkunud ^"^f^' sest peale vene tukkide on-vabamees
harda palvega saateval- «^^^^^^t kolhoosielust näidati Za-"
Vuri poole* " rah Leanderit, Greta Garbot, Jea-
„Laske*mind laagrisse tagasi! nette MacDonaldit ja Eddy Nelso-
Kuhu ma siin lähen? Tuttavaid po- ^"^^.^ ^^^^^S^ ^^^^i soja­le,
raha ei ole, isegi nari ei ole ku- ^^^''K ^"^^f" ^eed „koopiad olid
hu magama heita! Ja külm on kõva ^^^"^^""^ venelaste katte
ja lund on palju. Kuhu ma siin
tundras pean minemar _ ^^^^^^ ^^^^^ ^^^^ ^^^^^
Meest laagnsse muidugi tagasi ei ^^j^^ j ^ . ^
lastud. Ta viidi komandantuun ja ^^^^^^^ _ ^^^^j^^^^,. j^j^^.^
sai seal vabaduse paberid, mille ^ kultbrigaadide loomi^
jargi ta.,kuni oma elu lopum oli ^^^^ . jj^i^^ ^.
õigustatud elama Vorkuta piin- ^^^^ ^^^^^^^^^ j^j^^^^^^ ^^^^^^
des.. Kellel voi mis muret sel- ^^^^^ ^^jj^ .-^^j^ ^j.^
lest, et tal peavarju ega a s e m e k o h - - j ^ g ^ ^ ^ ^g^jj^^ ^^^^j^^ ^^^^
ta ei olnud. - ^ ^^^^ ^.^^ j^^. j^ülalisetendu-
See ulualuse puudumine traadi ta- -^jj^ .^^^ ^^^^^^
ga tegi laagrist lahkumise v^f^a vas­tumeelseks.
Valitsus tegi küll pin- ' Esimese „gastrolli" loa said Tei-gutusi
kaevanduste moderniseeri-^ se Telliskivi laagri naised: nad vii-miseks,
aga see võttis kaua aega ja di esinema kuuenda kaevanduse
seni pidi vabu vange i»a hinna eest laagri meestele,
paigal hoidma, et need nälja sunnil
edasi töötaksid. Vaba palk oli küll Mehed ei olnud' seitse-kaheksa
pisut suuerm, aga see ohver tuU aastat naisi ligidalt näinud ja said
kroonul tuua. nüüd peagu eranditult vapustuse . v
Samal ajal ^moodustati igas laag--Suur kala läks pisikese sööda pea-ris
kindla koosseisuga kultuuribri- le õnge. Mehed kaotasid pea, nen-gaadid,
kes pidid seireks õnni.ma de mõistus jättis nad maha — ja
mitu esinemiskava. Brigaadidele lu- mida palk ning kommertssööklad
bati, et nad viiakse teistesse laagri- mitte ei suutnud, selle tegid kont­serdid
ära. Teadmin^ et naised ori
siinsamas rVorkutas, õige ligidalj
peaaegu et käeulatuses — see
teadmine ergutas mehed agaramale;
tööle. Ettekavatsetult ja meelega
andsid esimesi „kontserte" just
naisfe kultbrigaadid meeste laagris.
„Gastrol|lid" võisid toimuda ainult
neis laagreis, kus toodanguplaani
ületati j^ftöönormid täideti. Ja esi­mene
katse oli õnnestunud.
;,
Et s^malajal^hoogustus laagrite-vahelirie
jsalakirjavahetus seda ei
pandud nagu tähelegi: läbiotsimisi
peaaegu enam, ei tehtud, ei väravas
ega barakkidek Varem oli kirjuta­tud
ainult tuttavaile ja asja pärast,
informatsiooni hankimiseks; nüüd
aga mutus kirjavahetus 'tutvuseotsi-mise
ja kosjasobitamise talituseks.
Kiimne^aasta karistusega vangi­de
^namikul seisis vabanemine ees.
Vorkutas ^ oli palju mehi ja vähe
: naisi. Kes ees, see mees! Kodumaa­le
pääsemise lootusi ei olnud —
ja nodrepiad mehed püüdsid väga
ägedalt haistelaagreist endale min­geid
lootusi andvaid naistuttavaid
leida, ja garanteerida.
Meeste armukired ja armastus^
kirjad panid samas taktis tuksuma
ka mõnegi ;iai,se südamed. Nii ar-muti
käega katsumata, silmaga nä­gemata'ja
üksteist täiesti" tundmata.
Naisi kultbrigaadidest olid mehed
oma silmadega näinud, Mehi nägid
oma sihnadega needsamad kultbri^
gaadide naised. Sellest aitas, et me­hed
himuga oma orjatöhe tagasi
langesid. Valitsuse mehed võisid
küll naeru pidada, kui märkasid
toodangu tõhusat tõusu...
(Järgneb)