Vaba eestlane , January 8, 1981

              . 2 VABA EESTLANE Beljapäfival, 8. Jaanuaril 1981 - Thursday, January 8, 1981 Nr. 2
nfjjiifij^ n i i n i i i i n i u f j i i i i ran»
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecumseüi Sl
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Haimes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto Ont. MftJ 3M?
TELEFONro: toimetus 364-7521,
ekspeditsiooa) 364-7675
TELLIMISHINNAp Kanadas: aastas [.— •ja
lyeerandaastas $11.—^ kiripostiga'aastas $61.—, poolaastas $33—
I I ja veerandaastas W .—
TELLIMISHmAD väljaspool Kanadat: aastas $42.-, poolaas­tas
$23.— ja veerandaastas $12.—. Kiripoštiga USA-s: aastas
$67.—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas
$38.— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 — üksiknumbri hind 50
I
Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135 %
Toroato* Ont.M6JŽH2
Kommentaaril I
T.E.S. ILasteaias oli Jõulupuu siiurelks elamuseks, kus paljud olid esmakorselt laval esinejaiks. Pildil
vaade lasteaia koorile, ees õp. Andres Tauljõulupalvuse osa täitmas. Foto: Vaba Eestlane
Poofä ja Afganistani -sündmused
jiing Jn^jandüslikud raskused on
suninnd agressiivse N. Liidu uue
aasta algul teataval määral defen­siivi
aga kui kauaks? Sellele ea;
oska keegi vastust anda, eriti kui
N. Liidu valitsejate! on tendents
hakata väljaspool kodupinda seik­lusi
otsima ja oma võimupiire lai­endama
kui kodupinnal kitsad kin­gad
liiga valu.sasti varbaid hakka­vad
pigistama.
Ühei^driikifie välispoliitilised
eksperdid kalduvad üldiselt arva­ma,
et Kremlis võimul olevad va­nad
mehed lähevad uuele aastale
vastu äärmise ettevaatlikkusega.
Nad on harjunud oma võimupiire
suurendama järkTJärgulise ^üt ja
sealt näpistaniisega, vältides seaK
Juures »alati suuremaid kokkupõr­keid
ja otsest konflikti Ameerika
Ühendriikidega. . Sellel näppimise
poliitikal on möödunud aastatel
olnud suur edu, kuna venelastel on
Õnnestunud uusi vallutosi oma
kontosse kirjutada ning oma kan­da
senisest tugevamini kindlustada
Pärsia lahe piirkonnas, Kagu-Aa-sias,
Aafrikas*^ ja Ladina-Ameeri-pn
loomulik, et enne uue presi- pas valitsevatest
dendi Valgesse Majja tulekut ara- sealsest hoiakist.
ttatakse |ai kaalutakse avalikkus^ss Reagani
elavalt, milliste probleemidega tiffl
kas. Kuid praeguses olukorras tun­dub,
et ^nad on saavutanud selle
poliitikaga ja selle taktikaga maksi­mumi
ning Poola sündmusi arvesse
me
Põlevkivi kaevamfjie Eestis jisi^^l^^^
Hädaldamine Eesti põlevkivu-ajooni keskkonnakaitse üle on kostnud kaugele väljašpöole
väljendiised ^^Eesli PõlevkivU" on oma looduskaitse peatehnoloog venelane E. Parahhhonski, kes näiHseU eestlastee kq^^
välispolütilise düvaile märgukirjadelt Ja tähelepanujuhtimistele on nüüd andnud pikema selgitava ülevaate põlev^vi ja ]j)nile oinale hakkab saabuma te-
Sbb Ronald Reaganill esmajoones suuna kohta on fragmentaarsed kesj^on„akaitse suhetest, nõiades et loodusrikkusi tuleb kasutada ratsionaalsemalt. ma mihklipäev,
tegelema hakata ja millised neist ning ei anna siduvat ülevaadet te- Kppmiis fnhptnksi. *PIIJI iHnHlüctii
on pakilisemad ja komplitseeritu- ma kavatsimste ja ideede kohta. Te- Peatehnoloog ÜÜeb, et maapõu- karjäärides võetud kasutusele re- duskaitse Ministeeriumiga. Praegu i^.T™*?
mad. Kahtlemata pärandab presi- ma ja tema administratsiooni plaa- est põlevkivi • tootes mõjutatakse kultiveerimistehnoloogia, miUe jär- on takistuseks looduskaitse alaste .^%älHd„ Tasi^nseid kõrvnl
dent Carter oma järeletulejale ter- nide kohta välispoliitilisel areenil intensiivselt loodust, kogu umbrit- gi taastatakse maid metsaistutami- projektide teostamisel asjaolu, et J"^" /^.^ nartPiiHnm miL Jih'
ve sületäie sise- ja välispolütiOsI annavad kahüemata palja selgema sevat keskkonda. SeUega muutvat seks. Nii on kümnendal viisaasta- looduskaitsealaste töödega seotud J7'°u^ ? ^^rT
raskusi mis nõuavad Reaganilt |a ülevaate väMsmmistriks mmetatud nü aUveekaevanduste kui ka lah-. kui rekultiveeritud üle 50% kõigist kulutused kantakse põhilise maa- ° , h M kr K 'd
tema valitsuselt tarka meelt, kind- Alexander Haigi jutuajamised tiste kaevanduste karjääride ehita- 1959. aastast • alates rikutud maa- vara - söe, põlevkivi, nafta, maa- ™ v«'hP<i.rühpIdriiWdl.
lat kätt ja riighnehele hädavajalik- Ühendriikide ajaWrjandusele, mis mine ümbruskomia veerezhiimi dest, mis tegevat kokku 4000 hek- gi jm. omahinda. TnZTRrr^hnPvi la f P r n ^ W
n - . . . r * . ^ « „ . « M „ , ^ i r . .^ «cbo i , . ^ , *^ määrJrtpv^H BähpmüU i,mp«l tfPPifäIhii- fDõhiavett). maaomda deformeerib tarit.
SeUetõttu suurendavad need tööd f9 pannuo Breznnevi ja lema Kaas-
^ , toodangu omahmda nmg vähen^ ^'^^ juurdlema, mdlisest
Kaevandatud alad olevat taieli- davad ettevõtte käsütoit kahibnst vastasmängijaga on neil
kult taastatud^^^^y^^^
^ala^karjams, jarg^^^
takiü^videentaya^^
vaiidabii^teja rekito^^^ saa sellest mingit tulu. Nii ^« PohiMgeynseja s^^^
karjäärides. puks- Kas poleks otštariDekam et ^'^^^^^^^
Endise Kukruse kaevanduse ter- maavara tootev ettevõte ta^s
lisevälispomtika taustal jäävad ta- tolmu- ja gaasipüved, mis kändu- rikoonik (aheramemägi), kus ise- kaevandamisele võetava "^^^"^1^ t)häi^lS'^fe
Ikuettenägelikkust. Keegi oska pra®-määritlevad lähemalt uued teetäM- (põhjavett), maapmda su ütelda ega ennustada kui suurel sed Ja eesmärgid maailmaproblee- kaevanduskäikude rajamine, kül-äääral
uus president ja tema abil!- mide käsitamisel kaasa rääkimiseks laltki suuri alasid võtavad enda al-sed
nende omadustega dn varusta- ja nende lahendamiseks. 1^ puistangud jm.
kd kuid sündmuste käik on prae- Ei ole kahtlust, et Ronald Rea- • pöievkivis" on võetud ka-ukl
probleemidest tulvil ajastul gan ja Alexander H
iiiõrdMre, et Reagani ja tema oma välispoliitiliste põhijoonte ku-sutusele
vastuabinõusid võitlu­seks
tolmu vastu puurimistöödel
nJinistrite head ja halvad küljed jundamisel tunduvalt rangema Ja tehnoloögUistel autoteedel.
peaksid üsna peatselt hakkama hoiaku N. Liidu suhtes kui tegi «e-oiina
õiget nägu näitama. da Jimmy Garter. Uue tugevakäe- Lõhkemisel tekivad aga endiselt
jSisepoliitiMses sektoris tuleb Rea
gahil eeskätt hakata lahendama haplaanile inimõiguste allakriipsu- vad tuulega suurtesse kaugustesse, süttinud aheraine saastas ümbrus- eest ja pärast rekultiveerimist loo
pidurdada valitsusaparatuuri vähja- välispoliitika tähtsamateks põhi- sel selliseid pilvi vältida, olevat oleva uurimisinstituudiga töötati dist ettevõtte kasum ning suure- ^/"^J^^^P^^
haigusele sarnanevat kasvu. Kuid alusteks. Kuna Reagan peab pea- „vennasvabarükides" välja tööta- välja ja võeti kasutusele lamedate, neks huvi keskkonnakaitsega seo- . ' /a™is oeteme poliiti-vähema'
tähtsusega ei ole ka gu kõigi maailmas esnle kerkivate tud, pole neid Eesti põlevkivikar- aherainepuistangute moodustami- tud tööde õigeaegse ja kvaliteetse gn p^^^"^™^ senist tant-Üliendriikide
sõjalise jõu suurenda- hähivate väärnähete allikaks ja jäärides seni veel kasutusele võe- se tehnoloogia, mis võimaldavat tegemise vastu. Aga see aspekt on ^^ka^l™ RJ w * 'cl '^^"f^."'!'?.^
mise küsimused, kutsealuste regist- initsiaatoriks N. Lütu, siis on loo- tud. Liiga aeglaselt lahendatakse vähendada puistangute all olevat nähtud Eesti poolt. Sellevastu N. !• ^ / ^®»^™^nia nendele, ku­reerimise
jatkamme Carteri poolt, mulik, et uue admuiistratšiooni vä- küsimusi, mis on seotud kallu- maa-ala ning lihtsustada aheraine Liidu ministeeriumüe alluvad põ- !™ ä t H JT-^iT^ H
rakendatud kujul nipg tööpuuduse lispoliitika tähelepanu peamiseks rite, buldooserite ja traktorite sise- - puistamist. Tammiku kaevanduses levkivikaevandused ei tunne ^uret,. f • " L^^f.^^^ km Konald
vastu võitlemine, ühendriikide ma- objektiks on Moskva ja tema maa- põlemismootorite heitgaaside neut- hakatavat terrikoonikuid. haljasta- mis maastikust" pärast. põlevkivi ^^J. " wasnmgtonis 2ü. jaa-.
Janduselu Oli juba aastate jooksul amavallutamisplaanid. . raliseerimisega. ma juba nende moodustamise käi- ammutamist ori järele jäänud ja nü
piinanud amieerika auto- ja terase- Reagani ja Haigi väljendustest ojevat N. Liidu majandusliku gus. ' .mitmedki endised Eestis kujünda-tööstuse
allakäik ning uuel presi- võib järeldada, et Ühendriigid ei sotsiaalse arengu põhisuundade Viimasel ajal on kerkinud päeva- tud propektid on põrkunud sama ™««^««^
dendü tuleb leida täü ja võimalusi tee tuumarelvade piiramise kokku- projektis juhitud tähelepanu vaja- korrale uus probleem. ^ erivaate vastu. TõenäoUselt pole aetensiivi manooverda-nendele
tähtsatele tööstusaladele lepete sõlmimisel enam venelastele, jjuggjg j,akendada abinõusid atmos- ' uutelgi plaanidel kuigi palju lootu-
Kaeveõõnte kohal asuva
Euaril ametisse kinnitatud.
Ehkki N. Liit on praegu mit­mest
sektorist pealesuruva surve tu•
maa•
pinna deformeerumisel võib sa­geli
tähele panna pmnase soostu-sr
teostumiseks.
välja deformeerunud inaa-alade
võimaliku soostumise, prognoosi
SeUeks, et Jõgesid Ja Järvi mitte ""^^^f^ ^'f^^''^ "^rfu^.^^^- .
Hdjuti toimus Kohtla-Jarvel
Eesti ulatusega teaduslik-tehniline
konverents, kus vaadati üle seni -
tehtud tööde tulemused ning ka-
N. Liidu poliitikast
Eestis . . '
\uue elu sissepuhumiseks kui ta ta- kontsessioone, mis annaksid Krem- fg^ri saastamise vähendamiseks,
riab neid p*Äa kokkuvarisemisest. Iile võimaluse ühendriikide arvel mistõttu tulevatka Eesti põle vkivi-
^ • f^u «^^iw^o ^aisii^«Tirnn^ ^^Ja^st poteutsiaali suurenda- basseinis nende probleemide lähen- .. ^ . , ^ „ • . - . 21 t^ädend?^^^ ^^"^^^ ^^al on ka kindel, et la- ,,,,, mis mng metsa hukkumist vord- DokyiHeBltlde kogii
amnadnisd aaudui el|ea Plä^kift^asf fs fef^n^a^ti^s se ja .b irääkimised relvastuse piiramiseks ^ ^^^, .^^^^v ^^t^ ^• sa r tõh.^..i.s.a. malt. ^'"^''^ ^^^^^^ maa-aladel. - ^
Esindajadekotta üllatuslikult suureP^ ^^^^^^^^^^ Eesti kaevandustest 3a karjaa^^^^ Seepärast on yaja, et töötataks,
larvul vabariiMasi,. kes võtavad L e l Ä ä S f''^^'nTn^l 'TT'H ' rl.f.rn...n,n.d i . . . - « l . dP
eüüd pärast 26 aastast ajavahemik- I r ^ ^ ^ m " ^ '''''' '"^^""^"^
I Iku senati oma kontrolli alla, sus j^^^ aspektist lähtudes on selge, et
degi ta seda seffles suures lootoses, ^iidu punaamee sisse-
<^t Ühendriikide tminle paaseb te- Poolasse võib täieUkult kül-
|guvõimsam ja energilisem mees- ^^^^^^ yj^y ühendriikide
kond, kes on suutelme ja ^"«meli- ^^j^^jj^^^ ^j^^^^ jõpetada kre-tud,
on Kremli kasutuses veel kül­laldaselt
vahendeid Reaganile pea­valu
tekitamiseks. Üheks selliseks
võimaluseks on NATO liitlaste va­hele
vaenu ja lahkhelide külvami­ne
ja kahtlemata jäta Moskva
poliitbüroo ühtegi võimalust kasu­mita,
e^ neid lahkhelisid suurenda­da.
Aasias teevad venelased kõik
oma sealse satelliidi Vietnami tu-reostada,
puhastatakse suurem
osa kaevandus- Ja karjääriveest
enne väljajuhtimist.
Documents and notes on So- _
viet policy toward Estonia and' gevdamiseks nmg panevad samal
other Baltic States 1975-1980. ajalsuurt rõhku sahkerdamisele In-
Eesti Rahvusfond 1980. 94 f00- diaga, kus nad on leidnud endile
liolehekülge. Indira Gandhis truu liitlase. Ladi-
Eesti Rahvusfondi poolt esitati na-Am0erikas on leitud uus ohver
mng anoma uoenanifiuae vauseic -psämä Ühendriikide välispölütili- ^c»^'^^"'»^^^"^"» ° y^^Aw^suiöes ja i a t a i u i x « « i a c u i a i ^ a j^vaamaiinöCB.» aeie ja lanisamaieie msianismeie punastejga ähvardavad võimu üle
prestiizhile tagasi vajaliku aupans- eksiserdid on arvamisel et Rea- "lehaanüises puhastusrajatises. Ka ning keskkonnakaitse tõhustami- 94 leheküljeline ingliskeelne ma- võtta ja Ühendriikide tagahoovis
te. VaMjate ootustes ja lootustes on on"sunnitud selle poliitika ra- pesemise kohtades on-raja-, seks. ^ ^ ^ . . terjahde kogu, faktUised aiidmed kommunismile uut jalatuge kind-valt
kokku uus riigivarade.mmis1terjjj.g^.^ vähendamine maapõu^ Teos kannab pealkirja; ;,Doku- saa unustada Pärsia .lahe õlipiir-
Donald Regaii, kes kinnitas, et keelu lõpetamiseks* ^^^^ tahetakse suunata maade re- es võimaldaks pikendada põlevkivi mendid ja noodid Soyjeti poliitika .kon^a,, kus Brezhnev kiiresti ära
.-.-^ V • kultiveerimisele, tagada nende leiukohtade kasutamisaega. ' kohta Eestis ja teistes Balti riiki- võib kasuta^d^^^^
se ja Põlevkivi lootmisel tuuakse des 1975-1980,-esitatud MMÄ
maapõuest vmja,.kä lubJaWvi Ja kohverentsüe 1980."^^^^^^^ • miseks.
.rahvas ootab uuelt administratsioo
U„i„lt. kiu-et tegutsemist ja erakorra- ?'r"'>f^ probleemi soostumise, altuputu..
lisi samme praeguste ommiksõlme- ™f j ''''f T^lT^-V^n*^ kuvamise eest. SeUejuures nõutak-de
lahendamisete. Umem^» Kesk-Ida oU kindlusfa.. ^.^^ komplekselt tuleb hõi-
^ . ™ K '^.J"™!? vata maavarude leiukohti, vältides
l Kmö_ president Keagan pean ning AraaBia niKiae vaneiiste mu- „ende ammutamis- ja töötlemiska-vesi,
kuid rahvamajanduses saab Kui Vabade Lätlaste Keskühing ! PJaanid, eeltööd ja kombinatsi-neid
kasutada amult 1-5%. andis Madriidi konverentsi puhul oonid uuteks vallutusteks ön valmis
kohe pärast.ametisse astumist hak- küsimuste lahendamine, mis on ti- ;;:7^^"rnHrJ-Ti;;; .^l ^tLfJ^J"'Žl^^^^ "^H' ^' ' T ' ' ^ ""T^ ^"«^ ^'
kama pühendama sisepoliitiliste hedalt seotud ÕMprobleemidega. dusid. Need N. Ludu majandusliku edasi kaevanduste alade, rekulti- rohkesti ajalooHsi materjale alg: nul^ suur ik^ü^s^i^m usmärk kõi—gi nen-arengu
põhisuundade projektis veerimist, heitvete ja vee kahjuli- aastatest ja hiljem ning USl-^ kong: äe operatsioonide teostamisel oii
S m ta ^ M S W MoXa «^.ab P"^*'*''""* ^''"""^'^ ^''^ puhastamise tehnikat, ^essi resolutsioone jm. Eesti Rah- - mida kavatsevad ja teevad fetrderA:agars:^t':fa ™:%ti.eTramrers simTird'"':! T^rf 'tid^ '''''''' ^"'^ ^'"•f'^. ^"'"f'^^' -"^
valimiskamiJaania a^zja^li mitme1l pu- TIr aanis 1k uns«t.h«i^kTuJAlt iileskoetud rõhku panema lood^.u^s nk_k uste rat- valja tõotada selline maade rekul- singi konverentsi kodumaalt saa- presidendi Ronald Reagani juhti
Tl . , etX tema Jülesand1 eks• o n Ü-th^etn. djs- vaenuilikMkuis ameeöMkT.l a_sxt e va^st u, m•i sionaalsemale kasutamisele. misel?
riikide sõjalise tugevuse |a pres- da süvendatakse ameerika pantvan-tiižhi
tõstmine ja et ta võtab seda gide probleemi päevakorras hoid-küsimust
erakorralise tõsidusega, misega, kujutavad endist üliris-nähtub
juba sellest, et ta nunetas keid probleeme, mis tagatipus või-tiveerimise-
moodus^ mis oleks ti-bunudapelle, memorandumeid,
Kaevandamisega rikutud maade hedalt^eotud paljandus ja kaevan- kohtuprotsesside Mrjeldüsiv 4nd-taastamiseks
on Eesti v põlevkivi- damistpödega nirig võimaldaks meid vabadusvõitlejate jä' npörte •••••-•-^v.;-: - kõik kaevandatud alad vahetult pä-aktsfoom kohta ning faktilisi
\ rast põlevkivi yäljastaniisttaastaran^^
oma administratsioonis välismi- vad vüa isegi Ühendriikide sõja- miste ajal avaldatud uued susnad, gakiusamiste kohta. Teoses on too:
nistriksMndral ASexanderHaSgH, jõudude aktiivsele^:^^^^ on kahtlemata omaette küsimus. Ka peeti yajalikuks loodusres- dud ka mõningaid näiteid okupatsi-kellel
ei ole mitte ainult suured sõ- Nii-siis — lubadused on antud Kuid päris Mndlasti võib juba ette sursside . ratsionaalsemat kasuta- ooni võiriiude trüualandl&e teen-
Jalised teadmised ja kogemused, ja nende lubaduste rakendajad asu- ütelda, et Ühendriikide sise- ja vä- "^ist teostada. Põlevkivi, tootmisel rite väljendustest.. ' .
vaid kes omab NATO jõudude em- vad lähemate päevade kestel oma lispolütika pUt kujuneb uues Vaa- vä^jastatav^lubjakivi, turba, lüvä, Kaaskirjas palutakse osutada Jänavatr i ^ " ^ * ^ ^ ' " T^l
d(?se ülemjuhatajana Euroopas ka ülesannete täitmisele. Kas Reagan mistuses hoopis teistsuguseks kui s^^^' ^^^^^^ s^^^^ saadava tõsist tähelepanu Balti riikide olu- Jiietaik^rnT^T f ' - LM"
tihedad sidemed Euroopa juhtivate oma uue admiiiistratsiooniga suu- meie nsägime seda €arteri ajal. P^^^" kasutamise otstarbekohasta- korrale ja Moskva vägivaUa all - pjnasie terronstiöe
pojiitikutega ning ülevaate Euroo- dab praktiliselt ellu viia kõik vali-' K. A. ^^^^ ^^^^ Metsamajanduse ja Loo- kannatajatele seal. , (järg lk. 3) '
I Näib, et lääneriikide maailmapa­randajad
on läinud oma liberaalse^
te reformide rakendamisel liiga
l^augele ja selle tulemused on päev-pä^
va kõrval näha. Näiteks Rootsis
terroriseerivad kriminaalsete noor­te
jÕUjETud rahulikke inunesi linna-
Nr. 2
A •" .• sa
10. ja 11.
4913-7231.
17. ja 18. j|
Ja, tel. 921-77^
Toronto Ees
võtab uue^i
Väi
REl
• V maj
elekter, t<
Helistage
KommenI
poolt peaaej
surnuks või
liitikategelan^
ge varsti põli
pätipoissi küj
düt ori kohi
politseinikku]
Rahvas ii(
tu võitlemise
gemaid karij
rakendamist,
ideedest kl
ajalehtede
-rauda vastu
raskesti kai
k^ritegelikulj
vat süüdi s^
tulvil ühisk<
sellele cbaii
kad kaagUe
ma inimesi,
hoopis aridaj
hoolitseda
vatamiše ee^
elu soetamij
Kui kurij
metsikuselt
tempos kasj
set ühiskoi
kindlad veij
varustatud
nemailma
anarhiale,
praegu selgj
tusmorniide
manuhtluse
paralleelselt
tohutut vabj
visioonile
vahenditelei
valla põpi
duste andi
jatelc ja
koostajatelt
le ning saj
ma, et neel
hendite pr<
iatud nendl
omadustega
konna hui
hinasmäni
te madalal
tapmiste,,
pussitamist
või televi^
oh psühhj
tagajärjed
Samal
nõuame k|
varitele,
le ja teistj
sime ka
kontrollida
te isikute
inspireern
Yaba maal
ma,, et ka|
ning ühij
dada või
ta need išl
te südi a|
suunas ti
kõmmuni j
. ette valmi