Vaba eestlane , December 3, 1987

              Lk. 4 V A B A E E S T L A N E neljapäevaL 3. detsembril 1987 - Thursday, December 3, 1987 Nr: 90
LembUu risti hõbesõled said Paol Sehr ja Riki Roos. Vello Soots paneb solge FauSi
Foto: Jämesäär
JÕULULAUALE telüge ja ostke meilt
® Martsipanjõulutorte (käbikujuline)
ploomjkooke, kardemonisaia, kringleid jm.
® Verivorsti, sinki/juustu, konserve jm;
BAKERY
Lawrence Ave. E. (Brimley) Scarboro
ROYAL UmGEl ™ ^
MEAL ESTATE SERVICES LTD.
2320B!(K)r St. West, Toromto
Ont. M6S 11P2
Esindaja
EHA KAJAK-NIITSOO
Tel. kontoris 762-8255
kodus 762-6326
B NoM Tn^ Mg or Too Smaü
» N«w5iett«f8
« Sooks ^ '
4 Pamohleto
® Joumaii
* Rüted Forrm
0 Gatalos Shotts
• PricB Lists
' 0 Layout & A/t Woftt P Enveio^
oPhotostata «BusinessCards
0 Hubber Slamps . « Lattera
oCirculara- ® NotJcw
o Business Fomis ©Flyefs
0 Business Stabonsry « Riesumas
0 letternesds o Saies Bulletins
M i m w u ü M M ^ » m L » ^ m L A f c ^ " —
0 Convnsnoomonts
« Births
• Sar MHzvQhs. ote.
, w / \ es.ü8 onMandsy
mywtrprinUn^^ / m - . . . . i . . . . . . ..
Wfaa ....õtThunatf
P r fi n u 8 n g 'F0« THC YQU nmvi rmvmr
4271 SHEPPARO AVE. E. UNIT 'N'
ÄGINCOURT, ONT. MIS 4G4
(416) 293-1440
JUHA MYNTTINEN
(Algus lk. 2)
Peale sõnavõtte andsid Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas abiesimeh-ed
Hans Lupp ja Walter Pent üle
senaator R. Belisle'ile E KN
Kuldmärgi. Senaator Beiisle oli
nähtavalt liigutatud. Ta tänas
EKN'ü ja ütles kiidusõnu W.
Pent'iie, kes on eestlaste ja balt­laste
nimel teinud tõhusat tööd
selgitamaks baltlaste olukorda Ot­tawas.''
Õhtu jooksul andis parlamendi­liige
David Kilgour balti ühiskon­nale
ülesande, üteldes; .,Kui
soovite oma konsulite nimede võt­mist
diplomaatilisse registrisse,
paluge kõikidel oma ühiskonna
liikmetel kirjutada selles küsimu­ses
välisminister Joe C l a r k ' i i e ."
Eestlastest olid sellest ajalooli­sest
üritusest osa võtmas veel
prof. Olev Trass, Ene Kukk-
Shev^chuk, Adu Raudkivi ja Tor­mi
Heinmaa.
Õhtu arengust, kus tunnustasi­me
Eesti, Läti ja Leedu Vabarii­kide
eksistensi , tuleks eriti rõhu­tada
Rootsi ja Austraalia konsu-laaresindajate
heatahtlikku kohale
tulekut ja suhtumist, kuna nende
maade suhtumirre on olnud
ebamäärane. Samuti tuleb hinnata
senaatorite j a parlamendiliikmete
j ä r j e k i nd 1 at tu n nu st ust Balti
riikide konsulaar-esindajatele, nii
kaua kui ootame välisminister Joe
Clark^ilt lõplikku vastust.
Lõpuks, ei saa nimetamata jätta
veteranide-:ministri G. Hees'i
sõnu tema kõnes: .,Balti
rahvusgrupid on andnud suurema
panuse Kanadale kui ükski teine
rahvusgrupp.". Kõrge kiitus,
mida eestlaste ühiskond Kanadas
j a selle esindajad Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas kindlasti
on ära teeninud.
Kuulutamine
VABA EESTLASES"
täidab oma eesmärgi!
iiinittiiiiiiiiniiüiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiis
ÄLÄRyiSÜSTEEMID
2334
'-8193
Hõbesõled Paul Sehr ja Riki R^^
Eooremskaetmaster Riiiia^^fö^
Laupäeva, 28. inovenibri hommikul toimus Peetri kirikos
skautüksüs Lembitu maleva pidulik koondus^^3
tähistamiseks. Poisid, juhid j a poiste vanemad, kokku li^i sa-jaline
pere viibis kirikus
. Pidulik koondus algas kirikus
õpetaja Andres Tauli toimetatud
palvusega. Õpetaja jiillustas
poistele teemal: mida külvad,
seda lõikad; mida metsa hüüad,
seda mets vastab. Skautlik aktus
kiriku saalis algis lipu tseremoonia­ga
Arnold Kuke korraldusel ja
maleva vanema Harold Kivi ava-ning
tervitussõnadega.; Traditsi­oonilist
noolemurdmise tseremoo'
nia — ühendus teeb tugevaks —
korraldas maleva vanem Heino
• J õ e . \
Põlevate küünaldega pidulaua
ette kutsuti uued Lembitu poisid,
noolepoisid Hillar Agur, Mark
Altosaar, Karl Berzins, Andres
Koiga, K r i s L u n t e r ja Andres
Sehr. Poisid kordasid ette öeldud
lubaduse sõnu ja juhid Enno Agur
ja Riina Kindlam sidusid neile
kaela eesti skautide esin-dusrätikud
ja kinnitasid rinnale
lubadUse-märgid. Lubaduse puhul
kirjutavad poisid oma nimed
Lembitu kilbile ja panevacl oma,
ninienooled parviku nooletuppe.
Skauditõotuse andsid noole-poistest:
üle tulnud algajad
skaudid: Robert Arro. • G i l l i
P a l i a s , Erik Reppo, Jaan
Silmberg ja Miku Linkruus.
Nendele kinnitati rinda eesli
skaudi kuldne tõotusmärk. käisele
kanada skaudimärk ja seoti uuesti
kaela kaelarätik. Tõotuse tsere­moonia
toimetasid lipkonna vanem
Evald Oder ja skautide juhid An­dre
s Loorits. Andres Kasekamp ja
Heiki Altosaar. '
Vendur-skaudi tõotuse andsid
Sven Linkruus. Marcus Koliia.
Juhan Rebas ja Sveri Kalepi
Juhan tuli Rootsist. S v e n Eesti st.
Tõotused võttis vastu Jaan Kruus.
Eesti Skautide Maleva Kanadas
ringkiri teatas vanemate-päeva
ainult ühe edutamise. Noolepoiste
juht Riina Kindlam edutati
noorem-skautmasteriks. Ringkirja
lugesid ette E S M K juht Rein Pa.)o
j a Skautmasterite Koondise
esimees Eino Kuris, kes sidusid
uuele skautmasteril^ kaela
rohelise rätiku ja andsid üle
punaseemailigamasterimärgi. Ig­al
aastapäeval võidakse hinnata
ü h t e tublimal poissi igast
a l l ü k s u s e s t L e m b i t u risti
^'g on poiste
poolt hinnatavamaid tuiniusuisi.
38. ; aastapäeval sai • hõbesõlcc
hoolepoiss Paul Sehr ja aniniukiiu
Riki Roos. Sõled andis üle iiialeVci
abi vanem Vcllö Soots. Esiniesc
eesti skautüksuse — Siokhüliiii
Kaleviga sõlmitud verevendkise
lepingut kinnitatakse uuesli igal
aastal ettelugemisega. TserenKK
,nia toimetas .spordijuhi ja arst ;
Jaan Roos. lepingu teksti luges'
Randar Piiust. Skautüksus l.eiii
bitil ;Malev kuulub Kanada
skautide organisatsiooni ja
vastavalt sellele hinnatakse
juhtide tegevust ka Kanada
organisatsiooni, poolt. 2()-aasta
teenisdusmärgid olid peakorien
poolt antud Lembitu majandusJLiht
: Olev: Jõgedale ja lipkonna vanem
EVa]d 0deri 1 c . S her \ soodi
distriktijuhi nimel andis mürgid
üle Lembitu Maleva juht Harold
• K i v i . . •;" ^
Skautluses toimuvad poistele
pidevad võistlused. Noolepoisic
saavad vahvuse eest pronks-,
hõbe-, kuld- ja Iuu-kihvasidv iiiida
kanta kse n ah k n()() r i ga \ öö I S ka ii -
tidele tehakst; võistluste kok­kuvõte
kotxl, aastas. Rühma juht
Andres Loorits tcüi. teata\aks
möödu nud aastal lo i ni u n ud
võistluste tulemused ja võitja salk
ning üksi k võitjad said aulii n-dadeks
kanada uuemat skaudikir-yaadijst.
Kaks uuv vCs^svkvAv.v
..Noolepoisi mälestused"' ja
.Tunne Kotkajär\ et" * teht i
teatavaks cuistäpüevaks trükitud
kavaleheda. : •
Piduliku : koonduse ;löppsõnac
ütles maleva Vanem Heino Jõe.
tänades kõiki osalejaid, eriti äga:
; eiiiasid. kes pciistele • iiiah[ajo()gi
lisandiks tõid maitsvat suukõi>
vast. Erilise tänu sai perekond
Rooneem. kes 38-aastast Lem­bitut
õnnitles hiigla suure ja
maitsva krimzliiia. ..Kui seda
sööte, siis teate, kellelt leiba tuleb
osta.'^ ütles kõneleja:'
P i d u l ik koondus lõppes
mahlaga" poistele ja koh\ iga
vanematel e. m ii 1 e j uu rde söödi kr­inglit
-ja maiustusi. Laulcli
ühislaule ja Enno Agur näitas häid
valgu<ipilte noolepoiste möödunud
aastate tööst. ,;Kaks i 1 usat j a õn-nelikku
tundi," tähendas üks
vanaisa koonduselt lahkudes.
iiiP
Skautide maleva juht Rein Pajo seob Riina Kindlama kaela
Selsuvel 1. kuni 10.
eidis aset Stockholmis
EestltiEs'' ja teema lähte
Konverentsiks oli tulnud
osavõtjaid mitmelt ma
k o k k u umbes 54 i
Austraaliast oi i 4, Kanac
Rootsist 25, Saksama
Soomest 2 ja USA'st 6. Ar
umbkaudsed, kuna konver
m i t i i i e - e t a p i l i n e ja n
asupaika. Kõik osavõtj
osalenud terves programm
Konverentsi korraldajad
sis olid Jaan Männik, Enni
j a Jaak Maandi. Kanada ki
jad olid Henno Sillaste,
Soots, Marizus Jukkum ja
Kull. ^ . ^ ' ,
Henno Sjllaste on M
idee aigataja ja vaimne isa
lootus oli korraldada kon
turismireis, kus arurluse
tulnud globaalse eestluse ;
gu strateegilised võniia
mudelid. Samal ajal t)lcks
rents võimaldanud igal. o
oma isiklikku tutvusvõrk
dada ja tutvuda eri
kultuuridega nende
eestlaste kaudu. Sellel i
näiteks ühel Kanada.
võimalus väga lühik
•jooksul omandada taipu
ühiskonnast ja riigist
kaaseestlase abil kes Root
S e l l i s t võimalust tv
suürriigi-elanikul ei c
ning üks" eestlane gl
sidevõrgus on :potentsiaa
tav iiza inaa ja kultuuri
eestlased elavad?
Konverentsi raames
eite nähtud mingisu}^
programmi läbi viia v
konkreetset tagajärge
Pigem, konverents oli
globaalsuse mõiste tut
seks ja levitamiseks.
Selles "vaimus MÜTR
kujunes välja Toronto/Stc
ühisüritusena. Kuigi am
olnud MÜTROO'1 milt
Kanada Metsaü li kooligi
n i i t m e d MÜ juhatuse Ji
juhtivad tegelased sellest
saatuse kõige kibedamal
jäid oli, ei Henno Sii
olnud võimalik MU'
mille organiseerimisele
aastat pühendas, os
abikaasa raske haigestun
MÜTROO algas a
Stockholmi Eesti
augustil. Osavõtjaid
avasõnas Enno Klaar
järgnes avaloeng/vestluJ