Vaba eestlane , December 3, 1987

              ,Lk.;2 VABA EESTLANE neljapäeval, 3. detsembril 1987 - Thursday, December 3, 1987 Nr. 90
> V A B A D E EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
¥ABA £ E S T L A NE
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane,
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
F R E E E S T O N I AN
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2.
Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. Toimetaja: Olaf Kopvillem.
Toimetuse koMeegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass.
TELEFONID: toimetus 7334550, talitus (tellimised, kuulutu-:
sed, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9-3-ni.
TellimSslliihnad. Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $.63.-^, pool­aastas
$35.50 ja veerandaastas $19.—,kiripostiga lisandub posti­kulu
- vastavalt $117.-, $63.50, $33.-.
Tellimishiiimad väljaspool Kanadat: aastas $85.—,. poolaastas
$46.— ja veerandaastas $25.—. I klassi posti ja lennuposti hinnad '
vastavalt - USA $121.-, $65.--, $34.-, mujal välismaal
$147.-, $78.-,
Aadressi muudatus $1,— - Üksiknumbri hind 75
Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.50, esiküljel $7.00.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm. kella
10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.
" " \
iniiiiiiiünBmiiiitiHiifiiimHsiHiiiii&snHmiininiyiiiiiitiHitim
Venemaa. eestlane , K
Vaino, ;'kellele Moskva usaldas
juba aastaid tagasi Eestimaa
iCpmmunistliku Partei Keskko­mitee
esimese sekretäri vastu-»
lusrikka koh^, on varustatud
erakorralise talendiga igas olu­korras
pealvee iijumiseks. Ta õn
nii-iileldä -mees,: kes-^^^
asse aastaaega", kes on võii
ne oma:
sama kiiresti nagu kameeleon
värvi:ning:kes oli sama; koduS:'
Brezhnevi konservatiiyse ja.
dogmaatilise kömmuhismiga
nagu ta nüüd on seda Gorbat-shoyi
uutmise kanipaaniaga.
Karl Vairto karjääri saladus
peitub selles, et tal ei xyle oma
seisukohti ega oma isiklikke ar­vamusi
— ta on vaid Moskva
polütika rakendaja ja Kremli
|äälekõvendaja, kes valvab selle
järeleV et kõik Venemaa pealin­nast
tulevad korraldused ja ees­kirjad
Eesti territooriumil täp­selt
täidetakse ning vajaduse
korral eestlaste käest suurema
panuse väljapressimiseks nende
Ipöidliakruvisid keeratakse.;
Sellest aspektist lähtudes
tuleb vaadata kpiki Karl V a iM
kõnesid, mis kujutavad endist
ainult Moskvast tulnud „üle-
Jiidüliste'* keeldude-käskude
kohandamist Eesti plpdele ja
mõningatel juhtudel ka spet­siifilisi
Eesti ja eestlaste jj
r a l d ü s i j ä juhiseid. Sellesse
raamistikku kuulub ka^^^^^^K^
Vaino üks viimaseid tähtsamaid
kõnesid, mille ta pidas Tallinnas
6, novembrii, Suure
^: ^Oktoobri**: eelõhtul,; tähtsairia-tele
partei^fuhktsionäridele.
Kõne oma sisult pn ootama­tult
toores, range ja sünge ning
lelles ei leidu ühtegi juhtlõnga,
mis: vntakš Gorbatshoyi avali­kustamise
poliitikale Eesti
ajaloo ,,valgete laikude'^
.:'eraiM)otöule:: täitniisd^^^^
es jääb mulje, et see on
tuntud võltsingute ja
valede kordamine ning tõsiolude
järjekordne väljamine, millest
võib järeldada, et Eesti maal ja
eesti: rahyal ei: ole\ oma^;
oödatä GprbatshövD
avalikustamise
U2U
li mõningad üksikud tema
kõnest väljavõetud seigad:
Nõukogude võimud
naine 1940. aastal oli Eesti^^
letariaädi ligi pool sajandit
kestnud võitluse seadusepära­seks
tulemuseks, fehviktal^^
poegadest, kalurstest, kasitoohs-test
ning progressiivselt hääles-
Baltlased Parlamendi-mäel. Vasakult: Läti Vabariigi esindaja dr. E. UpniekSj proua Upnieks,
pr. Heinsoo, Eesti Vabariigi aupeakoinsul-Ilmar Heinsoo, minSsler Gerry Weiner, EKN'u.
abiesimehed Walter Pentja H. Lupp, Foto: A. Raudkivi
alti esindus Parlamendimäe
,,Meie olema tänulikud, et teie — baltlased — valisite Kanada oma asukohamaaks. Teie
panus siin_maal on olnud silmapaistev." Nii ütles veteranide-minister George Hees oma kõnes
baltlastele^ neljapäeval, 26. novembril toimunud va Ottawas parlamendiniäel, kus
Kesknõukogu Kanadas algatusel Baiti Liidu nimel toimus Eesti ja Läti Vabariikide
mmetamise Kanadasse 60, aasta täht päeva tähistamine ja Leedu Vabariigi konsuli
asetamise 50. aasta tähtpäeva tähistamine. Õhtusest koosviibimisest, niijlle käendajateks
parlamendiniäel olid senaator Rheal Belišle j a firiants-mihister Mkh Wilson, võtsid ösä ligi
seitsekümmend külalist, kaasa-arvatuddiplomaadid, senaatorid^
e
letanäat. .ei
m iite ä i n ü 11 ei a n i k konna
enamikku vaid ka revolmftsioonl
sotsiaalse baasi.;
1925. aastal külastas Kanadat 1975 .aastal läti uue: :aupeakonsu-
Eesti riigitegelase dr. : Oskar liga. Leedu konsuli nimi, dr.
K a l l a s ' e s o o m e - p ä r i t o l u ga
abikaasa Aino Kallas, kes leidis, kirjas, kuna teda määrati oma
et Eesti Vabariigil tuleks arendada köhale 1962. aastal. Ne^^
si), hr. J. Lusis (Überidriigid), pr;
VI. Klinger (Lääne-Saksamaa).
hr. M. Gonnor (fnglismaa) j a hr.
1. Blackwell CAusrraalia) ja
kontakte Kanadaga. Selle tagajär- õhtusel koosvi toonitati diplomaatilise korpuse dekaan Ot-jel
määrati 4927. aastal m i konsulite olukorda niitme
loos esimene
revolutsioon, mis teostati rahu­likul
teel; See vastab Lenini
teooriale, et mõnes väikeses
riigis loovutab kodanlus oma
võimu rahulikul teel kui tema
suur naaberriik ön juba teosta­nud
sotsiaalse revolutsiooni.
hoolimata
)':• aasta sündmusi kui N.
i-Saksamaa mingi
kulissidetaguse sobingu
tulemust, isegi nagu Baltimaade
vallutamist Nõukogude vägede
.vSee onvale,Täj
Is.;;' .•;•
^; ® Kui algas-Suur
(s.t. Teine maaiimasõtia. Toim.)
ja Saksa fashistlikud väed
vallutasid Eesti territooriumi,
alustas täasvirgunud kodanlus
avalikku koostööd okiipantide-f
ä. kodanlus ja tema käsilased
lasksid maha ning poosid Eestis­se
jäänud nõukogude aktiviste
perekonnaliikmeid,
Aupeakonsuliks Kanadas Soome kcyrral. Ütles par^
peakonsul Mon^t
Rauanheimo, : kes täitis heid Balti konsulite nimede võtmist
ülesandeid kuni 1939; aastani, diplomaatilisse registrisse, ki
tawas Monsinioor Aneclo
Paimas. '
' Kanada valitsust/ esindasid
veteranide minister George Hees;
abikaasaga. Hon. W. Rompkey,
immigratsiooni minister Hon. G.
nusta praegugi Balti rii
okupeerimist Nõukogude
Aastal 1962 tunnustas Kanada Kan^^^
konsul Johannes Markust Eesti okupeerim "legaalseks. Olen Weiner, senaatorid J. Neiman. R.
Vabariigi esindajana, kuna selles äsj Belisle. Parla-
Kanada ei tunnustanud ja ei tun- välisministrile JoeClark'^ olid kohal D.
sus on tema teha.- J Kilgour, G. 'pretz ja E. Epp.
Balti konsulitest olid kohal EV Yälr^^^^^
poolt; legaalseks. 1970. aastate aupeakonsul Ilmar H Derek Fraser, kes õn Nõukogude
alul aga, peale konsul M^^^ Heinsoo j a Läti aukonsul dr. Ed-^^^^^^^^^L
surma. Kanada Ipbas uuel aupea- ward üpenieks ja pr.^^ Ütles hr. Fpser: ,.Meie osakond
konsulil hr. Ilmar Heinsoo'1; Leedu;kons;ulil " e i oln^^ öiiia' on täielikult informeerinud vülis-käsutada;
'oma tiitlit Ee^s^^^ ministrit Balti riikide ja Balti kon-
Vabäriigiesindajana, kuid d võt- tawasse reisida. Teiste riikide sulite olukorrast. Aga temal võib
nud aupeakonsuli nime idiplomaa- diplomaatilistest esindajatest oli
kohal tilise registrisse. Sama pr. ja hr. Lilliehook (Root- ; ei ole teadlikud".Eestlaste Kesk-laikude'';
täitmise vajaduse;; ekstremismi,
juurde, mainides, et viimasel seda, et mõned elanikeg
ajal on tõusnud eriti
la a
je .proDieemiö. ;ia.an­nab
ajälpo ümberkirjutamisele eelsete ja sõjajärgsete tw
omapoolse kahtlemata sündmuste olemusest.
kel pole midagi
kogunemise
oma vähimaidki teadmisi sõja-
Kremlist inspireeritud Seda ,,tormiliste sündmuste
nõukogu Kanadas on viimaste
aastate jooksul pidevalt pressinud
Bahi konsulite; küsimuses välis-g^
yg ministritv hr. Fraser'it ja tema
osakonda isiklikkude koosolekute
ja märgukirjade kaudu,
Praegune Balti Liidu esimees,
lätlane dr. Guntis Silinš esitas;
baltlaste seisukohta. ,,Meie
0
täielikku, ilustamata ja kon-irist
SS^leegioni endised ohvitserid j a
ning;^ kulakute võsud
ema
elanikke, aktiviste ja: uiišmaa-
Ij levitades kuuldusi ja
6 6
sed ,,ai)albolised faktid", kus
sõnagi
vägivaldsele
Liiduga, kus tehakse olematuks
tuhandete süütute iniiiiiestem
vamised ja kümnete tuhandete
inimeste küüditämised
nõukogude võimude poolt,
K.
- m a i n i d e s , et vajame olemust^V kavatsetaksegi vist; ^^'^^^"^^^
kon- hakata Eesti a^^^^
tõde nii vtamisel eestlastele selgitama ja näol. Mitte-tunnustamis-lähem^
propageerima, kuna partei hak- Volin\ka vajab; konkreetseid väi-mirieviku
kohta-niisugune b n k a b š ^ ^ konsulite
kohaselt välja küjundama^^^^^^^^^^
immuunsiist vaemiMkü siis ette Austraalia peaministri
a sepitsuste suhtes.^' ^ ^ ^ ^ ^ tervituse Balti
, kuidas Vaino jutt laseb oletada, ei ^'^^^^^^^^
,,täieük ja ilustamata kommunistlik Eesti a^ puhul kus ta
sotsiaaalne tellimus'' kokku kiijul kujutab endast ainult muuhulgas ütleb: -^Austraalia ei
senise võltsitud ja vassitud ^"^""sta Baltji riikide okupeeri-
^aloo ümbeijütustamist teiste "^^^^^^Säa seisukoht
siis
kavatsetakse .
ütleb, et täieliku ajaloo kirjuta­mise
vajadusele viitasid ka 23.
augusti sündmused Tallinnas,
kajastades. mitte ainult; Lääne
kinnitab seda, e,t meie tuhnüsta
millede" täitmist"eesti i^hvas "^^ ^ Vabariigi esindajat
stsenaariumi järgi tegutseniid
j a loodab, jäävad böurne'is/' Dr. Silinš sellega
ja tõenäoliselt paguluses võrsunud P^*"^ kõikidel Kanada pärlafnen-ladviku
ja siin tegutsevate afakiola ctiliikmetelt, et ka nemad esitaks
sarnase seisukoha kirjalikult
K. A Välisminister Joe Glark' iie.
•'..-VA
^Nr.90
Torontos äsja toimuni
Kanada keskvalitsuse ja pi
vintside peaministrite nõupi<
misel ei jõutud lõplikule otsus^
Kanada ja Ühendriikide vah«
se vabakaubanduse kokkulep|
suhtes, tundub siiski, et opoj
sioon kokkuleppele väheneb
praegu ei ole kümnest provi^
sist kolm oma kindlat otsi
kokkuleppe kinnitamisel
avaldanud, kuid neist kolmj
asub ainujt Prince Edw;
Island kindlalt eitaval seisul
hai, kuna Ontario ja Manit(i
kõhklevad ja ei tea veel, kum^
kaalukausi peale oma kaa|
pommi panna.
Kõne alla on tulnud isi
yõimalus, rt opositsioo|
olevad provintsid anna^
küsimuse Kanada ülemkohti
lahendada, kuna nende arvj
ei saa keskvalitsus üksi teha]
kaugeleulatuvat otsust. Kesl
litsüse peaminister Mulroj
kinnitab aga selliste kuuldij
puhul kategooriliselt, et rah^
vahelisi kokkuleppeid sõli
ainult keskvalitsus ning siin {j
provintsivalitsustel õigust ka
rääkida.
Kuid on ka neid, eriti sot|
listide ja liberaalide parti
juhtkonnas, kes rõhutavad 1
vabakaubanduse kokkulel
sõlmimine on kogu kan|
rahvale ülimalt tähtis ja oli
küsimus ja selle otsustamij
tuleks korraldada rahvahij
tüs. Sel puhul on põl
murelikult küsida, kas rai
hääletus on võimeline sell
komplitseeritud ja keerul]
küsimusele õiget vastust ani
eriti kui ka paljude md
dirsteadiise ekspertiri^^
sed on üksteisele vastukai
Demokraatliku süsteemi raj
des võib rahvas ütelda küll
kõikvõimsa arvamise, kuid|
see arvamine naelapead ta|
on omaette küsimus.
Vabakaubanduse kokkul^
vaieluste puhul on päris hu^
lugeda ka teisi kanada ajal
peale Toronto publikatsiofM
Näiteks „Calgary Heral
kommentaator J. Patf
0'Gallaghan kritiseerib vä|
bedait Kanada liberaalid]
sotsialistide partei juhte
Turnerit ja Ed Broadbenl il
mõlemad on ägedad vaba
banduse kokkuleppe vast
0'Gallaghan märgib irol
selt, et Ed Broadbentj
pimestatud sellest kahepi
lisest edumaast, mis viil
rahva hulgas tehtud ringi
mus annab talle liberaalid*
Tur ner i kohta mainib tj
liberaalide juhil puudub d
tamisvõime ning ta ei T»!
haarata vajalikul mq
päevakorral olevaid problf
Broadbenti silmaring u|
0'Callaghani arvates,
Öshawast Windsorini, hõli
ka kõik vahepealsed autotcj
se tsentrumid, mis oi
arusaadav, kuna ,Broa(
tunneb erilist muret KJ
autotöölistele ülimalt kas
ameerika-kanada auto]
• • pärst. •
Kuid „Calgary Herald'1
sutab ka Toronto ajj
„Star'i", mida ta peab Oi
provintsi privileegide ja
suse suurimaks kaitsjaks,
mehtaator 0'Callaghan oi
kibestunud, et kui A|
õlitööstus vajas omal ^al
arendamiseks suuremaid
teeringuid, siis Kesk-Kam
Alberta abiotsingute