Vaba Eestlane, June 22, 1968

              hc
n&& 8 "TSWW
„V4I4 USTUNI" GeSTLANE fcmiVf liliput
vbbb Mifift heälekenäje VABA ilmlik 2 kerie nädolot
Laupäeval 23 juunil 1968 — Saturday June 22 1968
Märkmeid kevadiselt reisilt (71
HEAOLURIIK - KASULIK SELLELE KES KAUA ELAB
STOKHOLM — Rootsi oli põgenemisepaevil mu unistuste maaks kuid Saaremaale jõudnult
ri õnnestunud mul leida enam ühtki lahkuvat paati ning nii juhtuski et alles ligemale veerand'
sada aastat hiljem sattusin esmakordselt siia põgusaks külaskäiguks See on kahtlemata väga
ilus maa kuid nüüd ma enam ei tahaks siia elama asuda sest olen vahepeal juba harjunud kui-dagi
avaramas ja vabamas Kanadas Aga kui ma oleksin siia saabunud 1944 a sügisel noore me-hena
kas ma oleksin siis nagu paljud teisedki rännanud edasi kaugematele randadele? Vaevalt
küll otsustasin uidates Stokholmi vanalinna huvitaval! tänavail Kl kindlasti mitte täiendasin
seda veendumust kui sõitsin läbi Värmlandi kevadise maastiku
''i'4KbBzjB4BBBBBBBBbPH&" XBBBB1 Mäl' )#BfeU?bi k BBBBFMSPBIBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBHB] IBBBMbIvJB&BvBi BBBBBBvVBBBlBBBBBHBv VvBBBBEJkJ'BIBrEfBSYiBBBBBBBBBBBBBBBBBBl bBBbBbBhHIBPHIwtMbdbBVkMABBbBbBbBbBBbtbBBbBbBbBbl akBbBbBKBmvSkB' aJBbBBbBbBBWBBIBbBBBMB
BBW' ~xPbBBBBBBBBBB)BBBmT BhBBtsVjiTBbBBBh bbk bbbbbbbbbbbPIbbbbbI AbbVs --vjIbbbbI
BBflB BBBBBBBBBBBBBBHbHH BBB
BBBBBJBJBBBBBBBBBBBBBBBvPBBBBBBBBBBBi immlBV9
BBBBBBBBMtfBBvBBBBBBBBBaABBBBBBBBBBBVVjjh -- r ~t0š
KrQSSTBBBBBBK t kCZ
BBbBbBbBbBbBbBB k vJBJBJBJUnc v ' LSB
BBBBBBBBBB V!M"?' BBBBBBEtfWv v -- jhBI
BBBBBBBBBBBBBBBbVBBBtX tbBkBkBBkkBkBBkHBkBVkBkkBksklBSkHElk'Bfa£MVSflJlOPikM0WBJaBwC7 P
BBBBBBBBBBBflgiBJBBjfev ''-''a&-
Vk BBBBBjWBBBBBBBBHBK3BK3MHtak BBBHHih ikr
Suurimaks eestlaste pagarisaaduste tööstuseks Rootsis on AB Europa-bagar- n milline avas mõni aeg
tagasi uue täielikult automatiseeritud tööstuse Solnas Ettevõttesse investeeriti 600000 rootsi krooni
ja selle direktoriks on Lembit Kriisa Tööstus valmistab pagarisaadusi 75--s erisordis ja annab praegu
tööd seitsmele pagarile ning viiele leivaväljavedajale Pildil demonstreerib ärijuht Egon Peensaar ette-võtte
moodsaid seadeldisi
Aga ometigi lahkusid siit nii
paljud eestlased Kanadasse
Ameerika ühendriikidesse ja mit-metesse
teistessegi maadesse?
Miks? Selleks põhjuseks oli oma-aegne
kartus väljaandmise ees
kommunistliku kolossi masendav
lähedalolek" põhjendab Uks kol-leegidest
Stokholmls kui esitan
talle selle küsimuse „NUUd on
see oht möödunud Ja me oleme
muutunud paiksaks" Jah nii see
põhiliselt on kuid üksikuid välja-rändamist
toimub veel praegugi
Alles hiljuti asus Uks Juba kesk-ikka
Jõudnud eestlane Rootsist
Kanadasse elama Jättes sinna
maha tulusa töökoha Minu
maitse kohaselt kaldub Rootsi
poliitiliselt liigselt vasakule Ja
ma ei tahtnud lihtsalt seal enam
elada" selgitas ta põhjenduseks
Jtootsl on küll ilus maa kuid
viga seisab selles et siin on lu
ga kui
Stokholmi eestlane ja lisab et
Stenssonide mõtleb ta roots-lasi
üldiselt
lihtsalt ei saa talle kuidagi
omaseks töökohal
tema hakanud sageli sugugi
mõtlema Kanadase asumise pea
Kuidas Kanadas töövälja-vaate- d
umbes 50-aastase-le
kindlat praktilist eriala?
vade keerises
osas kuigi palju
vat
Ega läbilõike eestlasele meel-di
Ju USA vastased meeleavaldu-sed
mis viimasel ajal Rootsis
muutunud nii sagedasteks välis-poliitiline
ebakindlus flirtimi-ne
kommunistlike Aga
ega suhtes vist polegi eest-lasele
täiesti meeldivat pagulav
eestlased juhi-vad
tähelepanu pahelistele plek-kidele
muidu nll puhtas
nägusas linnas Maria
näiteks narkootlka tsentrum Se-da
juhtivat prantsla-sed
sakslased Ja
ohvrid suunatavat hiljem
vietnlke" Aga eks ole
oma Yorkvllle sama
sugused hipplde
kõigis suurlinnades
Kuidas meeldib teile Rootsi ide-aalne
sotsiaalhooldus? kas ole
meeldiv sellises riigis kus
eest hällist kuni haua-ni
nii histi hoolitsetud?
See suurepärane" vaatab
sellele üks vanem abielupaar
Södertäljes
Nad penslonärieas ja
mees kes käib veel tööl vald sel-le
pärast muidu oska kõi
selle ajaga midagi paale haka
tule neil üüri maksta mood-sa
korteri eest mille aknast avar-dub
vaade kaljudele ja kasesalu
dele
Sellest kasu neil kes kaua
vastab samale küsimu-sele
Üks noorem mees Maksud
liiga suured ja need võtavad
tubli osa palgast Keskmiseks elu
eaks Rootsis aastat kuid
eestlased kes nii suure pinge
alt läbi käinud ela sageli nii
vanaks Meestel siin 55—60
aastat kõige kardetavam iga" Nii
Rootsi sotsialismil paratama
tult oma head ja halvad küljed
Ega ju tarviski nll palju pan-gaarve
peale mõtelda kui tead
vanadusepäevad Juba riigi
poolt kindlustatud kuid paljude-le
eestlastele selline ellusuhtu-mine
võõras Nad individualis-tid
tahavad Ise oma tuleviku
rajada Seepärast meeldi neile
palju Svenssone" ütleb üks] sugugi riik nii suure osa pai--
all
Need
gast ära võtab maksud tCes
tl kõrged — kõrgemapalgallstel
koguni —18% sissetulekust See
vähendab omajagu initsiatiivi
Uks teine mees ütleb edasijõudmiseks oma Ja
ka on viimasel ajnl leitakse pole ka- -
le on
kellel
pole
ma ' on mm- - selles
ei
on
Ja
selles
maad
selles ja
turul on
ning
kilda
Ja
peaae-gu
ei
elada
Inimese on
on
on juba kui
et ei
ge
Üldse
on
elavad"
on
on 71
on
ei
on
on
pole
et
on
on
on
Ja
ei
Ja on
46
et
et
sulik kui mees ja naine mõlemad
tööl käivad
Mõnepäevalisc peatuse vältel
mis pealegi tolmuvad Eesti Pae--
Kahjuks ei oska talle ütelda askeldavas
julgusta
rükideg3
Kohalikud
kaubandust
alzhiirlaed
To-rontos- kl
rajoonid
dugl võimatu pilti luua mida
Rootsi eestlased üldiselt oma elu
ÄSV
Zl?±?!
£
V
:'U
'!-
Ezzm
järjest arvavad ja kuldas nad on
majanduslikult edasi Jõudnud
Rootsis arvatakse kogusummas
olevat 28000 eestlase umber
kelledest umbes 7000 elavad
Stokholmls
Arvestatakse et umbes 62% eest-lastest
on tööstustöölised ja 201
rakendatud mitmesugustel tee-nindamise
aladel Võrdlemisi pal-ju
on väikesepalgalist kuid mulle
öeldakse et eestlase keskmiseks
palgaks võiks olla umbes 2200
rootsi krooni kuus mis kursi jä-rele
võrdub 440 dollarile Vallali-ne
maksab 2000 krooni pealt 733
krooni kuus maksudeks Ja abi-elus
olev 639 krooni 3000 krooni
pealt on maks juba vastavalt 1305
ja 1160 krooni ning büroodlrek-to- r kelle palgaks on 56O0 krooni
kuus peab maksma skatlna" ko-guni
2766 krooni
Mis puutub elukallidussa siis
tundub et toit on Rootsis märk
sa kallim kui Kanadas ja riietus
ei ole kindlasti odavam Uued
moodsad korterid kui need lin-nast
liiga kaugel väljas ei ole
maksavad umbes 800 krooni kuus ja neid on korterikriisl tõttu üld
se vaga raske saada Kui imetle-sin
oma sõbra uut korterit ilusa
ümbrusega Farsta linnaosas mis
on Stokholmi korterimajade
üheks musterrajooniks ütles ta:
-- Ega seda polnud kerge saada
Aastaid pidime vägagi kitsalt läbi
mm&
y&
Paljud Stokholmi eestlased elavad nüüd sellistes moodsates korteri
ta" kord otsustab koju Jääda ei majades Korterikrlis püsib aga endiselt ja uurid on kõrged
ajama" Hiljem läbisõidul Lon-donisse
külastasin üht tuttavat
perekonda Göteborgi äärelinnas
uues korterimajas kus 104 ruut-meetrilise
korteri üür on 640 kr
kuus Torontos oleks selline kor-ter
küll tublisti kallim
Eestlased elavad keskmiselt
kõik päris hästi kuld siingi on
äärmusi mis elamukultuurl stan-dardilt
kõiguvad paadlalustest
kuni luksusvilladeni" ütles üks
vana sõber Stokholmls Mõned
üksikud joomisega allakäinud
(eestlased elavat tõesti Slussenis
sõna tõsises mõttes paadi all
kuid neist ei teata midagi lähe
malt Ja selliseid ma ka ei koha-nud
Teisest äärmusest oli aga juhus
külastada reeder Arthur Jür-gentha- li
ja tema näitlejatarist
abikaasat Signe Pinnat nende
valgete sammastega villas No-ckeb- y
linnaosas mis jätab ju-ba
täielikult patriitsliku ilme ja
kust avaneb suurepärane vaade
Stokholmile
Maja on sisustatud peremehe
oma laevaga kodumaalt kaasa
(toodud mööbliga ja villas leidub
muu hulgas haruldasi fotosid-mä-lestusesemei- d
meie kadunud
suurnäitlejast Paul Pinnast Ka
mu noorepõlve sõber insener Ei-no
Talmet võtab mind vastu oma
iVällingby uues kodus mis teeks
au ka kõige Jõukamale Kanada
{eestlasele Teataja" toimetaja ja
helikunstniku Harri Kiisa huba-ses
kodus ürbys hakkavad raa-matud
juba pererahvast välja tõr-juma
Neid leidub kõikjal Ja nen-de
hulgas on ka haruldus! Kui
Ernesaks mõni aeg tagasi kodu
maalt oma elukutselise kooriga
s & tfvH ThBBBBBBBbI "f i JT v '?i $ --j3&
jbbbbbbbbbbbY"Abm£' bbbbbbbbbW
BBBBBBBBBBBBBk x ABBBBBBBBBBB
BBBBBBBBBBBBBBmBb BBBBBBBBBBBM
Eesti Gümnaasiumi direktor
Henno Jänes
Rootsis käis ja rootsi ajakirjan-dus
käsitles seda kui mingit uut
ilmutust andis Kiisk välja rootsi-keelse
broshüüri mis käsitles
meie koorilaulu üldiselt ja näitas
kui sügavale Eesti olemusse tege
likult ulatuvad selle juured
Eesti ettevõtteid öeldakse ole
vat üle kogu Rootsi 50—60 Umber
Suurim nendest on trükimasinate
tööstus Mlsomex" Stokholmls
On olemas eestlaste plastikatöös-tus- l
laevafirmasid fotoärisld Ja
terve rida autoparandustöökoda- -
sid Ühel eestlasel olevat Stokhol- - j
mis Isegi kino kus tihti näidatak-se
alastikultuurlikke filme Uldl-- I
ne konjunktuur ei ole aga äritege- -
vuseks soodne Juba lubasid uue'
ettevõtte avamiseks olevat pea--!
aegu võimatu saada olgu sUs te-gemist
kas või lihtsa kingsepa-töökojag- a
Sotsialistlik kord on
ka selles osas seoses tülika büro-kraatiaga
Ainulaadse nähtusena mida
kuskil mujal maailmas ei esine
peab esile tooma et 23 eestlast
saavad Rootsis riigilt palka
lihtsalt selle eest et nad saak-sid
rakenduda eesti ühiskonna
teenistusse
See on üks sotsiaalse abistamise
vorme Ja ametlikult on nad kir-jas
arhUvitööllstena TÖöJuhata-jak- s
on siin Heinrich Mark ning
siia kuuluvad ka meie mõningad
vanemad kirikutegelased alates
peapiiskop J Kõpuga Palgad kõl
kuvat i3ix— --'txw Kroom vahel
kuus Ja kõige kõrgemas astmes
olevat Eesti Gümnaasiumi direk
tor Henno Jänes Valitsus mak-sab
ka eesti algkooliõpetajate
palgad ja eesti noorsootööks on
määratud 30000 krooni aastas
Rootsi Eestlaste Keskeslrdus
iSV TO 7c
riaersr-&ani- ?
VALIMISLAHING
VALIMISLAIIING KANADAS KÄIB praegu tüe hoori
Parteide juhid ja kandidaadid sõidavad ringi ja peavad oiu
valimiskoosolekuid — naudivad pooldajate juubeldusl ja t
taste vahelehüüdeid solvamist ning mürglit Vahest läheb ui
koguni kähmluseks lipsud tõmmatakse eest särgid bitiky
lõhki ja kuuetaskud ripakile Politsei hüppab siis uhtlt jj
selle asemel et kaitsta koosoleku segajat peksu eest voub
ta sellel kraest kinni ja viskab ta saalist välja Väljavhkamiw
sel juhul ei ole mitte karistuseks vaid väljavisatava IsiVi
kaitseks
ÜLDISELT ON NII ET ENNAST KIITA on palju raskem kui vastast teotada Heaks teotamise märklauaks on praen
ne peaminister kelle poliitilised võimed on veel tundmata ja kelle noormehe maneerid pärast pikema-aegse- t taadikest
juhtimist annavad igat liiki kõneainet Kuna ta õifusminisv
rina õiendas abortide ja homoseksualismi legaliseerimise se-adusega
siis eelkõige saab talle sellest vaatevinklist varju heita
HIRMUS KÕLVATUS MILLEGA PEAMINISTER hakk-ama
sai oli tüdrukute suudlemine Kuna see aga siiski näht-avasti
paljudele meeldis siis on ka konservatiivide liider vasta võtnud mõned musud ja hiljuti oli teda näha ajalehe pDdü suudlemas papaahat kandva ukrainlasega Meeste omavahe-lin- e suudlus on jällegi mõtlemapanev ja tekib küsimus et kas mitte ka tema?
PEAMINISTER ON OMAL AJAL sõitnud mootorrattari
tUdruk tagaistmel läbi Hispaania Nii võib oletada tema
ühendust nahkjakkidega kaasaarvatud kõik nende kõlvat-used
— samuti sümpaatiates Franco fashistlikule reihiimilt
Praegu ta armastab sõita lahtises sportautos millega on ki-ndel
tema sportauto-motoris- tl mentaliteet Kui sellele lisada
veel rõhutatult silmatorkav riietus ja lehviv sall siis on kin- del et ta tahab Playboy" muuta Kanada valitsuse ametB-kuk-s häälekandjaks Ta soontes on prantsuse-inidaaai-iir- i se-gav- eri Nii on karta et ta püüab Quebeci prantslasi upitada Kanadat valitsema või koguni maa tagasi anda indiaanlaatele
ja lasta kõik valged välja peksta Inglased igal juhul peavad teda võtma äärmise ettevaatusega eriti veel pärast seda koi
ta lubas värvitud pühademuna eest seada ukraina keele ko- lmandaks ametlikuks keeleks
KÕIGE MÕTLEMAPANEV ON AGA peaministri ühendas
kommunistidega Ta on mitu korda käinud Venemaal õpp-inud
ühe punase professori juures aidanud kaasa uusdemo
kraatliku sotside partei valimiskampaaniale ja pooldaut Mao-Tse-Tun-gi See on teemaks mitmesugustele pamflettidele mis
avalikult ja salaja tulevad mitmesuguste vandeseltside trük-ikodadest
Ka Puna-Hiin- a tunnustamise kavatsus on sinna
juurde arvatud kuigi konservatiivide liider lubas teha sed-asama
Nii sUs ei saa rahvuslikult mõtlev eestlane seekordsetel
valimistel hääletada Puna-Hiin- a pärast ei liberaalidele ep ka
konservatiividele
ÜHES PUNKTIS ON UUS PEAMINISTER siiski saart
tanud midagi väärtuslikku mis muudab seekordsed valim-ised
märksa meeldivamaks Ta deklareeris kohe kampaaaU
alul et ta ei kavatse valetada ega anda lubadusi mida pole
võimalik täita See deklaratsioon lõikas ka konservatiivide
jalad lühemaks ja kolme partel-liidr- i TV-keskuste- lu valmistas
kogu Kanadale suure pettumuse Nad ei teinud võimatuid la-bad-usi
vald rääkisid kõik sama asja Üks kiitis teise jutta takka ja ütles et sedasama kavatseme meiegi Ainult sobide
liidril oleks võimalik lubadusi anda kuna tal neid kunagi tä-ita
ei tule sel lihtsal põhjusel et ta nagunii juhtima ei päise
RVN EI OLE TEATANUD kellede eesti rahvas peab hä-äletama
ja kuna Rahvuslaste Kogule on suve saabumises lä-inud
odraokas kurku siis valitseb Kanadas eesti koloonias
masendav segadus ja täielik disorientatsioon Puna-IIün- a p-ärast
ei saa me kellelegi hääletada Kuna aga kodaniku val-imisõigus
ja hääl ci ole lörtsida siis tuleks meil insener Kulu-pu-u
isikliku nõuande kohaselt Puna-Hiin- a asi ära unustada ja
vaadelda kolme parteid teistest vaatevinklitest Vihaste kom-munismivastaste- au
tuleks meil hääletada nii paremale kui
võimalik seega konservatiividele Eurooplastena kes Uhak-sid
Kanadas näha uuendusi ja edu tuleks meil hääletada lib-eraalidele
Kui me aga vaatame oma palgalehte i võibolla 1000
eestlast on siin erandiks) siis tuleks meil hääletada sotsidele
Nii vajab Iga eestlane kolm häält
KUIDAS NEID KOLME HAALT SAADA seal peitu
eesti valija probleem ja konks Midagi pole võimatut sun
taeva all arvab Volderman Uuetoa ja otsib praegu ühendat
selle ala asjatundjaga Ta mõtleb siin seda meest kellel oo
praktilisi kogemusi häälte juurde tegemises Nali naljaks
kuid meil on ka selle ala spets olemas — kes RVN-- u valinu
tel hääli lugedes kriipsusld juurde tõmbas
KAS SA PEAD IKKA NEID VANU ASJU meelde tuleü-ma?- "
küsis Valge Joe kui oli Jõudnud lugemisega siia-maaM-Jl- ra
muretse" vastasin mina — see läheb aastatega ül
naduses — ühel varem teisel hiljem — tuleb inimestel nu
nõrgenemine Siis lähevad kõik vanad asjad meelest Mu""
lähevad meelest vanade asjade nina-all- a hõõrumised j tflJ'
tel lähevad meelest et ma neid hõõrusin Siis on kõik nii
head poisid nagu kolm parteiliidrit praegustel valimistel- -
— REE — aga ei kuulu selle toe-tussüstee- ml alla Ja siin tuleb sis-setulekuid
hankida teiste vahen-ditega
Uks tähtsamaid nendest
on loterii korraldamine riikliku
loaga 50000-kroonills- e aastaeel-arvega
on aga siingi seni kuidagi
[tolme tuldud Ja Jätkunud on ise-t- gl kultuuriauhinna väljapane
kuks REE Juhid loodavad b
et olukord muutub ka n- -
—J1!
__ _ ! -- r3W-—
peaksid järgmistel "11='
iiiiiivu ThHml kulr"-- "
Lootust selleks avaldasid sü
medkl eestlased keUfP
--3
sef i
tuks tuli ttrti Ilmar