Vaba eestlane , December 1, 1987

              . %. " J" •
VABA EESTLANE teisipäeval, 1. detsembril 1987 - Tiiesday, December 1. 1987
Nr. 89
Kokkutulek Royal York Hotellis
Sümboolne okastraat plakatiga .5jRahuVabadiasega'^^ 9 '\-
takistasid iselpä
iigl; iseseisvyse--ö^o aasta
[iilitsamehed olid moodusta-mid
aheliku umbes viiesaja meetri
kaugusel Vabadussambast, mis
püsititati Läti iseseisvuse ajal.
AJieliku taha kogunes siiski
rahvahulk mälestamakš vihmasa­jus
orha Vaikse kohalolekuga^Läti
Vabariigi aastäpäeva. Õhtu
saabudes üritasid mitmed läti
noorte grupid miilitsameeste ahe­likust
läbi trügida, mis põhjustas
rüselemist ja mõnede isikute va­histamist.
Endine läti poliitvang
IntsGalitis ütles kolmapäeva Õhtul
tel q foni s ,, Th e Wash Ing to n
^ösfi ' : (.4 et aset­leidnud
konfrontatsioon ei olnud
siiski eriti suur.
Lee oli üks vähestest, kui mitte
ainuke, Moskvas asuv läänemaine
korrespondent kellel õnnestus 18.
novembril Riiga jõuda. Mitme^^
tema kolleegidest keelduti
võimude poolt selleks luba and­mast.
; Lee kommenteerib, et
mlundjris : j a erariietuses
; miilitsaineeste^ ^ ;^ ning
julgeolekutöötajate 'ja rahva­malevate
suurearvuline kohalolek
koos ägeda ametliku propaganda
kampaaniaga kavasolnud
meeleavalduste Vastu andis m^rku
võimude teravast hoiakumuutu-sest
avalike demonstratsioonide
: -küsimuses
Ameerika ajakirjaniku arvates
on see muutus Veel üheks signaa-liks
konservatiivide vastukampäa-niast
NLKP peasekretär Mihhail
GorbatshovM avalikustamise po­liitika
aadressil. Korrespondent
Lee nendib, et Riias toimusid
käesoleva aasta juunis ja augustis
• suuremad ;prötest i -
meeleavaldused ilrna sellise
raskekäelise vahelesegamiseta
võimude poolt.
; Lee hinnangu kohaselt oli kol­mapäeval
Riia tänavatel 70Ö kuni
• j . 0 0 0 miilitsameeste keda toetas
umbes 3.000 rahvamalevlast. Ta
nimetab kä ,, Hei singi 86''
rühmituse ühe eestvedaja Janis
Barkans'i koduaresti alla aseta­mist
enne 18. novembrit.
Eelpool nimetatud endine po­liitvang
IntsCalitis ütles ameerika
[irjanikule: ,,Seda
kuidas -seda asjaolu
aktsepteerida. Nad ei ole valmis
mingiks dialoogiks ja selle tõttu
võtavad nad kasutusele vanad
meetodid."
Kõnesolevate Riia sündmuste
võttis sõna
Senati 18. novembri istungil va-hemusfraktsioõni
(vabariiklaste)
senaator Robert Dole,
järgmist': Lubage mul
ütelda nõukogude võimudele, et
ka meie oleme vihased ja nördi­nud.
Vihased ja nördinud
ei oie lätlased ikkagi veel Vabad,-
et pärast poolt sajandit ja umbes
pool tonni kaaluvat propaganda-hulka
„glasnost'ist'' peame ;me
ikka veel ära ootama muretundes
ja ärevuses seda, kas nõukogude
yõimud lubavad läti rahval kor­raldada
demonstratsioone oma va-baduspüüdluste
toetuseks. Paljude
Kongressi 1 iikmete ja vabade ini­meste
silmad üle terve maailma
on täna pööratud Riia suunas.
Täna saame me näha üht tähtsat
lisatõendit selle kohta, kas ,,glas-nost''
kujutab endas midagi tõelist
või ori lihtsalt publitsiteedi
lööklauseks."
Artiklid kolmapäevaste sünd­muste
kohta Riias ilmusid peale
,,The Washinton Post'i'- veel^
teistes mõjukates ameerika ajaleh­tedes,
nagu „The New York
Times' • , , , T h e Ch ic ago
Tribune", ,,The Baltimore Sun"
ja Knight-Ridder'i nimelises
Ühendriikide; ajalehtede võrgus.
Nende korrespondid oli; aga oma
sõnumid läkitanud Moskvast ja
mitte Riiast. Knight-Ridder'i
võrgu kirjasaatja SteveGoldstein
nimetab oma artjklis, et mitme
Moskvas asuva väliskorrespon-dendi
rongi- või lennureservat-sioöriid
sõiduks Riiga tühistati
viiriiasel minutil;
TASS'i sõnumi kohaselt oli
Riia-, täitevkomitee esimees
Alfreds Rubiks teatanud, et Riias
korraldatakse kolmapäeval
miiting millest võtab osa rohkem
kui 10.000 inimest ja mis pro­testeerib
eelpool nimetatud Ühen­driikide
Kongressi ^ resolutsiooni
vastu. Rubiks'i jutu järgi
dab selle miitingu
Riias asuval väyakülvrnis on
nimetatud läti püriäste küttide
auks seda, et Riia kesklinnas
toimub osaline liiklusseisak.
Rubiks deklareeris, et Ühendrii­kide
Kongressi resolutsioon kuju­tab
endast jämedat sissesegamist
keda kuulati kolm tundi üle,
nähtavasti kuulduste tõttu, et
Moskva dissidentlikud ringkon­nad
olid kavatsemas mingjt
solidaarsuse avaldust võimalike
läti demoristrantide toetuseks. Kõ­nesolev
Stokholmi jõudnud infor­matsioon
pärines Sergei Grigo-ryants'ilt
kes toimetab Moskvas
ebaametlikku ajakirja pealkirjaga
:',,Glasnöst":,
Associated Press teatas hiljem
kolmapäeval Moskvast, et Riias
asuva läti aktivisti Mihhail Bom-bin
i seletuse kohaselt (telefoni
teel) oii ametivõimude poolt välja­kuulutatud
demonstratsioonile i l ­munud
ainult tuhat viissada kuni
kaks tuhat inimest kümne tuhande
asemeL ;
Bombin ütles veel, et käesoleval
aastal vabastatud lätlasest poIiijt-vang
Janis Barkans, kes • on
,,Helsingi 86" nimelise rühmitu­se
üks järelejäänud eestvedajatest.
ori viibinud Riias koduaresti all
möödunud laupäevast saadik. Ka
teisi selle rühmituse liikmeid ori
peetud viimastel päevadel kodu­arestis.
New Yorgis ilmuva läti ajalehe
,,Laiks'V peatoimetaja Ilgvars
Spilners'ini telefoniteel jõudnud
informatsiooni kohaselt oli Läti
sadamalinna Liepaja ühele sur­nuaiale
ilmunud kolmapäeval suu­rem
rahvahulk. Surnuaial asub
mälestusmoriümerit Läti Vabadus­sõjas
langenutele. ŠpilnersMle oli
öeldud, et VLätis on vahistatud
kaks luteriusu pastorit. Maris
Ludviks ja Juris Rubenis kes on
kä varem tegelenud
oonide korraldamisega.
IS lk. I) ,-/''\X''\
tional Product ehk GNP) kaitse­jõududele
— see on ainult veidi
rohkem kui Island (kel sõjaväge ei
ole) ja Luxemburg, kus on ainult
kaitseliit ja politseijõud. Ta ei
kavatse Kanada kaitseeelarvet
kesteab kui suureks ajada, kuid
plaan olevat seda vähemalt 2,7
protsendi peale GNP-st viia. See
peaks katma uute. lennukite ja ka
allveelaevade kulud, väitis ta, sest
kui 8 miljardit jagada 27 aasta
peale, siis maksvat see ainult 300
miljonit dollarit aastas, (Ta
muidugi ei maininud, et selle aja
peale on praegu-ostetud laevad
juba kindlasti vananenud ja
tulevad asendada)..
Ta rääkis ka, et Kanada mere-jõududel
puuduvad miinitralerid.
Seega kui mingi võõras võim —
kasvõi Kuuba — soovib näiteks
Lawrerice jõe suu miine täis
külvata, peaks Kanada võõrsile
minema, et miinide üles korjami­seks
abi paluda. (Ilmselt mäletas
ta ka äsjast USA merejõudude
fiaskot Pärsia lahes, kus ilmnes et
isegi võimsal ameeriklaste laevas­tikul
miinitraalerid puudusid).
Beatty tahtis muretseda münl-traalereid,
patrullipaate j a väikse-^
mattüupisaatelaevu-^ fregatte ja^^^^
destroiereid: Kuid küsimusele,
kas plaanib ta ka lennukikandjat,
vastas ta naeratades; et pii hiljuti
teinud tuuri USA lennukukandja
,,Theodore Roosevelti" pardal.
-Ta ütles, et see võtab peale 360
võitlusiennukit, rohkem kui
Kanadal üldse on, ja laev ise
maksab rohkem kui kogu Kanada
sõjajõudude mitme-aasta eelarve.
E i , ütles ta, lennukikandjat me ei
vaja ^ kuid hie -tahaks Kanada
teha üheks suureks lennukikand­jaks,
kus meie Võitlus- j a patrulli-lennukid
oleksid võimelised ka
meie põhjapiire kaitsma. .
Ta mainis veel DEW (Distant
Early Warning)-süsteemi vanane­mist,
mis olevat iunktsioneerimas
juba ajast ja arust läinud katood-tuubide
ja lampide süsteemi abil,
moodsa t r a n s i s t ö r - s ü s t e e mi
asemel. Seetõttu olevat auke meie
höiatussüsteemis ja NORAD'i;
kaitsevõimes. Nõukogude lennu­kid,
mis on võimelised pikamaa-lendrakette
kandma, käivad järjest
Kanada õhuruumi servi proovi­mas
— ning 60«.laiuskraadi pealt
ulatuks nende tiibraketid juba
kõikide suuremate Põhja-Ameeri­ka
keskusteni.
Peab ütlema, et minister Perrin
on küllaltki voolava jutuga ning
tal paistavad faktid j a arvud peas
olevat, kuigi teda just suureks
kõnemeheks „ä la Winston Chur-ehill"
ei saa nimetada; Ta kõne on
ühetooniline ja kõlab nagu pähe
õpitud koolitund hing tal
puuduvad ,,lööklaused\' ja
„paroolid-'. Siiski, tal oli midagi
öelda j a ta ütles selle ära — üks
vähestest viimaseaja Kanada va­litsuse
kaitseministritest, kel ka
mingisugune programm
Torontos tähistati Lät
riigi 69-iidat aastapäeva
vembril piduliku ^ai^usega
^ T ä kinnitas, et Kanadal
olema ,,kolme-ookeani" merevä­gi
— nii idas, läänes kui põhjas..
Ta ütles ka, et Kanada on ainuke
maa mida tä teab, kus reserv vägi
sise
Teabeagentuur Associated
Press teatas kolmapäeval Stõkhöl-mist,
et sinna jõudnud informat­siooni
kohaselt oli teisipäeval
inimõiguste
Väliskülalistest esinesid tervn-tus-
sõnavottudega E. V. aupea-konsul
Ilmar Heinsoo, foderaa^-
vastl]l-yõtt
Upenieksi kodus, kus Läti Ja
s viibisid
, ^ak$a ja Venezuela kon-jad
koos E. V;
aui
on neli korda väiksem kui tegcv-vägi.
See on tuumasõja''-mõt-lemise
tulemus, kus oodati et
sõda, kui ta üldsp toimub, siis
jubai lühikese ajaga möödub nim
reservide välja õpetamiseks
nagunii aega ei jäta. Kuid nagu
nüüd praegused läbirääkimised on
näidanud, tahetakse tuumarelvad
keelu alla panna ja 'konventsio­naalsete
sõjajõudude juurde tagasi
minna. Selleks pulluks on Kanada
jälle reservvge vaja ja Beatty
lubas meie reservid vähemalt nel­jakordistada.
Ta tõi ette NDP ja
teiste ,, rahutuvide "j argumente,
kes tahaks näha Kanadat erapoo­letuna,
umbes nagu Rootsil või
Shveitsi. Kuid nad unustavad, ct
Rootsil ja Shveitsil on mõleniil
tugevad sõjajõud ja eriti suured
(protsentuaalselt, võrreldes tegev-armeega)
tagavarajõüd, kes igal
a ning
(Shveitsis) isegi oma relvad koju
viivad. Oma GNP-ga võrreldes
kulutavad need maad-mitmekord­selt
rohkem raha kaitsejõudude
tarvis kui Kanada. Pealegi on
Kanada alati traditsiooniliselt
Läänemaade külge kuulunud ja
kahes maailmasõjas rohkem kui
200.000 sõduri elud ohverdanud
— kas si i s need t u n n i statakse n ü üd
tõesti asjatuiks jä tõmbutakse,
nagu kilpkonn, oma „kilbi" varju
tagasi — eriti kui see kilp (vähe­malt
praegu) peaaegu üldsegi ei;
;:eksisteeri? (Jälle tugev aplaus).
Peale pooletunnist kõnet anti
kuulajaile võimalus küsimusi esi­tada
(kirjalikult) mis siis Markus
Hessi pooltetteloeti. Peale ülalni­metatud
asjade käsitamise tuli
küsimus veel ,,Tähesõjasf* (SDI)
— kas kavatseb Kanadü. selles
osaleda?
Hüüd muutus Be^itty vähe põik­levaks.
Ilmselt tahtis ta öelda: jah;
soovime küll! Kuid Kanada valitT
sus on ju ametlikult seisukoha võt­nud,
et nemad Reagani SDI pro­grammi
otseselt ei toeta — aga
erafirmad võivad sellest osa võtta.
Seda siis ütles ka Beatty. rõhuta­des
et N . Liit- on praegu ainuke
riik maailmas, kel pikamaaraketi-tõrje
süsteemid juba olemas
(Moskva on kaitserakettide vöön­dist
piiratud) ning kes laseri-relvade
alal juba aastaid uurimis­tööd
on teinud. Ka on neil tugev
tsiviil-õhukaitse (Civil Defence).
mis nieie niaal (ja USA-s)
peaaegu täiesti puudub.
Siis küsiti talt: Kas oleks 11
maailmasõda ära jäänud, kui
Euroopa maad enne; 1939. aastat
oleks NATO-sarnases- liitluses ol­nud?
Seda minister Beatty ei julge­nud
väita. Kuid arvata on, et asjad
oleks kuidagi teisiti 1 äiluid.
Võibolla oleks N . Liit. liitluses
Saksamaaga Euroopale kallale
tungiriud, võibolla mitte. Võibolla
poleks Saksamaal natsism üldse
võimule tulnud? Kes teab?
Markus Hess tänas Perrin Beat-ty't
ta otsekohese sõnavõtu eest ja
andis talle üle Musta Lindi Komi­tee
auaadressi, mille Beatty täna­des
vastu võttis. Ning seega oli
õhtu ametlik osa enam-vähem
möödas.
AhV et mis banketil süüa pakuti?
Kalatoitu ja õüriakooki. Veini pidi
iga banketikülaline ise juurde
;ostma.;-'., •
Muuseas filmiti banketti ka
C I V telekaamera poolt ning seda
oli teisipäeva-õhtuses telesaates
näha. Ka tõi suubjaleht ,,The
Toronto Sun" ära lühikokkuvõtte
kõnest Musta Lindi Päeva
majanõuslfkke
•• 0
Allakirjutanu on selle
tulumaksureformi eelnõu
aasta tulumaksu kohustus(
lõpu lähenemine põhjusta
Kas on põhjust sissetuleku e)
lükkamiseks 1988. aastaks?
Tulumaksuref[)rmi eelnõu
teatavasti ette madalaid maks
mise määrasid järgmiseks aast
võrreldes seni kehtinutc
Järgmisel aastal kuulub maks
tav sissetulek kuni $27.500 i
sustamisele 17 protsendi ulati
Järgnev $27.501 kuni $55
. maksustatakse 26 protsendi
ja viimase arvu ületamisel
niaksustamise määraks 29
senti. Käesoleval ajal on k(
maks määraks maksustat
sissetulekult alates $62.65
34%. Mainitud määradele 1
duvad muidugi veel provints
sed tulumaksud.
Peamiseks allikaks, kus s
suvaliselt kaaluda ja otsu
valiku tegemisel ühe või
aasta kasuks, on liitprotsent
Canada Savings Borids (
pound interest bonds). Siin p
pidama silmas, et seeria C
kuulub käesoleval aastal
aasta kuhjunud intresside
reerimisele. ega pole se
.edasi lükatav järgmisse aas
Sama olukord kehtib C
seeria \^ohtä,m\s täht
käesoleva aasta I. novei
Viimase seeria puhul eksite
aasta deklareerimise koh
kitsendusele, kui teie kass
nende bondide sissetuleku
järginisel kalendriaastal.
Ülejäänud liitprotsent
bondide seeriate juures saa
talitada suvaliselt, pidades s
Uued uurimused, leo
Lundi mariinökoloogilise I
tooriumi poolt näitava
Läänemeri võib ,, sü
kiiremini, kui varein oletatj
Kui varem esines hapnii
surnud põhjasid peamiselt
sügavustel 70 kuni 100
allpool merepinda, on nüü<
tabanud põhjasid kuni 60
sügavuses.
— See on hoiatuseks
ütleb üks uurijatest,:Torstj
Wachenfelt. Avastus tehti|
Hanöbuktenis. Nüüd on
oht, et surm võib tabada kj
madalamaid merepõhi
Läänemeres on fosforis
tõusnud kuni kaheksa kor|
siis, kui alustakse juba
radikaalsete abinõude
\damist, võib kesta kuni 5(
enne, kui on võimalik paq
märgata.
Raskemetallide esin^vusl
ju suurem Läänemeres kui
lääneranniku vetes; San
Läänemeres juba praegi
raskemetalle nagu kaadi
mürgiseid vaskioone.
Ja varsti lähevad Eesti]
fosforiidikaevanduse^
suurendavad Läänemere fc
kaadmiumisisaldust veelj
kem.
•:::\